Ena v keskkava materjali valvata meie kaastöötaja Toivo Karis juulikuu esimesel poolel ühest ainulaadsest ja loodetavasti jaoks hästi põnevast mereekspeditsioonist Hiiumaa vetes. Ettevõtmise algataja ja läbiviija yks nii koostöös Tallinna riiklik meremuuseum ja Kiirovi nimelise kalurikolhoosi tuukrid. Kuid ärgem rutakem ette vaidlaskem sündmuste lindil kõnelda. Kui kõrgel me praegu umbes võiksime olla? Ma mõtlen, millimeetrit vist oleme praegu siit maapinnast asub merepinnast, ma arvan, võib-olla isegi 10 meetrit. Ja see on siis Vello mäss, teie arvates nüüd üks põhisüüdlasi või teie vaimusilmale andnud inspiratsiooni mikspärast üldse allveearheoloogiline ekspeditsioon on ette võetud. Kuigi põllu kindlasti on see kiviga süüdlane. Ma mäletan, kui ma olin päris poisikene, käisin koos isaga vaatamas ooperit Tormide rand. See hõlmab just otseselt Ungru krahvi lugu ja neid mererööve ja neid laevade karile sõitmisi siin hiiumadalal. Ja see oli ka põhjuseks, miks sai võetud, et allveeekspeditsioon tänavu aasta juba teine halve ekspeditsioon siia Hiiumaale otseselt just Hiiu madala ehk krundi uurimiseks. Pole kahtlust, et selle kividega tõsi, mingil määral seisab, sest kui ma nüüd vaatan siin kivi sees on kaks, isegi kolm, üks on teie istumisallus. Kolm jah, sügavat auku ja nüüd vaatame kivikuju järgi, kas oleks ta seda benetanudki laenanud või me ei ole need pürotehnikat pürotehnikud ja asjatundjad, aga ma mõtlen ka, et kui teda oleks tahetud lõhki lasta, siis oleks kergem olnud augud puurida alla juba käeulatuses olevasse kõrgusse külje peale aga mitte siia üles kivi teravale Karjala. Ma mõtlen, et kui siia lahingut sisse panna, lihtsalt lööb kivi järjalev laiali, aga kivid ei purusta. Legend räägib niimoodi. Ungru krahv ehk Parun Ungern-Sternberg kirjutas siia vale tuletornile meelitamiseks. Hiiumadalale on veel teine oletus, kivi ja nende aukude otstarbe kohta. Urafi merepaadid, mis käisid hätta sattunud laevadele abi osutama Nende paatide tagasitoomisel sadamasse neile tee juhatamiseks oli siia kinnitatud, siis mitte enam vale tuletorn, aga lihtsalt suunatuli kahtlust, et need paadid, mis käisid uppunud laevadele või hädasolevate laevade labi osutamas tegelesid hoopis mustema äriga. Ma räägin praegu nii, nagu oleks asja pealtnägija aga on teada, et Ungern-Sternbergi üle peeti kohus jääda Läti süüdi. Mere röövis ja kohtuotsus mõistis Ungern-Sternbergi eluaegsele sunnitöölisele Siberisse. Versioone see õige on, seda meie päevil enam võimalik otsustada ei ole. Asja osas on kõik juba läinud teistele jahimaadele ja nendele jahimaadele, mida teie praegu läbi ka mitte. Jah, täpselt õigus, mida me juba teist aastat läbi kammime. Esimene aasta oli meil ainult nagu kogemuste omandamisega Ta otsimismetoodika väljatöötamiseks. Aga tänavu aastal on meil juba mõningane edu. Ungru krahvi kivi otsas vestlesin kogu asja algataja Kirovi nimelise kalurikolhoosilaevastikuosakonna peakapteni Vello massiga. Kaal ankur läkisse, ankur on sees ja, ja me oleme nüüd laevavraki kohale jõudnud. See on lausa kummaline maamehel vaadata, et mehed sebivad ennast sisse, enne kui ette lähevad. Nagu kunagi oli ju muud kui püksid. Jälga nalja mõttes muidugi, meil on need halve ülikonnad niivõrd keha järgi õmmeldud, et ilma seebita, neid ei saa kuidagimoodi selga. Asi on moest täitsa kaugele sinna täitsa praktiline vajadus. Mis toob kaasa hdd laviala minekul õnnelikku pinnale tõusmist, võib-olla õid veni energiapinnale jõudmist. See on siis suruaparaadi susimis sisse, praegu kostis Acolange. Sosin, mehed puhuvad läbi, enne kui vee alla sukelduvad. Läksid mehed. Haa, esimesed muljed, esimese leiud. Muljed vapustavad, paar päeva tagasi me siin käisime, käisime all, nähtuses vilets, aga tänan vesiniku piiritusel. Väga ilus, nähtav. Ja, ja täna on kohe ikka mõju vilti kale, lahed ilusas Adonis. Laeva laeva on peaaegu terves ulatuses nähtav. Kõrval maas on kõiksugust, kraami kraami ja millest mõned näidis on siinsamas välja. Vaatame järgmised esimesed asjad. See on tegelikult tassi alustav riik paistab silma märkene, aga eelmine olime Niina omaga. Keyna teine pool. Kompasii kate, teine pool võrgustus kompasi pea ja kus valgustus oli petrooli valustada. Lamp oli puudu, me saime selle katlapeakate, täna on kohe selle lambda leitud, nii et on täiskomplekt olemas jälle ära. Kui sa leidsid praadi seest, oli sinna kuidagi kinnijäänud röövid toodud rahale katsele vähemalt kümmekond kraalial puruks kistud kalad rahalisi pärast sõda, siga traal maksab 1000 rubla, nii et me arvestame 10000 magama pandud ja kui me selle vraki kohareid näitame täpselt ära, kui sa need kalamehed suudavad sellest eemale hoida, siis me oleme ka rahvamajandusele kasu toonud. Jah, sellest asjast, see lamp on väga väärt asi. Tahton sees, klaase terve jätmistega põlema, võib-olla ma ei tea, kas petrooleum sees või ei ole, seal peab vaatama, kas Petroludes selle bluke värki juher maas küll ja küll paremad spordis, siis paistab, et parklaev, sellepärast et parklaeva tagastus oli väga rikas. Praegu masina välja murda ei näegi. Muda alt mitmemasinad on olnud aga arvatavasti kolmemastiline. Vahetame järgmine mees tuleb veest välja. Uutreeridega hõbe. Siin on mööbel ja mööbel, näitab seda, et tegemist on möödunud sajandi laevaga. Sellel sajandil laevas elavneks treitud jalgadega laudasid ei kasutatud. Marta ütleb ära, mis su nimi on. Nii. Vot see mees, kes praegu läheb püssi kolme valimisiga. Suure tuleb öelda, et selliseks mõneks minutiks vestlus jääbki, kuna hääl tuleb ju ülikonnas läbi valju hääldaja. Poltide külin ongi hulapolti keerates. Selle mehe riidesse panekut võib tõesti võrrelda vana risti. See paneb ja raske raske rüütel ratsarüütel, kellele isegi sulased ulatusid mõõga kätte, kohe pannakse talle luuk kätte ja hakkabki saama nüüd õhku nii-öelda jao pärast pole enam enda võtta ja ei, mis õhu kohta ütlesid. Selge parast Mart, ole ettevaatlik, et sa nüüd seda hiina serviisi oma 12 kiloste saabastega seal äraid alla elevandid portselanikaupluses ei kõlba käima. Oot, paneme pagunud minema. Ootamart. Ma ei tea, kas me võime, kas ta nüüd millegi otstega segamini ka sulle, kas me võime selle numbri välja, tõmbad sealt alt? Väga mõistlik tegevusalale brokis euroopalt tuli lahingust välja Louise seerunud lihtsalt laeva küljes kinni see ots, mille me kinnitasime täpselt sama, see saab põnev olema. Mine üle, tõuseb üles vaikselt ja mine üle teki, siis sa ei pea oma poolikuid läbi kuskilt. Kuidas sul voolikute lõikan, vaata, guru Ülot. Valdot. Jälgima. Õhumullid tulevad välja jälgiga, kaugus selle järgi, andke mulle järgi, võtke. Tuleb välja ka tuleb. Senine roolisammas praekoja pask. Rooliratas on katki läinud, ei olegi sammas rooli. Trummel koos roolivõlliga otsas on roolirattarumm veel jäänud välja roolirada, pulgad puruks tõmmatud, Rahli tamisele katki tõmmanud ja ja ärge käsi vahele panuse tera ilma kinnasteta mitte võtta. Kas nüüd midagi selle roolirattarummu järgi võib otsustada ka, kui ikka, sest et laeva proportsioonidega, olge see rummu suurusega seoses ja praegu paistab, et kuskil 45 meetri pikkune laev Mart, palun kiirusta, sul on seitse minutit aega. Vaheliselt sogaseks ja see on igavene nuhtlus, jah, selles osas on ta veel seda adru ja seda rohtu, mis seal põhjas on ettevaatlikult kätega eemale nihutama. Seal all võivad olla. Mart, kas kott sulle ikka veel tühi, ei ole veel midagi leidnud, vaata ikka ära, päris tühjalt küljes tule siis, kui ei ole midagi muud võtta, siis tõuse üles laeva peale ja mööda trümmis kivisütt ja kivised. Pane koti pool kotis, võtame ta kivisete üles. Jätkubki sellest. Ja ja seal on mööbli mööblijäänused. Kujunga lõivad Ülo, siis kutsuge kaasa Marju poolest. Miks sa ei öelnud, mis sa leida tahtsid, kardad mikrofoni? Avastasin, et tema ladunitson olnud kivisüsi ilmselt on tulnud Inglismaalt ja läinud kuskile Peterburi, võib-olla Kroonlinna vedamine Inglismaalt, Kroonlinna oli vanasti inglise laevadel päris tavaline kaubareis. Me arvame, et tema praeguse suuna järele, nagu ta siin on nüüd tulnud Nekmanile läks otsa, õieti küll ainult nordi nukale lõi siin augu põhja ja nii suure augu, et ta siin ainult 2,2 miili suutis pangast edasi sõita. Ja see kurss näitab, et ta läks Soome lahe poole ja siin ära vajus, nii et igasugused pildil on küllaltki suured. Et see laev arutusin 15 20 minuti jooksul pärast vigastust saamist jõuga põhja, vajub. Ikka mere ääres valmis tehtud lest ma lihtsalt teistmoodi kodus tehtud, aga tegemine vist raskem? Ei tea, võib-olla küll. Vaenlane improviseeritud pliidi peal siis. Kas rahul olete, mehed metsast tulevad, et süüa saada, teie vaatate isegi mitte mehi merelt, vaid mere alt. Vaatame kaugelt, kas laev tuleb, siis hakkan kiiresti tegema. Toovad tihti värskelt kaasa liiga tihti liigress, isegi tihti võivad perearstid ja elu kibedaks puhastada väljak ja öelge maitsvam, tõesti ikka. Mis see kõige suurem garantii on olnud, mis onut veest välja tõid? Ja ei, teooria sünopikkune või silver, pikk meetrine, siis ei olnud. 85 sentimeetrit pikk, mõõtsin ise ravi ja maitse sama hästi kui pikali ja. Ujusime sinna madaliku poole. Vaatariks pea tõuseb, teine pea, aga mitte oma meistri pea. Nooletükki viis osta päris ligidal, nii. Kuus, seitse meetrit. Kõhe tunne, tulijad järsku hakkavad kohe ründama veni võõramehed. No muidugi vaid pidasid omaks ja järjest nagu kokku räägitud, üks tõstapsiit peade, sealt kolmandale oma kohalt. Päris kõhe tunne hakkas. Toonane hallhülgeid balti mereni kõige suuremad üldise ajavõimuga tunne, sellepärast et mine sa Teamisel päevile, võib-olla mõtleb mõni vanaisa üldiselt modemaariumile seal seal või elus muutuda ja ei, aga me saime kokkuleppele omavahel suhtes, nii et lahkusime sõpradena. Jätkame Eesti televisioon, operaator, jaak, mais vara on ikka vist teistmoodi filmida, mis on maa peal ja ja kuival maal ja see, mis vee all sügaval on muidugi raskem teha, sellepärast kuskil nähtavus on ikkagi kehv. Kui ma siin möödunud aastakümneteks olime, siis kuskil nädala teist meest kollaste balloonide järgi seal sul meetri kaugusele. Ja siis oligi niisugune mure, et me püüdsime natuke kala vaes testi ja Arvo bussiga lihtsalt ma julgen ja seda sellepärast võid ta maha lasta, kui seal metsa all ja ka paarkümmend meetritsionaaliana. Tegime siin niimoodi sure poole. Ja raba tagajalusukad valla, vaadad lesta alguses, materiaalsed asjad olid niimoodi alla päikest, aga restoran huvitab, pea Nemo Televale laperdab, tuleb selja tagant minna. Ma läksin ees, kord lasin jalga kogu aeg ja siis esimese korraga paari tunniga sain paar kala ainult. Kas suuremat teistkümne? Ei, no see põhjas on igasugused siin praegu, angerjat on mõned üksikud siin ja siia parvega. Tore situatsioon, et vaatan, suur siia parv, Lähen silla keskele hakkan ühte sihtima. Lükkan püssi välja, igaüks ise ilmakaarde laiali, nii väga kokkuleppe teha, et paneme igale poole laiali, ühesõnaga võite ühe suunakaid absoluutselt laiali. Ja siis ma paar-kolm korda nägime veel, aga rohkem ei tulnud siia küll mitte midagi väljast. Täitsa jah, pärast õppisin varasele. Kolleeg siin Raymond oma tõisid niukse lesta välja, mida ma pole oma elus näinud, seal umbes kahe kahe palli ja. Vaatame, mis kõlas vraki peal elavad kohe välja tulemas, Philingutas. Arv, kas sellised mehed vaatasid kohe Galvasse teile ja neid oli iga sammu peal. Veri järgnesid, mulle oli taskulamp peos ja andsin igale ühele nalja. Kopsunina pihta. Nad ei karda suurt välja, sest kui ninadestage saab, laseb ta uuesti tagasi jälle, eks ole, muidugi ootavad haiget, saatsime, ta on selle laevakaitsehaldjas, las nad siin elavad veel selle laevavraki juures ja kaitsevad seda vrakki veel ka tulevastele uurijatele, kes oskavad paremini. Mida sa seal all reeglid? Ma olen ka seda vaja teha. See on värske ajaleht, kui aega on, võid lugeda. Ruume, kellega sa mõõdad, sealt? Nimi on, et ega ta ei hammustanud. Nii kangesti pealuumoodi või. Põhja. Sulle tuleb kohe seltsiga järgi kaks meeste oda kätte veel toolika mässukas. Välja balangistid, jää imetoredate leidudega tulid välja praegu hoolinata ühe fragmendi ja mina leidsin praegu purjelaeva pootsmani põhilise tööriistamarsruudi Puumaalselt pigi, see tähendab see tähendab seda, et läheb vist purje, lööks jälle lahti. Majandusliku niisugune tööriist, mida poolsin, tarvitab kõikide tööde juures vaierite pleisimine, trosside kokku freesimine, nähtavus praegu on lausa haruldane 20 meetri kõrguselt näha laev, kas Toivo paistab ka ojja paistab haruldaselt eriti mõjuv vaatepilt on tuuker, prožektorid, raske tuuker projektoriga, see jätab lausa unustama. Aga mismoodi? No tuukrina, udu sees ta ümber end ajab ülesse mudapilved ja siis ta paistab ähmaselt, aga see vägev prožektor seal sees lõikab läbi nii nagu kuival maal prorektor öises taevas olevat niisuguse heledakiirtekimbu. No küll nagu neli kraadi, mitte 11 suhkrut. Ka poistega üle viienda tallu laialdaselt, kuidas see mulli Lugolenid seal mullid all ei tule, üleval lagune mull, ära tuleta nagu seenekujuline, üks suur mull seenekujuline täitsa. Mis seal siis oma hingamisõhtuti ajamis, artiste peal lähed. Ja see peegeldub täitsa nii nagu lähedased valt vaatad iseenda kuju, kõike raadiost korda, mul õnnestus niisugust asja iseennast niimoodi. Meri on täis üllatusi on küll, jah, ega selle vastu ei saa, see ongi asja lõbusam osa juures, täna on ikka liig peegeldu poolt vastu Allan, täitsa ilus, valge ja sest päike paistab praegu, eks ole, aga harilikult nii sügavale müürest päike enam ei jõua. Väikeste näeb, väikest hakkab nägema, mõtlesime 12 meetri toast, alles siis hakkab ta üleval päikeselaiku. Muidu seal all ikka 30 päris 10-lt. Ahtris oli ta vana võrguräbal ja seal oli üks igavene üks kolme neljakilone tursk oli seest, et noh tegelikult seal all oli, lähed tegime seal all oli väga lõbus ja laes tursk, ma vaatasin ta üle. Soo käega vaatasin üle kalaga vahva lugu, et sa ei ole esimene, kes tulevad kokku, saab seal ahtri taga, esimesena said kokku mäss ja mäss läks võrgu juurde, hakkas seda kalahullud, mis kalad on, need üldse on samal ajal hullusligi kakastraali katsuvad vana kõdu kala ja nüüd hakkab järsku elama. Kuidas praegu ma nüüd vaata seda nalja peatada, ma pean ausalt ütlema, et vanad mehed, kes ametis on, aga täiesti paistes abil on sees näha küll seda juhendamist ja seda istumist ja ma usun, et veel vanemad, need oleks ka samasugused lapsedki. Kui suured vanemate suhtes taas on. No meil siin Kirovi meestel on kõigil 19. 20. aasta jooksul paljudel, võib-olla nende iial tundisi, tunnid on selle aja jooksul küündivad nii 8000 9000 tunnini fassaa Narvaga sügavusel. Praegu minul isiklikult on see sinu sügavamalt, mis ma teinud olen, enne seda oli Virtsu põhikooli 20 45 meetrit siis Tallinna linnase sügada, kollektor on ka, tema lõpp on 28 meetri peal. Nii et seekord siin isiklikud rekordid. Kõigil meestel on siin vist jah võideldud isiklikud rekordid ega siin südamel südamel eesti mehed. Mul on nüüd palju ringi käinud, üldse ongi. Need isiklikud rekordid olid siis seekord 34 meetrit, kus Leva Skak oletatavasti möödunud sajandi keskel hukkunud inglise purjelaev Nii pole kahtlust, et üks huvitavamaid leide sellelt vanalt purjelaevalt kõrvuti kompassiga oli üks kummaline antiikset kreeka paasi meenutab ese mille te päikesevalguse kätte tuukrite pealegi Toivo Luthi. Nojah, välimuselt olid hästi huvitav asi, esialgu nagu ei saanudki arukirjad välja ei paistnud. Ta oli väljaspool laeva poordi, kõrvalmastid olid seal hunnikus ja esialgu mulje jäi selline, et ta ikka mingisugune keraamiline vaas. Ja kui ma ta tõin üles sealt põhjast kuue meetri kõrgusel, umbes oli laeva hektar, viisin teke ja siis ma nägin kirgese pealt sealt välja lugeda. Üleval need hurraa, kaunis suured, kui ta välja võetega, siis nimetus v filter nagu rahustas maha. Muidugi oma välimuselt või kujult ja kõigi nende nikerdustega on ta väga ilus. Kas töötaks praegu? Raske öelda, ma kardan, et ega enam vist ei tööta, ei ole muide ka veel aastaarv, neljas maid tuha, 861, kas võib arvata, et laev on ise ka sellest? Esimene arvamus on niimoodi, et kuskil see filter võib töödata maksimaalselt 10 aastat, mitte rohkem, nii et laev peab olema kuskilt sellest heast. Siin on suured plaanid ja järelpärimised Loidi kompaniile, kus registreeritakse kõik mereavariid. Ja siis sealtkaudu nagu saada täpsemaid andmeid laevahuku kohta ajagu. Aga kes siis need mehed olid, kes merele ja merepõhja läksid, paluksin täpsustada. Asja algatajad Vello mässi. No entusiastid olid üle linna sportlased, osa oli Kirovi kolhoosist, Kirovi tuukrid, lovski Arvo Veski ja tuukrite brigadir, Toivo lutt või väga tõsine teadmistega tuuker, juhatas kogu seda veelaskumise ja ohutuse täitmist. Siis Kirovi spordisektsiooni liikmed, allveeklubi Nemo liikmetest neli meest, kes tegelesid talve, pildistamise ja filmimisega, kas ajast vabast ajast tuukrilaev muidugi oli renditud meremuuseumi poolt. Need mehed tegid tööaastaga ülejäänud entusiastid mina ise, Nemo mehed ja veel mõned osavõtjad tegid ikka puhkuse ajast ilma rahata, lõpuks on ettevõttel on selline, millel oleks isegi maksab teavet kaasa saada. Täiesti kindlasti kaasa pakkujaid oli väga palju ja peretuulega kaasa võtta. No vot, selles ongi suveaeg, puhkus aeg muidugi merele ei pääsenud, aga teisest küljest nad hoolitsesid laagris meile sooja toidu eest ja mugavuste eest, mida laagri olukord võimaldab. Jätkame juttu kindlal kuival maal Tallinnas Meremuuseumi ruumes ekspeditsiooni juhi, meremuuseumi direktori asetäitja Bruno pauga, kes seisab päris särava näoga nelja suure kastitäie merepõhjast toodud leidude ees. Ei ikka vaatamist on, aga meil on see probleem, et me ei saa ju väga palju seda materjali merepõhjast välja tuua, sest meil ei ole praegu restaureerimistingimusi, et me saaksime korraga palju töödelda ja sest et muidu nad riknevad, kui neid palju niimoodi jätta laokile, need parem võib-olla isegi säilivad merepõhjas, sealne säilivad nagu siin me näeme, et 100 aastat on ilusti säilinud ja säilib teist, 100 veel neli kassitäitja igal tükil oma ajalugu, kui te siit nüüd võtaksite veel ühe põneva maa ma arvan, et lähedasemad materjalist oleks näiteks suurt isamaasõja valgustavad materjalid seal on padruneid ja siis laevakõnetorusid. Me teame, et meie saari kaisti Wizard 6009 41. aasta suvel sügisene välja. Laevastik osales selles tugevasti, aga muidugi kaotused olid ka suured selles lahingus ja me olime seal laine poi juures on siis Hari kurgust välja minnes otse Nordi enne kui reha, pööre Soome lahe poole on seal üks niisugune koht, kus on tõesti palju laevu hukkunud, seal on nii sakslasi, aga on ka. Vello, sina oled põhjas, kuidas nad välja näevad, praegu raudlaevad näevad välja küllaltki kurvad. Nad on tugevasti roostetanud. Nende uurimiste vaatlemist takistavad merekarbid, nad on karpe väga tihedalt, täiskasvanud, mitmed kihid merekarpe peal. Mererohi, sammal, seevastu puu laevuse vana purjelaevad, mis me leidsime, on täiesti puhas purjelaeva pinnale. Millegipärast ei kinnitunud merekarbiidiga sammal. Ta on nii nagu laev kuivalt sama puhas. Selle madruse rihmama leidsin torpeteeritud miinilaeva meeskonnaruumidest, ruumid olid tugevasti purustatud, iga liigutus tõstis üles tohutu mudapilve, nii et tulid nagu käsikaudu. Sealt leiaks kindlasti väga huvitavaid eksponaate veel, mis jutustasid meile meie kangelaslike meremeeste võitlusest ja paistab, et see noormees annab tema vööümbermõõdu järgi ja me proovisime ka ühelegi meie mehele ümber läinud vöötamise momendil on olnud 79 ümber mähet talje ümbermõõt. Ma imestan, et siiski see nahkrihma nii hästi säilinud 38 aastat ja paistab, et säilib üldse veel väga hästi, kui teda praegu konserveerida võiks teda kanda veel võib-olla palju aastaid, isegi siia võiks lisada ju selle, et kalurid jutustasid, kes püüavad lesta ja on tõmmanud sealt hiiumadala kõrvalt saviaugust, lestan oodaga välja jalanõusid, mida nad nimetasid klounijalanõudeks. Pikad, terava otsaga ja otsad keeratud ülespoole. Tähendab me võime oletada, et on tegemist keskaegsete jalanõudega, nii et need on mitte 38 aastat, vaid 400 aastat vee sees olnud. Ja lõppsõna arheoloog Vello Lõugas ele, kes osaliselt samuti ekspeditsioonist kaasa tegi. Vaata merearheoloogia on tõesti praegu meil oma sünnihälli juures ja need esimesed saavutused, neid ei saa muidugi mõõta selle mõõdupuuga, mis 100 aastat tagasi maismaa arheoloogia tegi. Need on kuidagi palju küpsemad ja, ja palju selgemad on sihid, millega mehed merele läinud. Ja palju konkreetsemad on ka need tulemused. Ma arvan, et seda tööd tuleb niimoodi jätkata ja niimoodi tuleb temasse suhtuda, et eelkõige on see praegu meie merepõue luure selgitame välja esiteks objekte, millistes tingimustes nad on säilinud, kui palju neid on, kus on need kõige optimaalsemat piirkonnad ja tingimused laevade säilimiseks. Ja see tahes-tahtmata tuleb ära teha, kas teeb seda üks või teine. Või on teine võimalus, et me seda tööd ei tee ja jääme nagu parasiitlikult ootama, kui midagi juhuslikult välja tuleb. Ma arvan, et seedekannatlik kannatlik ja vaevaline, kas luuretöö, mida meie mehed siin tänavasta tegid? See on ikka see õige. Loo lõppu jääb reporteri poolt lausuda suur tänu kõigile kes põneva ja pingsa töö kõrvalt said mahti mõned sõnad mikrofoni lausuda. Raadiokuulajaile meeldivat õhtu jätku.