Selle kuu lõpuni on kõik päevad rahvakalendris, siis 21. märts on pööripäev. Siis öeldakse, kevadel talv, riidlevad Lunderisime tuleb segamini ja seoskumused, pööripäeva tuul jääb püsima, järgmise pööri päevani on kõige rohkem tuttav seoses kevadise pööripäevaga teistel pööripäevadel. Ta ei ole vast nii olulinegi. Sest kevadel tahame just teada, missugune silmika tuleb. Siis öeldaksegi, et kui hanged on pööripäeva rajal vastu aeda või vastu seina siis on räimed kalda lähedal, meres. Seal rannaäärne Häädemeestelt on või näiteks Peipsi järeldus on öeldud niimoodi, et kala liigub vastu tuut kustpoolt, tuul on siis selle järgi vaadatakse. Ja üldse on niimoodi, et jälgitakse kolme päeva, kui päike pesas on ja vaadatakse, kuhu poole pöörab kas külmast sooja või soojast külma või nagu öeldakse, vahestik liiga pööras. Päev hakkab siit, lasi peremehe poole kiskuma. Või nagu Rõuges on öeldud, et päeva käänekul käendas päävele valget puul pääle lähevad, lähevad kogu aeg pikemaks. Ja praegu on siis kõige parem aeg tähele panna, kuidas tuul puhub ja kust tema tuleb, kuhu tema pöörab põhjatuul, siis tähendab külma kevadet lõunast siis sooja. Ja öeldakse, et kui hommikupoolne päev on kõva tuul, siis tuleb pikk kevad. Aga kui õhtust, siis noh näiteks nii, et vihma ja lund on palju. Uskumus, mis on paastumaarjapäevaga 25. märtsiga, et kui öösel on külm, siis külm kestab veel 40 ööd, taevas jaan pööripäevaga ka aga natuke vähem maarjapäeva kond, õige üldine. Ja, ja siis see ka, et kui tuul pöörab näiteks läänest loodesse. Me teame, et loodetuul on taevaluud, et siis on suvel külm ja vilu. Nii et paneme siis tähele, mis tuleb. Öeldakse, et vanemaks praksub kolm korda, siis tuleb soe kevad. Kui kraaksid kaks korda, siis tuleb külm kevad või? Kui külm ilm on, siis on ta päris vait, teinekord selle järgi siis arvata exe, kuidas kevad tuleb. Ja pööripäeva tuul on sellepärast oluline, et vaadatakse, millal kapsast istutada, näiteks Philina külvata või hernest. NS on ka niisugune kahtlane kultuur. Siis kui külvad sama tuulega missili pööripäeval, siis ei ussita või keevad pehmeks. See on umbes samasugune uskumus nagu madisepäevaga seoses. Madisepäeva tuult ainult igas kandis ei vaadata. Ta pööritava tuulega on enam-vähem üle Eesti ühesuguselt. Teid meil kirjandusmuuseumi rahvaluule Katoteegis. Ja siin kahjuks on siiski erinevaid uskumusi, vahest öeldakse, et pööripäeva tuulega tuleb külvata. Ja teisel on öeldud jälle, et ei tohi külvata, et siis just ussitab NS. Ja 23.-st märtsist alates on siis igalühel päeval juba oma tähendus. Laupäeval on palmipuudepüha laupäev ehk urbe püha ehk Kuurted päeva ehk kurvapüha laupäev. Ja kogu maal on seda tähistatud vähemalt nii, et pajuoksjon dub baasi toodud. Seda mäletatakse praegu ja tehakse ka veel praegugi, nimetatakse neid siis kas tibud või tutud või tassiti või kassid, kuidas kuskil on ja mida sa motootki, kui muut kevadel kavat ei ole. Ja turul tädid ka müüvad muidugi vanasti rohkem näiteks Mustvee linnas on olnud nii, et Peipsi-äärsetest Pajustikudest toodi kas või hobusekoormaga komme iseendast, ainult et meie püüame ikka võtta need oksad sealt, kust kõige hõlpsamini kätte saab. Ja sellepärast, kui linnast välja jalutada, siis vahest need pajupõõsad on küll hästi räsitud. Muidugi, looduskaitse siin vahele ei astu, sest ega pajuei ole nii väärtuslik puu. Aga eks meie ilumeelele hakkab teinekord vastu küll. Nii et kui Nurbi murrame, siis püüame võtta nii, et see paju põõsas liiga räsitud ei oleks ja hea oleks, kui kaasas on nuga. Sest et kes pajuorgi murdnud on, teab, kui raske neid sealt kätte saada, sest bajonsidki painduv muidugi toodud Sanapud või lepa ka nemad on ju palju mur odavamad aga neid vähem. Ja kui lihavõtted on varast nagu tänavu, siis ei õitse veel ka ei sinililledega elased. Lõuna-Eestis toodi, pajutud võisid ka, sellepärast öeldakse, et nii suured ja pehmed kui paju pässid on siis nii suured, tulevad ka talled lammastel. Eriti idapoolses Eestis ja Lõuna-Eestis ka on Urbimise komme. Mismoodi see siis käis? Üldiselt on see oma kodudes kauem püsinud, see komme oma pärjati magamast üles. Ja täiskasvanud Urbisid lapsi, vanaisa või vanaema tõi kurvad ja eks need tulnudki siis eelmisel päeval juba ära tuua, sest et hommikuks selleks enam mahti olnud just magamast pidi üles ajama kurbadega, siis püsid sa kogu aasta virge, püsid terve. Ja oma peres on Urbinud ka lapsed, teisi lapsi või isegi vanu. Aga natuke varem on olnud komme laiem, neid külapoisid. Noormehed käisid siis perest Peeessurbimaiseeriti tüdrukuid õppimas. See, kui me võiks küll tänapäeval kah au sees olla, eriti nendes piirkondades idapoolses ja lõunapoolses, Eesti kantis, kus enne võiks jah, võib-olla tõesti rääkida lastele, milles asi seisab, sest muidu eriti kui veel laps koolis jäi, alles pisikene on hommiku vara orgima, tullakse, vaatab, et milles asi. Tegelikult on nii, et lüüakse teki peale, vahest poisid tõmbasid teki ära ka. Aga see ei olnud valus löömine, haiget ei tehtud. Ainult üks teade on, et kibuvits oli hulgas olnud küll poisid urgima tulid, aga põhimõte on siin sama, mis suviste jaanikaskede. No mis seal ikka seda elavate haljast elamu juurde tubadesse tuua, et sellest Lootuse haigusest ja elujõust omale elujõudu saada. See on teiste rahvaste samuti ja läänemeresoome rahvastel muidugi Karjala ingerisoome on üsna palju ja sinna juurde käivad niisugused sõnad siis ikka terveks, terveks või nagu on nüüd. Küllap need sõnad on arusaadavat karjala või ingerisoome, virv, arvan tooreks terveks lubatko, munandai hauka. Viebcanan, kas sa lubad mulle muna või Kulvipsuga, naera. Pirpol Varboilitsat käivet tulevaks voodeks siis tulevaks aastaks tooreks terveks siule vitsad minule palka Nad kui munana iga nahk. Või näiteks ka munani eest Muxutelen rahani Est rapsutele. Eestlastel on enamasti need salmikesed lühemad, aga see terveks terveks tooreks, terveks on ikka sinule litsalt minule muna. Kusjuures sõna on muidugi kahe tähendusega ka siin tähendab umbes nagu haljas sukesika elujõulist värsket. See esivanemate vaimuvara on muidu ingerisoomlastel tänapäeval ka kasutusel, need salmid olid 1989 kogutud ja Eestis on ingerisoomlastel. Me oleme nende traditsiooni kogunud, need turvad on teise veresse jäetud kimbuna ja kimbu küljes on veel riideribadest lipsukesed näiteks punased või roosad või oranzid, hästi eredad ja segi pannakse siis faasi ja seal tema seisabki. Eestlastel päris niisugust kommet ei ole, lihtsalt tuuakse oksad vaasi. Ja see, et küsitakse vastu palk ka annad muna või kana. See kana on nüüd siin liialdus, aga muna tuli muidugi lihavõttepühade ajal anda. Aga siis on samuti küsitud ka kakkujanud ka ja raha samuti need kopikas raha siis metallraha anti, see on umbes niimoodi nagu mardi-kadriandide andmisega. Kui vaadata põhjanaabrit, siis Soomeski on hea lambaõnn, kui tuuakse Urbi ja faasist võetud urbadega on löödud ka, kui karja esimest korda välja lastakse, siis on löödud lambaid. Aga noh, näiteks see komme on ka olnud, et kaseoksi tuleb ette panna ja mitme päevaga lehte lähevad. Nii, mitme nädala pärast lähevad siis metsas lehetiire kõrvule, kaskedel. Kagu-Eestis huvitav komme, see Naia latil kiikumine, töötamine. Lapsed aeti just kiikuma, aeti on natuke palju, et eks nad tahtsid ise ka minna, aga üldiselt on sellel kunagi olnud viljakusmaagiline tähendus. Nüüd on siis niisugused kiiged nagu praegu me näeme lasteaedades mänguväljakutel või suurte proovides kus nad veel ei ole ära lõhutud, paraku linnades. Aga muidugi võiks niisugused kiikumis võimalused olla ka kodudes. Kui suured väikestele niisuguse kiige teevadki, just sellel päeval lähevad siis kiikuma või nagu Kagu-Eestis on öeldud, süütama, seal on omad nyyd siukseid lauludki. Ja üks lihtsamaid, mis üle Eesti on tuntud, on seesama sõitseid sõsele, millel on seal natuke teistsugused. Sõnade alguses sööd, sööd suitsele üle oja onule läbi laane lennile taha tädile. See on praegu rohkem laste seebikas laul aga sellest hästi tuttav. Ja siis, kui palmipuudepüha möödas, järgneb terve nädal. Vaikne nädal ehk suur nädal. Miseni erilise tähendusega kiriku jaoks on ta Kristuse kannatuse nädal aga rahvakalendris on siin ka muid jooni. Mõtlesin ärkamisaegne vaikusenõue, eriti navi rahvastel, ilmneb see ja seost Käisi vanemate kultusega. Lõuna-Eestis on see mõju tunda, meil seda algupära muidugi teata ja võib-olla ta ongi tulnud lihtsalt kultuurile laenuna ja uskumus on selline, et kui kolistavaid töid teha, siis suvel on äike maja kohal hästi valju ja äikeseoht suurem ja vajalik, sest põlluharjal lööb rahe tihtipeale vilja maha. Aeg-ajalt juhtub piksi, tõsi siis see niisugune enneta maagia on ikkagi täitsa oluline asi. Siis olid keelatud ka loomulikult niisugused tööd nagu pesu pesemine, sest vanasti tehti seda kurikaga kolkimisega, puu lõhkumisest rääkimata. Ja ehitustööd ka näiteks Suure-Jaani kihelkonnast on hurda kogus. Niisugune tekstid on ka hoone rajamine ometi kuidagimoodi suure nädala peale trehvanud, siis peab hommikupoolse aluspalgi peale kolm risti ühele poole külje sisse raiduma ja selle küljeristidega allapoole vastu vundamendi panema. Siis kahju karta meie ligidal Paistu külas, usub üks peremees, seda kindlasti tunnistab, et nende naabritalus tare suuri nädala sees saanud rajatud on see mõne aasta eest tõeks läinud. Pikne põletas selle ära, et kui suvel midagi niisugust juhtus ja eks piksekaitse oli omal ajal palju kehvem kui praegu siis seda enam usud, nii et tõepoolest niisugustel tähtpäevadel ei tohi teha kolistavaid töid. See uskumus on rohkem küll Lõuna-Eestis, aga no näiteks ka Playa kirja Risti kihelkonnas on laiusel Pilistveres Koerus siis raiumise ja pesu kõlkimisi, haamri töökeelu kõrval on veel ka jahvatamise, keeldu käsikiviga või veskilgi. Ja see on nüüd poolsem, Pühalepa, astun teatis risti Karuse kihelkonnast ja Läänemaalt ka veel kanga kudumise keeldu. Kirblast Vigalast näiteks. Kõige olulisem on vaikse nädala tähtpäevadest olnud suur neljapäev, mitte niivõrd suur reede ja okstega või kadakatega löömis. Istun teateid mitmelt poolt lääne Saatleti, siin võib-olla ehk rootsi mõju. Kuna Eestis on helmes näiteks öeldud niimoodi, et suure neljapäeva hommikul, kui mõni lastest enne teisi üles ärkas ja testile urbadega peksa sai anda, oli virk sel aastal. Kui aga mõni laps veel üles tõusnud, pärast seda sisendit vaata et ta jääb sel aastal laisaks. Niisiis mitte ainult tervist, taotlus, vaika Virkuse taotlus oli oluline teistel kevadiste tähtpäevadel. Muhus on olnud niisugune komme, et on söödud hapu rokka heidetud sööma peale pikali ja neisini koguste teade. Heidetud pikali, kuni pereema või keegi teine vanem inimene, lebajad vitsaga peksnud, ise öeldes hapurokkseljast maha, värsked kalad selga. See on niisugune loitsu line ütlemine siis olnud, et merest läks varsti värsket kala. Ja mõjub jälle hästi kaasaegselt, sest odrajahu körki me ikka teha saame ja tehkemgi teda siis võib-olla ka selleks päevaks. Lõuna-Eestis. Võrumaal, Viljandimaal, Pärnumaal kuulus Väikse nädala juurde suure püsikiige korda tegemine. Me näeme, et siin on uskumused natuke vastandlikud, ühelt poolt ei tohi koksida, ei tohi koputada, ei tohi kolistada ja teiselt poolt ega see kiik siis muidugi valmis ei saanud. Aga Lõuna-Eestis on alanud lihavõttepühadest kiikumine ja sellepärast tuli see ikkagi korda teha. Mitmesugust maagiat on põllunõidust küllaltki Saaremaal on näiteks risttee peal tuld tehtud, et siis on hea vilja õitsmine kasvab hästi terakas vili. Siin Jämaja Kaarma Ansekülarahval nii karmast 1938 on niisugune lugu suuri nädala öösi käidud aedade ristimiskohal, prahti põletamas põllud siis vili kasvada parem kui teistel. Poeg, mul pidas seda kunsti hilja aja eest veel ja tütar käis koolis, ma läksin talle sinna toitu järele viima, kus ta ööbis. Läksin suure neljapäeva hommikul, siis nägin, et oli mitmes kohas põletatud põlluprahti ja rukkikõrre tüükaid aiaristide peal. Mõtlesin, et mis see tähendab, aga pärast kuulsin, talu peremees niisugust vigurit teeb. See on siis 1938 alles olnud, mitte väga ammu. Muidugi, see on pärit niisugust ajast, kus kõikides peredes enam kunsti neetud testi selle peeti. Nii et see läks nagu perekonnatraditsioonis edasi. Ja sageli oligi niimoodi, et ühed ei teadnud, mis teised teevad, sest niisuguseid asju püüti toimetada ikkagi salaja, et see on palju maagiat. Suure reede kombestikus vaat et rohkemgi. Aga üldiselt on suure reede ja suure neljapäeva kombestikus väga palju ühist. Vastseliinas on öeldud nii, hurda kogust tahab keegi oma nurme hoita hukkaminek eest mingu suure neljapäeva hoomangult välja, enne päive Tõsemist kolme keske, võtku üts ader perre kui Hobene töine, kui suuveerest, kui Hobest. Kolmas olgu iho alaste ja pidagu atratajad peol. Riina ajagu kolm waukestyle, nurme aga ilma kellelegi nägemate ja Tiidmete. Kui me nüüd usuksime, et see aitab, siis me kindlasti teeksime ka nii. Nüüd need olid rohkem maagia ja keelud, mida ei tohiks teha. Aga mida siis teha tohib? Hallistis on öeldud nii, et kogu vaiksel nädalal tegid noored kui vanad vastlapaelu Cap öeldakse, hilja lääni tehti pühade, seal käisid poisid hulgakaupa vastlapaelu otsimas, mõned olevat neid saanud isegi korvitäied. Ja see oli siis, kui Jurbija tuli oma tasu nõudma. Ja mida veel. Rahvakosmeetika on kevadistel tähtuvatel ikka rohkem ja rohkem oluline, kuni jaanipäevani välja. Siis läheb juba nii kiireks heinateoks, et enam ei aega iludele mõelda. Aga just kevadel on see oluline. Siis näiteks Rannust on hurda kogus niisugune tekst suure neljapäeva Homangu Mõznova tütliku suud kanamuna v seenollu selle tähenduses, et siis näolapikene kõigel aastal illuszaesepp. Suu pesemine tähendab muidugi sama, mis silmade pesemine. Heigemini näo pesemine ikka on pandud õde rahapesuvette või siis nagu neetud Harglaset enne päikest on üks tingimusse hommikul vara, siis kasemahlaga aias õunapuu all, siis päike ei kõrveta nagu inetuks. Vanasti peeti ju niisugust klaari õrnroosat nahka väga kauniks. Jooksva veega pesemine on ka olnud oluline. Aga seda on tegelikult rohkem paastumaarjapäeva kombestikus 25. märtsi varahommikul tõusma enne päikest ja siis silmi pesema. Päeval juba ka 23. aprill. Päeval on see, et kes sel ajal ujumas käib, see on siis terve aasta terve eks meie lapsed kipuvadki, kui on nii soojad kevadet, nagu on viimastel aegadel olnud vette minema. Nii et seda me just propageerida küll ei saa. Külma väitle ikkagi. Aga mida kindlasti võiks teha, on juukseid lõigata. Suurel neljapäeval on ka juukseid lõigatud, kammitud, kasvavad pikad, ilusad rohkem on küll, seda vastlapäeval, aga jääb seda kommet ka suure neljapäeva juurde. Siis see vara tõusmise komme, et muidu jääb karu nii silmile nagu neetud paastumaarjapäevaga seoses, see on suure neljapäeva hommikul lihavõtte hommikul samuti ikka enne teisi. Siis püsid, Virk olete ka teistest ees ja tänapäeva noortel ei sobiks küll hästi maast madalast kohe õpetada. Ja kuidas vanasti tehti hästi kavalalt lapsed päikesemängu vaatama, jään ka teistel rahvastel niimoodi. Niimoodi see päike siis mängib, need, kes on käinud päikesemängu vaatamas, no kindlasti saad sealt ikka elamuse eluks ajaks jääb meelde, kui ilm on ilus, on näha, kuidas päike tõuseb seal metsaveerule või on vaadatud kuskilt katusse, kohast või korstnakohast või siis öeldakse, et roheline virvendus ja ja päike nagu kaks metsa peal edasi-tagasi. No muidugi, kui kaua aega vaadata, heledas valguses siis tõepoolest võib-olla silmadeta objekti oksime, virvendakse päikese, öeldakse tõesti, et tantsib. Mida siis veel tehakse? Hästi vara? Enne koitu, vahest juba enne päikesetõusu, vähemalt see on linnulaastude tuppa toomine. Igal pool ei nimetata neid laastudeks. Seda ei pea metsast tooma, seda tuuakse niisama õuest kuskilt, kus on puuhalud või pinumaalt, nagu öeldakse, oksa rahagusid. Kui tood suured oksad või raad, siis leiad suurte lindude pesi suvel. Kui tood väikesed, siis väiksemad. Ja seda on tehtud mõned suurel neljapäeval, mõnel pool suurel reedel, mõnel pool esimesel pühal ja mõnel pool paastumaarjapäeva hommikul. Ja seegi sobiks tänapäeval tähendus, tähendab, see on olnud niimoodi, et pesa leidmine on hea õnnemärk. Kas me tänapäeval tahaksime, et me lapsed leiaksid linnupesi? Vist ei taha, sellepärast et me kardame, et nad ei oska seal käituda, aga seda me peaksime neile õpetama. Meie inimese jaoks on see omamoodi loodusime vaadata, kuidas need väiksed munad seal pesas on, kui me kunagi linnupesa leiame. Ja ma usun. Lapsed tahaksid küll linnupesaleidja suvel. Nii et seda mängu saame jälle koos mängida. Ja merest juttu pole olnud, munavärvimine kõik need värvimisviisid mis eestlastel on olnud. Ma olen ikka püüdnud öelda, ärge pidage nii hirmsasti lugu nendest välismaa lakkidest ja nendest piltidest, mis saab peale kleepida, vaid pidada au sees ka ikka neid mooduseid, kuidas meie emad-isad, vanaemad ja vanaisad on teinud. Ja ikka need vihalehed ikka need sibulakoored, neid me saame ikkagi kätte. Seal on olnud oma kunstid ka, näiteks paja alla ei tohi puhuda ja et siis lähevad munad katki, siis näiteks kui hakatakse mune sööma, siis vaadatakse, kus Polonov. Kas oli kanamunavõid kukemuna, nagu öeldakse. Nii et niisugune vaatamine käib sinna juurde. Muna on elujõu sümbol, seda muidugi ei teadvustata ja see on meil nagu tuhmunud. Seda me saame teada sugulasrahvaste põhjal või siis kas või möödunud sajandist karjas, selle munaandmine esimesel Maria päeval Sis kündjale esimene künnipäev saab muna ja isegi põllule munade viimine on germaani rahvastel on soome-ugri rahvastel. Ja sealt on jäänud see komme kevadiste pühadega seoses mitte ainult siis lihavõtte ajal, vaid ka suvistepühadel, jaanipäevaks, samuti värvimine, mitte ainult keetmine. Aga mida me tänini mäletatakse, on see vastastikune munade kinkimine. Siis vaadatakse, kellel kuidas värvitud munade koksimine söögi ajal võetakse kaasa neid ja mida võiks nüüd tänapäeval jälle ettevõte, on see munade veeretamise komme? See oli just lastele väga tore on võetud kas lauaklots või, või kuusekoor vanasti lauda oli vähem või lihtsalt on külmunud liiva peale saanud teha niisuguse kallaku või siis kasutatud ära mingit looduslikku mätast ja sealt siis veeretati munade alla. Toas on saanud seda niimoodi teha, et üle laua. Ja kelle muna teisi omale külge läksi SAISis teisi oma endale näiteks enda oma võiska tagasi võtta. Ja kui munad juba otsas setu kandis on just niimoodi tehtud, tehakse tänini, et siis pannakse kopikas asemele? Jaa, muidugi mune kingiti ka noormehele, kes sulle hästi meeldis ja seal, kus on suur bumis komme olnud, siis nendele, kes käisid juurdlemas, lihtsalt tuli muna anda, see oli nagu auvõlg. Ja siis oli võimalus ka sinna midagi peale kirjutada, näiteks häid pühi või jääda mälestus või midagi niisugust ilusat. Muidugi muud toidud on ka olnud rohkem muna ja kohupiimatoidud sel ajal. Nii et need on siis munapühad ja kiigu pühad ja lihavõtted ja kevadpühad kõik korraga ja need nimed on kõik siis kehtivad. Ütled, muidugi tuleb sellest ja heide on vastlapäeval vastlapäeva kohta see tähendab, et pyha enam ei tohi võtta, liha heidetakse ära. Liha. Need on siis, kui paastuaeg lõpeb, telli, tohib, lihavõttesiit tuleb seeni, mets, aga nendelgi, kes paastu ei pea anda. Tav nimetas kiigu pühad isegi vähem, sellepärast et Lõuna-Eestis minnakse just lihavõttepühadest kiikuma. Munapühad on ta kõigile ja see nimetus sobib ka kõigile. Üks komme on olnud niisugune 1959. aastal huvitav iseendast, aga ta on piirkondlik, need, seda ärme siis vast järgi mängime. Lihavõtte esimese püha hommikul enne päikesetõusu, Lüüakse kukest, seal öeldakse kukestmite Kukeks. Enamasti külapoisid, aga vahest mõni naisemeeski hüppas välja, läksivad teiste omade akna taha ja laulsid, kuke leekukuke liigub. Ega miski pidi muna pihku pistma, muidu jätan järele. Mõni korjas nõndamoodi, kui küla jõudis Käia hulka mune. Aga kui päike juba nina välja pistas, oli keik kukest olemine läbi. Võimendi pühadel külakiik ele siis tüdruku tantsivaid poistele, kes meeldis muna. Ja kindlasti üks tore komme ristivanematele anti muna, kui olid suuremad lapsed. Aga kui laps oli alles väike, siis ristiisa või ristiema pidi muna, viimase on olnud rohkem ida-eestiline komme. See veiska küll olla tänapäeval jälle au sees, kus me saame lihavõtteid pidada.