Keskööprogramm. Stuudios on taas Lydia ja naan põld ning saatejuht Ene Pilliroog ja Me jätkame ennist pooleli jäänud jutte laulmisest lauljast elust ja armastusest. Ja on öine aeg ja kuuleme siis šasooni laulu. Lydia ja naan põld, kas te olete õhtu või hommikuinimesed? No inimesed, võib-olla ka muidu, aga see on tingitud ka elukutsest eriti pida reiside tööpäeva kell kaheksa, eks ole, kui ta kuskil siis pärast kontserti igal juhul ta helistas. Kani traditsioon. No elukutse tõttu täielikult ei seesnikuna, laulja kõrgpunktid on ikkagi õhtuks vaja ja siis kõik mu elurütmi ütleme ja päevarütm koondub siis tipppunktiks alles õhtuks ja igal inimesel on hommikuenamasti, on varaseid, tõuseb ka, kes on ka siis kõige värskemad lauljad mitte kunagi siiski vaatanu topeltõpilasi ka üks siis on üks vähestest oli bänd Vaikel, kes oomika tantsige esimesena talised värske ja ta oli niisugune, kes ei, hommikust ja kõik ja siis ta aga enam song, kõik unised ja häältes on veel. Et see veri ei ole veel ringi käinud ja seda teavad kõik lauljad, et hommik on siiski raske alata. Kui kõiki meri ei ole veel kõigist rakkudest läbi käinud ja lihased ei ole veel laastu sammuga sportlastel ka kese hommikusi starterdi suurvõistluse eelvõistlused hommikupoole, siis nad ei vihkavad nüüd hommikuseks. Start. No siis, te peaksite praegu oleme nagu kalad vees. Seda uudist järgi. Paras mõnusa öine aeg. Te ju ei lähe magama veel kodus, sel kellaajal, ma arvan, et mis te teete seal kodustele? No me kuulame ikka enamasti veel viimased uudised raadiost ära. Võib-olla mulle abikaasa räägib õhtust situatsiooni, see on kujunenud veel ka, kui ma nüüd enam ei ole mitte kontsertidega tegev, ikkagi on rütmus jäänud nii, et me ei lähe magama. Kuhu me kodus oleme, siis vaatame muidugi tses vikat ka ikka enne õhtul alati, aga tihti käime ka ju ära ja kuna me elame ikkagi küllaltki kaugelt linnas, siis oleme kodus jälle. Nii et see rütm on selles mõttes endiseks jäänud. Tead, kui armas oli see kuu, kui ma raamatut kirjutasin, ma harjusin selle rütmiga ka teatud mõttes ära, sest alati öösel kell 12 seda öösel te kuulasite ära hümni suudeti, kvartett. Ei noh, sellega lõpeb, saad, sa peab uudistesaade viimased uudised ja ja siis selle ma kuulasin ära komme hommikuks kohvilauad ja ettevalmistus kõik ära, sest hommikul magame kaua. Ja daamid, teate, Liidjalane, niisugune kaunis komme tema õhtul katab hommikulaua valmis, paneb kõik taldrikud, noad, kahvlid tassikese laua peale valmis, nii et hommikul ja jääb ainult sisse lülitada kohvikann. Ja tõstma külmutusest sees on. Kõik ootavad juba valge ja. Nojah, aga hommikul olete siis aeglased vä? Nojah, eks ta on elukutsest tingitud, aga ma arvan, tan põhiliselt käitlani, püünime olnudki, sest seda ma näen ka oma tütrest ja see juba lapsest peale. Kuigi ta on alati ise ärganud ja kuuliläinud õigel ajal, aga tema on ka ikka nii, et hommikul läheb aega, enne kui ta jalad alla saab, nii et seal on ikka tegelikult vist niimoodi loodud käega. Ma olen õnneks oma tööd saab nii jaotada. Kärpetööd ma ei ole pidanud, kunagi hakkame vara peale. Iga kell 10 Hannes ja hiljem See rääkige oma tütrest. Kas Kati elab, millega ta tegeleb? Tähendab Inglismaal ta on abielus keemiaõpetajaga ja ise töötab ühes keeltekoolis sekretärina ja üldse kõik. Kõik, mis seal on, ta nagu perekonnaliige selleks eraInglismaa palli ära keeltekool. Suvel toimub väga palju kursusi, et suvel on ta väga kiire tööaeg iseendast sest tuleb nende kursuste õpilaste majutamise teile, et kõik see on nagu ka tema ala ja ta nagu usaldusisik seal nagu pool perekonnas juba. Et kohtume, on muidugi nii palju saaks, kui linnas koos elaksime. Käimine jõulud tahab igal juhul olla Saksamaa Inglismaa jõulutundele võõraks jäänud ja jäävadki vist see on nagu vana aasta niisugune, temal on harjunud ikka Eesti, aga Saksamaal samasugused kombel kombed ja tavad ja jõuluaeg, jõuluaeg oleks suur, tähtis aegne aeg oli väga hea. Kui Kati on suviti tööl kibedasti seotud tööga, siis ta ei saa ju suvel puhata ja ma tean, et sellel aastal te juba olete koos puhanud ja teil on veel ees ootamas kaunis puhkus. No meil on nüüd traditsiooniks kujunenud viimased kuus, seitse aastat, kas me abikaasaga lähme nii aprilli lõpus või mai esimesel poolel, lähme kiskja saarel Itaalias ja siis seal neist ilus kevad ja seal on väga soojad tervised allikad ja, ja ilves, loo ravija uue ravikuuri, ütleme aga ka. Ning puhkus mõlemile ei ole liiga palav, ei ole ka liiga kyll. Ilus. Kevadno seda ma siis mõtlen ja vaatan, et kuidas naan, põld saab pidevalt kogu aeg nii pruun olla, et et varakevadel siis Itaalia kodus Saksamaal ja siis kolmas kevad võib tulla ka Eestimaal ja esisellest, sügisel minnakse tagasi. Ja seda võib ka juhtuda, et ma sügisel vekoraks Kuulge, aga ta tihtipeale varematel aegadel, mina ei ole kuuma inimene, ma ei kannata, kipuvad väga palju aastaid, käisid Kadiga kuskil soojal maal puhkusel? See aasta kavatsevad käisid ka kolmekesi väimehega ka. Jah, möödunud aasta käisime Türgis, olime kolmekesi Väimega ja see oli väga huvitav ja selle asja muidugi väga palav ka, aga mina, kes ma ei lähe, talun seda väga hästi, mul tütar ka, nii et me. Mina mitte mulle nii suurepärane aed, et mul seal nii ilus puhkus ja igasuguse ilmaga, aga tänavasse lähevad nad novembris Kariibi kusse kahekesi tütrega ta suur sündmus, sest mida ei ole käesjaamu käinud ikka kolmekesi ja perega. Missugune suhedega veega? No ma ujun väga hea meelega vees ja eriti, kui ta parajasti soojen, mitte liiga külm, pudu, karastusesson, väikene, külm, karates sauna vahele teretulnud, aga, aga nii ainult et uju ujuda natuke kauem külmas vees, selleks mul ei ole suurt õlu ja tahtmist, võib-olla on see ka mu vanusest juba tingitud ka. Aga see on muidu piim mulle minna merre pool kilomeetrit enne pudeli premium, vesi ja, ja võib-olla peesoojusalask. Särab seda mära metsi. Ma olen näinud pilte, kus sa oled kah sügavas vees oma koduses tiigis ja puhastad teda tiiki, kas tiigivesi on küll? Ma lähen siis, kui ta soe on, siis kui Subid kesksuvel ja siis siis on muidu see läheb raskeks ja mul on nüüd niisugune kalameheülikond, mis kaitseb meid siis ka vee ja külma vastu. Räägime nüüd aiast ja kaladest ja tiigist ja rääkige ilma minu küsimuseta, rääkige kohe ise ja vaheldumisi, mis teil seal kasvab ja mis teil seal õitseb ja ja kuidas te vahetate ja kuidas te hooldataja ja mis seal kõik toimub, sest teie kodune aed on suur, kaunis müstiline, elab maal. No selles peab ainult tema rääkida, sest tema peaaednik suure armastusega ja alguses oli nii, et tema, keegi, tema löögid, inkide võtnudki, kedagi appi omale tegema usaldanud, nii absoluut mitte, aga no nüüd dras sunni läheb mõningaid suure aia peale, mõned töödki küllaltki rasked. Nii et nüüd ta siis ikka mõnikord võtab mõne raskema töö jaoks. Ja muidugi aiale mul on suur armastus olnud aiade vastu ja huvitav, et ma lapsena meil oli aed ja ja see töö mulle ei meeldinud soni kohustus meile on oma peenrat, mida me pidime korras hoidma ja see jäi kõhtu hiljaks jäi tegemata, ta siis sai kuidagi nii sunniviisil seda tagantjärgi tehtud. Ja me pidime aiatäit korras hoidma ja, ja see ei olnud armastus. Mul ei olnud seal tee vastu, ema vaevalt lastel seda ka vist on. Mina näen seda praegu kama tütre juures, kes meie aiast kadus, mul on tõesti ilus hätse ta, palju seda see teda ei huvitanud. Vaatan, kui tal nüüd oma elamylandi oma aed, distan nii armastuseks selle juures ja ütleb, et see on mul ikka vist isast vere kaudu üle läinud, armastas aia vastu. Ja nüüd, kui ta käib kodus, ta näeb igat lille kõike hoopis teise pilguga, kus ta varem mööda läinud näidki, mis mul aias oli. Nii et see on väga huvitav. Aga minul on muidugi olnud suureks vastu puhkus momendiks mu elutöös, mis, mis on küllaltki närvesööv ka. Ja see, kumba siis läksin aeda ja, ja seal vaatasin ja hakkasin nokitsema tööd tegema, siis see juhtis mu hoopis mujale ja värskendas mind füüsiliselt värskes õhus detavana väga terve. Ja. Mul tuli palju häid mõtteid selle töö juures ja, ja, ja kõik, niisugused närvilised ja muud pinged kaovad ja nii nagu mul abikaasa räägib, ma armastas kompostihunniku vastav, võib-olla siis siis kogemuslik majoriksiteks kunagi. Muusikale töös on närvesööv õpilased, kuigi seal ka mõningad on igasuguseid, muidugi aga närvi säilitada büroo töötajad, osakonna juhataja ja kõik need koosolekud targutamise 10. ütled, see oli see närvisööja muidugi ta viitas, EIK, koosolek, keeleid targutama, isegi ta ütles asja ees teist taga ja siis selle tülite tuli küll siis siis läks kompostihunnikut käes, võtsin aastal vist oli koos olla. Sest tema usaldab igat inimest ja ise on aus. Ja mis alati kolleegi tikkuse üldse elus edukas olid, ütles juba tema professor, arvestad, sul tuleb alati ka inimesi, kes on kadedad ja mitte heatahtlikud alati ja siis see oli see närvesööv asi, mis osakonna juhatajal on 1050. Kas vastutust ja ma võtsin selle vastu, mind valiti ikka jälle, me nii-öelda demokraatlik koordiga valiti iga paari aasta takka, valiti äri, tähendab, teised hullemad. Selle valimisega toredam pol see, kui ta nüüd enam ei töötanud ja pensionile ta hiigla tore järeltulijaks ta väga hea laulja ja väga tore neid. Kui nad väga hädas oli teises otsas, siis palun palgast ei tule ja ei vähemalt sellel koosolekul aidake välja. Ja vot kui palju aastaid nüüd sa olid mahlagoogia osakonna juhataja Pedagoogina maali täpselt 25 aastat tööl Hamburgi muusikaülikooli juures ja, ja sellest on umbes 15 aastat, olin osakonna juhataja. Nii ja nüüd siis teda kogemite panid näha. Jah, selle ma lõpetasin ametlikult möödunud suvel, see oli mu viimane semester, mu viimased õpilased lõpetasid siis ja said ka juba ooperisolistid, kes üks laulab Kiilistene Hailbergis ja ja nende tark koolis ja tapmises Kalmas, jah, ja siis need on ütleme, paika pandud ja sellega lõppeski oma töö ülikooli juures ja mul oli siis niuke ärasaatmisel õhtu, see oli möödunud aasta juulikuu sees, kus siis ka väga palju oma endise õpilase ei ole tulnud mind minuga nii ütleme jumalaga jätma sealt selle töö lõpetamise puhul toredaid etega, väga toredaid ettekandeid ja väga nii lõbus oli meil kõigil, ei mingit sentimentaalsus, mingid Norrutamis, täi, mingid vesistamist seal väga lõbus olla, tehtigi väga naljakaid laule. Sa oled üldse vist soe ja tihe suhe oma õpilastega. 100 sõidab sageli neid kuulama, kui nad kusagil teatris laulavad, kõik kontserdid on, nad helistavad sulle ja paluvad sind ja siis on kontaktid ja arvamuste ootamised ja ja Liidjale vaadatakse otsa niisuguse ootava näoga ja mis, ja kuidas siis mul läks ja. Ja tegelikult ma olen tõesti nendega kaasa elanud, kõik nende rõõmud ja mured ka. Ja kui sa midagi südamega ilusti annab, siiski kuidagi vilja isegi sellele õhtule tagasi tulles. See oli tõesti väga paljusid koos, kes said, tulid paar-kolm tükki lihtsalt ei saanud tulla, Nad olid samasugusega seotud homsusega ja ei saanud. Samal ajal hakkasin endas, ma ei uskunudki, tegid igaüks tuli kujutud hääli, tänan teid ja igaüks tulija käsutas mind. Ikka ei oska midagi ilusat öelda, siis ma metsikus elus midagi südamega teed, ausalt, siis läheb ka kohale. Niimoodi. Sest Lydia käis ju kõik väiksemad kontserdid ka käima, pik alati kuulamas. Olid need õpilasõhtutel stuudio kontserdid või mis seal oli ja kõigil oli, teati, et ta ikka seal ja vähestel kolleegid olid nii, ütleme nii, kes abikaasad ka kõigest sellest osa võtsid. Ja kui siis võib-olla mingi põhjusel teda kunagi ei olnud, siis arvati, et no nüüd on küll midagi väga hirmsat juhtunud, et kas väga või või on tal midagi muud rasket. Ta ei ole saanud tulla. Räägi meile veel oma õpilastest. Sest juba ainuüksi see oli niisugune väga soe fakt, kui terve rida õpilasi sinuga koos tuli Hamburgi kaasa. Aferist. Jah, no see oli muidugi algusaastate juures tegelikult enneolematu, kuna me oleme Hamburgis, tuli kaasa pea peaaegu kõik kogu mu klass, see oli kaheksa õpilasega, ma läksin ühest ülikoolist täis. Ja mulje alguses koheselt klass olemas seletatav. Ja see muidugi oli, tekitas seal natuke segadust ka kolleegide hulgas, nüüd tuleb üks noorem, olin siis kõige paremas aastas, head kolleegid olid, mis kõik vanemad? Suurte teenetega, võib-olla ma ei tea, kõiki seal, ka nimekad vähemalt ja, ja ja nüüd tuleb üks noor ja ta toob hulka häid lauljaid kaasa, kes järsku vallutasid sealse ooperiklassi. Ja olid seal, ütleme peagi juhtivadka. Lauljatar kõigis etendust. Kas sa tahaksid mõnel oma õpilasel rohkem peatuda? No ma olen nendest juba varem rääkinud ja on ju teada, kes kaugemale on jõudnud, et vahepeal on veel üks õpilane saanud kammerlauljaks jälle. Ja ta on pikkamaid arenenud, aga, aga nüüd tallenz leidnud, ütleme umbes neljakümneaastane võib-olla oma õige lavateest dramaatilist samas osades, mis, milleks on vaja küpsemist palju aastate. Võib-olla siia vahele ja ma ütlen, et tihtipeale küsitud, et kas ta eelistab meeslauljaid ja meeshääli. Sellel on tõesti üks põhjus, mis ta ütleb, et naistel on alati see oht ikka tuleb üks suur armumine, siis lõpetab see kõik selle õppetöö ja siis siis artistiga, mõned tahavad ära minna, loobuvad, tahavad parajasemast tagasi tulla või võtame ka selle, Kristiina, see oli nii suur armastus. Tal läks hästi jalga, aastat algas olnud, need mürgised oli väga armastatud seal. Ja siis aluse dirigenti ütles üles oma koha mõttes küll, ma lähen sellega kaasa ka selleks. Teie õigel läks teise ooperisse, sai seal juhtiva koha ja alles, et tema läheb kaasa, see jäeti maha siis kõik, nii või teisiti need abielluvad ja lapsed. Ja siis läheb aastaid mööda ja siis lisada, kas ta ei saaks sealt jälle alata, kus ta siis seal armute 10 aasta eest on lõpetada? Ta on ja võib-olla vahepeal mitme lapse ema, et kas me Saksamaalt jätkata, siis siis sa võid seal võimatu sealt jätkata, kus pooleli otsas Kukimas. Sa ütled kohe seda, siis saad Adolf Mölder. Tiinal oli ka mõne aastaga, ta leidis tagasi, ta ei olnud nii pikka vahet. Kaks aastat olid Eesti kõigis teemad on väga noor. Ja sellepärast ta ütleb, et naistega on alati see Naisel on see palju raskem, kui kiiresti enamasti mingid otsused tehakse perekonnas, siis lähen, laine. Mees on läinud enam, see mees saab teisele töökoha, naine läheb kaasa, jääb õppine, poolene ja ei ta jää Hamburgi tuleb siis oma ütleme võib-olla ei olegi, abiellus oma sõbraga, lähevad siis kas mütsile Kölni, kus seda minna. Kui suure nimega, sest kui ta suur laulja lähevad pärast lihtsalt ei nimetata mitte tema abikaasat, tema nimega võid öeldakse selle tuntud laulja nime all. See härrassee oli nii ja nii, kes on selle naise tegelikult nime nimetatud? Anne abikaasale hoopis teised nimed, aga nad peavad harjuma. Et prints abikaasad, kes aitavad naistel kahvlit kanda ja, ja nii edasi ei ole sugugi nii, on mõnel juhtunud, sest see mees on mänedžeriks ja teeb reklaami, on ajakirjanik ja võtab kõik need kohustused oma peale ja muretseb kõigi selle menetlusmendi eest, mida üks laulja vajab. Nende võib terve rida tuntud. Looduse pärast juba naisel jääb laps haigeks ja tal ei ole Oblowomendid kedagi, kes sa ütled siis võib-olla? Jah, sa ütlesid, et ei räägi ei tule nii probleemi. No ja, ja kõik need nende lapsed saamise ajad ja kandmisajad ja kõik need kõik need tiirlevad lünki sisselaskemoona, seal on palju ras. See on palju raskem. Oota, aga kuidas sellest asjast ikka aru saada, et kui naine Armoksist armub tõsiselt? Naine võtta on palju rohkem kaasa kistud. Ma olen näinud oma õpilaste juures naisõpilason, nii kui nii kui üks tuhin on peast läbi käinud ja ta mõtted kõik mujal mehed ei armu, siis Arnold kellelegi ei mõjuta nende eraelu. Mismoodi sa siis käid, Nad on külmad, ikka. Töösse suhtuvad nad endiselt. See, seda töös ma märkan väga palju vähem, kui ütleme, naiste juures, kus niuke järsk suur meie armumine teil soodustab kombeid ja nii ta on, aga naist vallutab see palju-palju rohkem, palju, palju kõigis kõigis tema Eluaalses. Siit moraal siis, et naised, ärge armuke, tehke. Tööd muidugi edasi asja ettegi, seda mõnigi oli, öeldi, et minuga ei juhtu midagi, nihukest asja ma olen ikka, kui mul on olnud ja miks teil siis vähem on naisõpilasi olnud? Võib-olla vähem ka edu nendega. Mul on olnud ka, aga mul on väga tõesti andekaid olnud, aga just need need tõesti andekamad läinud täitsa erakordselt, ütleme meeste nahk. Halvasti öeldud, aga, aga õpetaja oleks pidanud vahele. Ei eraelus vana ei ole minagi seganud. Prantslanna jah, oleks maailmakarjääri painte. Ja siis ta temaga niukse eraasja sai, armastage nendega rääkinud, siis mülkas, istusin viis tundidega kohvikus. Ikka jõudis, siia, jõudis tage edasi. Aga võib-olla ka oli õnnetult armunud jah, võib-olla õpilased muidugi vajavad seda hingeraviga palju rohkem ja sellepärast nad võib-olla ka eelistatud naisõpilasi õpetajaid ka, kuna neil see kontakt on, siis nii naiselikult alusel rohkem veel tihedam, võib-olla ja võib-olla vajavadki rohkem tunnustust vajavad võib-olla, aga, aga ütleme. Nendel on ka teised probleemid. Kui need täitsa lähedale minna ja ma ütlesin, et asjal on raskem Niiviisi, aga kui hakata nüüd vanusest rääkima, siis kas mehed võivad laulda kauem, kui naised võivad laulda kauem? See oleneb lauljast hääleliigist ja ka kuidas laulja ise, mida ta endalt nõuab. Millal ta enam ei ei laula minuta, loobub laulmisest. See on üks väga-väga õrn punk paljudel ja paljud ei suuda seda punkti õigel ajal leida. Ja ei leia võib-olla kunagi seda ja kannatavad selle. Lõppemise tähele, et see võib lõppeda ja nii edasi ja ei saa sellest probleemist üle ja see on nii naistel kui meestel ja naistel komissari ühtima, see oleneb inimesest ja tema suhtumisest ellu. Suhtuge kriitika enesekriitikat ja suhtumisest vananemisesse. Vananemine on üks täitsa normaalne looduslik nähtus milles me kõikjale kaasa tõmmatud. Ja see ka need, et hääl vananeb nagu kõik muu, siis on see täitsa orgaaniline nähe, mis, mis arstikult ka on, võivad põhjendada kõike, et üks 60 aastasel inimesel on juba loomulikult palju väiksema kopsumaht kui, kui, ütleme, noorematel ja samadel, kellel on ka treenitud kõik stikese väheneb ka kõigi krõmps luude elastsus ja lihaste elastsus väheneb ja nende nende teatud tarretus. See protsess on seegaaviiuldajatele. Kas seesama ikese ei ole enam niisugune paindlik on, ütleme, noored. Suuri nimesid võrreldakse nende endaga. Ja mõõdukaks jäävad nad ise endad, muidu nad lolladel võib-olla. Aga kui ma ütleme, Maidasin nimesid, ühesõnaga rid ametlikult läinud. Kristjan ludi, ütlesin, ma kuulasin, ma kuulasin endaga plaatorites seda kaugelt enam, mis mul seal plaadid on, ma enam ei laula ja siis ka oli ka veel päris viimased kontserdid, järsku ütles kõik ära, aga temal oli siiski niimoodi, et juba on niivõrd muud, et kuidas tal on ju väga nii oma ila, aga uutel plaatidel On selge, et annab isegi sel kontserdi, mõtlesin noortele ikkagi, tal on vildist midagi. Temast tema piirdus tema, tema isiksus, sama musikaalsus väljendus, mida ta siis sõnaga tasa, mis häält enam ei ole. Aga mõõdupuuks ja iseenda saavutus, mis ta oli. Kas ma pean siis selle varjuni välja minema? Oh ei pea, aga missugune siis on ühe hea lauljapaariiga? See on ka väga-väga individuaalne, oleb hääleliigist muidugi säästiks üks sõbra hetkes kerge niisuguse lüürilise väga sõbrattlica häälega ja kui tal see areng ei lähe mitte lüürilise suunas, tähendab, kes ei saa lambale lüürilisi partiisid, ütleme nii veenvalt laulda kui need sõbrati partiisid, siis ta aeg võrdlemisi piiratud, sest ta peab laval kujundama ikka seal kuue-seitsmeteist 18 aastaseid noori tütarlapsi ja, ja kui ta siiski juba üle 40 läheb, siis on see aeg lõppenud, mitte naised, tõdeb, aga hääletämbriga muudav enamusel nendel härdamis tekivad niisugused natuke plekki tuleb juurde ja niisugust selle, kui esimene värskus on läinud, siis hääl kaotab oma võlu selle lehe, selle hääleliigile asfaldile, passidele, kui jagama mõnigi on saanud selle arengu teha häälonile avanenud vabaks läinud loomulikult eel ütleme, mitte forsseerida ja nii edasi, siis nad saavad teisi partiisid laulda ja alustavad teist. Nii on mitmeid näiteid, nagu Hamburgis oli ooper seal klaar, haiglasse väga tuntud oli mu kolleeg, pärast ta hakkas peale sõbrattil läks kõlatuur parteidest üle sisse lüürist pärast lüürilist dramaatilisi partiisid deta mõnes ooper seal kõik on partiid või Nelimis naispartiid seal olemas, näiteks. Veib refresh või ütleme, ütleme ka tantsuvannis või kõik on ala, kõik need naistepartii kerest läbi laulmas. Nii et lüüriline sopran, võib-olla võib-olla siis ka pikima Elujaga laulu eaga. Aga teatud mõttes ka meistajal? Ja teatud mõttes on muidugi meestele gaasia paremad laulja aastad on ikkagi ütleme 30 ja 50 vahel. Vahelduvad vahelduvad ka pärast siis aga, aga ütleme, igal igal on oma tippaastad ja kõigi vaatame neid suuri karjäär, ükskõik kellel siis olgu see Benjamin, Tšiili või keskahes, siis neil on kava hiilgeajad olnud ja ja ka järel ütleme karjäär ja siis lõpuks on ainult mõni SHOW karjäärist. Me mul on olnud minu Tšiilitan mitmel kord kuulda ja ma ise mõtlen, et põleks ta sel ajal enam laon talle siis vist 65, kuus seitse siis ma poleks ta üldse kuuldeliselt ihata siiski laulis, aga mull alguses oli siiski suur pettumus, ma tundsin teda plaatide kõigi muu filmide järgi ja ja siis, kui ma nägijatel tähtedes puhklist sai kuidagi lavale tuldud ja siis ta ei läinud laudade vahele ära, tal oli pandud eksarendakse parakaunike servale, pandad seal laval, et ta ei peaks mitte, kui ta pani lõõtsutama see alatine minemine ja tuled. Nii et üks ilus, iga. 30 50 vahel kuni lao ega määra kindlaks ka mina, kuni kuuekümnene, aga peale igatahes ükskõik, mis hääleliigil on, seal tuleb siiski maha tõmmata. Viska teist. Ja tuttav baleriin rääkis jah, et hakkab pensionile minema, aga siis tundsin huvi ehmatusega, et kui vana sa siis oled. 35. Tähendab ära peab minema, siis, kus äsja oma sees tunned, et sa ise tunned, et sa ei ole enam see. Ja ega seda aga, aga kui sa näed näiteks mulle omanda õpilased, nägemus 25 30 aastat noorem ja ma olen nendega koos veel laulnud ka, aga see vahe on laval siiski ka kaks kontsert avalikke viiski tunda. See on kumu kõrval, käid eseme, kõik hoopis teise generatsiooni kuuluvad siis. Siis ma enam vaatan, et võib olla aegamööda. Ja see on ka õige, seda tuleb siis näha, seal noorematel tulevad, tulevad peale, anematum kuuluvad rohkem kokku ja ka dirigendid, kes on nooremad, kõik vanemad on juba enamasti, ma hakkasin Pealt õik mu dirigendile, kus vanem. Kui aga tulevad tiringimast, jälestavad minust nooremaks ja siis nad ei sallini, vanemad arvavad ja pealegi veel professor on, siis tal ka see ei meeldi, arvab, et sa hakkad talle midagi ütlema või või teda õpetama või teatrisse. Ja. Ja see on väga loomulik, minul ei olnud sellega mingit probleemi mitte kunagi olnud selle vananemisega või ütleme, ka laulust loobumisega või, ja ma tegin seal ükskord täitsa nii sirge otsuse ja ma ei tilguta mitte kusagilt järgi. Ma teen tihti ärasaatmisõhtutega lõpuõhtut nagu mõni teeb 10 aastat juba. Ja ikka jälle viimane ja viimane ärasaatmine ja ei saa ju kutsumus ja ei, see, see enesekriitika peab olema. Ja võib-olla see laulja kuuleb oma endiste kõrvadega veel nii nagu ta vastanud, laulnud, aga teised kuulevad teisiti. Aga eks ta vistika sisemuses olen niimoodi, et hing on noor, aga vaatad pilti peeglisse, siis. Ei, mina olen elus, igapäeval ka mina ei ole sel ajal üldse kannatanud, mitte mõned, mul ei ole kunagi seda tulnud ja sest mul oli haruldane võimalus, et ma, ma jääksin kahe raja peal. Mul hakkas õigel ajal mu pedagoogile tee peale, mul käis paralleelselt ja nüüd tagantjärgi vaadates ma teagi mus mul, kus ma rohkem edukama algas lauljana, pedagoogina Need sujusid üksteise sisse, need tööd ja raskuspunktid läksid ikka ühe poole peale üle ja, ja ei olnud mingit nõksatus seal vahel. Et nüüd ma pidin kuskil millegi uuega algama või millegist loobuma, mis, mis mind oleks kurvaks teinud. Sa tegid õppetööd ka väga suure armastusega ja see on ka endastmõistetav. Ei mingit üleminekut, ei mingit Takast järele, kurtmist või, või? Ja praegu ma ka ei tunne seda üldse, et mul oleks, milleks pidanud loobuma? No ilmselt see üleminek oli siis niivõrd normaalnormaalne, sulle tuli niivõrd palju pakkumisi pedagoogina, et see läks lihtsalt vahetult üle ühelt. Ja ta alguses tükk aega paralleelselt muutuks, maksan oma pedagoogitööga peale. 40. Ma olin siis umbes neljakümneaastane ja siis ma oma parim meeslaulja aastast ka, nii et kui ma mõtlen neid aastaid, mis siis, kui ma olin 40 50 vahel, see oli mul kohutavalt pingerikkad aastad, ütleme. Loobuma, kuna ei olnud vabu päevi, aga mittepedagoogilise töö paraskonna lihtsalt ei jätkunud tärmineid laudu või ütleme, kontserte tehakse. Plaadistamised olid ka ja siis laseme kõik sedapidi kõik vahele poetama ja raadiosimsi ja nii on, et seal see töökoormus oli, oli väga-väga suur, kui arvestada kõiki neid reise, mis sinna vahele ja mis võtavad oma aja ja jõu. Kahetsed säga omastanud natuke seda, et, et sinu aeg oli raadioaeg, nüüd on. Ja kõik see suur heliplaadiaeg ei olnud veel nii, nagu ta hiljem tuli. Ma küll elasin kõik selle Haifideli õi hai vedeldi HS-i nüüd juba see, see uus tehnika, kõik selle ja kõik see pika mänguplaadina, nüüd ma kõik elasin siis, aga CD-ütleme ja seda digitaaltehnika ülesvõtted mul ei ole ja nii et oleks muidugi väga põnevad olnud, kui ma oleks selle ajaga veel kaasa saanud teha. Aga minu aeg oli just raadioaeg ja ka heliplaatide, kui pikka mänguplaadid veel tulid ja kui see asi veel uus oli, sest hiljem ütleme see heliplaat edasi suurenes, nii et, et see on nii kohutav. Ütleme, heliplaaditööstuse hirmus võim maailmas, mis nad lauljaid valitsevad ja, ja nende karjääre otsustavad, kujundavad ja hirmus äri on seal taga ka. Muidugi mina täiasse selle sisse ei sattunud ja võib-olla seal asigi Kuulame muusikat. Pakuksin tänasesse öösse, nende juttude järgi praegu kaks Richard Straussi ilusat laulu Roosi Canic ja armuhümn. Vanasti peeti Millega naan põld praegu tegeleb? Mul on üksikuid õpilasi. Ma võtan ainult õpilaseks praegu niisuguseid, kus mul meeldib. Ma vaatan, et ma saan neid aidata ja kus mulle meeldib nendega tööd teha. Ma ei ole sunnitud seda tööd tegema ja. Mul on kontakt oma endiste õpilastega, kes mind ikkagi veel mõnikord vajavad ja meil on, nad tulevad mu juure et kontrollida, mõnel on seda rohkem vaja, noorematel rohkem, vanemad on oma teed läinud ja on, aga ka nendega on mul side hea ja ja siis on muidugi ma olen mitmetes riides nüüd olnud pidevalt žürii liikmena tegev lauluvõistlustel nimega need nimed nimetan laulu võistlustel, siin värvitakse sa konkurssega sellesse nii-öelda ei seaduslikku inimene pankrotti läheb, siis ta hakkas ja Tiit Kuusik, kes ka Jevgeni lauluvõistlusele ja sai sealt medali, nii et ma jään ikka lauluvõistluse žüriisse Cruzeczurris. Ja siit lähemalt mul nüüd juba Berliinis ette näha, oktoobris. Seal on üks väga huvitav, kuna seal on pearõhk, on just 20. sajandi muusikal. Kuidas armastad 20. sajandi muusikat, seal on vägagi huvitavat asja ja, ja on kõnnime ka, kõigi nende asjadega tegeleb, ma ei mõtle nii 20. sajandi muusikas mitter, heaschhausse, kõiki neid, see hakkab finikooliga peale, ütleme Peebernja Bergiga ja siis Schönbergi, niiet. Neist lihtsalt mööda minna ja, ja ka kaasaegseid heliloojaid nende hulgas küll need sõelub ka pikapeale tulevad sealt ka ütleme, komponstid sõela peale eriti mul on kokkupuuted, harjuvad Raiminega temaga Berliinis, korraldab seda asja siis meil oli omaette. Ta oli meil ülikooli juures õppejõuks siis 20. sajandi laulu Ni propageerimine õpetajana ja seal ma sain väga palju ütleme, nendesse asjadesse süveneda. Kas ma nägin, et sa pead seda mõista kuulda? Mis toonia sealt, kuulge, kus kohas tugesid, võtad, mis seal sai saatest välja ja siis kuulad seda hoopis teise kõrval. Eks inimesel seal asja selgeks teinud. Ja ma pean ütlema, et mina ausalt ei pidanud midagi, sest 20-le olulise osa laulu osas ma arvan, aga see Raimandigi seda nii huvitavalt, et sisu hakkasid taipama, ei olnudki, nii hull, ma ütlen, praegu praegu ka ei armasta, aga ta oskas seda ääretult huvitavalt teha. Teate, käsitiidia ja naan polit, minul. Teiega tänases öös nii huvitav rääkida, mul on niisugune tunne, et me võimegi siia rääkima jääda aga aeg hakkab läbi saama, aga tahaksin ikkagi ennem teada saada ka seda, et kuidas siis Saksamaalt nähtub meie elu siin Eestis, mida meist arvatakse ja mida teie arvate meist ja meie elust? Mina ütleksin, et siiski, Me käime nüüd ju ka vist sageli, iga korraga läheb midagi paremaks. Aga võib-olla ainuke on see, et omavaheline asi mul end enam nii ei meeldi, kuidas omavahel läbi kõige ilusam eesti aeg oli minu arust 88, Eesti laul. Ja kõik need päevad siin ja me olime mitmed korrad siin ja see läks nii südameni õhin ja, ja niisugune üksmeelsus, see, see, see ja täis lootust kõik ja ja see mõtteviis mulle meeldis tookord, nüüd on mõned asjad nii näinud teist rada natuke väga nii majandusliku suuna suhtes ja hakatud ja see kultuuriline osa kuidagi on jäänud tagaplaanile, natukene vähem, et igal juhul, see on loomulik ka muidugi, sest nii palju muud on vaja teha ja need asjad läbi ja täpsemalt ja kogu seda me olime saksa hulga peale seda läbi teinud, kus kõik nii vajalikud asjad tuleb enne muretseda ja siis minnakse alles. Kontsert. Kas Saksamaa ajakirjanduses kajastub peegelduks nägelemine siin ka? Ja mitte nii hullusti seal praegu oma probleemides ja need on samad probleemid, hakkavad käenide arvet? Ei, need on detailid, aga räägitakse tihtipeale suhetest Venemaaga ja kuidas vägede äraviimisega siin lugu on sellest väga palju ja, ja majanduslikes küsimustes ka, aga mitu omalisest vahelistest see on. Ja härra vaheline seal väljapoole ei peeta seda nii tähtsaks. Ma ütlen ikka, üldiselt on ikka väga positi üldiselt oodanud. Demokraatliku korra juurde kuulub ka mõttevahetuse ja kui ma vaatan meil parteide vahel, siis kingite seal ka midagi ja öeldakse kaunis rängalt mõnikaga, sellepärast sesse midagi pahasse. Aga nüüd kokkuvõttes testidel kõik on läinud kuidagi puhtamaks ja inimestena nagu viisakamaks muutunud ärides, kus käidud, teenindamine, viisakam üldpuhtus, linnapildis on ka bar esitatav positiivne. Restaureeritakse, revoteeritakse ja ehitatakse ja kuidagi seal kõik nii tõuseb ülesmäge minev nähtused. Mina näen, Tibreesindan ka seal, positiivsed on näha iga korraga tulema midagi uut, ka midagi uut, paremuse poole. See on tore seda kuulda, sest siin olles on sageli niisugune must masendus hinges, et. Pisiasjad need on pisiasi, veel võib, see kõik pendeldab oma paigale, kui sind kõik see, see on paljudele uudne, kõik see demokraatlik kord ja, ja kõik need seadusandlus on siin veel väga. Puudujääkidega ei ole kõigi keeltega korraga teha, siis on kõik see asi vajab korraldamist, kõiki maksustamine ja siin igatsetud proomide omandiõigused ja need on Need home teeks, oleks raske probleem Saksa Ida-Saksamaal ka. Ja need asjad vajavad pikka lahendust ja, ja ei, need lahendused ka ei saa kõiki rahuldama, kui neil on raske leida õiglast aheldust, mõnel asjal. Ja muidugi, majanduslikud probleemid on muidugi suured probleemid siin ka paljude suhtes mõtte moblad, noored perekonna töötutega, kes on töötud ja väikeste lastega või vanad vanad, kes üksikult elavad, kellan, kik, üürikorteri kõik maksta ja sisse tulid, üksinda on nii väike, et sul elamiseks jää. Hetkel on tööd ja nende tõesti mõlemad veel tihendavad ja vaiksed aialapikese. Seal on siiski asi hoopis teine. Te näete paljutki rõõmsates värvides ja edasin minevalt. Aga olete täheldanud võib-olla ka seda, et mulle tundub, et praegusel hetkel võib-olla ehk kultuur pole just eriti moodne. Ja see on ka tingitud asjade, sest kõik kultuuritõusud tulevad ka majandusliku tõusuga tihtipeale käsikäes. See on riigis, me vaatame ka vanades kultuurimaades ikke Adamsi, kui kultuuri õitseajad on, siis ka on kokku löönud tihtipeale ka majandusliku õitseajaga ja see on üks üldine tõus. Sa lähed teatrisse või kontserdile, kui sul on see Pileti juba selleks korraks võib olla raske juba muretsevad, muretseda, sest see kikka saada ei hästi ja hinnad on. Kes on käsikäes, meile jääb lootus, usk ja armastus. Ja usun, et sellest kõigest elust enesest ta lap, naan, põld, ka kindrali. Tooriumis messias, millega tänases öös lõpetame stuudios. Liidia põld, kenam põld, saatejuht oli Ene Pilliroog. Head ööd. Ma. A.