See on nagu kultuur, ajalooline jutt juba sellepärast nüüd asi läheb nii 70 aastat tagasi. Mis siis? Seitsmendaks, vana muidugi. Aga otsustas hakata peale. Seal need esimesed tutvused tehti. Pill oli Paju viis, isa tegi metsast paju viljaskest poissi, muhe, esimene tutvus pille, aga noh, see oli ka muid muid asju, esimesed mänguasjad olidki näiteks vana lõõtsapill ja ksülofoni teilt moes omal ajal oli oli küll, aga meie ajal veel ei olnud midagi ei olnud. Kuna me oleme mänguasjade poolest väga vaesed, mul oli. Ma mäletan, üks vana lõõtsapill oli üks samovar, oli üks kohvimasinaid niux, kohviveski oli. Ja neid kõiki lõhud. Katsusin lõhkudek, lõõtsa, pilist saime, jäägu, aga teised asjad on säilinud seniajani. Ma olen nüüd restaureerinud. Aga muidugi hiljem nagu selgus, meil oli koduseks üks riiul seina peal seal ilma keelt, et mina hakkasin isakest küsimuseks kord. Mis riistapuu see on? Tema oli nagu, noorest peast vaeslaseks ei anta, oli neljateistaastaselt juba org, nii et vanemad suritel korraga ära ja temal jäi siis kaks õde toita. Peab arvama, et 14 aastasele see oli Khanis kenakene ülesanne, aga ei saanud teda kadestada. Ja siis ta vist tegeles kõikisuguste asjadega, räägideston aednikupoiss olnud ja sepapoiss ja talu künnipoiss ja. Siis oli, see oli ka tegemist oli sulaspoiss, võib-olla mängis kuskil teiste lõbuks natukene ja hiljem. Muidugi tundis huvi maailma asjade vastu. Sai siiski ära raamatutega tuttavaks ja mitte ainult päris jumala sõnaraamatust. Eks seal oli ilmalikud raamatuid, need on praegu säilinud, need on eelmise sajandi kooli raamatut. Nii et seal oli väga palju. Ja ma mäletan, et minu mänguasjade hulka kuulus ka siis üks raamaturiiulis, olid need eelmise sajandi kooli, vaata, tulid see siis olid vanad pakid mitmesuguseid muid niisugusi eestikeelseid elu taevakehade peal, näiteks kosmosealane raamat bioloogilised kirjad büroost või mis seal oli veel. Nii et ta oli mitmesuguste huvidega inimene. Aga Ta abiellus hilja, need 33-lt vist. Nii et tal oli teatud pagas kaasas. See riiul oli mulle kõige huvitavam. Ma küsisin, mis asi see on, siis ta käis seal Kristeli poes ja teises keeletel. Mängis mõne loo ja sellest see asi hakkas õieti. Näitas kätega sõrme võt näidanud ja mängis lihtsalt moelooja, varsti mängisin minaga. Alguses ma muidugi mängisin oma lõbuks igasuguseid laule ja tahe, tulin viise hilja, siis ta täis sealt Kristali ju juurest neid noote olid mitmesugused poisikesed ja aga oli ka tõsiseid lugusid, oli Henryl Argo näiteks ja Mozarti menuet. Aga siis olid noodid selged, juba nooti ma õppisin isa käest ja isa laulis kaleenuse kooris ja tal oli neid, mõtlesin, et paljundatud selle Shapiro graaf peal, nii et sealt ma õppisin tinoodid. Algul kohe tundma, kui ma läksin algkooli juba, siis ma noote tundsin. Ja toodi kujuga mandoliini Novot. Meil oli kana, tuliin. Karl oli ja esimene ansambel moodustus ka kodus, isa mängis viiulit ja mina siis kitarri. Saatsin selle. Meil oli mõningane koos mänguharjutus, selle puu, su käekiri oli sünnipäev, tuttav siis me läksime koos külla õhtul hilja, läksime siis sinna. Siis ta käskis panna, et pane kitarri, see kaela Otskonna vastavust siis kas kosta peast? Kaela ots kippus ikka tegema tonksia tonks tantsumängu vaheajal, et ma ei suutnud hoida täpselt koha peale jäänu. Mul on meeles üks niisugune. Pesi koridori põrandatel barakis meelasime suures barakis kaheksateisttoaline barakk palkidest, nii nagu alevikus on kuus kohal. No praegu lasteaia tänav, suur kahekordne Barak, 18 toa oli see, et toad olid küllalt kehvad tol ajal ega meil elektrist tuntud vesi oli üks rahandus oli keldris. Ja abiruumid olid siis õuel. Seal me siis elasime oma päevi mööda saatsime, see oli õige pikka aega terve menu, noor võeti möödustel barakis noaga päraks oli palju lapsi ja mängisime palju ja. Aga seal oli üks imelik juhtum, on hea siis, kui ma juba viiulit mängisin. Ja keegi pesi siis seda baraki koridori põrandat, seal oli, kuuled, poiss üksi, pani kodus, mängib viiulit köiksugu laulja küünla ilusti mängib. Hiljem tuli mitmesuguseid asju nagu. Tuli koolis mängida tunnis mõnes saksa keele õpikus oli, seal, mäletan noodid. Teati, et ma nooti oskan, siis käsk diviiul kaasa võtta ja mängida, kus lähim kool oli. Ja õppisin viiendas algkoolis. Kahukool või veerini alkohol või kuidas seda nimetatakse veerenud Ena. Ja seal siis vahest harva ka viiulit mängida, et oli mitmesuguseid ülesandeid, näiteks koolipidu oli. Mina olin klassivanem, seal riiulit koostasin, mängisin õpetajale. Koolipeol mängib viiulit. Ma teen viiuli sinna ja muidugi oli minema harjutanud natukene mingisugust, lihtsalt lugu mammile fikseeriti võimeline, nii on. Sellepärast iseõppija ja viiulimänguni PN mängin, et seda oleks tarvis ikka juhendada hoolega. Olgugi, et ma tundsin noote ja silmad võib-olla kõnnid rohkem, võib-olla sele Henryl, Argo, Mozarti menueti peale. Ega selleks võimeid ei olnud. Mängisime siis ühte väga lihtsat laste lugu, scart. Ühe muusikamehepojad, endine fagotimängija Estoniast kirikal. Selle pojad olid minuga ühes klassis. See oli vist noorem poeg ja paksukene, hüüdsin Fatiks, saatis mind klaveril. Ja kui tuli tarvis esineda, sel momendil järsku õpetajatelt ootamatu laval, neid ei ole, Fati tulemas, jooksen kõik läbi, ei ole. Jooksen kooli, õuele ei ole, läksin siis väravasse, vaatan, ta tuleb kaugelt, sööb võileiba. Ta oli kange ja seapoissi see põhi leiva rahulikult sammub mõõtmefati tuleni fotominendaris, esinenud tema ette. Too tööl viimast sai siis sinna kooli väravasse ja siis läksime peale sinna osaleja inimesele viiuli ja hakkasime peale aga tulemise repriisi, koht, kus tarvis korrata, lähme segamini. Jäime seisma. Monolooge. Tani tõusis kätepealsel klaveri ääres natukene, tõstis tagumise otsa üles ja ütles, et me läksime omadega segi. Me hakkame otsast peale, ütles publikusse, ütles publikule. Muidugi keegi ei kritiseerinud seda, ei aplausiga naeru. Hakkasime otsast pealid tuli repriis, täpselt samasugune lugu jälle, jälle jäi seisma. Siis enam ta ei ütle, mida siis mängisime kolmandat korda saime siis lõppneelust välja. Ma mäletan, ta ütles ilusti ja me läksime omadega segi. Me hakkame otsast peale ja siis teine koht oli veel. Vineeri Lutheri vineerivabriku klubi ja seal ma tahtsin siis nende suurte helitöödega esineda, seal sain ma mängida Henry Largo, sealt anti klaverisaatjaks vanem mees Lähete majeure proovile anti aadressi ja ma läksin sinna proovile. Mis nooditilon vaatab seda Mozarti menovet, et see on ju selle Vasa Džihaadi valmistanud. Poola suurel kuulus kunstnik käis Tallinnas korduvalt siin kontserte andmas. Et see on ju selle leivanumber, et ta seal on lendus, ta kaotab. Kas te oskate mängida kütte suhtes? Tuli välja, et ma ei oskand midagi. Aga nii palju ta ütles, et kõrv on teil väga hea. Sisendril Argo, mängisime seda ta siis seal passaažidega saatis, nii et see oli üks suur muusika, ma ei tea, kuidas seda küll öelda, aga minule muidugi. Pettumus Ma olin klaverikontsert viiuli saatel voodi, vastupidi. Just. Nii kujundus klaverikontsert viiuli saatel. No millal teie ellu ilmus? Klarnet ja saksofon need on siis pillid, mis teid eluaeg on toitnud? Klarnet Ma sain 26. aastal, 26. aastal ma astusin Tallinna tehnikagümnaasiumi. Niisama nagu poliittehniline haridus oli meil üldiselt nagu vähe veetud, siis see koolidirektor, endine nimi, Oldel nõrkhausega, uus nimi normistel, tema siis võitles selle polütehnilise hariduse süsteemini õiguste eest. Et tuleb niisugused koolid on täiesti, järelikult meil on tarvis poliittehnilise haridusega inimesi tarvis ette valmistada kõikisuguseid, mehaanikuid ja ehitusmeistreid ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Ja mina muidugi Läksin ka nendel ajenditel sinna kooli, et midagi praktilist ilus õppida, mitte. Nii nagu mind soovitada kangesti. Teie olete kindlasti kunstikooli, sellepärast et mul oli teatud määral nagu joonistusannet ja aga sellest ebapraktilisest asjast ei tulnud midagi välja, sest kunstikooli minekust, sest ei nähtud perspektiivi, et eeskätt meil oli tarvis raha. Me olime kaunis vaesed inimesed. Me elasime barakis, eks ole, ja nii-öelda kitsastes oludes ja hea meel tuli ikka tihti küsida, et õppemaksust vabastataks ja niisugust ebameeldivad asjad olid. Raha ei jätkunud kunagi selle tehnikakool, aga sellest on tulnud õige mitu tuntud eesti muusika inimeste muusikaväest, seal oli huvitaval kombel jah. Keda ma kõigepealt nägin, oli seal Artur Rinne. Tema oli saalis seal mingisuguse ansambliga harjutus, nagu hiljem selgus, oli seal ansamblis siis ka Gustav Ernesaks. Ei tea. Ma ei tohi vist niiviisi nimetada rohkem, sellepärast May Ma ei ole kindel, et nad on õiged. Aga Valgre Valgre oli minuga ühes klassis, aga ka samast koolist. Samost koolist küll, aga meie vallas äsja läksime nii rahas, meie olime täitsa rohelised, ei olnud selgelt veel Gesel muusika ja Valgre muidugi valgega seal tutvusid. Ja Valgre tuliga minu juurde, nii ma olen seda mõned korrad rääkinud kulusse. Asi oli siis tulijaks nagu nööpi keerutavad, kuule, seal mängib viiulit ja tule, meile tuleb minu juurde, ma olen seal bonsioonis ja meil on klaver, mul noodid ja hakkab mängima laulmeni. Nonii, see asi välja tuli, siis käisin tema juures mõned korrad seal ja musitseerisime ka ja laulsime muidugi seadmata häälega nagu. Muidugi häirisime seda pererahvas seal natukene see pansioni perenaine käis vast keelama, aga temas, oh las ta räägib, mis tahab. Laulsime ikka edasi, meie kahekesi oleme ja valdade juures küll niisugust muusikalist rahuldust natukene tundnud. Aega meie nõudmised ka, kuigi suured ei olnud, aga tuleb arvata alles esimesi samme tegemas ja aga kuna ma hakkasin seda puhkpilli mängima, mulle anti klarnet. Ma küsisin isa käest, et no ütle mulle, kumba neid või mida ma peaksin võtma sealt koolist. Seal puhkpilliorkester on ja söötis, võtab flööt, temale meeldis kangesti flööt. Aga kuna flööti oli üksainus, siis muidugi seda flööti ka enam ei saanud. See oli juba välja antud, siis anti üks klarnet. Aga ma pean siia juurde tooma veel ühe niisugust, seega ma olin terve algkooli aja õieti köhas, sest alkule esimeses klassis ma sain väga tugevasti külmetada. See oli ühel talvel koolideerima, sain läbimärjaks päeva koolises pärast tuli raskelt kopsupõletik, nii et õieti elupäevad nagu näisid olevat tol korral loetud, aga aga ma sain sellest kriisist üle. Eluvaim jäi sisse, aga ma köhisin küll väga kaua aega ja nii, et terve selle algkooli aja, et ja kui ma hakkasin klarnetit mängima, siis muidugi alguses. Selle õpetaja hirmuks ja meelehärmiks ma ei jaksanud Lügamatult mängida. Andsin kolmneli nuuti, insi. Ja ta ei piinanud ka palju, aga nii ma käisin kaks aastat jah, aga tuli siis suvi ja ema täismaal saatjeenaliseks abitööliseks, nii siis ta võttis mind kaasa ja ma võtsin klarneti ka. Ja seal oli niisugused suured õue kuused olid. Ronisin sinna kuuskede otsa, mängisin õhtuti, seal kõlab see osoon osoonirikas, õhk ja mis paigu, õhk ja, ja maad võitja, niisugune keskkond mõjusid mulle nii hästi, et sügiseks mul oli hoopis teine minek. Hakkasin harjutama ja ja minust sai juba kooliorkestris nagu öelda, abiline. Isegi. Ja kolmandas klassis meil läks palju niisugusi, vanu staažiga klarnetimängijaid läks ära, kes olid väga tugevad ja seda repertuaarid kõiki õppinud. Ja olin mina ainus järeltulija, üksainus klarnet ja olin koduspäraste gripihaige, kui kooli pidul pidi orkester esinema ja nad ei saanud Overtüüri muidu mängida, kui pidi klarnet olema, tuli õpetaja minu juurde koju. Ja uskuge või mitte, aga palavikus viis kodust ära. Ma läksin sinna ja mängisin selle tüüri nii maha, et nad ei olnud kuulnudki. See õnnestus mul hästi. Ja ma olin ise ka rõõmus ja ma sain terveks huvitavalgam. Mis paberit tehnikagümnaasiumi andis. Gümnaasium andis ainult lõputunnistus, tehniline haridus, tehniline ja üldharidus ja ma sain oma tunnistuse ka vist viis-kuus aastat hiljem. Millega seoses seoses sellega, et mul tekkis kooli direktoriga konflikt selle tõttu, et mina juba hakkasin mängima hakkasin mängima, et raha saada, kuna mul oli täiesti majanduslik olukord, oli kehvema kooli kooli viimasel mängisin õhtuti restoranis tõe teada või ta sellest sai teada, siis ta oli nagu välk. Pöörane müristas raksus ja ta valusalt mind seal lahutas, aga midagi veel teha. Ja kuna ma eelmisel suvel me pidime minema suunduslikul ehituspraktikale. Aga selle asemele, Me läksime Võru Kandle suveorkestrisse mängima ja see on see koht, kus ma siis sain Rostislav kuulariga tut tahaks. See oli siis 1930. aasta suvel. Seltsi suvemuusikaorkestris, kes ta mängis, seal mängis, oli niisugune asi, et seal alguses seda ansamblit juhatas. Põder vanem mees oli ja meie koht oli, valin uriin, et muusika on väga madalalt tasemel. Ei rahulda, kuna eelmist aastat seal oli mängida ainult Estonia teatri orkestri tugevad jõudja, solistid ja noored enamast. Ja merd kuulas, oli ka seal meie hulgas ja muidugi meil ei jäänud muud üle, kuna ajakirjanduses ilmus ka nurinat igasugust ja kõik käisid kahekordne peale. Siis meil ei jäänud muud midagi üle, tegime ühe koosoleku ja muidugi see koosolek oli revolutsiooniline vana juht võeti maha ja uueks juhiks sai Rostislav nõrkvoolu. Ja tema ettepanekul siis hakati tegema kaks proovi päevas mis on muidugi küllalt koormav, kõik mõtlesid, et no hakkame seal suvitavanest ja Tamula järve ääres käimine ja nii edasi kala püüdma ja olevat päikest võtma ja ujuma. Kaks korda päevas, vahel ja söögiaega. Ja muidugi tulemused ei jäänud mitte tulemata, tase tõusis, tase tõusis ja meie enne hooaja lõppu korraldasime seal veel tuluõhtu, orkestri tuluõhtu, mina esinesin ka saksofoni solistina seal. Ja Me saime väga kiita, saime palju lilli ja nõldseni. Lahkumine oli tore. Aga ehituspraktika ehituspraktika raamat oli täitmata. Vaat nüüd ongi see asi ja sellepärast direktor ütles kohe täiesti külmalt. Ei tule kõne allagi, teie saate siis oma tunnistuse, kui teil on näitus praktil raamat esitatud. Ja kui ma olin juba lõpetamas Tallinna pedagoogiumi, see oli siis 37. aastal. Kooli direktor oli mind võtnud pedagoogi, mis nii-öelda ausõna peale, et ma olen gümnaasiumi lõpetanud oli ju teisigi, ütlesid, et ta lõpetas sinna. Aga kuna mul tunnistust ei olnud Esidal, siis ta ütles, teate, ennem ei saa lõputunnistust anda, kui te toote gümnaasiumil gümnaasiumi lõputunnistus. Ja siis mul ei aidanud midagi, kuna ma olin ikkagi eelmisel suvel, ma olin Rapla Virtsu raudtee ehitustöödel ja seal Maidus praktika täitsin ja siis mälu järel, nüüd siis tulin, polnud niisugune väikene vii täita, kus olid siis joonised sees? Kõiksugused seal. Kraavide ehitamised või kraavide kaevamist ja sildade punt vaiade rammimist ja igasugust plokid ja värgid olid seal sees. Ma tegin seal joonised ja kirjeldused ja kirjeldused ja viisin selle kooli gümnaasiumis ja mulle ainult eitunstret tunnistas, siis ootas need aastad teid kantseleis. Jah, senikaua kui ma siis sain praktika raamatu ehitatud, siis olid nemad ka. Katri andsid kohe, kui ma esitasin kaks raamatu, andsid mulle tunnistuse ja ma viisin selle pedagoogilise vastavalt selle tunnistuse esitamise olema, siis sain ka pedagoogiline lõputunnis. Merkuulovi karistasid teed ka veel hiljem. Esimene kohtumine oli Võrus Võrus, pärast seda. Tema hakkas selle tantsuorkestriga mängima. Kõndisin Merlippers, seal siis lõbusad helistajad ja ja tollal oli üldse moes inglisekeelseid nimesid. Inglisekeelsed nimed. Ma mäletan, kui ma olin selle Gümnaasiumi kolmandas klassis. Siis tuli kaks Westholmi koolipoissi, tulid järsku vaheajal tahtmine kokku saada, oleksin sinna pikad poisid. Punust, mütsid peas. Mis on? Kuulge, te pidite klaverit mängima, teeme džässansambli. Ma ütlen, noh miks mitte, võib ju ansambliga teha. Aga ma ei tea, kuidas seda tehakse, et ma ei ole mänginud, mul pole mingeid kogemusi, et ma mängin puhkpilliorkestris ja tervishoiu juba mõnevõrra parem, seal jaksasin puuda. Ta ütles. Meil on noodid. Meil on harjutusruum ka minu juures, kodus hakkame harjutama. Ja teised mängijad on. Nelson, mängib trummi. Portman mängib trompetit sellelt ära, kes need kõik on? Madis mängib saksofoni, see oli ka tehnikapoiss ja Rossid läppar. Kuulad, mängib viiulit. Tuttav natukene ja läksime siis sinna kokku. Muide Gonsiori tänav või see oli üks vana Kalevi jalgpalliväljak oli südalinnas. Seal kõrval oli üks täna ta vist jalgpalli väljaku sissekäigu vastas või kuidagi nii umbes. Ja seal ma siis käin mõnda korda koos, noodid olid Noegamist, mängijad nüüd, kui sul on, seal küll ei olnud, aga võib-olla kõige tugevam oli seal Kuulov. Ka mängida, ükskõik, oli see valts või tango või mis tahes, aga istusime seal natukene niisama. Õige pea oli Leic juba kohtet tarvis pidul mängi minna. Aga mis seal repertuaaris oli, seal kümme-viisteist lugu? Ja kokku harjutanud ka ei olnud ja muidugi see lõppes suur sisse kukkumisega. Mängisime seal pirul ja inimesed ainult vaatasid ja naersid. See oli niisugune põlemine, et ma ei ole elus tundnud, millest tuli, see tuli sellest, et meie muusika oli ebapiisav. Ei olnud niisugusel tasemel, nagu inimesed olid harjunud. Eks ole, midagi seal krabistati, midagi seal tehti, aga, aga see ei rahuldanud neid. Ja siis alati, kui lugu lõppes, siis kõik seisid sealjuures. Aplodeerisite naersid kangesti. Nii, muidugi terve õhtu, see oli üks suur kõrv on. Muidugi see oli meile suureks õpetatud. Ära turgi võib veel ei oska. Siis me hakkasime hoolega harjutama, maalitsin kodus väga palju üksipäini. No ma sain ka saksofoni loksugat, isa kaasabil, see andis siis mis veksli, nii ostsime kuskilt pruugitud niisuguse vana saksofoni. Harjutasin sellega kodus ja ema, meil oli üks tuba, ema ketras, seal, pall küll tal oli linu ja küljel tuli villastamine kõikidele Kedate vokk purises ja siis mina harjutasin muidugi see miljon meeles ja harjutasin vahest tundide viisi. Üks tund ja teine tund, kolmas tundi barakis kostab kõik läbi ja vokk põriseb ja saksofon huikab seal ja ja siis ema vahetevahel jättis voki seisma, jättes niimoodi väga viisakalt, pöördus minu poole, peab ütlema, et tal oli küll suur taktitunne, ta ütles niimoodi. Kaasa, väsinud ei ole. Mina jälle taktitundetult, vastasin, ei ool häid, mul ei olnud midagi. Ja mängisin edasi. Ma ei tulnud selle pealegi, et ta kõrvad olid juba tüdinud. Kas nii sündiski MerryParssis või? No ma ei tea, rippers sellise läbikukkumise eine ioneeribaid persse ja see oli siis selle nimi oli ret Reding Huud. Ja mina olen seda püüdnud telkide tuli välja, pärast öeldi, et see olevat punane, siis. Ma sain aru, et Raiding, Uudeid seal midagi ratsutamisega, ratsakübar või midagi nihukest noh, tavaliselt joonistatakse trummipeale, midagi trummidel ka midagi ei olnud, meil trummi alguses ei olnud, olid paberikorv. Meil ei olnud alguses mitte midagi, meie olime kõik põhi ülespoole pööratud, Sisvjaaja papist paberikorv oli siis alguses trummiks. Aga märkulov oli meil juba tuttav jaamer, Kuulov sai tuttavaks. Uudis ripperses hiljem. Ja meripaigas oli muidugi kvalitatiivselt tükk maad edasi. Mind sinna kutsuti ka mängima ja mängisime mõnda hooaega. Oli niisugusi alalisi kutsujadki, salati tegid pidusi, ala mingisuguste ühingud või võiseltsid ja ringkonnad, nii et meil oli mänge väga palju ja me saime päris kenakesti ka. Vajaliku raha muidugi hakkaski jõustuma see, et Esto muusikas vanas muusika kauplus mängiti neid plaate, oks, ameerika saksofonist oli ruudi viidus, see mängis väga elegantselt seda saksofoni ilusti, toona oli tal ja ta mängis rohkem kontsertpalasid. Mul hakkas see väga meeldima. Ma hakkasin kodus umbes selles liinis harjutama, et et saaks ka mingisugust niiskust kvaliteedi kätte. Muidugi mul puudusid vahendid, ei olnud õigeid vahendeid, aga hea püüdmise korral sai sinna lähedale ka midagi. Ja siis ma neid viuhti asju hakkasingi mängima. Ja, ja muidugi tore oli ka rahvas aporteeris seal ja ma juba kuulsin, et seal Murphy bändis oli, saaks, on. Bändi peetakse esimeseks džässorkestriga SAS, nii see mängis Estonia valges saalis Estonia valges saalis ja selle juht oli. Kas Victor kompega te muidugi teate sellest bändist on paar lugu plaadil ja, ja mul oli ka need plaadid olemas Maal pööningul, aga millegipärast nad kaotsi läinud. Ma ei tea, kas hõissa poisid või mis seal oli mingisugune siukseid rahvalikke rahvalikud lood ja poolpolka Foxy taolised niisugused ja lauldi eesti keeles seal jaa. No mingil moel natika. Pretendeeriksid rahvuslikule tantsumuusikale. 34. aastal ma sain lahti sõjaväest ja esimesest jaanuarist viis Ma olin juba Tartu Vanemuise einelauas. Muusikat aga oma juba Tartusse sattusin. Ja ma ei teadnud, kui kauaks ma jään. Siis ma ei tahtnud aega kuidagi kasutult mööda lasta. Ja siis ma astusin Tartu muusikakooli, kahtlesin. Ma pean ütlema, et mul oli seal väga piinlikke juhuseid. Kõigepealt tosin diktaadi tunni, Olav Roots dikteeris seal kolmehäälselt. Diktaati tegi ja ma ei olnud võimeline midagi kirjutada, ta tuli mõjunud. Kuidas, niisiis. Kuidas siis nii ei lähe? Näete, siin noored kirjutavad nii, kui neil ei olnud midagi jäänud üle, ma olin võib-olla. See oli mul kõik väga uudne. Mina näiteks ei ole saanud tegeleda klaverimänguga millega ma tegelen praegu. Alles mõned aastad tagasi ostsin omale klaveri. See on nagu nüüd rõõm, tagantjärele saab midagi teha. Järeleaitamistunnid. Klaverimäng harmooniline kuulmine, niuksed asjad arenevat, aga muidu klarnetimängija ma olin juba küllalt nagu haldusedasijõudnud. Igatahes see ojasson, minu õpeta, mind hakkas seal varsti kiitma ja ja nüüd on peaaegu nagu muusika. No muidugi ma ei teadnud, mida sellest arvata, küll aga aga ma tundsin ise, et ma võisin juba mängida, mina läksin tol ajal üle täiesti uuele piletisüsteemile siis PM, klarnetivõtmine. Mul oli vahepeal abiellunud ja minu äi saime muredest aru Dali rahaliselt ja tugevamal järjel kui mina. Ehkki ta oli eelmise sõjainvaliid ja ta kuulis mu mured ära, et mul on näide instrumenti tarvis, ütles aata nüüd täpselt järele, et sul oleks olevad ühed instrumendid, kui me ostame, et need tõesti ka oleksid väga head. Toomule kataloogid ja arutame läbi kõik ja nii mul õnnestus need kataloogid tuua. Ja kuna ma olin otsustanud vastavalt juba läbi loetud literatuuri Böömisüsteemil on eeldusi rohkem muusika viljelemisega kui vana süsteemi ja siis meie ostsimegi esimese Peemsesteemiklaren Eestis Eestis arvatavasti ja muidugi ma pean ütlema, et praegust mängitakse ikka eranditult peaaegu mitte mingit ana malbelt. Siis oli veel üks fanchaapootjas meedia niisugune meeletu nimi, et aga mängisid nad väga hasartselt ilusasti mängisid ja ma helistasin. Siis ma mängisin ka vahepeal ühes kohvikus pikal tänaval, seal oli isegi tants, seal mängisid tuntud muusikamehed, Olev Roomet. Seis on praegu meil torupillimees tuntud roopillimees ja tema viiuldaja. Siis ma mängisin näitleja Paul Pinna kaares. See oli siis seal, kus on endine Mustamäe tee klubi, selle keldris oli siis Paul Pinna. Paar ikka rääkis oma paradoksist. Nägin järsku, et ajalehes oli kuulutus härdalt, kulm ja tema orkester. Ja ma mõtlesin kohe, et see on hullu, mis neil hakkab peale, mina pole ja mingit nõusolekut selleks andnud. Nad tahtsid, aga ma ei tea. Muidugi meie ansambel oli tasemel, mängisime hästi niisugust pehmet muusikat. No eks me hinges on öelda, seal on mõningane eellugu. Tartu mehed, Shephard, Swingers, nad tulid Tallinna mängima. Alguses mängisid vist Estonias kuskil seal valges saalis. Ja tegid siis meile ettepaneku, et tulge meile juurde, täna kloorism. Mina tehase kontrabassimängija, Ignaadi, minul oli muidugi leping, see oli 39. aastal oli juba leping tehtud Pärnusse jälle kasiinos, siis sõitsid need glooria pealikud minu juurde sinna ja tulge kohe ära ja me pakume teile väga head tasu ja nii edasi, et ma ütlesin, aga kuulge, siin on, tekivad pahandused, ma olen lubanud siin hakata mängima. Ma võin sellest veel midagi, seda tehakse igal pool ja nad nad nii kaua räägist meie innus ja tegin oma elus võib-olla Mustamäe numbri, sõitsin ära sealt. Ja, ja ma sain omale püsiva töökoha. Ma olin terve elu oodanud midagi, et ma saaksin saaksin natukene kergemale ja siis ma sain meie koostöö nii hakkas sobima. Me saime väga hästi modifitseeritud ja. Tuletame meelde ka veel Eesti Raadio estraadiorkestri algpäevi. Ja see on üks romantiline aeg. Me olime seal praeguse merekooli ühes klassiruumis. See on, kui trepist üles trepist sisse minna ja siis vasakule, natukene seal tooli. Klassiruum oli üks suuremaid klassiruumi proome muidugi, aga sisustus ei vastanud sellele, mida vaja. Oli seal ka mingisugune juhtpult või, või saate edasiandmise pult ja mikrofon või paar. Ja mõnikord sai kolitud kõrvale, oli, oli midagi suuremat edasi anda, aga tavalised lindistamise niuksed asjad läksid sealt ja esinesid ots jagu. Vaike Toomik ja kes meil sel ajal olid? Ega koolide käinud, see maja oli ainult siis midagi käis, nii et on olnud juus niisugune, et isegi saate ajal tõmmati uks lahtmine võiti sisse, pandi oksuta kinni. Sellel ajal juhtus väga mitmesuguseid viperusi ka, nii et mäletan, möll juhatasin alguses seal. Sappoosninvest. Ja kas Leo Tauts ja aga ma mäletan ühte korda niimoodi, et konfereeriti välja kostis meie valla aeglase, et järgmiseks esineb Eesti raadio, estraadiorkester, juhatab Leo Tauts. Aga ta ei olnud. Ta võib sulle alles tänaval kuskil. Systituudid tõusis, viiuldaja Edward kurkestija näitas sisse, kuidas lugu hakkab peale. Ja läks lugu niikaua, kui Tauts tuli, kas üks lugu või kaks või rohkem ja juhtus sedagi, aga oli ka nisus juhuseid, et solisti olnud kohal. Seda ma mäletan. Teadvustas, et tulid arvatavasti Estoniast, mitte merekoolimajas, ei olnud mere kolme rea ja sellest siis teineteise mittemõistmine ja öeldi ette. Mängida tuli, siis istus Guido Neeme sinna ilusti akordioni, mängis selle loo ära. Jätte mitmesugusi taolisi asju oli. Ükskord ma tean isegi, et meil ei olnud tehnikaga vist mingisugust ühendust ja Elmar Kruus arvestad, tead seda tehnikat väga hästi, aga pani seal mingisuguse ühenduse ja kõik kõrves. Aga noh, ega tema selle pahatahtlikult ta mõtles. Päästab olukorra ära, aga aga tegelikult ei tohtinud neid asju voorud, kes estraadiorkestri käima pani ringhäälingu juures pärast sõda? No eks Gruusial seda tervat koosseisu koostesse on üpris selge, et tema sõitis igal pool ringi jalgrattaga ja käis ja otsis mehi, otsis mehed, kes on olemas ja kes sobivad sinna ja nii et tema minu teada oli see üks esimesi ansamblid, mis üldse hakkas tööle õige ruttu. Seli. Pärast Tallinna haavas kohe. Mõne päeva jooksul. Nii et estraadimehed, haige operatiivsed ega tohi öelda midagi selle kohta