Mäletan, et ükskord vanem vend tuli pühadeks koju ja ja oli nii suur torm, see oli vist arvatavasti esimesel esimese saksa okupatsiooni ajal. Oli niisugune torm, et tal tekkis mõte, et sellega võiks elektrit saada ja ja ehitas kiiresti niukse väikese turbiini taolisi ja panime üles selle lumehangede otsa ja, ja selle tormi ajal me saime panna siis kuuse külge niiskust, väiksed elektrilambid. Talis üldse tehnikakalduvustega mees. Tema õpiski edasi, ta lõpetas Paide kooli ja tal oli seal juba tegin linna kooli ja tegi niisuguseid katseid jaoli nähtavasti äratas sellega tähelepanu ja mis tal soovitati. Nii et tema läks veel edasi õppima Riia polütehnikumi, Komi polütehniline instituut oli, sellest räägid Liivia, seda rääkis teine mees, kes temaga koos käin, tema ise polnud seda meenutanudki. Et kui nad läksid Riiga, tahtsid sinna minna õppima, aga selgus, et nad olid hiljaks jäänud ja neid tõrjuti tagasi ja öeldi. Minge ära, et on juba vastu võetud ja kedagi enam ei võeta vastavalt lõpetatud ja aga minu end oli ütelnud, et vabandage väga, et mul on lennuki ehitamise projekt, et kas ma võin seda teile näidata. No see olnud nii huvitavaid, kutsute kohe sisse ja öeldi, et teate vastu võetud, aga teine mees naguniiviisi ta said sinna õppima. Ta seal ka õppis edukalt, nii et ta ehitas ise endale neid fotoaparaate ja tegi mõtteid ja niiviisi see oli tema üks üks lisatöö tema temalt, kui need oleks kõik säilinud, oli väga huvitavaid võtteid. Sealt kodukülast oli pildistanud laulukoore ja, ja muid niisuguseid ettevõtteid. Kas viidalepp on eestistatud, perekonnanimi? On Eestis satud 35. aastal, endine perekonnanimi oli Viidebaum ja selle kohta oli niisugune jutt, et see oli mitte siis pandud kellegi poolt vaided. Sealsed talumehed olid käinud nagu seal Tal oli kombeks, käisid rannast kalu toomas ja Järvamaale käisid seal Viru rannas ja et nagu oleks Virumaal olnud juba perekonnanimed ja siis, et sealt kaks selle külameest üks oli võtnud Viidebaum ja teine Rosen mahum. Kas see iidevamu just algselt oli niiviisi? Weidebaum muinassee? Selle üle võib veel vaielda tagasi. Me esistasime selle 1900 35. aastal ja kõik kolm venda, mütsid, niisuguse nime. Kus on teie koduküla? See on Paide lähedal paidest, umbes 10 kilomeetrit Põltsamaa poole, seal on Nursi küla seal vanaküla juba nii et seal rohkem kui 1500 aastat tagasi on seal juba inimesed elanud ja seal nurgelisi külale, Talle Sargvere mõisale allus ja siis seda nimetati mõnikord ka Sargvere külaks. Pool, mis seal oli, oli Sargvere kool, aga töötas selles nurgantsi külas. Ja see kodutalu on selles mõttes nagu mulle olnud tähtis, et seal on omandanud seal asutatud selle külakool ja töötas just sealtsamast talumajas ei olnudki koolimaja ja selle asutamine oli küllaltki omapärane, tähendab, üks selle talu vigadest omal algatusel läks õppima ja õppis siis külakooli õpetajaks ja ja koolimaja ei olnud, kool pandi käima sealsamas selles samas jalapuu talus. Ja asi oli veel niiviisi, et kui tema oli õppimas, siis samal ajal selle taluhooned põlesid maani maha. Ka see tulekahju tekkis naabertalust, kus oli, sel ajal käidi peerutulega ka ringi ja olid põle majandis, aga kange tuulega enne jõulupühi veel kõik need põlesid ära. Aga huvitav on see, et siiski kuna oli kavatsus kooli asutada. Ja see koolimaja ei olnud, et siis oli vendade vahel nagu ennem juba kokku lepitud, et see kool tulebki sinnasamasse majja ja kui nüüd esitati uus elu ja et siis nagu tehtigi, see üks esimene kammertehti nagu avaram ja see oli suurem kui, nagu, kui teistel sealsetes taludes. Ja seal esimeses kambrisse koosis töötaski. Ja mina sündisin ja kasvõi sealsamas talus, mälestus enne niisugusest kooliajast oli see jäänud, et seal selles esimeses kambris oli palju nagisid tehtud kohe kolme seina vandade suured pikad nagid, nii et sinna sai palju riideid ära paigutada. Ja õppinud oli seal toimunud niiviisi, et oli üks, üks pikk laud, seda lauda nägin veel seal riist jalgadel ja siis õpilased, noh nii palju, kui nad said istuda pikki pinke, oli ka, aga on võimalik, nagu ma olen lugenud teistestki nishi esialgsetest kooli kirjeldustest, et ega alati kõik ei pääsenud kui istuma. Ja samuti, et kõik lapsed ei käinud korraga kooris. Mida te mäletate oma lapsepõlveajast või kasvõi lapsepõlve mängudest? Ma olen mõtelnud seda, et et mul mõnesugused harjumused olid juba varakult ja üks niisugune kollektsioneerimise ahimus või kuidas need väited, et see oli ka varakult oman. Ja kuna seal, kus see kodutalu oli, selle ümbruses olid inimeste ammugi elanud, siis seal, kui, kui isa küündis aias või tegi uut niisugust põllutööd seal, siis sealt tuli palju välja niisuguse vanaaegseid klaasikilde ja lauanõude kilde ja, ja ka mõningaid asju, mida ma ei osanudki seletada, mida ma alles hiljem sain teada Tallinna muuseumi väljapanekust, et need olid savi piipude tükid. Nii et kui pabeross veel ei olnud, siis nähtud suitsetate piitsaga, piibuteedi savist ja see, et nad kergesti purunesid, kui nad maha kukkusid. Aga niisuguseid väikseid valgest savist tehtud torukesi neid tuli sealt just sealt, selle talu ümbrusest tuli palju välja. Ja teine niisugune koht, kust ka sai niisuguseid esemeid korjata, see oli kirikumäe ümbrus seal selle küla lähedal, õieti sellesama talu põllul oli suur vana kalmistu mida nimetati kirikuna, eks seletati seda nime niiviisi, et et oled vaat seda Peetri kirikut ennem tahetud sinna ehitada. Aga jällegi nagu rahvajutud räägivad, et eestlased on ära lõhutud, mis päeval ehitati ja niisule Tiinakse ehitamine katki jäänud ja Peeter keegi ehitati hoopis mujale. Aga selles olevat see kivivare. Muidugi, tegelikkuses oli juba näha, et seal tuli välja, seal olid juba mõisnikud, olid sajandi algul juba seal kaevamas käinud kord. Ja nad olid töötanud nii lohakavõitu, mis nad ainult välja kühveldanud mulda kivide vahelt karjapoisina, seal mõteldes istudes ja soorides seda mulda, sealt muulasi tuli välja üksikuid, leida veel nii klaashelmeid ja see sõrmuseid spiraale ja nii see, mis olid kasvatatud kunagi et siis riiete küljes. Vaat. Seda ma ei ole päris kindel, aga praks pronks domineeris tol ajal. Võib-olla mõni väike hõberaagi sealt välja tulin. Ja siis, kui mina mäletan, ma hakkan. Ametlikult nagu läbi kaevama seda mäge ja esimesena tuli sinna Tartu Ülikooli professor. Arheoloogia alal oli siis talgeren soomlane, tema oli soomlane, aga ta oli eesti keeles hästi ära õppinud, nii et tema, seal see oligi temaga. Huvitav, et ma viisin talle näha, mis ma sealt olin leidnud ja ta oli neist huvitatud ja võttis need tänuga vastu ja ja pani minu kohe sinna siis veel koolipoiss, aga pani poisina julgusest keskele kah, aitasin siis seda mäge uurida ja läbi kaevata. Professor Talgren oligi vist eesti arheoloogia rajajaid ja ja väljakaevamiste alustajaid Eestis tõsisemalt. Just tema oli, tema esimesena kutsuti ja siis tema õpetas välja Harri Moora ja ja moora omakorda jälle teised nooremad, nii et seal käis kaevamas ka Harri Moora oma oma kaastöölistega ja siis pärast jälle Artur Vassar. Ja teie kuulusetega siis sellesse meeskonda, kui vanana? No ma ei tea, mis võisin olla kuus 15 16 või niiviisi ehk võis olla ka minul oli lapsepõlves juba oli esimene kollektsioon oli siis niisugune lauanõudetikke koguda, mida sead kõueajast tuli väga mitmesuguseid välja ja ja oli teine, niisugune kollektsioon oli siis arheoloogiliste esemete kollektsiooni, aga hoopis hiljem muidugi vanemas eas ma olen läinud hoopis rahvaluulematerjalide kogumisel. Vahepeal siis käime siiski ülikoolis ära. Ülikoolis oli niiviisi, et minu ülikooli see õppimine venis üsna pikale. Selle tõttu, et korduvus oli isa oli juba vanaks jäänud ja isa tahtis, et ma aitaksin sügiseti kodus veel põllutööd ära teha ja alles siis läheksin ülikooli, aga tegelikult ma jäi niiviisi iga aasta hiljaks ja kunagi seda päris algust nagu ei näinud. Mis aastal te hakkasite Tartu poole vaatama, Tartu Ülikooli? Poole vaatama seal muidugi naljaks öeldud, et mulle miskipärast oli lapsepõlvest peale tahtmine nagu omast kodust kuskile kaugemale jõuda. Ykskord, kui vanem vend oli Tartus, isa läks teda vaatama. Ma tahtsin väga, et ta võtaks minuga kaasa ja ma väga suuresti pettunud ja kurvastanud, et isa ei võtnud. Tartu peale, mõtlesin miskipärast juba ennem, aga päriselt paberid viisin sisse, käisin korra Tartus 1000 925. aasta sügisel ma sama aasta kevadel lõpetasin Paide ühisgümnaasiumi. Aga tegelikult läksin, 1926. aastal läksin Tartu ja siis selgus nii et, et üldse niiviisi pidevalt koduste rahadega õppida, et see ei olegi hästi võimalik, nii et ma pidin vaatama, kust kus ma saaksin siis mingisuguse töö. Võimalused siis ise teenida. Hiljem Ma sain tööle Tartu Kirjandusmuuseumi kirjanduse museni, seal bibliograafia asudes oli seal majas ja mina pidin algul minema sinna bibliograafiaalale tööle. Aga ükskord see rahvaluule arhiivi juhataja nägi, olin ennem juba tuttavad ja et mina olin seal ja ta ütles, et mis sa siin naiste hulgas istud, et kuule, sa tuleb parem ikka rahvalulaar nii. Ja kui seal võimalus avanes, siis ta kutsuski mu sinna ja hakkasin rahvaluule alal tööle ja see jäigi minu siis pärisalaks. Te käisite filosoofiateaduskonnas? Filosoofiateaduskonnas, õppisin siis keeleteadust, algul koguni tegin õige palju eksame suhu keelte alal, nagu neid siis nõuti, aga pärast ainestiku koostasin teisiti ja õppisin siis rahvaluulet ja etnograafiadiaainetena ja peale selle siis eesti keelt ja eesti keelt ja arheoloogiat nii vähemas ulatuses, kelle loenguid käisid. Noh, sel ajal oli rahvaluule, analoonid vana Eisen ja, ja, ja Anderson oli kaks professori, noh oli päris niisugune õppinud mees, aga Eisen oli rohkem iseõppija ja ka ta siiski tegeles ja ta oli väga palju publitseeris ja selle tõttu tal oli nii töine, oli tal palju ilmunud. Aga eks ma rohkem on ikke Andersoni õpilane rahvaluule alal ja tema loengut hoolikalt kuulanud. Nendest meestest võiks ka ehk midagi rääkida. Kuulajate noorem põlv ei kujuta ette sedagi, kuidas nad näiteks välja nägid või või missugused isiksused nad olid. Eisen oli alati lühikese pügatud valge habemega ja käis valge lipsuga valge ristlips oli tal alati lõual ja tavalise muheda jutuga ja tema oli niisugune õppejõud, kes, kes nagu ei olnud loobunud oma kodumurdest, nii et ta rääkis veel. Mittegi rääkis mitte kirjakeelt, vaid nii nagu-Läänemaal, temal kodus oli räägitud jääl ja jääl ja kõik need niisugused teistsugused sõnad, nii et tema jutt oli vahel humoristlikud välja ja oli rahvamees, oli rahvalik mees, oli küll, andes oli jälle niisugune omadus, et tema luges rahvaluulet ja ta sagedasti tsiteeris rahvaluuletekste. Aga seal vahel niisuguseid väljendeid ka, mida nyyd nii päris kohe loengutes ei kasutata ja Anders on, tegi siis niiviisi, et tema nii siuksed kohad ütles ladina keeles. Etnograafia Ma õppisin siis, kui oli õppejõuks, oli linnus. Ferdinand linnus, Eesti Rahva muuseum asus Raadi mõisas ja oled suured väljapanekud. Vaata huvitav on see, et see oli linnast väljas, aga seal oli meeldiv käia, niiviisi sai nagu pikema jalutuskäigu ja seal oli hästi eraldatud just linnamürast ja seal olid niisugused sobivad ruumid ja seal oli olija teatud seal võis õppida, mina ka olen seal mitu tööd koostanud, kuigi ma ei olnud otse muuseumiteenistus, aga siis kui ma ise töötasin ka rahvaluule arhiivi, siis oli see arhiiv, figuurus ka tookord muuseumi oli üks nagu eriosakond ka siis sel puhul tuli etnograafiamuuseum koos töötada. Kuidas teie rahvapärimuste kogumine algas? Ma võiks ütelda, et võib-olla ehkki esimese äratus, ema, selleks sain ka oma oma kodust tihedusele, arheoloogiliste kaevamiste ka seal sest sealt sai kohe selgeks, et, et siiamaani oli seal rahvas seda nimetanud, kuigi see ei olnud just usutav, aga, aga niisugune jutt oli, et seal oli kiriku Mägijad, kunagi kirik taheti sinna ehitada. Aga niiviisi selle läbi ka, ühesõnaga sai selgeks, et see on hoopis kalmistust, pole üldse mitte kirikuga midagi tegemist, see näitas, et et rahvajutt ei või kõiki niisama lihtsalt tõeks pidada, vaid neid peab ennem uurima ja vaatama, mis seal taga on, nii et sellest selgus, et rahvaluulet on vaja uurida, aga selleks, et uurida, on kõigepealt vaja materjali koguda. Ja siis ma ennem käisin algul 1926. aastal vist käisin seal kodu ümbruses ringi oma kodukihelkonnas ja külastasin sugulasi koigis ja eestlasi ja hüüatas ja mitmel pool seal, nii et ma sain niiviisi nagu esialgse ettekujutuse, kuidas rahvaluulet üldse üldse koguda ja kuidas materjal eksisteerib. Panite kirja juba ja siis ma hakkasin kirja panema, teiseks. Maga paides, kui ma koolis käisin ja sain seal puutusin kokku ka mõnede sealsete inimestega ja nägin, et et need peamised rahvaluuleteadjad juba siis nad olid vanakesed ja ja et neid tuligi otsida ja neid võis tabada vanadekodus ja näiteks haide vanadekodus, ma käisin korduvalt ja, ja seal haide kure külas elas ka üks vanamees, kes teadis, ta oli kunagi olnud sõjamees ja kes teadis jutustada muinasjutte. Ja huvitav on see, et ka siis seal selles samas Nursi külas ja seal lähedal sauna külalised oli, oli seal minu noorusajal oli veel vanu naisi, kes oskasid vanu, regi, väsilise rahvalaule ja mõne käest ma kirjutasin neid kohe ysna palju. Aga seda, et veel oleks lauldud, võiks. See on varasest lapsepõlvest, nagu oleks niisugune udune mälestus, et kunagi kas kartuli olemise lõpul või enamasti siis anti viina, neile dieeti ja siis nad naljaviluks midagi ehitajaid veel ja nagu oleks ühel niisugusel kartulivõtmise lõpul siis kuulnud veel mõnda vana laulu, mis need vanad naised seal ehitasid, aga muidu olid nad juba unustusse jäänud. Meenutaksime huvitavamaid jutustajaid, kelle peale te sattusite või keda te otsisite? Ja esimesed muinasjutud, ma kirjutasin küll Paide mehelt, kelle nimi järsku ei tule meeleAga ja imestasingi, et temal oli üsna pikalt ta võis juhtuda, kus ta ja ta oli venelaste keskel elanud, tal olid mõned niisugust v vene termid, mis ta kasutas, tal oli näiteks vägimees või see oli tema, ütles seal paha tiir. Muidugi, see oli vene pagatiiri, aga tema omas keeles nimetas neid pahatiirideks. Ja see oli esimene niisugune muinasjutuvestja, keda ma nägin hiljem ma kohtasin paljusid. Ja on selgunud, et rahvajuttude levikus ja käibimises ja on teatud niisugused erirajoonid, mis sel ajal rohkem silma puutuvad. Meil on rahvaluule üldiselt hästi säilinud setude juurde, seal on ka muinasjuttude Westmine. Olen nüüd, viimastel aastatel on näiteks lähemalt uuritud vereümbruse rahvajutuloomingut ja ja ma ise olen käinud ekspeditsioonil seal just Tudulinna ümbruses, ka mäe ümbruses ja seal on seal on ka niisugune ala, kus ja rohkem on see jutulooming säilinud osast on see tingitud kohalikust niisugusest elulaadist ja, ja teest näiteks Tudulinna ümbruses oli palju. Kodukäsitööd tehti ja siis need tegijad käisid ise laatadel müümas, nad puutusid teistega kokku. Ja niiviisi, nagu see repertuaar nagu kasvas, jääd, harjusid tutvustama, sellepärast et ka võõrasse kohta minnes või öömaja soovides ja on parem, kui sa Ville millegagi nagu silma paistad ja üks moment, mis varem ajal varem laad on olnudki rahva hulgas niisugune. Kohe et see esineb ka jutumotiivina juttudes. Et eemale tahtjad, küsiti, et kas sa oskad midagi jutustada. Ja kui sa lastele jutustad, et siis siis või teema ära, kui sa ei oska, siis mine mujale. Ja teises kohas on jälle soodustav olnud asjaolu nagu kahe rahvaesindajate kokku puutumisele, nagu seal välimuses seal on metsateedel ja seal ümbruses on seda palju jääd, seal töötasid nii eestlased kui venelased vastastikku, kuna metsateel, eriti talvel, on pikad õhtud ja siis teed, kuidas neid leevendada, seal niisugust muud võimalust ei olnud, vastastikku üksteisele jutustati ja selle tõttu ka seal. Mäeümbruse külades seal võib saada niisuguseid jutumotiive, mis, mis on lähtunud venelastelt ja mis teiselt poolt, mis on lähtunud eestlased ja seal näiteks Raivo jutud olid seal kaua säilinud ja temast otsustati mitmesuguseid muistendid, mis mujal ei olegi nii tuntud, aga just seal eriti et, et temal oli suur tasku välja kas see oli kohe mati suurune või veel suurem. Ja et see oli kullast sead, seda käidi otsimas päevamas ja ja siis on seal väga levinud ka igasuguste muude niisuguste peidetud varade otsimine. Seal esineb ka vene motiive, seal on mõned vene bõliina tee. Süžeed on ka levinud eesti rahva hulka. Ja see ongi moodus, kuidas rahvajutud ületavad keelebarjääri. Selle kohta võib tuua näite mis selgus mulle ka vanainimese kaudu, kes oli pärit Kodaverealalt. Aga Ta oli elanud Venemaal koos isa ja emaga ja ja niiviisi tema oli ka puutunud palju kokku venelastega ja ja õppis ära vene keele ja niiviisi sai neist aru ja omadesse vene vene repertuaari Eestisse tagasi tuli, siis levitas siin seda eestlaste hulgas, nii et tema oligi selleks niiskeks näiteks kuidas rahvajutud levivad yhe rahva juurest teise juured, neid toovad üle niisugused isikud, kes oskavad kahte keelt üldse armastavad jutlustada. Ja et see mees, tema nimi oli Kaarel Jürgenson tema vanemas eas, ta jäi pimedaks siis temaga selle tõttu, kuna tutvustan ma olin ta temale nagu ainus ajaviide ja ta jäeti laste seltsiks ja ja siis tema palju harjus, jutustama ja harjunud, jutustan just nii, kuidas nagu lastele sobivad rohkem. Kaarel Jenson on see mees, keda ta hiljem oma kirjutistes olete nimetanud suur jutustajaks. Miks tema kohta ja kuidas te tema peale sattusite? Ma käisin mööda vanadekodusid ja, ja tema oli Kavastu vanadekodus, oli Tartumaal, see on Tartumaal Emajõe ääres. Aga kui ma sinna ükskord läksinik, eks ma muidugi juhatajalt küsisin, et kelle jutule võiks minna, siis kohe juhatati, et neil on üks niisugune jutumees. Temal oli levinud nimi Jüri, kuigi ta tõeline nimi oli ka saarel. Ja et tema on niisugune, ta oli seal teistele ajaviiteks jutustanud ja eks neil vanakeste ajalgi oli seal vahel nii ajaviitepuudus, sel ajal ei olnud ju raadiod ja sellepärast ka rahvajutud, nagu paremini püsisid, neid tutvustati kogu aeg. Ja mina sain temalt jälle selle tõttu paremini kirjutada. Et ma käisin seal kohe mitmel korral tema juures, mis on mõnevõrra märkmikud kaasas, olid need, kirjutasin täis ja läksin mõne päeva pärast uuesti jälle, nii et mina temalt kirjutasin rahvajutte midagi 11-l päeval. Ja kogusummas sai neid üle üle kahe 200. Kas 200 viisi. Kas te nimetate seda tühjaks kirjutamiseks? Ma arvasin, et võib, võib-olla temast oleks veel saanud, aga enam-vähem see oli nagu esimeseks katseks mul katsuda üks jutustaja siis tühjaks kirjutati, et näha, kui palju ta üldse teab. Ka üks niisugune erijoon oligi selles, et et Ta mäletas, kus ta oli kuulnud, nii, et sellega sai tema repertuaari liikumise nagu ära väänata, kus ta on saanud, kui palju ta sealt Peipsi tagant oli saanud ja valikudelt, venelastelt ja eestlastelt ja tal oli isegi mõni jutt, mis ta rääkis, sakslastelt, kuulnud kohalikud teened, seal tehast, ma olen palju kirjutanud ja see on ulatanud ka teiste maadeuurijatele ja olen näinud, et seda on kasutanud hiired, sellest on kirjutatud peale eesti keele veel saksa keeles ja vene keeles ja ungari keeles. Et tema on üks, kelle näidete alusel on saadud mõningaid nii rahvajuttude käivimise seaduspärasusi selgitada. Ja sellest on alguse saanudki niisugune soovitus, et kõigile, kes rahvajutte kohu ja minu pärast laule ja muud, et siiski ära märkida, kus, kus isik on jälle õppinud ja kus ta on saanud. Muidu on need ainult tekstid, ütlevad vähe, aga kui need on varustatud niisuguste lisaandmetega, siis on see hoopis kasulikum. Ja siis see annab alust nii teaduslikuks edasiarendamiseks. Et see mees oli teie kogumisteel üks õnnelikumaid leide või esimesi õnnelikke leide. Jah, see oli selles mõttes küll. Aga. Ma hiljem olen mitmel pool kirjutanud ja meie veel. Mitte palju tagasi, võib-olla kümmekond aastat või. Või 15. Me käisime Järvamaal seal kogumas Tallinnast kirja Kirjanduse Instituudi ekspeditsiooni iga. Ja ka seal leidus üksikuid jutukaid mehi, kellelt lindistasime niisama, kirjutasime nii et andekaid inimesi on rahva hulgas palju, aga väga väga vähesed osatakse õigela üles leida ja nende teadmised kirja panna, aga läheb kaduma. Keda div reale Jürgensoni peaksite Eesti suurimateks jutustajateks Vabarna? Võiks sinna Vabarna panna küll, sest tema oli ja niisugune improviseerida, ta võis ise ise luuletada, kui ta läks kuskile esinema Taavis rahvale tervitus luuletuse sealsamas luuletada rahva eeskuju ja nii ta tegigi ja selle tõttu ta sai eriti populaarseks temani ringsõitudel, kui ta käis koos teise muuseumi tegeletega. Aga muidu oskas hästi jutustada nii kuidagi meeldivalt. Setu muinasjutte, sest seal esineb ka niisuguseid, mida lastele jutustatakse, seal on proosateksti hulgas on ka värsi Vorvilisi riidu ja tema oskas need ilusti esitada. Lauldes nii nagu vaja, aga üldse setode juures oleks, oleks palju, kui saanud veel isegi nüüd, nõukogude ajal, ma, me oleme seal ka ekspeditsioonil käinud, aga näiteks seal setu jutustaja ütleb, et et ma võiks teile palju rääkida, aga ei ole aega. Tähendab, nende jutud on, lähevad nii pikale et peaks olema arvestatud mitmeks päevaks, aga harilikult tahetakse, et ühe inimese juures. Kaua sa seal ikka oled? Nii et ega Meie kõiki võimalusi pole kaugeltki ära kasutanud selle alal, mis oleks olnud ja mis veel praegugi on. Arvata võib, et te olete kogu Eesti risti-põiki läbi käinud rahvapärimusi kogudes. Sel ajal, kui mina käisin, oli see käimine niisugune, et käidi jalgsi kas siis üksinda või teisega koos ja mis siis abinõud kaasas olid, need olid siis seljas kanda ja niiviisi käidi. Ja ma olen mõtelnud, et kui sellest hakata meenutama midagi, et siis müüakse peal, kiidaks panema, et jalgsi läbi Eestimaa. Ja niiviisi on käidud enam-vähem kõigis maakondades ka saartel, Muhus näiteks ma mitmel korral käinud ja seal oli ka veel häid laulikuid ja jutustajaid. Aga miks just jalgsi, noh, eks oleks jalgrattaga võinud käia, jalgrattaga sai minna, kus ikka tihedaid ja, aga võib-olla vahepeal, nii et niisugust vanakesed nad elasid kuskil soontes ja metsa sees ja kus oli jalgrattaga raske minna. Et me Hiiumaal ykskord olime pojaga kahekesi seal, sõitsime ringi jalgratastel ja seal oli üks omapärane kogemus see, et et kui läksime lakka magama ja oli mureta, kus me jätame jalgrattad. Aga peremees ütles, et jalgrattad sinna alla seina najale ja aga et see oli päris nii maantee ääres talu emt, seal olid niisugused kombed, et keegi midagi varastanud ka Kihnu saarel, kus ma olen käinud seal kogu moos ja, ja seal samuti seal neid uksi ei lukustatud ka, vaid uksele, kui inimeste ära läksid, panid nii pulga taha või keppisin vastu ust ja sellest oli teada, et pererahvas on ära ja ja keegi sinna ei läinud. Nii et eks nii ringi käies saab näha rahva elu ka teisiti kui muidu. Kui palju, mitu lehekülgede olete oma elus kirja pannud, seda muidugi võib olla raske vastata, aga umbkaudu. Ma võin ütelda küll, mingisuguse haru on katsutud, selles kokkuvõtet ja teised on koguni teinud, et olevat rohkem kui 17000 lehekülge. See on siis rohkem kui poole sajandi jooksul alates 26.-st aastast. Jah, eks ta niiviisi tuleb veel, ega mul on veel mõningaid materjale, mis on üle andmata ja võib-olla nii nagunii rahvaluulealane tegevus. Ehkki siin on ehk olnud olulisem, kogunes see hetk, et ma ise olen juhendanud ja, ja suuna seda kogumistööd üldiselt on selles, mis ma ise olen teinud, vaid mis, mis teised vastavalt sellele on teinud vastavalt minu küsimuslehtedele ja minu juhenditele ja. Kuidas need rahvaluulekogud sõjaaja üle elasid? Nagu üldse muudegi kultuurivarade, ta ka rahvaluulekogudega oli, nii et need kavatseti evakueerida ja evakueeriti Ki maa-asulatesse. Ja enamasti vaadates ja niisuguseid kohti, kus oli vaiksem suurtest teedest eemal või ja kus olid kivihooned ja kust sai paigutada ja kirjandusmuuseum siis oli juba Kirjandusmuuseumi nime all. Finantsmuuseumi materjali veeti laiali mitmesse kohta, muidugi nad ei jäetud niisama, andsin mõned inimesed pandi sinna juure elama ka Teie samuti. Mina sattusin algul Pilistvere kiriku juure, etnograafiamuuseumimaterjalil pandi päris kirikuruumi kiriku sisse kohe ja sinna ka, et siis neid valvaksid, pandi inimesi sinna juure, mina läksin sinna rahvaluulealast nii põhikogudega, nagu siis öeldi, seal oli siis need Hurda ja Eiseni ja EVS-i-nimeline ja eraenda kogu ja nii edasi. Nii et olid minu hoole all siis kogu aja. Aga kui seal hakkas elu nagu kibedaks minema juba Pilistveres, kui juba Saksa sõjavägesid tuli sinna ja siis vaatasime, siis läksime sealt edasi veel ja rahvaluulekogud ma ise seda korraldasid, seal kohapeal viidi siis Liivi algkooli. Ja ka seal tuli elada mitu kuud ja, ja seal oli veel niiviisi, et üldse päev lõppes ära, siis tähendab palga saamist enam ei olnud ja üldse siis sai elada niiviisi, et käisime taludes tööl ja siis sellest sai leiba ja piima ja niiviisi sai elada niikaua, kui jälle uuesti rongid käima hakkasid ja siis tegime seal ette valif, et kuidas Tartu tagasi saab. Ja tol ajal lahendati see niiviisi, et ega siis maal autosid ei olnud. Nii et tagasiviimiseks palivere jaama, sealt liini koolimajast rakendati kriit, hobuseid ja tuldi iga abistama, siis inimesed tuttavad, jahulitud tahad ja mõned isegi nii nagu noh, kahjutundega saatsid ära, et neid oli tööjõust puudus ja näiteks meile antikaaslasel värsket leiba ja ja, ja miski, mis kellelegi oli, ega meil polnud midagi. Ja siis need hobustega kahel päeval viidine kogud palivere jaama ja kui sealt sai vaguni, siis tulime vaguniga tagasi. Tartu. Ta oli niiviisi, et Tartu linn oli hästi ära lõhutud, siis nii et tuli ka siin veel Tartu jaamas nendes vagunites me ise olime seal kaasas veel. Ja kuna kodud olid ära lõhutud neil, kes, kes üldse ära olid Liiševee, elasime mõne päeva veel seal vagunis, niikaua kui saidid äravedamist korraldada. Taivo kogude juures. Kogud jõudsid 44 tagasi. 44 sügisel ja ja kui sai kirjandus juurde, sinna jõudsime, siis algas sealse taastamistöö ja võib ehk veel ütelda, et rahvaluule arhiiv oli esimene asutus, kes nagu kiiresti korda sai selle tõttu, et põhiosa tuli koos tagasi, me ise olime kaasas ja ja see sai korda, see seal juba varsti ülikooli õppijad ja õppejõud ja said kasutada rahvaluulematerjali. No ja ma olen rohkem tegelenud selle kogumistöö juhendamisega ja ma olen, et seda selle taset tõsta, olen ise koostanud niisugust juhiseid selle kohta, kuidas seda teed ja ja olen need on trükis ilmunud ja on neid kasutatud. Siis ma olen esile tõstnud niisuguseid alasid, mis Raimond Ness, Jakob Hurda aeru ei, sina olid nagu kõrvale jäänud, vaid näiteks rahvamänge polnud ennem üldse peaaegu kogutud, seal minul ilmus eri küsimusleht, nisugune brošüürikujuline ja see andis häid tulemusi, me saime, viskas kas 15000 kirjapanekut või rohkem, samuti andis häid tulemusi minu organiseeritud kohamuistendite kogumise võistlus. Ja sellest jälle terve rida köiteid, neid kahjuks ei ole kõiki veel kasutatud ja ma ei ole isegi sel alal kuigi palju teinud, oleks pidanud rohkem tegema. Ma olen ikka hoolitsenud selle eest, et et oleks materjale, mis on kogutud ja mis veel saada on ja ja neid täiendada samuti, kuidas uurimistööd organiseerida, et midagi välja anda, ülevaateteoseid ja tekstikogusid ja aga neid nähtavasti oleks pidanud hoopis rohkem publitseerima ja nii et avaldamist ootavad veel paljud asjad. Ja kui mina, kui vainu mina siin teha saan, ma olen vanaks jäänud. Aga instituudis ja sagedasti rakendasin inimesi nii kollektiivseks tööks, sellepärast et noortel Peab olema võimalus ikkagi oma võimeid katsetada ja arendada ja ega ega see veel ei tähenda, et et viimane ülikooli lõpetanud ja siis on kohe nagu teadlane, valmis teadlane palju veel uurima ja õppima ja ise töötama.