Tere ja esivanemate vaimuvara kuule, tänases saates on juttu heast rootsi ajast ja muidugi ka Rootsi sõjast. Stuudios on kirjandusmuuseumi teadur Mare Jannesti ja raadio poolt. Tiina Kaalep. No see hea Rootsi kahekesi on ju üldiselt tuttav väljend meile küllap muinasjuttudest muistenditest. Mida sa nüüd õieti tähendab, mida sellega on mõeldud, milline ajavahemik sellesse sisse jääb? Ja see on tõepoolest nii, et Rootsi aeg ja põhjasõda, mis selle Rootsi ajal õpetas, ajalooliselt on tõepoolest Eesti rahvatraditsiooni kohe väga tugeva jälje jätnud. Ja nagu sai juba öeldud, siis Rootsi aja selle niinimetatud ja rahvapärimusest tuntud hea Rootsi aja lõpetas, põhjasõda Põhjasõja toimumisaega siis taks ajaloost teadmus on siis 1700 kuni 1721. Nüüd rahvamälestustega on ikka niimoodi, et see, mis on tegelikult ajaloos juhtunud ja see, mis on juttudes järgmistele põlvedele edasi antud see ei ole alati sugugi üks ja sama ja niimoodi on segaselle Rootsi ajaga ja Rootsi aja sündmustega ja põhjasõjaga. Nüüd on esitatud muidugi varasemate uurijate poolt ka alati küsimusi, et mispärast just võiks olla nii, et see põhjasõda nimelt on jäänud nii tugevasti traditsiooni et ka hiljem on selliseid olulisi ajaloolisi sündmusi olnud ja seda on siis püütud just seletada nende Rootsi ajal tehtud reformidega ja see oli siis tõesti rahvale loonud mulje ja et justkui pärast seda Rootsi aega ei ole justkui ei olnud enam niisuguseid tõepoolest häid aegu, justkui ei oleks. Sellega muidugi võib nõustuda ja võib ka mitte nõustuda, aga tõesti, traditsioonis on ta tugevalt sees kui enam elavas pärimuses enam mitte elavas pärimuses tõesti enam mitte, aga siiski mäletatakse seda ja kui kirjandusmuuseum käid suvistel ekspeditsioonidel, siis ikka tuleb ikka kuulen üht-teist. Mis on juhtunud Rootsi ajal? No see on nii kauge aeg, et see peab olema nende inimesteni, kes seal praegu elavad jõudnud küll läbi väga mitmete põlvkondade ja, ja see peab olema tõesti väga oluline informatsioon, mida niimoodi kantakse, nii kaua Ja nii see näib tõesti olevat. Muidugi on üle Eesti nii et mitte igal pool siiski ei ole päris populaarne olnud, et Rootsi sõjajutud mõnel pool on neid rohkem räägitud. Ja kui me heidame pilgu Eestiga mardile, siis tuleb välja niisugune asi, et eelkõige on Rootsi ajast ja põhjasõjast Rootsi kuningatest Rootsi kindral kritest ja nendest sündmustest, mis nendega seotud on räägitud just Eestimaa idapoolses osas, eelkõige see on siis Virumaa, aga ka Järvamaa siiski eriti Järvamaa idapoolsed kihelkonnad siis Tartumaa, Võrumaa, Setumaa muidugi, aga Viljandimaa lõunapoolsed kihelkonnad ja ka Pärnumaa idapoolsed kihelkonnad. See on üks selline kohe väga tuntav piirkond. Selle üks seletus kindlasti võib-olla tõepoolest ajalooline tagapõhi, sellepärast et Põhjasõja algus Eesti territooriumil oli just nimelt 1700. lastaga, kui venelased Vene väed tulid Narva alla ja sinna saabus ka Karl 12. ise oma vägede eesotsas ja liikus sealt, ajalooline fakt on see, et ta liikus sealt siis oma vägedega lõuna poole ja isegi peatus laiusel Laiuse ordulossis ja tema sõdurid olid siis tõepoolest ümberkaudu laagrites. Ja 1701. aasta kevadel riiklusele vägi Tartusse ja vägi ise veel Tartust Riiga ja tõepoolest see vägede liikumine siis katab ka seda jututraditsiooni levikuala. Ning koik need mäed on olnud, seal ka räägid, seal on nendest ka räägitud ja muidugi annab see vägede liikumise. See mõju ulatub siis ka sellest ikkagi oluliselt lääne poole. Lisaks veel, aga siis on ka veel teine piirkond, kus on palju räägitud Rootsiga seonduvast ja see on Eestimaa lääneosa ja ka saared. Aga muidugi on siin olemas teatud erinevused, nimelt selliseid, et Läänemaal Lääne-Eesti kihelkondades räägitakse, et sinna on maetud Rootsi kuningas ja näidatakse isegi Rootsi kuninga hauda ja neid on kaevatud ja muidu püütud leida. Seni küll ja taga järjetult. Aga siin on muud tagamaad, sellepärast et on olemas pärimus või selline isegi saaga, võib öelda, et 600. aasta paiku on seal tõesti käinud üks Rootsi kuningas Ingvar ja ta on seal Eestis seal siis langenud ja sinna maetud. Selline oletus või, või saaga? Muidugi Läänemaal jaga saartel on siiski populaarsed jutud Rootsi varandustest, aga need on ka kõik seotud, nende võivad olla seotud nende teiste Rootsi ja mitte ainult Rootsi, vaid ka näiteks Taani kuningatega, kes seal tõesti oma vägedega on läbi läinud ja palju varasemal ajal, kui seda oli põhjasõda põhjasõjale eelnenud aeg. Muidugi on Lääne-Eestis ka veel see, et seal on ka selline rootsi asustus olnud traditsiooniliselt olemas ja sealt siis palju kohanimeseletusi ja talu nimeseletusi, mis on tõesti seotud rootslaste asustusalaga seal, nii et selles on see erinevus olemas. Ida-Eesti ja Lääne-Eesti jutuainese ja pärimusainese vahel. Sa ütlesid seda, et pärimus on levinud just nendes piirkondades, kus ta väed läbi läinud, aga kas nende rootslastega on seotud ka mingid täiesti konkreetsed sündmused. Kas see pärimus on jäädvustanud mingeid selliseid päris konkreetseid juhtumusi selle selle seltskonnaelust või kas, kas nad suhtlesid kohalike inimestega või slaadise pärimus on? Oja siin avaldab jällegi see rahvatraditsiooni tohutu rikkus ja mitmekesisus. Üks selline valdkond on jutud laagripaikadest, kus sõjaväed on peatunud. Ja siis tuuakse palju näiteid, kus nad on olnud, kirjeldatakse neid kohti. Mõned näited võib tuua siin kasvõi Lüganusel üles kirjutatud. Et pühajõel Jõhvi kihelkonnas Sillamäe talu krundis on olnud suurtükkide asemed just nimelt Rootsi patareikohad siis nende leivaküpsetamise ahju ase olevat olnud Raadi vallas lohk külas. Mõnikord nimetatud Rootsi sõjalaagriks ka sõjalaagri lompi jällegi sealsamas Lohkva külas. Ja tihtipeale lisatakse nendele mälestustele laagrikohast teel jutt sellest, kuidas sealt on raha proovitud, leida mingisugune eeldus, et kui seal on laager olnud, siis järelikult peavad nad olema sinna jätnud oma raha parandusi Lõuna-Eesti kihelkonnad ootuspäraselt on hästi laadi rohked olnud. Kõik need Rõuge, Karula, Urvaste, Kanepi, Helme. Eriti kui meenutada jällegi ajalooteadmisi, et Hummuli mõisas on olnud lahing ja Erastveres on olnud lahing ja siis need lahingukohad, Nendest jutustatakse, ka, räägitakse, kuidas on seal olnud veel mõnda aega tagasi näha isegi Rootsi sõjaaegseid kaevikuid või siis mingisuguseid lohkusid maapinnal, kus siis arvatakse olema. Et seal on olnud mingisugused relvapaigad. Ja ikka väga meelsasti lisatakse, et seal on siis ka kulda peidus. Üks teine selline teema, mis on ka populaarne olnud, on rääkida Põhjasõjaaegsetest lahingutest. Muidugi, siinkohal peab ka alati meeles pidama seda, et kui räägitakse mingisugusest lahingust, siis ja öeldakse, et see on olnud Põhjasõja ajal seda ilmaski võtta ikkagi ajaloofaktina, sest et võidakse rääkida hoopiski mingisugusest muust sõjastaga. Rahva traditsioon ikkagi väidab, et see on just Põhjasõja lahing, et seal olnud lahing Rootsi ja Vene vägede vahel Põhjasõja ajal. Nüüd üks selline koht, kus on jutu järgi peetud lahingut, on siis Torma kihelkonnas Avinurme mõisast Lohusuu käidava tee ääres lohusoo ligidal jõe ääres on suur Nõmmik. Seal on suured augud ja künkad. Räägitakse, et enne Rootsi sõja ajal saanud Rootsi oma väed seal vastakuti. Teine vägi oli tulnud Lohusuu poolt, teine Avinurme poolt. Kumbki ei ole kumbagi tundnud, arvanud Vene väe olema ja hakanud laskma see vägi, mis Avinurme poolt oli tulnud olnud vadi külas. Vadi küla on sellest lahinguplatsist Avinurme mõisa pool arvata kaks või kolm verstakuulid olid teiselt poolt sinna lennanud, niiet vingunud enne ei ole nad kumbki aru saanud, et oma väed olnud. Kui tormijooksu ajal kokku olid saanud ka ilmunud kangest udune, et edemalt näha ei saanud, siis olid saanud aru mehed olnudki peaaegu otsas, vähe olnud veel, siis oli maetud surnud sinna maha, need künkad ja haugud on siis nende hauad. Seda paika kutsutakse sellepärast juba vanast ajast rootsi käpa nõmm. See on 1907. aastal kirja pandud mälestus ja siinkohal jällegi peab ütlema, et sellesuvine ekspeditsioon Torma kihelkonda seal selgus, et et seda mäletatakse väga hästi ka praegu. Aga kas seal tegelikult oli lahing? Sellist suuremat lahingut seal muidugi ei olnud ja mingisugused ajaloo allikad sellised üldkasutatavad seda ei nimeta. Lahingutega seostatakse tihtipeale ka matmispaiku, nagu selleski näites oli ja mis pole ka muidugi mingi ime. Matmispaikadega on veel niisugune lugu, et nendest räägitakse kui Põhjasõjaaegsetest, aga tihtipeale on Põhjasõjaaegseks peetud matmispaik olnud hoopiski varasem mingisugune varasema aja kalmekoht. Aga seegi on jällegi ajalooline fakt, mis siia lisandub, et Põhjasõja ajal, kui palju inimesi, kus siis tõesti kasutatigi neid vanemaid kalmeid, surnute matmiseks ja samuti siis sellele põhjasõjale järgnenud katkuaja surnute matmiseks. Nüüd nendele lahinguplatside ja matmiskohtadega seletatakse ka isegi kohanimesid. Ja nendest siis moodustuvad sellised kohanime seletusjutud, nii näiteks on olemas olnud vähemalt Urvastes veresoo-nimeline koht. Seal siis Vene-Rootsi sõja ajal olevat veri jooksnud ojaviisi ja sellest saanud soola nimi, nimeks veresoo. Sama lugu on ka mitmesuguste vere ojadega, mida Eestis on jällegi selles samas piirkonnas Virumaalt Võrumaani välja küllaltki väikesed osakesed, aga ikka seletatakse, et see nimi on tulnud just sellest, et seal on nii palju verd voolanud ja millise sõja ajal loomulikult Põhjasõja ajal. Muidugi, jällegi, kui otsida mingisuguseid ajaloolisi tagamaid, siis seda on ilmselt peaaegu võimatu kindlaks teha, kas tõesti siis iga konkreetse veriojavereoja juures on siis kunagi olnud Põhjasõja lahing ja kuidas see kõik tegelikult oli ja, ja miks just sellel kohal või sellel ojal siis selline nimi on, aga jutud, sellised on olemas siis ka siinsamas Tartumaal Wella vere nimi on seostatud isegi põhjasõjaga. On öeldud niimoodi, et seal on valatud palju venna või selle verd rootsi ajal lahingus ja sellest siis ongi saanud Velle vere või veel avere nimi. Nüüd mõnikord muutuvad need matmispaikadega seonduvad jutud hoopiski huvitavamaks. Nad ei piirdu ainult sellega, et öeldakse, et ja sinna on Rootsi sõja ajal maetud olgu siis sinna maetud kas Rootsi väepealikud, Rootsi kindral või Rootsi sõjamehed või koguni Rootsi kuningas. Mõnikord räägitakse, et needsamad maetud näitavad ennast aeg-ajalt mõnel pimedal sügisööl selle koha peal. Muidugi see uskumus on iseenesest ju olemas rahvausundis. Et sellisel eriskummalisel viisil siis sõjas tapetud inimesed, et nende, et nad on seotud oma matmiskohaga. Ja siis mõnikord on selline täies Rootsi riides uhkes sõjarelvastuses Rootsil pealegi ilmunud ootamatult mõne rahuliku marjulised, võib-olla isegi veel noh, näiteks Eesti vabariigi ajal on selliseid mälestusi olemas. Ja see siis, kes on sellised Rootsi kindralid soos marju korjates kohanud, siis on sellest hiljem rääkinud oma elamustest. Üks selline koht on näiteks seesama lammasmägi Virumaal. Mis on, seda peetakse siis selliseks vanaks maalinnaks tegelikult. Aga rahvajutt räägib seal, et sinna on maetud Rootsi kindral ja teda on ka seal siis aeg-ajalt näha. Rootsi sõjaaegseks lahingu kohaks peetakse ka Kambja kihelkonnas Kambja kiriku ligidal asuvat tatramäge ja orgu. Tatramäge kutsutakse kohalikus rahvasuuska kiipsalu mäeks. Sellest, millest on maantee läbi kaevatud. Kaldal mäe külje sees on liivaauk, kust kaevamisel palju inimese luid välja tulnud. Üleval platsil asub Ani talu põld, kust umbes 40 aasta eest leitud kaks preesi üks vasest ja teine hõbedast. Ka sõjariistu olevat siit vanast leitud, mis ajal ja missuguseid, ei teata enam. Ani taluaeda kohal olnud vanast kivirist, mis praegu kadunud. Siia olevat Rootsi sõja ajal üks sõjapealik maetud tatranägija org kihelkonnas on laialt kui Rootsi sõjaaegne lahinguväli tundma. Ta on tuntud ütelus. Siin seisab kiip Salumägi, kus hingab Rootsi vägi. Seda niisugust salmikest on millegipärast just Kambjas. Kambja kihelkonna üleskirjutustes Kambja kihelkonna juttudes peetud väga sobivaks. Ja üllatav on see, et seda lugu on räägitud ju sellel sajandil, et see ei ole ka sugugi mitte väga vana. Ja need pole ju ükski väga vanadest, eriti kui meeles pidada, millal üldse hakati neid lugusid üles kirjutama, siis üks valdkond, millest sõdade puhul veel räägitakse on sõjasündmused ise, nii nagu need olid siis selle maa rahvale, maarahvale, kes siis pidi taluma seda sõjakeerist. Ja siia kuuluvad siis mitmesugused jutud ja mälestused, sõjaröövlitest sissid, pardiajajad, koera, Koonlased, peninukid, kellest on selles sarjas küll juba juttu olnud ja nad on tõesti räägivad äärmistest julmustest ja on küllaltki õudsed. Jaa, muidugi. Neid seostatakse küll põhjasõjaga ja ka mingisuguste muude sõdadega niimoodi ajalooliselt määratlemata sõdadega, aga nad justkui kehtivad või oleksid mõeldavad ükskõik millise sõja puhul. Siis jällegi, kui vaadata selle maa rahva poolt, kelle territooriumil see sõda on siis on tihti räägitud ka pelgupaikadest või kuidas selle sõjamöllu eest kaitset ja varju otsiti. Laialt tuntud on pelgupaik, nõndanimetatud luussaare küngas sirtsu soo läänepoolsel serval, Muuga mõisa maa sees. Küngas iseenesest moodustab umbes pool kilomeetri kaugusel soo sees oleva paekivise pinnaga saarekese, mida praegu kasutatakse heinamaana. See on 1932. aastal künkale viiv tee olnud pakkudest tehtud. Selle tee kohal kasvanud tugevad puud, mille juurikate all olnud näha, kõdunenud kõrvuti laotud pakkude rida, mis ulatanud künkani vanasti Põhjasõja ajal olnud seal palju rahvast, velgus seitsmest kihelkonnast. Ühel napakalt tüdrukul, kes ka nende seas olnud ununenud kolm kopikat koju ning ta läinud seda ära tooma. Parajasti kui ta rehetoas olnud kuulnud õue väravad kärisevad ning pugenud Parsile peitu tulnud soldatid üks avanud toaukse, vaadanud üle läve tuppa ja seal mitte kedagi nähes ütelnud netu. Tüdruk kuulnud seda, roninud Parsilt alla ja ütelnud, kulla soldat, kust ta tead, et minu nimi needu on soldatid võtnud tüdruku kinni ja nõudnud, et CD tahaks, kus teised asuvad tüdruk hirmuga lubanud viimaks viia soldateid salateed mööda pelgupaika kinki kui vaid temale elu seda lubatud. Kui tüdruk salade ära näidanud, tapetud ta kõigepealt ise ning siis mindud pelgupaika, kus kõik pelgus olijad ära tapetud, leitud olla säält helmeid ja rahasid, mida kellelgi alles ei tea olevat. On olemas ka sellised jutud, kus räägitakse küla tüdrukutest, kes ei taha ennast sõja kätte jätta, jällegi muidugi Põhjasõja puhul on sellest juttu vaid siis hukkavad ennast ise. Need on jällegi ikka siinsamas, selles piirkonnas, millest on kogu aeg juttu olnud, siin Lõuna-Eestis eelkõige ju ja mitte just nii palju Virumaalgi kui siis hoopiski Tartumaal ja Võrumaal jagasetust. Nüüd selles loos oli ka nimetatud sõjateed, sõjateed olid siis sellised, mida mööda liikusid, selle taga oli siis selliseid radasid, mida samuti kutsuti sõjateedeks, mida mööda mindi sinna pelgupaika nüüd muidugi nende sõjateede ja pelgupaiga teedega on selline lugu, et kõiki neid Teidel läbipääse ei seostata Rootsi vägede liikumisega ja siin võib tõesti olla viiteid hoopis kaugemale, hoopis kaugemasse minevikku, kui seda Rootsi sõda on. Minul tekib siin nüüd selline küsimus, et me räägime Rootsi sõjast Rootsi ajast ja räägime ka kogu aeg peaaegu nüüd rootslastest, aga rootslastel oli jutt ju rootsi sõjas ka vastased. Kas nendest ei ole eriti teateid? Nendest siiski on, aga millegipärast on traditsioonis just ülipopulaarne ikkagi rääkida rootslastest rootslaste tegudest, Rootsi kuningast. Ja hoopiski vähem nimetatakse Peetrit Vene keisrit ja Vene vägesid, aga muidugi, selliste sõja koleduste kirjeldusel on mõlemad pooled siiski ära mainitud ühe võrra. Nüüd minu meelest üks selline hästi värvikas teema on just kuningate teod siin Eestis. Kui just rääkida, et kuidas nad suhtlesid kohalike elanikega, et kas sellest on mingisuguseid kajastusi siis siinse avaldub võib-olla kõige ilmekamalt eelkõige siis just Rootsi kuningas ja Rootsi kuningas on ikka tunduvalt eelistatud. Peeter Esimese ees. Nüüd kuidas oli see lugu selle saapataluga? Siin Halliste kihelkonnast on 1889. aastal üles kirjutatud selline lugu. Praegust seisab vana kariste vallas Halliste kihelkonnas Puka talude kohal jõe keskel rabamaaga ümber piiratud üks kõrge ümmargune mägi ja mis nime kannab Mälli mägi ja olla see nimi, nii kui rahvasuu räägib. Sest saanud ehk mädamägi Rootsi sõja ajal olla Karl 12. vaenlaste eest põgenenud ja selle mäda sisse sattunud, kus ta omale saab, sest et väga pehme, pehme ja mädane olnud ära kaotanud. See on Mälli mäe juurde sealt põgenenud tema ühe saapaga kuni saapa taluni, kus muud kodus ei olla olnud kui üks vana teenijatüdruk, kuna vaenlased ikka ta järel olnud, seal ei ole muud aidanud, kui pugenud karl ahju sisse, kuna tüdruk kadakatega kolde peale väikest lõket teinud. Niisiis vaenlased midagi ei ole leidnud ja sest et tuli ees olnud, ei ole mõistnud ka mitte ahju vaadata. Ei pääsenud Karl surmast ja saanud saapatalust kuivad saapad jalga peale selle, kui sõda rahule jäänud, kinkinud ta selle sellele perekonnale, kes tema elu päästnud ja kust omale kuivad saapad saanud. Niisiis on see talu omale nime saanud, kuiv saapa vist nimede kuni tänapäevani kannab nüüd küll on see talu kolmeks jagatud ja nüüdsed peremehed, Johann saabas, Hendrik Maasing ja Hendrik Mölder. Viimse juures on üks raudkübara alal hoitud, mida tõendatakse, et see Karl Kaheteistkümnenda oma olla. Selline lugu siis oli hallistest. Ja see saapatalu lugu on ikka väga populaarne olnud, sellest on räägitud Halliste kihelkonnas, kus see talu on, aga on räägitud ka väga suure rõõmuga naaberkihelkondades isegi. Ja siin on ka ju õige mitu nimetatud teematki sees. See, et tuleb Rootsi kuningas ja unustab siia midagi maha, oli juttu sellest kübarast, jah, kübarast. Ja siis üks selline asi, mis pidi tõendama Rootsi kuninga suurt õiglus õiglast meelt, et tema on osut, temale on osutatud teene ja tema osutab selle eest samuti vastuteene, mis on tema võimuses, nagu siin oli see, et talu kinkimine ja saad talu vabaks ja sellest on ka mujalt, siis palju neid teid ja ka sellest on siin-seal juttu olnud ikkagi, et kuidas ta on unustanud midagi maha, kas siis kübara või või midagi muud. Tihtipeale siis tuleb siia lisaks veel minust, kui vajaduseta peab selle esemele kunagi järgi tulema, peale selle ta soos oma saapaid kaotab ja, ja muid esemeid sinna-tänna maha unustab, siis on ta ka Eestimaa pinnal lõunat söönud. Ja selliste kohtadena nimetatakse näiteks Rosma linnamäge Põlva kihelkonnas kintsiku metsa, samuti Põlva kihelkonnas. Seal lisandub veel selline väljend, et Rootsi kuningas oli väga pahandanud, kui algas vastaste rünnak ja siis justkui oleks seal tegu olnud suurtükkidega ja siis ta oli lausunud Vene suurtükitule kohta, nii et ei lase mul süüa, pilluvad mädanud ube, rikuvad mu pudru ära. Siis veel üks selline söögikoht on ka vinni mõisa väljal. Nüüd vinni mõisast on jällegi teada, et seal on olnud üks Põhjasõja suuremaid lahinguid, aga Karl, 12. ei olnud enam sel ajal Eestimaa pinnal ja Rannu kirikule olevat kinkinud kroonlühtri. Siis on olemas ka veel selline võimalus, kuidas siis talle kohaliku rahva poolt abi osutati. Kord olnud Rootsi kuningas Karl 12 põgenemisel seal ei ole enam vaenlaste eest mujale saanud kui ühte talu hurtsikusse. Kui tagaajajad, soldatid sinna olid järele läinud, siis olid Karel Karli 12 küll sealt leidnud, aga ei ole ära tundnud. Ta oli olnud halvas talu riides üks vananaisterahvas oli hakanud leibu ahju panema, oli võtnud ahjuluua, peksnud sellega Karl kahtteist üteldes, sina, vana laiskpoeg ei aita mulle mitte leebigi ahju panna. Siis oli aidanud see laisk poeg talle leivad ahju panna. Soldatid olid ära läinud ja ütelnud, meie ei leidunud sealt muudkui ühe vana vanamoori, kes oma laiska poega peksis, miks ei aidanud temale leiba ahju panna, nii oli Rootsi Karl ära pääsenud ja oli selle heateo eest vanamoorile hulga raha kinkinud siis mida veel Rootsi kuningad või Rootsi väepealikud on siin Eestis teinud, on see, et nad on siia istutanud väga palju puid vähemalt, kui uskuda rahvatraditsiooni. Kui uskuda neid pärimuse üleskirjutusi, mida siis selle vahepealse aja jooksul on tehtud? Iseenesest on küll sõja jooksul sellist tegevust nagu puude istutamine küllalt. See on küllalt ebatõenäoline, küllalt raske uskuda. Ja see ongi muidugi põnev, et justkui räägitakse sõjast, siis siia tuleb niisugune äärmiselt rahumeelne tegu nagu puu, puu, istutamine, tõesti. Ja neid puid on siis Rootsi kuninga istutatud puid on leida siis jällegi selles piirkonnas Virumaal ja Tartumaal, Võrumaal, Pärnumaa idapoolsetes kihelkondades ja neid puid on siin tegelikult hästi palju, igas kihelkonnas. Igas selle piirkonna igas nende maakondade kihelkondades on ikka päris mitu sellist puud olnud. Ja kui nüüd hilisemal son, siis pärast viimast sõda sellel ajal tehtud üles kirjutanud, need näitavad niisugused asjad. Need puud ise on enamasti hävinud, need, mille kohta on räägitud, et nad on Rootsi kuninga istutatud. Aga nad on olnud küll tammed, pärnad, küll männid ja isegi kadakas on see olnud. Nii räägitakse näiteks Kernu kadakast, et Rootsi kuningas olevat kolm kadakad kokku keerutanud ja siis selle kasvama pannud. Oled sa näinud Kernu kadakas, ma olen seda näinud küll, see oli muidugi äärmiselt väike ja niisugune kuivama hakanud. Väike puukene, nii et mingisugust sellist kuningliku mulje, et ta muidugi ei jätnud, aga ta on väga huvitavat keerdus ja seda küll nüüd muidugi meenutame seda kell 12, ise muidugi seal mitte kunagi käinud. Siis nende puude istutamise puhul on huvitav see, et äärmiselt sageli jutustatakse siia juurde, et kui kuningas istutas selle puu lausesta juurtega tõotus, sõnad et kui see puu läheb kasvama, siis saab ta selle maa kunagi veel tagasi. Ja kui neid jutte räägitakse, siis alati on mainitud ka seda, et puulaks tõepoolest kassana. Muidugi alati pole tegemist puuga vaid tihti on ka juttu sellest, et ta olevat pannud kasvama tõlla, diisli või vankri, aisa või v aisa ja ütelnud samad sõnad ja tõepoolest sellest aisast vedela diislist kasvas ikkagi puu. Ja neid on siis ka õige mitu ja eriti just millegipärast selles piirkonnas, kus on olnud need suured lahingud, kus Karl 12. ise jällegi läinud, need on siis need Põhjasõja noh, nii paari teise aasta lahingud siis erostele ja Hummuli piirkonnas Eestis on väga populaarsed olnud jutud peidetud parandustest. Ja nende parandustega on jälle niisugune lugu, et tihtipeale pannakse nad ajas paika, öeldakse ära, et mis ajast see varandus on pärit ja siis ongi just juttu sellest, et ta on maetud Rootsi ajal siis taganevad, põgenevad, Rootsi väed on oma sõjakassa maha matnud. Või siis, ja see sõjakassa siis koosneb ikkagi kuldrahadest ja ikka suurtest väärtustest. Mõnikord õnnestub selline Rootsi raha koguni kätte saada. Avinurme vallas kõrvekülas vana kõrvemetsavahi Jüri oli oma vennaga kahekesi, sealt Rootsi käpa Nõmmest ühel suveööl käinud, kaelnud maa seest vana rootsi raha kasti välja ja toonud ära. Ühes sealt olid veel toonud malm suured tükid, mida nad sealt olid leidnud. Neist olid pannud saunaahju kerisse võllid, mis praegu alles on. Sellest said kõrvemetsavahid rikast. Siin on siis nimetatud sedasama kohta, kus on räägitud ka kunagi peetud suurest lahingust ja maetud sõdalastest. Nende Rootsi parandustega on veel selline lugu, et nad tihtipeale seostatakse selle jutustamise ajaga ja sel viisil, et justkui oleks olemas mingisugused kaardid, mille järgi oleks seda varandust võimalik leida. Et kaardid asuvad mõistagi rootsimaal ja siis Rootsimaalt tulevad Eestisse mingisugused võõrad mehed, kes siis küsivad kohalikelt elanikelt kaartidel nimetatud paikade järele. Ja järgmisel hommikul selgub, et nad on ära viinud Rootsi varanduse ja ka sellesuvine ekspeditsioon tormasse jällegi tõi ühe sellise loo, kus jutustaja väga lahkelt seletas et veel neli-viis aastat tagasi olid rootslased käinud, ainult et see jutustaja avaldas suurt kahtlust, et vaevalt et neil rootslastel oleks õnnestunud tol ajal selle varandusega siit Eestist välja pääseda.