Tallinna merekooli väikeses juubelitrükises kooli 50.-ks aastapäevaks kirjutab üks tema kasvandike. Meri on juba aegade hämarusest peale meelitanud noori mehi kodudest kauguste taha. Eestlaste elus on ta alati suurt rolli mänginud, küllap oli oma osa selles viletsalt põllumaal, mis sundis inimesi otsima kindlamat elatust. Eks olnud küll mere leidki soolane, kibe, aga ta oli ikkagi leib. Mulle küll Pärnu sadamas pollari otsas istumisest ja laevade vaatamisest meri südamesse hakanud. Oli veel teisigi samasuguseid ja nii sõitsimegi 1945. aasta varakevadel Tallinna uude ellu. Vähesed meist olid tõelist merd näinud. Ülejäänud ei teadnud, nagu ütles inglise keele õpetaja jõgi, kas seda süüakse lusika või kahvliga. Suurem osa arvas, et merel oli päikesepaiste ning valged kajakad ja tormi ainult vahetevahel selleks, et meremehed saaksid kangelastegusid teha. Peale esimest praktika suve, kui palmide asemel nägime Muhu kadakaid, panid romantikut pillid kotti ja läksid koju tagasi. Kes aga jäid, neist said meremehed. Täna asume kuulama järge stuudios loetud ridade autor, Eesti merelaevanduse ülem Arno Kask. Kas merele minek tõesti sai siis alguse Pärnus pollari otsas istumisest, nagu te siin kirjutate? Ja see on päris tõsi. Kas te olite Pärnu jões, Ma sündinud Pärnus? Lõpetasin seal ära neli klassi algkooli. Peale seda läksin siis tol ajal oli progümnaasium, läksin õppima progümnaasiumi, minu kodu oli siis seal rääma pool kandis, nagu öeldakse. Aga kool oli vennaste teisel pool jõe kaldal teeviisis mööda sadamast üle silla. Tol ajal oli pärnu veel võrdlemisi arvestatav sadam, eriti metsa väljaveoks. Sat läks palju metsa Inglismaale. No ja siis oli muidugi see lemmikkoht istuda seal pollar otsas ja vanade laev, vaadata neid laevu ja meremehi ja ja noh, poisikeste asi, verikäpad olid niisugused laevad inglise firma, kellel on isegi punane käsi korstna peale joonistatud. Eks see siis tekitas niisugust põnevust ja, ja eks ta sealt sai alguse muidugi ja võib-olla oleks saanud ka varem meremees, aga sõda tuli vahele, mered olid kinni ja nii siis selle asjaga hakkasin päris tõsiselt peale. 45. aasta kevadel, kui ajalehes ilmus, kuulutas, et Tallinna merekool avab uuesti uksed. Kes 45. aasta aprillis astusid Tallinna merekooli? See oli siis peale sõja esimene lend. See oli peale sõda kohe ja elu oli võrdlemisi keeruline. Nii et alustas meid 42, aga lõpetas 16. Muidugi olid ka paljud hädas matemaatikaga. Mäe kool, eriti muidugi laevajuhtide mehaanikute eriala nõuab tugevat matemaatilist põhja ikka kõike ei saanud sellega hakkama. Kellele te Tallinna merekooli omaaegsetest õppejõududest hea meelega tagasi mõtlete? Aitäh. Ma kõigepealt muidugi meie kuulus kapten Tõnis Tõnissoo Tõnissoo Hermann Tõnissoo. Tema oli Me legendaarse jäälõhkuja Suur Tõll kapten. Tema õpetas meile navigatsiooni merepraktikat inglise keele õpetaja Jõgi. Tanalia varane maneer õpetada meile inglise keelt, milline Norra õpetas meile niisugust asja, mida Meremäel tarvis on, mida tavalises õpikus ei ole? Ja siis astronaudid ise oli ka peremees või ta oli meremees, ta on sõitnud, ta oli sõitnud laevas. Nõudlik ja, ja andis ikka väga palju, sellepärast, et pärast hakkasime juba astronoomiat õppima, siis kindlasti oleks saanud meil raskusi ilma selle põhjata, mida tema pani. Need oleks nagunii eredamad kujud, õppisime talve läbi ära ja suvel siis praktikal. Esimene praktika oli 46. aasta suvel. Aurulaev. Päästelaeva Antei peal Ain juba noor pootsman päästelaeva peal. Eks ta oli muidugi sellest, et meremehi oli ikka peale seda vähe järgi jäänud ja siis olid noored mehed kulusid ära kulusid ja tegid kohe alguses pikad sammud. Peale kolmandat kursust olin siis arulaev Vilsandi peal. Seal oli siis juba tüürimehe õpipoisiks. No ja see oligi siis praktikas kõik peale seda siis lõpetasime kooli ja siis läksin juba igaüks igaüks suurde ellu. Muidugi oli oma jagamiskava, kuhu neid noori mehi siis kõiki saadeti sinna ja. Aga siis on selline kord, et kes on siis lõpetanud kiitusega, neil on õigus valida laevastiku. No ja mina olin siis, ma olen olnud väiksest peale ikka kangeraamatute lugeja. Ja raamatuid on väga palju mõjutanud minu elu ja vaateid maailmale. Ja oli niisugune raamat, peale esimest kursust kingiti mulle see, mille nimi oli suure meretee esimesed avastajad. See on siis kirdeväila avastamisest. Ja siis otsustasingi, et läheks, vaatas korra mis maalise jäässe mine käib oma silmaga ja selle juures oli üks väikene konks ka juures, sellepärast et siis sellel ajal põhjas sõitev laevastik ei allunud mereministeeriumile, aga meie merekool oli mereministeeriumi kool. Tol ajal oli veel Ministrite nõukogu juures spetsiaalne laevastik Arktika suure merede laevastik noaga, sinna oli parajasti kaks kohta. Ja siis läksime me sinna kahekesi. Juba KOV KOV, kes on praegu Arktika administratsiooni ülem ja mina Ja siis nominaal sattusin. Leetke peale. Ja tema ei ole kui Lenini peale. Nii me seal siis sõitsime, mina sõitsin seal neli aastat. Libisesid väikselt üle ühest momendist. Jutt oli sellest, et tahtsite oma silmaga minna, vaatama, missugune see jääsõit on. Järelikult olite teie ka siis üks kiitusega lõpetajaid? Jah, et teil oli, anti võimalus valida ja oli võimalus oli valida ja vaatamata sellele, et kool ei kuulunud sellesse süsteemi läks operatsioon läbi, läks läbi ja missuguste laevade peal te sõitsite seal? Litke oli esimene. Ole esimene oli jah, tema oli, siis ma ei teagi, kuidas seda õieti eesti keeles öelda, tema ei olnud jäälõhkuja, vaid ja lõikaja. Vahe on selles, et jäälõhkuja laemis omab selliseid vööri. Vormetad, läheb jää peale ja osaliselt lõhub teed oma jäämurdja, jäämurdja läheb peale, murrab ja jääl jõge oli siis niisugune, kes oma masinate jõuga pressis ennast läbi jää. Missugune oli siis meremehe elu ja töö seal Kaug-Põhjas ja kuidas see vastas teie ettekujutusele? Eks ta oli nii suur, nagu oligi seal raamatutes kirjutatud oli niisugune võrdlemisi pikad reisid, seitse-kaheksa kuud, jääd külma ja tuult ja jääkarusid ja kõike oli, ma olin, sõitsin, tähendab siis Libki peal. Ühe navigatsiooni. Peale seda olin jäälõhkuja Stalini peal, kus oli kapteniks üks kuulsamaid palar kaptenit Varoni. Nii et olen tema juures sõitnud neljandaks tüürimeheks. Ja peale seda ma sattusin siis jäälõhkuja auriku Georgi seda hoovi peal seal juba väga tuntud nimi ja see on seesama vana Georgi, see toob selle peal, ma sõitsin kaks aastat maa peal oli see sõit võib-olla isegi kõige huvitavam mille poolest selle poolest, et tema oli siis jäälõhkuja aurik, mis oli spetsiaalselt määratud polaarjaamade varustamiseks. See tähendab seda, et me käisime iseseisvalt mööda artikat ringi ja varastasime kõike polaarjaama kellele tõlitasi tuubi peal, seda hoovi peal ma olin kolmas tüürimees. Kolmas tüürimees ja siis kolmandat tüürime. Juhiks nii et nagu omaette väikelaevajuht juba siis ja sellega me siis käisime, kõik need saared läbi alates no esimene Spitsbergenini, Franz Josephi maa. Ja kõik, kõik need saared niikaua kuni laptenite mereni välja. Kõikide nende polaarjaamade peal oleme käinud. Huvitav sellepärast, et Arktika oli siis ikka võrdlemisi vähe uuritud. Nii et see oli see ehtne tüürimeeste töö sellel ajal. Navigatsiooniseadused olid võrdlemisi. No ütleme, tänapäeva kohta algelised lakaatorit meil ei olnud. Hüppas need olid siis need peamised navigatsiooniriistad ja ega need kaardid kige seal kuigi täpselt ei olnud. Laev käis ikkagi kaugel peamistest meredest ja tuli arvestada ainult enda jõuga. Kui seal hätta jäi, siis abiellus luud, abi loota ei olnud ja. See oli väike närvikõdi, siis. Võib-olla närvikõdi muidugi rohkem kaptenile, sellepärast et tema ikkagi vastutab. Tüürimehed on need, kes jälgivad kapteni instruktsioone tüürimeeste jaoks väga hea praktika selles mõttes, et õpetas kriitiliselt suhtuma kõikidesse nendesse koha määramist siis ja nii edasi. Nii et seda oli noorel mehel minu arvates väga tarvis. Kuidas Arktika tormid välja nägid? Eks seal oli kõike nende nelja aastaga ikka tormi, jäädia, udu ja arktika tormid on muidugi võib-olla ütleks ohtlikumad, kui nad on ookeanis. Sellepärast et no lainetus ei ole muidugi nii suur kui seal vabas vees. Oht on selles, et jää on ju vahetpidamatult liikumas. Ja siis, kui ta tugevate tormidega hakkab teda kuskil kalda poole kokku pressima siis see asi võib kurvalt lõppeda ja on ka nõudnud mitukümmend laeva. Isegi pealesõjaaegsel perioodil. Kas teie olete ka kriitilises olukorras olnud seal? No et justin, päris väga hull oleks, see asi on, ei ole nagu olnud, aga aga ikka mitu korda oli juba niimoodi, et ja hakkas juba tekile tulema? No muidugi, need laevad on ka seal vastavalt ehitatud isegi seesama vanased off oli ikka tubli laevukene selles mõttes, et ta oli ikka päris hästi ehitatud. Jah, nii et sügisel juba kuskil oktoobris ja novembris seal võib olla päris raskeid olukordi, valgust on ka vähe. Ja no kuskil oktoobrikuus on seda päevavalgus seal paar-kolm tundi isegi mete ütleme päikest ei ole enam, aga no ta ikka natukene heledam. Ja siis hämardub ja on ja on siis jälle ja nüüd see sõit toimub enamasti öösi, siis polaaröös. Prožektorite valguses ikka niimoodi ei noh, suvel on muidugi juulis ja augustis on ikka pikad päevad, muidugi juulis me siis küll. Kuigi palju selle Arktikas peame, sõit oli muidugi august ja september, siis olid need laevad ikka veel nõrgemad, nüüd käiakse seal aasta läbi, ütleme seal tudinkas. Aga siis oli, siis nad lähevad muidugi nõrgemad ja ja kes ikka novembriks sinna jäi, see oli ikka suurem osa ikka juba talvitumas, mina ei ole küll ta need laevad, kus mina sõitsin peal, need ei ole küll ühtegi talvituma jäänud, nii et see, see lõbu jäi saamata. Kas mõni sõit või mõni episood või juhtum on kuidagi eriti meelde jäänud? Jah, eks seal oli niisugune koht. See on hobijõe suudmes. Troobianoi on, eks ma neem seal seal on. Polaarjaam oli peal sellel ajal. No küllap ta on praegu ka seal kindlasti saadeti meid siiasinna varustust viima, mina olin kolmas tüürimees ja selle kaatri komandör, kui nii võib öelda. Kalason võrdlemisi madal, nii et laev jääb kolme, nelja miili taha ankrusse. Siis lastaks kaatri vette. Jagatel lastakse vette ja siis ta võtab selle kumm kassideks, nimetaks neid parkasse. See on niisugune kohalik sõna, kohalik nimetus, võetakse see siis puksiiri, aga seal on isegi nii madalrannik, et ka need kaadrid ei saa kaldale. Kaatril on seal ütleme poolteist meetrit süvis, ka tema ei saa tulla kaldale, sellepärast siis maalt tulevad niisugused väikesed mootorpaadid mille kohalik nimetus on seal karbas. Need võtavad siis need parkassid ja kaater jääb nii, ütleme seal poole miili maakeeles öeldes kilomeetri kaugusele ankrusse. Noh, kõik oli nagu ilus ja jäime sinna ankrusse. Lasime oma kaatri kätte ja läksime siis kaldale. Ja saime just selle parkassi ära antud. Karbas selleks pool tundi mööda, keeras tuule momentaalselt ringi ja tuul tõusis tormini. Kas torm tuleb äkki seal? Jah, seekord tuli küll. Nii et ega seal palju aega ei olnud, üks poole tunni pärast oli juba noor põrgu lahti. Aga te jõudsite mootorpaadiga kaatri peale tagasi, siis mina olin kogu aeg komandör. Komandörile ei ole õigus jätta maha oma laeva kuskile, nii et need olid teised mehed, kes viisid selle karbassi kalda äärde ja nemad tõmbasid traktoriga selle väikese praami kuivale kungassil kuivale ja nemad olid siis ühesõnaga kuival. Nemad olid kindlal maal, sel ajal, kui torn Nemad olid kindlal maal ja meie see toob, siis ma seda ma saan, muidugi pärast teadust lumesajus me enam laeva ei näinud. Aga tema võttis ankru üle selleks Venemaa sellepärast et ta ei olnud võimeline seisma niisuguses tormis ankru peal, ta kartis, et torm viskab ta kaldale välja ja me jääme siis kolmekesi teatri peale. Teie noh, madrus ja mootorist või siis minna ei olnud kuskile, kuhu sa selle kaatriga ikka lähed? Korjasime siis kõik oma kinnitusotsad kokku, nii palju, kui neid oli, trossid trassid ja tegime nišis nagu ankruköie. Läksime natuke sügavama vee peale välja. Alguses jõudis veel ikka vastu tormile, nii et me liikusime natuke kaldast eemale, panime selle ankru sisse ja lasime siis kogu selle trossi välja. No see tähendab seda, et laev kuhugi ta seisab tormis ankru pesta laseb maksimaalselt alati ankruketi järele, siis ta ankur paremini peab siis põhja. Nonii me siis seisime seal, ankur ei pidanud nii palju töötava mootoriga töötava mootoriga ja seal tuleb siis kogu aeg hoida ninaga vastu lainet. Tankurei ei pidanud. No ja niimoodi me siis seal Lukerdasime, ikka läks üle ööpäeva seal. Niimoodi selles lumetormis ja. Erelt oli muidugi paha veel, see lainega lõi meil need klaasid kõik sisse, nii et sealt eest seal oli ikka väike tekiehitus ka pea, kas seal on nii tugev laine siis ja seal on madala vee peal, keerab üles niisuguse järsu laine ja peksis nii, et aknaklaasid meil sisse. Kuigi need ei olnud ka ehk päris tavaline aknaklaas Tavaline ei olnud, aga no nii Moika klaas peksis need meile sisse, nii et meil oli jah, seal ikka tükk tegemist selle asjaga, pumpasime siis ikka vett vahetevahel jälle ja. No ja siis jäi tuul vaikseks ja laev tuli tagasi ja meie saime oma tühjaks tehtud kum kassi kätte ja läksime siis laeva juurde, see on sellepärast veel meelde jäänud, et sain siis ka kõvasti riielda, kapteni käest lasid klaaside ära lõhkuda. Mitte kiita eteid kaatri tagasi, vaid. No eks ta muidugi seal eks nad ikka närveerisid meie pärast ka, muidugi me olime võib-olla nii kõvasti ametis, et ega meil ei olnud seal aega surmahirmu tunda. No võib-olla väikene niisugune. Väikene vürts käis veel selle juurde, sellepärast et just kuu aega enne seda oli hukkunud seal. Kaatrimeeskond, kes sattusid niimoodi tormiga neid samasugustes tingimustes umbes jaanitarbis, kes nad kaldale ja nähtavasti madalast nad ei ujunud välja. Murdlaine oli ikka niivõrd tugev. Jah, eksa niuke vilets koht seal ole. No muidugi oli seal niisuguseid toredaid episoodi ja ja liigub palju ja nooruses on see asi kõik muidugi palju ilusam, kui ta nüüd on, aga pean ütlema, et väga toredad inimesed elasid seal. Väga toredad meremehed, väga tugevad meremehed. Väga töökad inimesed. Võib-olla, et see on küll vanaduse tundemärk, juba paistab, et neitsi noorus ikka tikub neid tunde nagu kuidagi nii väga täpselt lugema, et mitte sealt üle ei lähe ja ei, ma ei mäletanud seda, et me oleks kunagi rääkinud sellest, et me oleme paar tundi üle teinud, kui oli tarvis, siis tehti tööd. See oli, ütleme, see on väga lihtne öelda niimoodi varustamine. Nemad on seal Macaldel neli inimest jäävad sinna tuleva navigatsiooni. Aga jää on kalda ääres poolteist kilomeetrit, peaaegu miil, maad on poolteist kilomeetrit. Meil on tarvis neile kaldelepa siin 150 160 tonni laadungit ega siis midagi, teeme saanid ja hakkasime saanidega vedama seda laadungit kalda peale saanitesti laeva peal siis jah, need me siis tegime laeva peal seal. No ütleme niimoodi, kolm meest mani ees saani peal seal kuskil 200 kilogrammi. Nii et võib väga kergesti ära lugeda, mitu reisi oli tarvis teha sinna ja tagasi. Ja see ei ole mööda asfalti, et see on ikka niisugune jää, mis on kokku pressitud ja lahvandused ja juubelinetti liuväli, jah, ikka lahmanduse dialund pea seal mõne koha peal. Kõik said sellest aru, et kui me ütleme nüüd, et meie lossi, et ei ole tingimusi mis need neli inimest siis hakkavad seal tegema, nad peavad ju sinna jääma, seal ei ole midagi parata. Vaata seda peab tegema. See oli võib-olla ja see niisugune jõudmis pani tegema. Ja ega seal suurt nurinat küll ei olnud, kaheksa tundi tegime tööd, kaheksa tundi, puhkasime. Meeskond oli jagatud kaheks osaks ja kõik olid töös. Kõik olid töös, kapteniga, kapteniga alustades tekki poisiga lõpetades, kõik pidid tegema tööd, see oli meeskonna lisakohustus. Kõik see väljale asjade kätte toimetada. Jah, on seal väga toredaid koloriitsed kujusid. Mäletan veel kaptenit Lidki kaptenit. Andreemia kulakovides õpetas. Noh, nagu ma juba ütlesin juba meie üks kuulsamates palar, kapten, sest Varonin tema oli võib-olla natuke teistmoodi mees, natukene järsem. Võib-olla nii järsult nõudlik mees aga ka kolassaalse töövõimega, tema seisis öid ja päevi sillas. Ta oli siis juba ikka mitte väga noormees, enam, aga nii nädal aega, kasukas seljas, päevad, silo. No eks ta ikka vahel silma kinni lasi kuskil noh, võib-olla ta siis tugines ja seal ikka. Jah, no ja kui siis ütleme seal dublör kapteni tubli vanemtüürimees oli, siis ta käis ära ka, aga ta oli ikka raskes olukorras, ta seisis ikka päevade kaupa Sillasest kohutav vastutus. Jah. Sellepärast, et jäälõhkuja läheta ei vastuta mitte üksi enda eest, vaid nende laevade eest ka, mis mis tagantjärgi tulevad ja vastutus võib-olla veel suurendatud selle läbi, et see on ainukene transpordi võimalus. Seal muud midagi ei ole, lennukid või laevad lennukitega eriti tollel ajal veel all ei olnud mõeldav jah, lennukitega juurdepääsu hobused ei olnud mõeldav neid üle 1000, nii et ütleme, kui meie oleks jätnud midagi sinna viimata, siis oleks olnud neile inimestele, kes jäi talveks Arktikasse väga raske läbi saada. Palfiilov, avapärane, kapten, kas see tooli peal või tema oli alguses Ledge peal, kui ma olin, Me seisime dokis. Ja tema siis oli meil kolm kuud kapteniks. Tema meetod, kuidas ta mulle vene keelt õpetas, meil oli see koolis vene keele õpetamise võrdlemisi nii nõrgal tasemel, peab ütlema. Ja nii, ütleme igapäevase keele saab ju inimene ruttu kätte, kui kõik on, kõik ümberringi räägivad vene keelt, tema kutsub mind välja, räägib mulle niimoodi pikkamööda. Vaat nüüd tüürimees. Vot istu maha ja kirjuta kiri ja peale selle tuleb trükkida trükimasinat ei olnud ma siis ka veel enne seda, need. Ma siis tegin kolm päeva tööd hoolega, üritasid selle kirja valmis teha, võtab siis punase pliiatsi kätte, parandas kõik vead ära, ütles nii. Trükiümber. Trükkisin ümber, temal jälle punane pliiats käes, siin viga. No ja siis, kui see kiri oli lõpuks ära trükkides, ta hakkas seda nurga pistad sinna peale panema, pani selle pitsad jalad ülespidi peale, mul tuli veel kord ringi. Aga niimoodi sai siis jah, ikka tükk maad targemaks selle keelega siis ma alles pärast muidugi. Valmis kirjutada, mida mina seal nädal aega vaeva nägid? Aga missugune oli see kuulus jäälõhkuja Georgi sõdoff? Laev kui selline? Ta ei olnud ja lahku ja ta on jäälõhkuja aurik, see tähendab seda, et lihtsalt niisugune aurik, mis on tugevamini ehitatud kui tavaline laev. Ta ei olnud väga suur. Nii et kui see, et nad on nii-öelda ettekujutus, on sellest laevast, et vot kuidas nüüd sellelegi kolm aastat oli siia jääs. Ta ei olnud suur laev ja mitte väga uus ja mitte väga uus ja ta oli Belgias ehitatud laev. Ja noh, ütleme natukene vähem kui 2000 tonni võttis Laanuke peale, noh meie Aafrika omad võtavad praegu üle 6000, nii et ta ikka võrdlemisi väikelaev laevu. Nii et jah, see oli ikka tükk tööd meestel, kes olid seal kolm aastat, ma kujutan seda ette, kuidas nad seal triivisid peaaegu kolm aastaselt, 819 päeva. Nii et seal pidi ikka olema. Seal pidi olema ikka meestel eriline vastupidavus. Meil siin praegu meremehed räägivad, et peale kolme kuud juba hakkavad ühed ja samad näod ära tüütama laevas ka siis, kui nad ikka teevad tööd ja laev merele käib sadamates ja nii-öelda erinevad muljed ja uued sadamad ja uued inimesed ja ka lõppude lõpuks tüütab ära. Aga seal oli see ikka muidugi seal ikka midagi erilist. Ja selle laeva peal ma sõitsin kaks aastat ja peab ütlema, et ta oli ikka niisugune hakkaja, hakkaja laev, väike küll, aga ma tolle aja kohta küllaltki võimsa masinaga oli aurulaev söega köetav. Kas igal laeval on kuidagi oma iseloom või omad nõksud või? Ja see on kindlasti sellepärast, et isegi inglased nimetavad ütlevad laeva, kohtetan naissoost, see tähendab seda, et igaühel on oma iseloom ja tagumise käigu peal nad rool ei kuule. Nii et see on ikka päris asja eest öeldud, igal isegi kui on sama tüüpi laevad, igaühel on oma väiksed vigurid juurde. Ja see ei ole lihtsalt nii öeldud meremeeste nalja suhtes, et nad on igaühel oma vigurid, vaid see on tegelikult on tegelikult hea, sellepärast täpselt koopiat ei ole ju keegi võimeline ehitama igalühel oma iseloom tähendab rooli suhe laevakorpusega masinat ja masina ja vindi suhe, see on ikka nii. Igaühele iseloomu annavad peale selle veel mehed, kes seal peal on. Üks kapten tuleb sadamasse suure käiguga sisse. Riskeerib teeni tuleb pikkamisi veetakse pukseritega teda kai äärde. Nii et laevade meeste iseloomud on jah, niisugused, niisugused asjad, mida peab, millega peab harjuma ja millele peab siis arvestama. Märts sõitis. Mitme aasta pärast te siis tulite tagasi Eestisse? Jah, nelja aasta pärast, ma tulin siis tagasi. Pärast tuli laevanduste ühendamine, liitmine, meid liideti Murmaski laevandusega. Mind pandi siis ühe Väikse auriku peale vanemaks tüürimeest, mis sõitis seal Murmaski lähikonnas ringi. Ja mulle see niisugune sõitmine ei meeldinud. Peale neid suuri Arktika meresid, suuri laevu ei meeldinud siis. Meestest oli kõvasti puudus. Siis võeti kätte, tehti minu meelest kohe poole aasta pärast, kapten kohe 54, kohe 54 ja see on tänapäevane meelest seal, 28. aprill. Missugune oli Eesti laevandus seiskuda? Tagasi ütlesite, Eesti laevandus olnudki siis laevandus oli likvideeritud, nii et ta oli siin balti laevanduse Tallinna filiaal, laevastik, ma mõtlen, laevastik oli siis ikka nii võrdlemisi võrdlemisi nigelalt, sellepärast et need suured laevad, mis peale sõda ka Eesti laeva siis olid, need olid ära antud kõik. Nii et peaaegu ütleme, menud pandi siin Vormsi peale vanemaks, tüürimeheks halduses, 600 tonnised, need olidki peaaegu kõige suuremad ja moodsamad laevad siis kapteniks, med pandi Merkuuri peale reisijate laev, Merkuuri oli selline. Sõitis Virtsu-Kuivastu vahel. Seal ma sain siis paar kuud olla kapteniks sisential järgmine laev ja nii see asi peale hakkas. Aga laev oli ja Mercury kapteniks tehti 28. aprillil 1954. See oli siis neli aastat peale meie kooli lõpetamist küllalt kiiresti. Kui palju keskeltläbi praegu merekooli lõpetajal sõita tuleb, kui ta tubli mees on, enne kui saab kaptenipaberid. Paelad. No 10 aastat ta peaks ikka ära sõitma. Võib-olla kaheksa, kaheksa, üheksa, 10 selles piiris kuskil. Eks kodujates sõitma oletan küll, võis olla peaaegu puhkus võrreldes Arktika meredega. Kes seda neid just nii võib öelda puhkus, aga ega see meresõit nii raske ei ole, kui teda tavalised inimesed ette kujutavad, ta on ikka lihtsam maal tööl käia. Minu arvamus on maalid, siis mõlemaid. Proovin. Märts sõitnud ja maatööd teinud. Merel on see asi ikka lihtsam maa esiteks võib-olla sellepärast, et kapten laevas jumal taevas Siin maa peal saab kohe kätte, kui tarvis midagi ütelda. Noh, kuidas öelda, muidugi Arktikas oli see asi võib-olla lihtsam selles mõttes, et ma olin ikka töörimise tüürimees on kapteni selja taga. Aga siin läks kohe ja kaptenisõiduks lahti, nii et sellele oma etega vastutust muidugi rohkem. Ja vastust rohkem ja ega see siin meie Muhu väinadest sõitja. Nii väga lihtne ei ole, ma siin ikka päris mitu aastat sõitsin saarte vahel, meil on võrdlemisi keerulised need faarvaatrit ja Saaria madalike ja oli tarvis Nonii täita ja tööd teha ja nii et eks need omajagu muresid oli ka muidugi. Kuigi selles mõttes küll, et et jääsme ikka siin ei sõitnud ja ja reisid olid lühikesed, ikka paar korda kuus sai kodus käidud. Aga seal ja oli, kui sain ükskord aastas koju, millel selle pikemad otsad hakkasid tulema. Pikemad otsad hakkasid siis uuesti tulema, 50 57. 57. mind siis saadeti välissõitu. No see oli ikka niisugused Euroopa reisid, Euroopa reisid siin jah, kuni Inglismaani ja Prantsusmaani välja Vahemerest sai käidud. Aga siis meie uuesti päris mere. Muidugi esimesed välissõidud olite, te. Esimesed välissõidud jah, ma tegin kaks reisija, tegin siis peale rannasõidus kaptenist sõitmist, olin esimesed kaks reisimine, olin vanemaks tüürimeheks ja siis uuesti kapteniks siis jah, peale kahte reisi siis. Missugune oli esimene laev, teie välissõidus. Esimene. Oli kaptenina oli diferesk. Selle peale esimene reisist kaptenina, aga selle peal ma olin vähe aega ja vahetasin ühte kaptenit. Ainult puht, kui selle aga siis nii-öelda päris niisugune oma laev oli. Danielonis jäi selle peale, ma olin neli aastat kapteniks. Ja peale siis seda Tanjonis jäid, siis olin. Aga no siis olid juba Aafrika rannad silmapiiril. See oli nagu uus uus rajoon on minu jaoks muidugi. Aga ütleme meie siin, Eesti meremeeste jaoks ei olnud mingisugune uus rajoon. Seda vahet sõitsid ka juba enne sõda, meie laevad käisid kongos ja ja nii et igal pool olid juba ikka enne meid olnud ka meie meremehed. Merelaevanduse jaoks oli see ja päris uus on esimene laev, kes hakkas käima Lääne-Aafrika vahet, oli Mahtra kapteniks, oli seal liidemon, pea, nemad siis jõudsid Aafrikasse, kuus kuud enne Sõrvet. Kas liidemale oli teie koolivend ja me lõpetasime ühelt kursuselt ja sealt Kurstja ühest lennust. Mis on saanud teie kursusekaaslastest teie lennust, kellega te lõpetasite ja Tallinna, eks nad ikka ole suurem osa kõik meremehed. Kuigi merele on jäänud neist võrdlemisi vähe. Need 16 16 oli lõpetajaid kuus, teistel lõpetajaid. Sai aasta otsa ainult sõita, hukkus Lydia Koidula peal. See oli siinsamas, kuskil Saaremaa lähedal, seal tagalahes. See oli tagalahes, nii et ta ei saanudki, vaene mees veel merest rõõmu tunda, kui. Kui laev hukkus ja meri andis ta välja küll. Aga see oli siis esimene meest, nüüd on, siis? Ei ole enam siin maa peal, neid siis neli meest meest 16-st. Ülejäänud on ikka enam-vähem merega seotud, võib-olla need kaks meest on siis niisugused, kes on merest eemale jäänud? Kolm ütleme täpsustame kolm meest. Aga, ja kõik jõudsid siiski kaptenisillale välja omal ajal. Kõik, kõik see mees on olnud ikka kapteriteks ja kaks meest on praegu kaptenid. Instruktorid.