Tänapäeval, mil inimesed muutuvad aina mõistuspärasemaks ja ratsionaalsemaks, kaovad igasugused usu ja ka ebausumõjud. Kõik nivelleerub siin meie maailmas, aga. Vaatamata sellele on Eestis pelk paikkondi, kus rahvatraditsioon rahva juht, uskumus elab edasi üks selliseid kohti, näiteks Muhumaa kus usutakse ikka veel kurja silma ja teiste inimeste omade ärategemist ära nõidumist. Ja suur usk on k seitsme Moosese raamat raamatu sisse mis mõnede erandlikke inimeste juures võib viia lausa kohutavate tagajärgedeni. Oskad sa rääkida ka mõnda sellist lugu. Oled sa kuulnud? Jah eks väga omamoodi huvitav juhtum oli sellega seoses, et ta oli parajasti seitsmenda novembri hommik. Kõik pere magas meil, ma ärkasin üles esimesena, hakkasin seal midagi lugema. Ragnar on hirmus, kolin seal välisukse pihta. Ukselinu ketistin ketist lahti, sisse tormas või noh, eks küla tädi tõmbeda nime praegu nimetamata, nii et ütleme, et Friida Friida karjuvad kasu kasuonu nädal või lihtsalt ei ole. Sajasin onu üles onuga hüpnants, vaja on välja kujunenud. Et kuule, et mul on elekter peas ja noh. Võtke kuidagi, Taavi, pane ühesõnaga auto käima ja vii mind minema. See onu küsis, et kuhu sa tahad sõita? Ei, ma ei tea, aga noh, et mul on elekter peas. Et noh, et kõik seal seitsme Moosese raamatust ja noh, ta oli juba varem sellest rääkinud, et naaber pöörastakse naine, noh, vot see on väga kuri inimene ja siis pidevalt püüab talle halba teha. Eriti viimasel ajal noh, sagenesid jutud, et et kõik see Kurimiste teeb seoses seitsmes Moosese raamatuga. Jaa, Frida ise teab väga hästi, et see raamat on tal olemas. Et see on sama küla mingilt teiselt dist perest tema kätte sattunud Friido nooruspäevil oli tal kindlat teateid selle kohta, et keegi oli seal külas loomi terveks ravinud raamataablile ta oli, võlusõnad sealt lugeda peale ja siis olid inimesed saanud terveks ja siis olid igasugu huvitavad retseptid nagu loomade ravimise kohta, näiteks lehm oli maas ja tõusnud üles. Ja siis seesama naine andis nõu, et võta jänesekäppa mis ahju all põletada, see, noh, täitsa moodi kõvaks segada, jahudega anta siis lehmale sisse. Ja pärast seda oli lehm terveks saanud. Ja siis üks teine huvitav juhtum mis tehti hobusega, kes kodus ei püsinud pidevalt läks küla peale hulkuma, siis seesama seitsme Moosese raamatu omanik oli võtnud selle hobuse taitset, pidi käte ja käinud mitu ringi ümber lauda. Ja hobune sellest ajast peale enam küla peale hulkuma ei läinud. Aga Frida oli korduvalt rääkinud, et ta hävitaks selle raamatu üldse ära, sisse on kuriraamat ja sellega võib palju halba teha ja siis kutsus ta mind onul, kui ta oli noh, enda selle õnnetu loo meile ette kandnud vaatama, mis seal oli juhtunud, et seal olevat öösel käinud terve bande maja ümber olid lõhkunud, kolistanud seal nõudnud sisselaskmist ja lõpuks purustanud akna. Ta täpselt konkreetselt ei öelnud, et kes seal siis oli, oli tungil tuppa, surunutele pussnoa kõrile ja nõudnud kulda. Ja tegelikult oli teil ka kuldrahadega olnud mingi afäär varem. Nimelt olevat enda kuldrahade andnud sellesama kurja naabrinaise nimi ja kätte siis hakanud kartma, et järsku nüüd rahad satuvad sellesama ämma kätte ja siis nõudnud neid tagasi. Ja siis pole teada, kas ta nüüd tagasi sai, siis nüüd arvatakse, et siiski sahist, noh, et miks siis muidu oleks tuldud nagu nõudmastora. Ja siis läksime sinna tema hütikest vaatama. See oli meil koer ka kaasas ja siis, kui me lähenesime ajalis, koer nagu jooksis kõigi ees, niimoodi sinna ukselävel jäisel lävel korraga seisma, just nagu miski oleks talle vastu hakanud võinud, ei läinud sisse, muidu ta tavaliselt, kui näeb, et uks on lahti, läks siis. Ja ja siis me astusime tuppa ja tõesti niimoodi uksed igal pool risti lahti. Ja aken tõepoolest katki, kõik laud seal akna all ja põrand on klaasikilde täis. Aga kui te vaatasite seda kohta, mis mulje näiteks jäi sinul ja ja üldse, kas see oli tõesti midagi niisugust ülemeelelist või võis olla ka mõni reaalne põhjus? Seal onuga vaatasime seda akent ka väljastpoolt ja siis leidsin akna alt kepi. Osa klaasikildu oli nagu välja langenud ja et võib-olla siis. Frieda ise lõi selle akna sisse seal või niimoodi mingi soos. Seda ei tea, aga Friida siis kirjeldus, keda tal oli saadetud õudseid, une nägusid, elektrit, nii et ta oli lihtsalt visanud ennast pikali maha, siis niivõrd sant enesetunne olnud ja niimoodi täitsa nagu hulluks minemise äärel peal või oligi ta juba hulluks aetud. Ja siis olevat talle näidatud mingeid kohutavate nägudega mehi kelle taoliste kunagi elus näinud, need olevat olnud nagu mingites sõjameeste moodi, see oleks nagu mingi suur vägi tulnud üle maa ja kõike ära hävitanud. Ja huvitav oli just see, et see oli ööl vastu suurt oktoobrit, eks ole, samal ööl nagunii nagu teatavat paralleeli. Mitmeid kurje vaime liikumas. Aga kas sa ise näinud oled, seda kuuendat ja seitsmendat Moosese raamat? Ei, ma olen ainult lugenud ei senisel Filipikat selle raamatuga. Mul on siin praegu stuudios kaasas üks 607. Moosese raamat. Mul ei ole kahjuks seda eestikeelset varianti, aga ma arvan, et sedagi on huvitav vaadata selle niisuguse tõsielulise juhtumi vahepeal räägimegi sellest raamatust, missugune ta on. Ja kui sa nüüd vaatad, siis selles raamatus, kuigi ta on saksakeelne. Sinna on õigupoolest kokku köidetud mitu kuuendat ja seitsmendat Moosese raamatut, nii võime neid vist tervikuna kuigi ühe pealkirjaks on hoopis tuld sülitav lohe ja seal on muidki väga väljendusrikkaid pealkirju. Aga selleski raamatus on näha, et teda on väga hoolega tarvitatud, sest paljudele kommetele sõnadele on sinise ja punasega juurde veetud märke ja tehtud niisuguseid tähendusi. Ja ta koosnebki väga erilaadsetest osadesse. Meil on selliseid praktilisi majandusõpetusi võib-olla nimelt just sedalaadi, nagu oli see hobusepaigale panek ja on palju niisugust, mis peaks inimesele tagama mesinduse alase õnne või mis hoopiski aitab jahimeest, kui ta jahile läheb. Ja, ja küllalt palju on ka niisugust, mis on inimeste omavaheliseks suhtlemiseks või tülide leevendamiseks aga ka mitmesuguseid Torstimis sõnuga meie mõningaid kõige tuntumaid arstimis sõnu näiteks roosisõnad ja ja veel mõned muudki on selles raamatus kirjas. Tegelikult on kuuenda ja seitsmenda Moosese kohane pärimus, on vist üks selliseid vanemaid kirja pandud tarkustega seotud uskumusi. See ja nimelt juba vanas Egiptuses on usutud, et on olemas teatavad sellised tahvlid, kuhu on siis kirja pandud vaaraode ja, ja mitmete pankade ja muude hulgas ka juutide vanad tarkused. Ja niisugused juba kristluse eelsetesse aegadesse ulatuvad ka mitmete naaberrahvaste arvamused, et mitmed tarkused ja imepärased võimalused ja võimed, mida Mooses tarvitas näiteks vaarao vastu, et oma rahvast välja lunastada. Et need on juutidel kirja pandud ja need sisalduvadki sellist tarkusetahvlite või, või tarkusesõnade. Ja omakorda need, nii Egiptuse kui muude vanade maade tarkused olidki aluseks kui keskajal hakati kokku panema spetsiaalseid raamatuke isi millele antigi kõik ilusat ja väljendusrikkad peol, kirjad akonist kõige tuntumaks saigi seesama 607. Moosese raamat, mida siis on usutud, et seal on tõesti kogu juutide ja Vana-Egiptuse tarkvara koos. Need on ka mitmed korrad niimoodi käsikirjaliselt koostatud ja ümber kirjutatud ja hiljem on neid kah trükitud. Iste samu, esimene 607. Moosese raamat on ka koostatud saksa keeles ja Saksamaa lugu. Geno trükkimiseks ei saadud luba ja nii anti ta esimest korda välja hoopiski Philadelphias ja siis alles toodi ta Euroopasse tagasi. Ta on ka nende raamatute mugandustest, on ka eestlased koostanud endale olnud kaks korda tervelt välja niisuguse väikese brošüüri 607. Moosese raamat. Aga tegelikult kui päris aus olla, siis muidugi nõidumiseks ja ja mitmesuguseks Carstimiseks on tarvitatud mitte otse neid kuuendate seitsmendate Moosese raamatut, vaid sageli hoopiski muid väljundeid. On tinglikult nimetatud või või mida on lihtsalt öeldud, et tegemist on kuuenda või seitsmenda Moosese raamatuga. Aga nüüd ma tahangi küsida, et, et kas see vanainimene Muhumaalt rääkis ka seda, milline, milline trükk või milline kirisel kuuendal ja seitsmendal Moosese raamatul on või kas see on eestikeelne, kas seda lugeda saab, sellest aru saab? See vanainimene rääkis nii palju, et selles raamatus on tekst üldse väga segane ja et ja mis peamine, lehed pidid olema seal kohati punase tekst mustas kirjas ja siis vastupidi, et kiri on punane ja lehed mustad. Nad ongi. Mõlemad õige levinud uskumus, arvamused selle kuuenda ja seitsmenda Moosese raamatu kohta. Ja veel on arvatud, et tal võivad olla mustad lehed, mille peale siis kiri on nagu valge trükisena jäänud. Veel on toonitatud ka seda, et näiliselt seal nagu selgesti loetav kiri aga ometi on tahet tundmatud ja, ja neid ei ole nagu üldse võimalik lugeda. Ja näiteks üks 607. Moosese raamat, mida meile näidati ekspeditsiooni ajal Lõuna-Eestisse see oli tegelikult üks venekeelseid piibliväljaandeid, kus olid tõepoolest need suured tähed olid suured, ilusad, punase ja mustaga väga ilusasti välja joonistatud ja ja seda siis ka öeldi, et see võib olla kuues või seitsmes Moosese raamat. Aga siis mõnigi kord on selleks peetud veega piibli esimest trükki, mis on ka tegelikult ilusa vanapärase kirjaga, millel Veljo sagedasti olid puukaaned ja ja sinna külge käis tihti lukk ja nõnda edasi. Siit tuli ka välja üsna palju seda, mida eestlased arvasid, mida selle kuuenda ja seitsmenda Moosese raamatuga teha saablemis tarkusida. Ta sisaldab veel väga palju möödunud Islandil usuti, et et ta sisaldab kõikvõimalikud nõidussõnad, et sellega võib absoluutselt kõike teha. Näiteks seitsmenda Moosese raamatuomanikul on naljaasi surnud ellu äratada või, või vastupidi, panna inimene ära surema või midagi muud niiskust imepärast tegema. Ei noh, väga sage motiiv on ka seesama, mida ka selles uskumus teates praegu oli kuulda, et selle abil kutsutakse välja kas kuradid või mingid sellised mõtlematud abijõud, mis siis aitavad inimesel nagu tööd teha või vastupidi, nõuavad midagi või, ja need ei räägi kaugeltki alati eesti keelt, vaid need võivad juba olla niisugused hoopis veidra väljanägemisega kõnelda, võõraid keeli, nii et neist ei tarvitse üldse aru saada. Kas sul tuli vist mingi jutt veel meelde? Jah, et ta nagu konkreetselt see vanainimene ei öelnud, et kes need just olid, et korter nagu ütles küllatavatsiooni, seitsmes muuseas siis jälle ütles, et noh, et see vanamamma ja üsna ebaselge oli see kõik ja siis olid nagu püstitatud tema teele mingeid hiiglaslikke tõkkeid, nii et olevat juba öösel tahtnud meile tulla siis kui tal see painaja peal käis, seal ümber käidi, et aga siis maja ümber olevat olnud nii kõrge okastraat ja nagu suured kõrged linnad ja müürid ja nii et ta ei ole veel pääsenud. Vaata Jaan, tegelikult on ju veel terve rida niisuguseid huvitavaid lugusid sellest kuidas keegi on endale saanud selle kuuenda ja seitsmenda Moosese raamatu ja mida kõik veel selle abil tehakse. Ja üks võimalusi on ka see, et keegi teadmatu loeb kogemata seda raamatut ja siis tabavad teda mitmed äpardused. Aga kus sina esimest korda üldse kuulsid sellest kuuendast-seitsmendast Moosese raamatud? Sest see oli 88. aasta sügisel, kui ma olin haiglas SL liikuseks, pulbime tädikene kellema. Ühe teise poisiga aitasime telefoni juurde viia ja siis ta oli sellest meile niivõrd piiritult tänulik, piss ikka ütles, et noh, et jumala isa õnnistagu teid ja siis andis ka sellele teisele poisile aadressi. Temal on kodus olemas seitsme Moosese raamat, et tulgu me aga, ja siis ta loeb meile sõnad peale ja mida me aga tahame, kõik läheb, täid ütles nii, et et jah, et seitsme Moosese raamat, see raamat on natuke siit kohast ja siis osutas niimoodi enda meeleko. Siis ta tõi kanises elava näite, et näiteks, et noh, et tahate mingit tüdrukut, loen sõnad peale, saate. Ja seal on palju muidki niisuguseid näpunäiteid ja ja õpetusi selles selles raamatus sees, kui teda nüüd lehitseda. Aga siiski on veel olemas üks, üks niisugune pärimus, mis on ka ilukirjanduses läbi kirjutatud. Kas sa mäletad, kui Toots käis Toomemäel raamatukogus lugemas ja lootis seal näha kuuendat ja seitsmendat Moosese raamatut? Olevat seal kettidega kividega. Ja tõepoolest, Tartu Ülikooli raamatukogu on üks neid väheseid paiku maailmas, kus väidetakse, et on hiigelsuur salaraamat kõiki tarkusi täis aga seda ei pidanud kaugeltki kõikidele lugejatele näidata, vaid ainult väljavalitutele. Aga mingi jutt käib ju selle kohta ka, et, et kes seda sinna lugema läheb, see ei pääse jälle raamatukogust välja, niiet kaotsi. Üldiselt on on lugu nii, et kuuenda ja seitsmenda Moosese raamatuomanikel nende käekäigu kohta öeldakse küll nii, et kuna see ühtpidi sisaldab nagu niisuguseid lubatud ja piiblitarkusega teistele pidin siiski midagi sellist ülemeelset ja sellega on palju kurja võimalik teha siis on ka selline pärimus, et et ta ongi kogutud ära rahva käest kokku ja põletatud ära. Et inimesed ei saaks üksteisele halba teha ja on üsna palju pärimusi selle kohta, et mõned inimesed on peitnud. Oh need raamatud selleks, et need varjata. Aga siingi jälle on tegelikult olemas ka selline reaalelu põhjendus. Nimelt on aeg-ajalt teateid, et ka eestlastelt on kogutud ära mõningaid piibli trükiväljaandeid. Ma isegi ei oska öelda, kaalutlus on selle taga, võimalik, et lihtsalt peeti seda. Seda kirjasõna olemist eestlaste käes kuidagiviisi halvaks vist enamasti on viide ka, et need olid sakslased või, või lausa sakslastest kirikuõpetajad või mõisnikud, kes on neid endale püüdnud saada. Jah, aga Eisen kirjutab enda selles seitsme Moosse vastases raamatus, et kõik niisugused rahva hulgast ära kogumised on olnud seotud keeleni uurimisega. Kirikuõpetajad on tundnud huvi eesti keele vastu, et mismoodi kirja pandi. Usutavasti oli neil muidugi luike allikaid selle eesti keele uurimiseks, aga aga noh, miks mitte kõik on võimalik. Aga igal juhul on see tõesti üks selline elav rahvat pärimus, kus on võimalik niisugune noh, fantaasia ja vanade usundiliste pärimuste sellise Palo, ülemaailmselt tuntud motiivistiku segunemisega. See kõik on põimunud ühte ja ta on tõesti meil kodunenud nii hästi, et nagu sinugi loost oli näha, ta on konkreetsete inimeste jaoks väga, väga elav ja seotud ka väga konkreetsete paikade ja, ja kõige muuga, mis ju tegelikult meie rahvausundilise pärimuse ongi iseloomulik. Jah, aga ma tahaks seda küsida, et kui palju üldse rahva seasse legend liigub tänapäeval veel näiteks kui ma noorsoo hulgas näiteks küsin enda omaealiste, kas, et noh, et mis te teate seitsme Moosese raamatust, Nad ütlevad aheti muuseas, et jah seda nime nagu oleks kuulnud küll, aga et jah, seitsmes vist ei tea. Enamasti juba keskealine publik tegelikult ei tea eriti palju sellest ja ongi ainult üks teatav osa Eesti rahvastikust, kes seda nagu tunneb ja me oleme teda nimetanud terminiga homo religioossus. Need on need inimesed, kellel üldse ongi hing nagu natukene rohkem avatud igasugusele usundilisele pärimusele aga ka mitmetele üleloomulikele nähtustele ja kes on tegelikult vastu võtta ohtlikud ja tõlgendavad ka usundilises plaanis mitmeid selliseid oma isiklikke üleelamusi või endeid hingelisi unenägusid või seda, mida nendega elus juhtub. Jah, aga need lisaksin pealsele Friido juhtumile. Et ta korduvalt rääkis ka seda, et näiteks, et tema seal kõndis vaikselt mingit metsateed ja korraga mingid valged liblikad lendavad teest läbi. Et need nagu ka oleksid mingid niuksed, kurjad vaimud või või siis näiteks kaob ja siis korraga nagu mingid varesed istuvatel sängi peatsis ja kraaksuvad seal. Vaata konkreetselt ei öelnud see seitsmemoos raamatuga seotud on, aga siit võib-olla tuleb ka välja mingi seos selle rahvausundi või halbade ennetega. Valgete liblikate ka küll mitte liblikat ja, ja seda enam veel valged liblikad varem olid pigem niisuguse hinge või hingerände või hingelooma tähenduses, aga mitmesugused mustad linnud on küll olnud üleloomulikeks olenditeks, aga kõikide halbade elunähtuste märkijaks ja sellest kõnelejaks. Nii et selles mõttes olla see tõlgendus on natuke nihkunud, aga siiski rahvausundis ongi selline eripära, et seal on igal inimesel oma teatav vabadus, see, mida tema isiklikult läbi elada, kuidas ta seda tõlgendab ja seedida ravitseja päriselt kokku langeda, ülejäänud ütleme ülejäänud elanike või ülejäänud sellesama grupi liikmete elamuste ja tundmusi seletusega nagu ülejäänud seda teevad sellest, kui suured erinevused unenägude seletamisel või, või just nimelt nende üleelamiste lahtimõtestamisel. See, see, mis ühele võib tähendada surmaennet kolba, võib teise jaoks olla hoopiski mingi sellise edu või, või mingiks niisuguseks märgiks, mis annab hoopis headest tulemustest heast sõnumist.