Tere, hea esivanemate vaimuvara, saate kuulaja. Täna on Tartu stuudios kirjandusmuuseumi teadur Eda Kalmre ja tänaseks teemaks on päris selline intrigeeriv ja, ja veidikese kriminaalse maigugagi ehk teema nimelt varjusurmajutud meie pärimuses. Minule oli päris üllatav üldse, et selline teema meile saatekava ilmus, sest ma ei olnud kunagi kuulnud, et varjusurmajutte varjusurma motiivi üldse eesti rahvapärimuses on. Kes ei ole varjusurma motiiv ulatub tegelikult tagasi rahvajutu kõige vanemasse liiki, see on kõige varem tekkinud liiki imemuinasjuttudesse. Tuletan meelde näiteks neid populaarseid muinasjutte, nagu lumivalgeke õun kurgus langeb varjusurma, okasroosike samuti kuningatütar klaasmäel. Nojah, aga kunagi ei mõtle sellele sellest kandist, et, et noh, siin selles mõnes mõttes on tegemist varjusurmamotiiviga kuidagiviisi on, on see mõiste sellest jutust endast nii nii võõras ja nii kauged neid kahte asja kokku ei vii. No võib-olla niisuguste muinasjuttude puhul ja, aga, aga tegelikult on varjusurmajutud, kus see mitte ainult ei ole motiiv, vaid, vaid see on nagu süzee põhiline osa, tegelikult on need eesti traditsioonis täiesti olemas. Ja noh, jätame meelde, kirjanduses on segaüsna populaarne motiiv. Juba keskaegsete ilusate juttude hulgas on üsna mitmeid niisuguseid seoseid, mis võiksid vabalt aluseks olla hiljem rahvasuus käibele läinud juttudele vale koolnutest. Ja ka mineviku ja täna päeva kirjamehed on leidnud selle süzee paelu olevat, näiteks kui ma otsisin nii päris kaasaegsest kirjandusest, vaiksest kirjandusest, võib-olla tuleb kõige paremini rahval meelde humoristliku lugu, mida mängis vanalinnastuudio. Ma isegi ei mäleta selle loo autorit, aga see oli komöödia laevastas, kus terve näitemäng on üles ehitatud sellele mehele, kes, kes tegelikult peaks surnud, aga ei ole surnud. Või juba müütides Kristusest, kes oli meie pattude pärast surnud ja maetud ja kolmandal päeval üles äratatud tud laads arusega oli ju nii hea Laatherosega ka. Aga kui ma seda teemat tähendab uurima hakkasin sügavamalt, siis mind huvitas meditsiiniline aspekt ka. Ja ma leidsin varjusurma, kuid loogilise nähtuse kohta enesest niisuguse seletuse, mis võib-olla kuulajal oleks ka huvitav teada. Varjusurm kui füsioloogiline nähtus on meedikute poolt defineeritud, see tähendab, see on sügav, aga unetaoline haigusseisund, mille puhul ainevahetus on vähenenud miinimumini, puudub, liikus erutus organismi hingamise ja südametegevus pole välispidi tajutavad, kestab päevi või nädalaid, võib esineda vastsündinuid. Kui hingamine algab nõrgalt rappumise suurtele tere kaotuste, elektri jääb yks õnnetust mõningate mürgituste puhul põhiline esmaabi hingamisteede vabastamine, hingamist takistavat ainest kujuneb rahvajutu juurde tagasi tulla, siis varjusurmamotiiviga jutud on praegugi rahva seas tuntud räägitavad igal ekspeditsioonil, me kirjutame neid üles mõnel ekspeditsioonil 10, mõnel rohkem, mõnel vähem, aga alati on nad olemas. Ja muidugi räägivad nüüd ja teavad enamuses vanemad inimesed. Ja tihtilugu teadnud hääletada isegi mitut erineva süžeega juttu. Enamuses on need jutud, oma rõhuasetused, kas usundilised muistendid või siis harvemini novellilaadsed muinasjutud. Palju räägitakse pajatuse laadseid, jutte, mille usundiline tagapõhi puudub ja lähenemine on enamasti humoorikas. Aga paljudeni ilmselt teavad lihtsalt ütelda, et on kuulnud, nagu see või too inimene on olnud varjusurmas. Nüüd võib-olla tutvustaksin moneid, arendusi, mis Eestis kunagi käibel on olnud ja mis praegugi käibel on. Setu lauale on iseloomulik üdini muinasjutulik süzee. Selle pealkirjaks on varjusurmas mõrsja. Siin on tüüpiline sisu, niisugune rikas mõrsja ja vaene peigisa ei luba neil näituda. Tüdruk langeb mingil põhjusel varjusurma. Räästad mõrsja abielluvad. Mõnikord võib tüdruku päästjaks olla hauaröövel, kellega ta tänumeeles näitub. Nüüd toon ühe näite, mis on üles kirjutatud Setumaalt Vilo vallast 1900. 34. aastal. Jutus kuningatütrest vabandan oma setu keele halva oskamise pärast. Ennevanast kuningas, kuninganna, pane ja tütar tütrele sõrmus kurku. Ema-isaga mõtli, et härran koolnu meie džässi nähe seal kabelisse. Kuningatütrel oli haaratusid suraga seatud suralets kuninga tütrekese käest sõrmust võtma. Tulid sässa nähe taassõrmust võtma tules võt panud põlve rindu. Pääle pitsasid kõvast kuningatütar nukk tuld, sõrmus kurgust välja. Tul kuningatütar üles kosilane, võtke käekõrvale Leie kuninga poole. Kuningal sai sõjamiil kuningatütar võtima mehest ja peeti saaja ja elase, kuni tähendab päevani testi. Need võiks nimetada romantilise motiiviga mõistendiks. Mingil põhjusel langeb inimene varjusurma. Põhjuseks võib olla kurku läinud toiduga leiva kastmisel suhu pandud sõrmus võimu. Osades Tiidendites ärkab surnu üles enne matmist. Osades variantides äratab surnu hauaröövel või surnuvalvaja. Röövel jääb hirmust haigeks või leiab hoopis rohket tasumist. Ka see on rahvusvaheliselt tuntud ja levinud Süse. Jumal ongi siit nüüd ette ühe Puhjas 1988. aastal alles mõni aasta tagasi üles kirjutatud jutust oli kunagi, ütles mõisa pro Vallo miitovi linnast vil pärit surnu ära ja kõik matusse ja kõik peeti ära. Aga too surnuaiavaht väga kehvast elanu, mõni katseteistkümne last, aga mõisaproual on vaja uhkematusse ja pallu kulda, pantu üten sõrmusside kõiki mõterlusiset vaja võtta omale. Aga tollel olnud 12 aastane tütreke lännu isale järele surnuaidatüki ja pärast isa tulnu Joosuga surnuaiamantel ainutiigi manu tütre küsinud isa käest, et kos sa lähet, isa tükk nüüd ikke tiiki tüdrik hoidnoice isale käest kinni ja nagu rahustanu teda ka tema seal kabeli kaevanu halva lahti ja tahtma toda Sõrmuselt proua sõrmest ikka kätte saada. Võt noa ja noaotsaga urgits aga verist näppu ära ja proua ärkas ülesse tolle pärast kabeli vaht üksegi suure ehmatusega sinna tiiki proua tõusnud ülesse ja tullu siis tagasi kabeliakna manu, et minge ruttu, kabeli vaht tahab ennast ära uputada. Töise ehmatanud ja et vaim aga perearstiga vaadanud, et inimene ja lennumasina tiigi manu 12 aastane tüdruk hoidnud siis isa käest nii kavva kinni aga kaovad oles jõudnu hoida, päästavad olla kabeli vahis ise tema perast sellelt härrale, et ta nii vaeselt elab. Härra olnu rõõmused, naine tagasi andnud kabelivahile hobuse, lehma ja seapõrsa. Ütle tüki maad, kahvil oli andnu. Oli 12 kümmet hektarit või ei tea. Aga see on tõestisündinud lugu, Tubrova kellemann, mul ema teense Olgahmiitamist teritu, kõneles. Uskumist piir, uskumist näen, nende juttude puhul on muidugi kõrgem, see tähendab, et inimene ise usub seda rohkem, mida räägib. Niisugust keerukate arendust, nagu Tiina luges, tuleb tänapäeval muidugi harva. Tavaliselt on tegemist skemaatiliseks lühenenud jutuga. Näiteks 1986. aastal Võnnust üles kirjutatud jutt tüdruk mari kastme leiba, sõrmus, sõrmen, võte suuga sõrmuse ära tõmmanud kurku, sure sära. Pandi Lauzzile aga kuidagi tulla sõrmus välja ja mari, tõusin üles. Ladze näinud, kui läinu laudad, hakkan arvanu, et kodukäija. Nüüd, kui kaks eelmist juttu tüüpi lõppesid tavaliselt õnnelikult siis kolmas liik varjusurmajutte nende puhul on lõpetanud traagiline, need on ehk mõistendile iseloomulik lõpprase naine langeb mingil põhjusel varjusurma, sünnitab hauas ja sureb. Mõnel juhul võtab surnu end unes ja palub abi. Mõnes teisendis kuuleb mööduja hauast hääli ja kaevab haua lahti. See, see on veel rohkem seotud kindla koha ja isikuga. Siin kuulame lindilt 1000 200 90. aastal lindistatud näidet, jutustab Maria Saaremägi Nissi kihelkonna Maida külast. Mina olin kili talus teieni siin maal külas ja seal oli see kivi, Tessa Tessa oli ta nimi seal Saaremaal, naine oma mehega ja kolme poja. Mina olin kaks suitsev ja temale rääkis niisugust lugu, et üks mees nende külas Meie suri, naine suri ära ja mees ütles niimoodi, et ei taha ka soe aeg, et matame ta kohe maha. Matame ta maha, mis me nii kauaks peame, ma ei taha, tal hakkab lõhnama, eks ole. Aga ta oli muidugi, eks ta oli ikka fun surnud oli, ei saanud elus sõitagi ja neid panid ta hauda ja matsid ära ja no midagi, aga mees tuli õhtu hilja töölt, kus ta tööl käisid ja seda õhtu Illaga naise toas oli alati tuli tuli, oli naise toas ja tuleb ja vaatan pilt, pilt, pilt, pilt, pilt, pilt ja tuleb uksest sisse, läheb tuppa, vaatab teda ette midagi meest ja sedasi ta käis vist juba, kui kaua nädalevi ikka natuke aeda tuligi. Sama tapjast, kust tema tee tuleb jumal, mis hakkab teistel rääkima. Mina näen, et tikk, valate, meie tuvastus menaadiga, magasin, tuli põlema, aga mis asi mu silme ees on? Ma ei tea, noormees ka. Mis asi, mu silm, mees küll on, püha jumal. Saprastesse rääkime, võtsid haua lahti. Võtsid haua lahti ja kaks Kaksikud last olid seal laudas. Nad võtsid need lapsed siis kirstust ja panid teise ema kõrval, väiksed pisikesed olid. No aga ema oli märkused, aga lapsed tulid õieti. Ega mina, ema naine enam meelemärkusele tulnud ja panin teise teise kõrvale ja seid haua kinni. Mees läks segaseks. Ta nii palju korrastase, nuttis ja läks, segaseks oleks siis ta veidi siis närvihaiglasse, ta oli ikka närvi haiglasid sadada, tuli kodu, noormees kaela, ta täit aru oli nisuke kurb ja õnnetu. Sihuke ei olnud enam täie mõistus sees, oli külluvad allustuix asi rõhustada ja see on sündinud, lõbusin Saaremaalt. Seegi su, see on tänapäeval enamasti skemaatiliseks muutunud. Minu ema sugulane, jäänud sünnitamisega varjusurma oli kirstu pandud ja oli seal sünnitanud, surnuaiavaht oli mingeid kuulunud ja lasknud kirstu lahti võtta ja naine oli seal lapse sünnitanud ja oma rinnale tõmmanud, siis oli ära surunud, eks lämbunud. Ja see on kirjutatud üles alles 87. aastal juurust ja jutustan olnud Liisi Jaanuse. Kõige rohkem on vahest tänapäeval levinud need jutud varjus surnutest. Räägitakse kas humoorika tõsielulise vajadusena või antakse edasi lühiteatena. Kujutades faktiks peetava ebatavalise juhtumi erisuguseid kirjeldusi on nad oma süžee arenduselt heterogeensed, see tähendab oma koostiselt tekkelt ebaühtlased, segaainelised nende puhul ei saa tavaliselt selgesti ütelda. Tagapõhjaks on näiteks mingi rahvusvahelise levikuga muistend. Nad levivad tavaliselt kas siis perekonnapärimuses või kõmujutuna näiteks 1987. aastal samuti juuru ekspeditsioonid üles kirjutatud tekst. Kärus oli küll niisugune juhus, seal oli üks surmaeda, üks kord saadeti mind tema juure midagi otsima. Mina ei teadnudki tema õiget nime ikka surmaida. Ja siis oli üks mees seletas, et tema olnud varjusurmas old matus järsku surnu tõusma istukile. Kõik jooksevad laiali tema siis läinud tagasi ja pärast kutsutud arst Iida elas hulka aega veel pärast. Ja tavaliselt ongi tegemist niisuguste, veel lühemate teadetega, teatakse, et see või teine on olnud varjusurmas. Aga usutavuse mõttes lisatakse siis ikka kant, kus elanud või või hüüdnimi, millega teda hüütud, et see asi ikka päris laest ei ole võetud. Tavaliselt jah, aga, aga võib olla ka niimoodi, et lihtsalt inimene teab, et niisugust asja on olemas, et varju surnuid on olnud küll, jutustaja lihtsalt ütleb, et, et niisuguseid asju tuli vanasti tihti ette ja et enne kolme päeva ei maetud maha. Aga huvitav on see, et te kogute ju kaunis palju ka neid kaasaegset pärimust ja uut koolipärimust. Kas nüüd selle uue lainega selle päris kaasaegse lainega ei ole tundnud midagi varjusurmadest? Ei. Ei ole kui eelnevate juttude puhul need muistendid ja muinasjutud, nende puhul oli enamasti varju surnunaine. Siin võib väga vabalt olla ka mees, näiteks Iisakust 91. aastal, see on siis eelmisel aastal üles kirjutatud jutt omale, seal oli see viilimatus kuule, suur rääkimine, aga põhjus oli tal see, et see kirst oli vähe väike. Mina olin ka seal matusel pikati omad olid ja meile sugulased ja polnud seal midagi iseäralikku, aga Leenal oli hakanud süda valutama ja unes pidi aga jälle näitama ütlema, et temal on vähe ruumi ja sisseviil oli veel üles võetud ja siis oli habe kasvanutel ja hakati ajama, et on varjusurmas ja et kuidas ta siis järele ei vaadanud, et matsid Enno. Omaha sellel asjal peaks küll olema tegelikult oma meditsiiniline põhjendus, sest need tohtrid, kes töötavad anatoomikumis, teavad kinnitada ja ja olen ise ka tudengipõlves näinud, et seal on inimestel peale surma veel habe, mõned päevad edasi kasvanud ja ja on ka ju nägu lohku vajunud, nii et päevane tüügas ei tohiks olla midagi nii eriskummalist. No ilmselt selle jutu puhul ongi niimoodi, et see meditsiiniliselt on see põhjendatud, aga et see jutt niisugusena käibele on läinud ja seda räägitakse, et et ta nüüd noh, enne on maha maetud, et habe on pärast kasvanud. Vegan habemik saabki mõned. Nojaa, aga et, et noh, et jutuna on käibele läinud ning meditsiiniline aspekt niivõrd ei huvita, kui see, et, et seda räägitakse niisugusena niisugust juttu näiteks võiks tuua veel kahe erineva inimese interpreteerin kui ühest ja samast juhtumist. Kirja on need pandud 1986. aastal Võnnu ekspeditsiooni ajal. Nende juttude lõpp on naljandile iseloomulik, tegelase ütlus annab jutule poengi rääkija nireene, suits, Võnnust. Ma olin laps, räägiti üksi erisse, oludeerikesten surnuollu, siis lautsin vanasti olu, lautsin turvas alla turva peale riie ja siis olu öö päeva surnu tulla ellu ja ütelnud u külm on tullu kööki ja Tüdrik ehmatanud nii ära, et elanovel mitu aastat. Ja vanaema, kes oli samast külast pärit, rääkis niimoodi kaema seleta sulle vana Jürisse biitrit temale noh, ainutuuma ja nagu keedeti Kuurmad kinni Keitsega saanud Olorrega pähe, millega koormat köidetas surnuist surnu ja surnu pannua siis riide ja viinuv aita. Tolle naise nimi on Miina tuunakanu siis matuseasju valmistama kõraga kannu, et vana biitre usse pääl haigutanuija ütelnud. Niina, Niina kosto Eila õdagune oasupp, jäie, kõtt tühjad lennu, muide see oad uppi nõudmine on, on tavaline ka pastori naljandis surija loobub jumala armust ja nõuab selle asemel. Nii et siin on, on vajaduse naljandi suhe üsna lähedane selle jutu puhul. Ja lõpuks kokkuvõtvalt, mis neid jutte siis ikkagi elavana meie suulises traditsioonis hoidnud. Peale esimese, see on Setumaalt pärit varjusurmas mõrsja on kõik nimetatud jutuarendused meie rahvasuus senini olemas selle kõige kohta tegelikult võib ainult oletusi teha. Miks see nii kaua on püsinud surma, müstilisus ja surma kui seisundi äraseletamatud viisidki niisugusele kartusele, et paljud inimesed elusalt saavad maha maetud. Meditsiini arenguga niisugune kartus muidugi hajus, aga praegugi on üldlevinud niisugune arvamine, et enne kolme päeva ei tohi surnut maha matta. Üheks põhjuseks, miks nad nii kaua püsisid, need jutud võib-olla ka iga faktilise varjusurmajuhtumid, avatus, kõik, mis on ümbritsetud salapäraga ja mida usutakse, on väärt, et seda edasi rääkida. Ning muidugi ka see põhjus muistendi ja muinasjutu vahekord. Ning muidugi kas muistendid muinasjuttudest kauem elus hoidnud. Põhjus. Kui muinasjutt on nii-öelda tema jutustus, siis muistendi jutustaja, sisemine osasaamine, suurem jutustaja tavaliselt usub, räägib tema suhe jutustatavaga on otsene. Juttu on sageli põimitud minajutustaja ise, tema tuttav esivanem ja muistend on alati kordus. Valmin. Lõpetuseks kuulame eelmisel aastal Torma kihelkonnast vadi külast lindistatud kaks varjusurma jutt mitu, kus jutustaja suhe juttu on küllalt otsene hinnanguline. Siin majas ta rääkis niimoodi, ainult üks noorik oli, kes hakkas leiba asjalikuma, panin laulatus sõnu suhu ja hakkas leiba jätkuma ja sõrmus läks kurku tal sellised, kuhu seal ja Nietzsche leiva sõprusi juurde suri ära. Ja testisin ära ja pandi puusärki ja see oli nii noor peale abiellumist, tekk, jää, mis ehitati, aga kullake, nüüd pandi talle muidugi kõik, siis kaasad sa elavatest maailmas enam seda tarvis ei ole. Et nüüd kõik sulle kaasa, aga mind kohe õhtul lahti kaevavad, siis saaks kätte sealt. Ja läksid muidugi Talle põlvili siia. Sõrmus viskas sind ülesse kurku ja tuli välja, jää oli surnud, tõusunud istukile ja mehed pannud sealt jooksu, siis surnud optis ka järele tulnud siis kodusealt talveaeg oli, kodus peetakse peiesid ja süüakse ja juuakse Oda tuppa, ei julgenud minna läinud lehmalauta, külm surnuks selles, et talveaegne läinud lehmalauta ja siis hommikul ämm on leidunud lehmalaudas ämmaga küll ilusast ära ehmatanud. Tunne küll hullulehmalaut ja või siis jah, niisugune jõud jääb ja mis teine, teine jutt oli jälle niimoodi, et tükk sul on näidanud oma emale ikka mitu korda, et et paha olla mul loomi, mis on rase naine ära surnud. Et mul on nii halb olla, nii kitsas on ja mul ei ole hingamisruumi, tulge andke mulle hingamisruumi. Ja siis on mindud jälle lahti päeva ma seda au tõsise hingamise roodilt, see käib, rääkiv stabingate ruumi, et enam ei ole see meie tasu saanud ja lähen siis Sauda lahti. Kalamaja aivar taks olema, sündinud olnud ja laps käevarre puusärgis. Noor siin teised inimesed, kellele ma räägin ikka nyyd nii muuseas jutus, et kuidas või mis, seal on ju nii kitsas, et kuidas seal saab siis seda lastutvel tarbijale vana, siis on küll surnud mõlemad, aga, aga laps on olnud nende appi kutsus, et mul on kitsas olla. Niisugusi Jutasid siis oli. Ja mina kartsin mingi kaua aega seda ja praegugi.