Kui me räägime Eesti prohvetite, sest siis ei saa me kuidagi mööda vennaste kogudustest kõikidel meelde. Ta olevatel kuulutajatel on olnud mingi suhe sellega, olgu siis, et nad on ise kuulunud Veliste hulka. Nagu suurem osa eesti prohvetid, kest alates siis juba 18.-st sajandist ja lõpetades 19. sajandi alguse massilise taevaskäijate liikumisega või siis vähemal hulgal on olnud prohvetid, kes on ennast teadlikult vastandanud vennastekogudusele nendest prohvetite ston, tuntumad prohvet, malts vet kes kritiseeris vennastekogudust, aga tema muidugi tõsi, juba oma iseseisva koguduse ja teine niisugune tuntum prohvet, kes oli vennastekoguduse suhtes eitavalt meelestatud, oli Võrumaalt Vastseliina kihelkonnast pärit kordo. Kordo puhul tuleb kindlasti arvesse see, et tema eluajal möödunud sajandi lõpupoole oli ka vennastekogudus juba ise muutunud. Selline Algne hoog ja pinge olid juba vähenenud ja koguduse elu oli stabiliseerunud. Ning niisugusi, prohvetikuulutusi ja kõrvalekaldeid üldiselt heaks kiidetud elust ei peetud enam soovitavateks ja seetõttu olid kordol vennastekoguduse inimestega pingeid omavahel. Või sinna võiks ka nimetada seda, et tuntum prohvet viimastest tuntumatest proovititest Eesti vabariigi ajal Karl reitz kuulus ise vennastekogudusse küll, aga tal tekkis samuti oma koguduses lahkhelisid just tema prohvetikuulutused. Noh, see, mis oli öeldud kordu kohta kehtib muidugi veel suuremal määral siis vabariigiaegade kohta. Kui Karl reitz tegutses. Ja kui me nüüd räägime vennaste kogudusest ja prohvetitest, siis peaksime ka kõne alla võtta. Ma niisuguse vennastekoguduse elus väga tähtsa nähtuse, mis oli väga oluline ka prohveti traditsiooni ühe edasikandumise viisina. Nimelt need on vennastekoguduse käsikirjad. Nii on meil mitmetest prohvetite, nende tegevusest kuulutusest säilinud kahelaadsed teated ühtepidi siis sellest samast, nende kuulutajate kaasajast pärit käsikirjad, kirjalikud ülestähendused ja teiselt pidi siis paralleelselt levinud suuline traditsioon. Niisugust ka, kellest on olemas oma kuulutuse autentne ülestähendus on ka Võrumaa, Rõuge kihelkonna prohvet Lüütsepa Jaan. Siis oli veel mul tundmata Elo suure patu siis haard õnnistegija veel minu kinni ja laskma rasse risti kanda. Siis oli suure häda, siis on põimugu päeval siis kui suur valu võimust võt siis hüttel üts, hääl mul. Kolme päeva pärast pead sa ära kuulma. Ja kui kolmas päis, tõsi, siis paistseni ilusasti minu pääl seolise peramine päi. Siis sai ja mina ütel silmapilgul kolme Taiwa läbi siis oli mina sedamaid kohtueen. Siis Neiemine oma patu nii suure olevat. Kui ess juba oma silmiga üle kai. Siis hüteluts, hääl mulle. Kae, näe oma Kiccino patuneide eest teadsinna põrgute minema. Ema ütli hääle, vasta, Kuismaa või põrgute minna. Mina loen raamatut ja teie palvust. Siis ütles hääl mulle messest kasu olli, kui sa seal, nii kui kiri ütleb. Seepeale saia kik lootus otsa. Ei abi Kustki. Kui jumala sõna ära võeti siis lätsimine joosta ja karata põrgu poole. Sis näiemina suurt hulka rahvast, alatsi, rahva monoCayeneidemann. Neid oli 1000 pini Kuurmat laiutaja Bjute ja neil olid ikk mõistus, äravõetu. Kas või kõnelda, ei ka mõista, midagi meile tulla ei ka endal liiguta nagu kivi siin ilma pääl Saisva kalg ja koolu. Nii Saisvane patadze hinge. Ja oli neil üts nägu ja ühte suure ja musta ja pime käe. Siis Kaiema üle seljapõld, suur täht. See paist päeva näol. Siis see oli nii arvata, kui tund aega veel oodata, siis saab viimne päev tulema. Siis saavad nemad põrgute seomneide lootus Pääle see lätsimine hääle poole neidemont ära. Sis näie Moite hulga rahvast jalgu pääl Saisvat ja neide, rõiva oli juba nii paistva ja 1000 kõrgvalusamba kui see Taiwa päevavalgus. Ja Saisva sõõrin. Kaie küll teravalt ja tahtsin ette saada, kes nende keskel olles siis lauliva mu küllen, teenimata Ladze nii väega ilusasti, sest sõõringu hulgast Uhkaaemmozza Buy pääle neist võid sa harva saada ka. Ehk kahe mõtsa kõhu pääle. Neist saad sa endale, et kui kõho paistva mõtsa see joome valge koorega, nii paistva voolor, rahvas ka, nii paistva voona rahvas ka. Pääle see kuulimine häält, kes surin, oliva. Kae, see on see rahvas, ilma pääl kutsuti, püha rahvas siis tuli, mul võttis tükk maad joosta. Ma tahtsin põrgute minna, siis tuli nii suur tullimu, vasta Kellotsa eskaleerudes, näe see pani nii kõrgete ülespoole. See pääle kääni ümbre ja kai. Sääl olli üts Taivas Kunsaisse Liimse päivad täht. Eilsel näiemina selget kullast räppi see paist nii ilusasti ära ütelda, siis Joosi mõni nobest sealt üles seda treppi mööda jäie treppi lava peale seisma näia vahtset Jeruusalemm i juba keelsest kõnelda, eiga meel mõista kui suurt hambu veel seal näie sole seal küll päiva Heiga tähti. See liin paist nii selgest austusest, kuid kalli kivi helgasi seal üleval tsen Jeruusalemm. Suur jõgi, juhus põhja poolt, see vesi oli Lämmi ja sügav Juusqva ja mass, näe kui lase vee sisse saie. Seal vee all lolluts purre. Ja see purre oli väega nõrk ja voolas vesi painuta. Teie purdemont kinni, Supu ess, hämme, armas, seome hinge peiukene ümber, patane sai süütepaiga pääl. Seal oli põrguvalu mul silma kallestatu jumalasse noriisutu sisest tule meelde, mulle muudkui selge Valo otsata. Kui oleks meele Tulmuieezukene ning tema kannatus küll oleks enda kostutanu siis kääni silmi üles maa. Kui essaabik ostke. Siis tuli mul see meel, kumma Parhillole. Siis ütli seal Valo sisin Holes mas saanu maa pääle poolest 100 aastat palja ihuga raudharjapäev põlvili ollu. Kui Taiwan ilma õnnistegijat siis Hallest see helde armas issand, säält vahtsest Jeruusalemmast ja ütel. Mine nüüd ilma sisse. Ja kuuluta ilma sisen. Messa näie. Elan nii kaua maa pääl, kui sul liha su seljast ära sillas. Siis sai minu maa pääle lõise ihu ära. Kool olevat Ecycoli kanges Jaanus ennikuid aiva nulli. Ja oli haara ehitetu, koolias mustu, Lauzzile pantu. See oli lõiguse kuul. Krab võimu ajal vits terve täiew. Minu arma hinge. Kes seda noorus teab, saab esioma, neil on seda veel nägema. Minu arma, teie seda kuulete. Mina ei ole seda ilma Sõjamäe valada jutustanud kui ma kelleltki jutustab. Sõjaäike, nii kui mina seda oman, vaimun olen nännu ja kuulnud. Ots. Ja kui me nüüd nüüd sepa jaani võrdleme nägemust, mida me praegu kuulsime ja seda traditsiooni, mis on rahvasuus säilinud ütleme, et siin on üsna olulisi erinevusi. Tegu on muidugi sellega, et ühtepidi rahvas valis see, mis oli oluline lõõts pajaanile inimesele, kes seisis selle nägemise hetkel kahe maailma piiril igas mõttes. Ta ju ei kuulunud sellel ajal veel vennastekogudusse, aga tal oli tekkinud juba soov sinna astuda. Ta usuline ärkamine oli juba toimunud. Ja teistpidi oli ta tõesti siis ka elu ja surma piiripealses situatsioonis, selle nägemise ajal ja temale olid tähtsamad siiski igavesed küsimused, tema hingeseisund ja see lunastuse saavutamine. Aga kui me jälgime nüüd siis võrdlevalt rahvatraditsiooni, siis me näeme, et just Lüütsepa jaanipuul on rahvatraditsioon võimendanud rohkem sotsiaalseid motiive ja väga paljud pärimused Lüütsepa jaanist räägivad litsepa jaani, nägemustena, selliseid, mis kuuldud tekstis üldse puudusid. Näiteks küll rahvatraditsioonis väga laialt tuntud motiiv sellest, et Lütt sepa, Jaan on näinud mõisahärrasid põrgupiinades. Mis veel puutub nendesse käsikirjades, siis võib öelda, et venestunud kuutse käsikirju on säilinud üsna rohkesti ja need hakkas kogunema juba möödunud sajandil ja samuti on väga paljudes paikades nad kestnud hoitud hoolikalt alles perekondades käsikirjad, meie sajandini ja Neid on jõudnud jätkuvalt arhiividesse. Nende läbitöötamine ei ole kaugeltki veel kiiduväärsel või nimetamisväärsel järjel. Rohkem on tegelenud sellega küll ainult Rudolf Põldmäe, aga temagi tegi seda peamiselt just nooremas põlves, kui ta töötas. Eesti rahvaluule arhiivis jäi hiljem pärast seda, kui ta oli olnud stipendiaadina just Saksamaal, Hernuti arhiivis. Hiljem kadusid need võimalused ja Rudolf Põldmäe Ki suutis ainult andeks esialgse sissevaate sellesse käsikirjandusse. Nüüd võiks kõige lühemalt neid nende sisu seal leiduvat kirjeldada niimoodi, et väga paljus on nad käsikirjalised laulikud lihtsalt laulud ongi väga oluline nende sisus, aga see ei ole kaugeltki ainus ja peale laulude siis sisaldavad need käsikirjad veel nõndanimetatud taevakirju. Need olid praeguselgi ajal levinud õnnekettide vanemad ja vaimuliku sisuga versioonid võiks nimetada. Siis on nendes ka Coop piaid, selleaegsest trükis avaldatud vaimulikust kirjandusest. Aga nendes käsikirjades leidub otseselt rahvaluulehetki ja meie praeguse teema seisukohalt olulisi nägemuste ja visioonide kirjeldusi ja prohvetikuulutusi. Mõnel puhul on need prohvetikuulutused tõepoolest niisugused, kus ei selgubki, et kuidas see kulutus on saadud ja võib arvata, et see on ongi saadud ainult piibli lugemise oma kaasaja elu üle juurdlemise tulemusena ta nimetati Öelda ratsionaalsel viisil saadud niisuguse ratsionaalse prohvetiraamatu, näiteks võib-olla Eesti Rahva muuseumi kogus leiduv Peeter kooli prohvetiraamat kus on üsna tugevalt näha teda inspiree läbi näha teda inspireerinud piibli prohvetiraamatud ja eriti muidugi Johannese ilmutus, kust on mõned motiivid otseselt üle võetudki. Aga selleski raamatus on põhiline ikkagi kohalikul ja konkreetselt, see on kõik seotud Liivimaaga Lõuna-Eestiga siis sel juhul kust Peeter kool selle prohvetiraamatu kirjutaja ise päritki oli ja see kuulutab ette just meie maal toimuvaid suuris sõdu. Ja huvitav on eriti veel see, et viimaste suurte sõdade toimumise paigaks lahingute tandriks on tema prahvidki raamatus ette nähtud just Irboska linn. Jaa, Irboska linn oli ka olulisel kohal ju kordo prohvetikuulutuses. Suurem osa neid prohvetlike raamatuid on siiski saadud nägemust tisse visioonides. Nagu öeldud ja üheks niisuguseks nägemuseks on ka Peeter saali nägemus. Peeter saal oli pärit Pärnumaalt Tori kihelkonnast ja temagi kuulus vennastekogudusse. Ja temagi puhul, nagu Lüütsepa Jaani puhul on tegemist ajutise surma seisundis. Saadud nägemustega teisest maailmast. Ja see oli nõnda Kui meil oli 1807. aasta ja viies jõulupäev ma jäin väga raskesti haigeks, nõnda et ühtegi omavanust ei tea, kas ma siin ilma peal olin ehk olemata. Ja see sündis 11. jõuluga õhtul, et ma hakkasin rasket hingevalu lõpmata häda tundma, mis südame hinge peale käis, kui tuli ja ma olin pooleni ööni, kui raske haige. Kas see sündis? Kui kukk laulis, et ma jäin kui surnu. Ja veel enne kui mu naine mu juurde tuli ja ütles ja küsis et sa nüüd hakkad surema, kas sa mind jätad? Ja ma ütlesin, ei, meie ühe hoobiga käike, sure valu, aga jumalat ja kasvata lapsed, targaste teen, ma jäin kui surnud ja nüüd maailm ja sellega kõik häda ja valu ja kõik, mis muret teeb, otsa saanud. Ma tundsin, et mu vaim nägi ennast ihust ära lahutatud olevat. Ma sain oma silmadega ja oma kätega Kristust otsaga katsuda. Ta oli inimene. Ja tõesti, kui jumal. Ma jäin pea nõdraks ja siis ma tundsin Kristust enese peale vaimuga puhuvad. Ja siis ma tundsin ikka jälle uut vaimulikku väge. Ma nägin ennast muudetud olevat. Ma nägin oma ihu, kui ta teda ära seletati. Ta hakkas selgeks minema. Ta oli patust puhtaks saanud. Ta paistis läbi otsekui laas jaks selgeks minema peast seni kui jala tallani kõik patja eksitused langesid, ikka alaspidi, seni kui viimse jala varvani välja. Ma nägin kohe, et mu patud olid andeks antud. Neid oli ühe kõrge Gibi mäe külge risti poodud. Ma sain teada, et see suur kohtupaik veel ees oli söeld ühe järve ääres olevat. Sealt siis öeldi, kui sild üle minevat. Ja sealt siis öeldi veel armastuse, side ümber pandavat ja siis taeva pulmile minevat. Neid paiku mina ei näinud. Aga surma ja hukkamõistmist ei olnud mul ei igavesti enam karta. Armsad vennad, mina nägin, maapealsed asjad. Eined olnud kallid, ega omaksed ega suguvõsa ei isa ja ema, ei naine ega lapsed. Sest need on jumalast lõpetud, meist maha jääma, otsekui joomaaeg janu ära ajab. Nõnda lõpetavad taevased jumala armuannid, uued valgused, lõpmata inglite laul, kõik seda ära, mis maa peal meile armas ja kallim oli. Naistvase Algiteerupi järve Ämbra, tsaari niga vahist vanime saan kui mesilase karge elus armas jääsuke teema sisse aiake kus ja peremees, kes istutab neile Liboeed, valge Rävini valge liidrani. Kui me nüüd oleme kuulanud juba nüüd sepa Jaani nägemust ja saali nägemust, siis mõlemat kuulanuna selgub ju kohe, et nendes on mõndagi kokkulangevat. Ja see ongi Nende nägemuste ja prohvetikuulutuste niisugune tähtis omadus nimelt nad on seotud ikkagi tugevalt traditsiooniga. Ühtepidi on nägemus sügavalt individuaalne, see on inimest otse ja sisimas puudutav, kuid kui see inimene, kes on nägemuse saanud, kes on ajutisse surma seisundis viibinud teises maailmas, siis naasnuna on tal väga raske seda edasi anda. Ja seegi motiiv kordub nii lüüt, sepa, jaani kui ka saali nägemuses ju et maise keelega on raske taevasi asju edasi anda. Ja see pole mitte ainult nende meie nägemuste nägijate, mitte nende kahe ega mitte kõigi Eesti prohvetite omapära, vaid see on üldine see raskus nähtu edasiandmisel keele puudulik, kus. Ning siis pole ime, et kui inimene raskuste kiuste püüab oma elamust oma nägemust edasi anda siis ta tahes või tahtmata hakkab tuginema juba loetud või kuuldud nägemustele. Ta kasutab võrdlusena neid ja niimoodi tekib kiisuke korduvate motiivide korduvate piltide nähtus, mis ühest või teisest nägemusest kuulutusest läbi lähevad. Kuid aga teiselt poolt, kui me neid nägemusi niipalju kui ka neis väljendub traditsioon ühiselt tunnustatud vaateid ja võiks öelda, et üldine prohveti keel siis võrreldes rahvaluulega on nad siiski vägagi individuaalsed. Ja see selgub, kui me võrdleme näiteks mõnda niisugust rahvaluuleteost, mis räägib teises maailmas, nende nägemustega räägivad ju teise maailmast. Niisugused rahvalaulud nagu meil väga tuntud ja väga paljudes variantides kirja pandud tähendab rahvale väga oluline rahva seas hinnatud jutustav laul, ori, taevas, või siis on terve rida muinasjutt, et mis räägivad teisest maailmast, hinge käekäigust seal näiteks nagu öised nägemused või kolm, minge aset terve rida muistendeid. Nendes on kõik põhiline, traditsiooniline stabiilne ja muutused on ainult kas detailides või siis puht sõnastuslikul pinnad. Aga sellegipoolest, et nendes prohvetiraamatutes, nende kirjapanekutes on palju ka traditsiooniliste korduvat on nende üld mulje, nende kogumina on nad siiski palju individuaalsemaid palju ehedamalt selles mõttes, et nendes nägemustes voolavad pildid võiks öelda nagu laava annad, kobrutavad inimese hingest ja on veel vormidesse tardumata elavad ja kuumad ja see kuum Ingus, mis sealt veel läbi nende vanade käsikirjade mis on sageli pandud kirja väga kohmetu käega ilma suurema kirjatarkus, et või, või isegi puudulik kirjaoskusega. See siiski suudab puudutada ka meie aja inimest ja peaks sundima meidki sügavamalt mõtlema oma praeguste erutavate ajalik asjade kõrval ka igavese mate probleemide üle. Ma olin ikka Jeesusega, ma tundsin teda, ta oli see jeesus, ma nägin ennast Ühe uue valguse sees, kus ma jälle Kristusega olin. Me olime jälle selle taevatee peal, kus me esmalt üles läksime. Siis seal öeldi mulle, sa jääd veel maa peale elama. Nüüd meie tulime jälle maha puhule otse kui mängides tantsides. Jeesus ja üks, kui kolmas oli ka nemad olid inimese näol. Vaata siis, kui mulle öeldi, et sa pead jääma veel maa pääle elama. Siis ma olin Jeesusega oma ihu juures teiste elavate inimeste käte vahelt läbi käimas ja meid ei saanud ükski kinni pidada. Vennad jumala armastatud luuliikmed, nõnda jumala kohtujärje ette tulles ei maksa enam suguvõsa ei au, ei rikkus. Ehk oleks kogu maailm oma rikkuse ja kullaga? Ei, see ei jõua ühte hinge Kristuse kohtu eest ära lunastada. Ei seal muudkui paljas inimene oma hinge ja ihuga peab olema, sest mõtelge nõnda, kui me Üksine ilmale oleme tulnud ja Üksine jälle saame surema. Nõnda pead ka Kristuse kohtu ette tulema, see paljas inimene. Mõtle seda. Missugune sa siis pead olema, kuid ükski ei aita enam. Ei siis aita enamad, kui üsna puhas süda ja kannatlik meel. Seepärast olge ustavad ja paluge, et jumalannaks teile mõista, mis on surmast läbi nägema. See on igavest elu siin maa peal, usus ja vaimus ära arvama. Missuguse südamega jumalat ja taeva õnnistust uut Jeruusalemma kätte saame.