Arvasite õieti kui selles häältekooris Klandsite ära ulguvate huntide karja. Aga mitte kuskil laane keskel kõnnumaal rabaserval vaid siinsamas, meie linnas. Kui juhtute praegu minema Lasnamäe veerule, võib-olla kuulata neid praegugi õhtutaevasse hüüdmas. Kuid teile taritsendile teele asuda. Võõras mees on jah, punaüldse ei salli noja Enudki võõraid mehi seal ta ju tahaks kohe kaitsma tulla. Nii hea ja praegu jutuni huntidest huntidest. Ennist siis kui ma teie õue pra sisse tulin üldse, siis olin nii tohutu ulgumine, kas rea merest või kurbusest või lihtsalt üks ilma ees siis teisiti kergi. Nonii, koera noodikoerad ka, üks hakkab suruma siis kõik küla koerad urvale järgi ja, ja, ja see on jah, see meie vana Timkasin karja dealik. Niimoodi ja siberihunt jahtsamisena meie niukses meie metsast ja vaat niisugust metsast. No ega need untsis inimesele kallale, miks ta peaks tulema, ta peaks vist äärmiselt näljane siis olema, aga muidugi kui tema territooriumile praegu siia aeda minna, noh siis tema juba kaitseb oma oma isikliku kodu. Aga metsast, miks ta peaks tulema inimesele kanne? No hea küll, piaadisusistiga. Kes seal oli, meil põlgemalt, lõi 65. aastal ja järsku vaatanud seltsimehed hüppavad sealt lõvimaja uksest välja ja kohe käega sellele. Hülgebasseini äärest kinni ja seda ära tõmbamas, mina pidin jooksma, mõtlesin, ma nägin, mis ta nüüd lõhutud lahti, eks madrustele välge kussaaiet. Suured harjumus on, minu jaoks on, tahtsime, mees oli siis üle, vaata barjääri läinud sealt ja oli siis jalgupidi lõvipuuris sees, kus me siis saime surra, viskasin seal vett ja kombed kolinal vastaste võrku lauatükiga pähe löödud sedasi lahti. Ja tähendab, et emal on ühe jalaga isale teise jala küljes mehel või siis sinna ruumi on, sest ma olen nendega nalja, aga need kuradid välja üldse nüüd täpselt niimoodi, et iga aasta iga sügisel või talvel võtame huntide puuridesseingude puurist lapse kindaid, mänguasju, igasugu sellist plasmast asjast, leopardi puuldesse ja väga palju lastehindadel torgivad huntide voolidesse ja kui see kodakates enam ei kisu, see juba närikuune mõni näppupidi vahel, siin on vaikselt lapsega omapead tulevases sakslased või on jäetud hooleta. Hiljuti tuli ka meestest rippusid tund hammutani meetiliste päike heitis, aga ma nägin, teenime, kas aitasite? Mõtlesin, et panen kiirgude järele, ema ei tule, meil kalamaja, eks tütarlaps läks vihmas, jätsime sinna lõvibarjääri vahele, aga meil oli see julge lõvi, Elsa, keda me ise kasvatasime. Ise ma arvasin, et see on seesama lõvi aga onju. Ja siis ta tõmbas, haaras niimoodi, et tüdruk muidugi minestas seal ära ja valgust on vaja. Ei saanud. Paar sõna kommentaariks ka. Sõime praegu saicinasti abi karakal profülaktilistel kiirusentriidile. See on vist natukene teist haiget, sellepärast et tulevikus äikse jää kindlasti ja sellepärast minek, sest see niisugune haigus, et sellega ei põe, sureb kohe ära. Räägi siis, mismoodi loom välja näeb, kas unustab ilvese moodi, pisikene? Ja ta on niisugune väike ilvese moodi loom, aga väga tige ilves vast ei olegi nii tige. Võisahhisson. Ärge puutuge, ütleb ja no meie ise ei anna lihtne, igal loomalt võime oodata. Külastajad millegipärast suhtuvad liiga kergeusklikud meie loomadesse ja vanaema siis keda veel hoiab distantsi lastakse laps joosta ja sellepärast on küllalt palju õnnetusi juhtunud. Karudega lõvidega, kiivritega. Ja no muidugi hundid tingut, nendest rääkimata, need on sageli hammustanud lastel sõrmi puruks. Joodikutega juhtub sageli õnnetusi. Meie peame vaatama niimoodi hoidma inimesi loomade eest. Aga sageli on küll niimoodi, et peame loomeinimeste jõust hoidma. Ei ole ilus soe ja sellepärast russi või viisi näed. Ja kalad ka seal meie Göttonid reas kõik. Kas nemad teie abi vahel ka ATV ajavad? Näiteks need noored reetureid, alguses on neid mõnikord kunstlikult söödetud, see on kõik, siis aga elasin vana tiiger, veeta lase meie kõige pikem madu ise tema pikkusele. Mitu korda õnnetusi juhtunud, kaks korda tänast puruks ajanud kraani otsas kohe sügavad haavad, nii et oleme teda õmmelnud ja siis sai tema solk mädavale, niiet ussilanoosid. Ela, Lähme talle ussirohtu sisse. No nii kord kahe kuu tagant tuleb ikka see kuur ära teha, päris puhtaks ei saa teda. Ja siis võtame niimoodi ta välja iga meetriveronees ja siis teeme suu laatiason sisse ja mitu meest siis vaja läheb. Üks viis meest, aga pea juures on rohkem natuke vaja. Südamisestavastkümne mehe jõud, nojah, Tarikaan jõudu õhus on siis seal eriti jõudu ei ole, aga alguses ei tundnud seda asja ja panime ta põrandale ja siis tal on väga, kui tal on maaga kokkupuutesiis talle andnud tohutu jõud. No siis ta pildus kõiki siin. Ja nüüd tuleb vist järgnevat teda hakata ravima, sellepärast et ta ei ole söönud. Hulk aega, mitu kuud vist ei ole seal tihti, tema, oleneb kuidas see juhtub. Kolme kuu tagant või niimoodi ta sööb asja kord kuus. Aga õige mitu kuud olla söövate muidugi, ja siis anname talle muna sisse. Tooreid, mune, glükoosi, vitamiine peaaegu nagu inimene. Jah, aga siin on anakonda, kus panna puu otsas mis kõige suuremas mahus kasvab, aga ta alles väga noor ja väike saime ta aastat. Ei ole teda ees istuda, väike väike ta sind hästi ja kasvab päris päris jõudsalt ja no see on praegu. Kaks Ma olen ise. Tahab hammustada, kui vähe kiusakas muinasjutuga nüüd on meil siin muinasjutuga on, see oli nagu muinasjutt, on see puusi? Kärn kallan ta nimi, aga ma vaatan alati, kui muinasjutt on see Puursid tema teie abi vaja. Kuue päeva jäänud kalad vajavad nii palju abi, et tuleb neid vannitada. Nad haiged on Saale vannid ja igasugu ravimitega vannid teha. Ma ei tea, kui palju teil nüüd üldsuur, alus, et siin selles loomas, aga kokku peaks olema 2000 ümber isendit isendit ja 400 liiki umbes kastil nende seast oma lemmikud ka väljunud lemmikuid, aga võib-olla üks lemmik on Ansulu lihtsalt inimesed ei armasta teda, aga, aga ta on väga ilus ja väga hea südamega. Pole ta natuke midagi kardab, aga suur tulema kratsisin tulede nad vaid ka siin keskööprogrammis siin oligi hästi tore saade, hea nendest. Jah, ma kuulsin seda ka ja seal oli ka Joanide kohta väga kiitvalt räägiti siia maalin yldiselt inimestele ei, nad ei meeldi, on arvamus, et nad on raipesööjad ja, ja kuidagi salalikud, aga hoopiski mitte. Nii tore, sõbralik, väga suur sõber, tahab ütelda. Jaajaa hõigatakse ilusad silmad, mis värina tantsud, näitu, mustjaspruunide kroonikas mustad, mis teda oma sõbraks peate küll, aga. Ma ei tea, marjad on, aga siinkohas ülevad, on kõik talve Tartu majas näiteks siin peale lõunat tihtipeale seda kirjatöö tegemist siis tema kogu aeg ja nii, et see on nii suur, sõprus oli vastastikune. Siin nõuavad omale tähelepanu kogujad ja need on siiani kasime, ongi kassi kiiskiskist, kes, kes ei tulnud, sellepärast toit panjetrele puutuda ei tohiks, siin oli kõik, kas, kas. Ta müüs koledad pealegi aega. Või see on üks meie kõige siiani kassile isa ja palju niisugune, kas maksab? Oi, ametlik hind on 20 või 25 rubla 20 viise. Järjesarnase inimesed ootavad isiklikult mina võtaksin küll omale, kui ma üldse võtan ühe tavalise kodukassi seal palju rahulikum ja minu meelest targem. Nuiaga siiami kass on efektsem jällegi muidugi ja neil veel eriti jalutate nendega tänaval, aga välismaal käivad nii nagu koerad nööri otsas pöörid, daamid kõnnivad niimoodi. No aga kas oli ikka, kas niimoodi vangerdab ja ega siis tema ei oska kõndida korralikult kõrval, aga no ikkagi. Musikaalne sõnu kohtunud küll öelda ei saa, et oleks. Ma ei tea, kuidas tantsimisega aga meid juba ootavad patsiendid teises toas. Väikeste lastega on tihti niimoodi, et nemad nagu kardavad, arstid olid, aga kuidas teie patsientidega? No see peab olema päris päris tuttav koer või loom, kes, kes ei karda, kes on täiesti kindel, et temaga midagi halba ei tehta, aga tavaliselt nad ikka kardavad kõik siin nagu valus ei ole, aga ta kogu aeg hirmust nutab. Ei ole vanus, mis Nuutaatsedasi. Aga kas loomad oskavad tänulikud olla? Oskavad küll vist? Jah, mõnikord on küll niimoodi. Ma tahaksin, keda ma seal tegin, ta nii saab aru, et need aidatakse. Üks suur hundikoer tõmbas ta lõhki, nüüd. Siis ma teda nõelusine pärast süstisin ja siis ta täiesti sai sellest aru, said ka muidu tige, aga kui ma sisestasin, siis ta kannatlikult kohe vaatas ja ohkasin. Nii et Eesti sai, sai aru ja väga paljud koerad saavad sellest tihti aru. Jonaalses koerte puhul aga teiste loomade puhul ohvid siiski väga palju nendel traumasid nad lähevad kiskuma, kisuvad ühtteist täitsa puruks. Ja, ja siis on niimoodi, et ta vaatab ja ohkab ja täitsa kohe suurt valu kannatab ilusti ära. Kuidas teelt sellise amet endale valisite, miks te valisite selle amet? Mina olen ma maainimene ajal sündinud-kasvanud ja kui ma olin väike tüdruk, siis ma juba arstasin seal endi talus lehmi ja lambaid ja hobuseid. Hobused olid mul kõige armsamad loomad. Ja siis lõpetasin keskkooli ära ja läksingi Tartusse. Tol ajal ei olnud veel põllumajandusakadeemia, siis oli ülikool. Ja ma olen võrdlemisi rahul oma elukutsega ütlema. Kas muret on rohkem või rõõman rohkem? Ma kõiki on rohkem muidugi muret. Selle pärast, et, Väga paljudel juhtudel on niimodi loomad, haigestuvad, et seda ei märkagi ja armsad toredad loomad ja joon ta sul surnud ei olegi midagi saanud teha. Sest kui haigus on märgatav, siis me saame ju ravi ette võtta, aga, aga just et, et ei tea, et on haige. Harjavad, varjavad ja surevad. Kui me saaksime omale uue looma linnast väljas. Õhk on puhas, näiteks need loomad, kes lund talvel söövad, siinsete väävliühenditega Lund tulevad mürgistused. Aga loodetavasti me ikka kunagi pääseme sinna rokkalmaarasse uuele territooriumile ja noh, siis on loota, et meil kõigil elu läheb paremaks. Aga kas te ise oskate välja öelda, mis see on, mis teid tõmbab loomadelegi nendega tegelema, nende eest hoolitsema, neid arstima või ei ole ise kunagi niisugust asja pole? No mina tean küll seda, aga ma ei tea, kas seda on ilus ütelda. Loomad on palju siiramad ilma igasuguseid vestlused inimeste hulgas, meie niisugust asja harva kohtab. Ja niisugust jälgitud sõprust nagu võib-olla loomal ja inimesel. Minul küll, ma ei tea, võib-olla, et mul on natukene vale suhtumine. Aga see nüüd hakkas operatsioon lõppema ja ma panen siia õmblus või kaks ja siis on teil sellega Aga kui nüüd suurim operatsioon, kas loomade tuuleke narkoosi tuleb ja kuidas nad sellesse loomest näiteks seal suuremad mäletsejat, hobused, nendele tuleb veenisiseselt kloraal hüdraati viia. Aga koertele, kassidele nemad saavad eeternarkoosi. Nad ei saa sellest aru, et, et see mingisugune või tuleb vaid lihtsalt nad tunnevad, et ta tapetakse, surm tuleb, siis nad võitlevad kogu jõuga selle vastu. Kardavad jah, me teistele kasuta eetrit sellepärast, et metsloomad on niivõrd õrnad, et kui temale nüüd eetrit saaks, siis ta saab kindlasti sukki, sellega. Tähendab surma surm ja, ja sellepärast, et kui ta juba püüdmisega või niisugune juhtuda, et ta sureb sellest külmust siis eetrinarkoosis andmist nad ei ela üle jaagu kohe ära enam nuta, need kohe saab laualt maha. Nii üheksandale 10.-le päeval peaks võtma ära selle õmblused. Aga muidugi see side praegu libiseb varsti üle, sest ta on teil niisuguses eas toitumisest neid puusanukid muidugi teevadki. Mõni tiiger või lõvi on teiega. On ikka hea, lõvid on muidu lihtsalt süstida, tuleb saba haarata puurivõrede vahelt ja siis sabasse sihtida. Temaga trügib hirmsasti. Me jätkame oma vestlust Tallinna loomaaia veterinaararsti Margit Felmaniga. Neil juba peale tööpäeva tema juures kodus. Et see teie abi üldse linnas tarvis on või kasvõi seegi, et maiust, jah, teie patsiendid on metsloomad. Kas need õigi kohtun linnas? Te mõtlete, et kas on vajalik üldse loomaaeda väga vajalik. Loomaaed on juba vajalik, sellepärast et lapsed kasvavad, nad ei tea üldse kuidas näevad loomi, aga näha looma elusana see on hoopis midagi muud. Meil on see väga tähtis, aga siis on seal muidugi veel üks suur tähtsus loomaaedadel. Osa loomi on täiesti välja suremas. Vahepeal olid isegi näiteks Aafrikas lõvid välja suremas. Euroopa loomaaedadest viidi sisse. Aga nendega palju selliseid loomi, näiteks meil on praegu Ameerika piisonid ja veidi hirved. Osa on Londonis ja kuskohal püütakse neid selliseid raamatuid nende kohta, nii et igal aastal meie anname siis kirjalikult seal aru, kuidas meil need loomad elavad ja kas on juurde sündi olnud. Ja üldse vaadata nüüd loomade ja laste vahelisi suhteid siis mina küll oma tähelepanekute järgi võin seda ütelda, et laps, kes puutub pidevalt kokku loomadega juba maast madalast, näiteks kas või koerte kassidega temast kasvab hoopis inimlikum inimene kui sellest lapsest, kes ei ole kunagi loomadega kokku puutunud, suhtub loomasse laenlasesse? Ei muidugi, paratamatult tekib temal juba oma. Edasi arenedes tähendab sellega kaasinimeste suhtes tekivad juba samasugused tunded instinkti või ma ei tea, no instinkt, kas jah, võib-olla tõesti, et võib nii-ütelda nii et ka just lastele väga-väga tähtis ja seda siis ka kodus ka kodus tingimata lapsed on väga vaeslapse osas linnas, palju nad saavad õieti loodusega kokku puutuda, mida väiksem laps, seda suurem huvi on temal loomade vastu. Aga kui ei ole võimalust sellega tegeleda, siis huvi kaob, tekivad juba niisugused. Linlikud huvid, mis teinekord ei olegi võib-olla nii kasulikud noorele arenevale inimesele eriti tema hingele kindlasti hingele ja tekivad kuidagi külmad tundetud pool masin, inimesed. Liialdan, aga jah, ma ei tea, ma olen ise nagu teisest generatsioonist, tol ajal ei olnud see asi veel nii. Maa ja linn oli nagu. Linnad olid väikesed ja ja inimesed muutuvad nagu looduse võõraks. See on muidugi väga, soovitaksin vanimaga televiia lapsi võimalikult palju loomaaeda, no meie looma, et lihtsalt ei ole esteetiliselt nii ilusaid ta seal pakuks midagi, võib-olla seal vanemal inimesel, aga laps vähemalt näeb loomi ja loomad on meil heas toitumises. Aga veel oleks isegi parem koju võtta, kas väike koerakene või kassipoeglaps maast madalast harjub loomaga ja siis juba edaspidi võib-olla loomaaed siis rohkem metsas käimine ja vot siis tuleb minu meelest üks tore inimene, kes saab kõigist aru, armastab pita ainult sobivaid inimesi kõiki oma ümber. Aga meil väga sageli märkad, et ema ütleb lapsel oi mis kole koer ära puuduta ja koerad on pahad ja hammustavad ja, ja umbes viskab ennem kiviga ise ja siis laps viskab järgi ja niimoodi see asi hakkab. Nagu väike lumevaip pannakse veerema. Kas te koera soovitate ka veel sellepärast koju võtta, et on üks teie lemmikloomi? Ei võiks ütelda loomad üldse, aga muidugi koerad, koerad, hobused, kes on nagu kõige targemad koduloomadest, aga metsloomad. Sellest ka, et osa harjub inimesega palju kiiremini kui teine. No ja muidugi, kes on inimesega rohkem temast varu rohkem, sest kes on väga mütsita, varjab ju kõike avaldusi. Näiteks meil oli üks julge tiiger temaga me käisime ühes puuris ja tema väga usaldavad, suhtus inimestesse ja nii kummaline kui see ka oli, kõrval olid lõvid, niite kartis pööraselt, kõige suurem rõõm oli tema see kui inimene, eks mõjude puuri siis ta naeris, jaburistas ja nagu suur kass nühkis ennast kangesti vastu ja siis ahvid, nemad on meil sellises vanuses, praegu nad vahetavad hambaid, hammas lahti tuleb siis ta kutsub oma juurde ja ja siis näitab seda lammast ja üks lasi omale ära, isegi tõmmati hamba esisiis. Ei, ei, ta saab aru, et on vaja ja siis näiteks kõnehaavad neljale käte peal vahel siis nagu laps nutab ja näitab oma kätt ja siis võta ta käsi pihku ja pane rohtu peale. Aga eks tema tulega kõige suuremad vingerpussi tegijad tuleb teil mõni lõbus lugu meelde. No ja oli meil kunagi üks x ahv niisuguse keskmise suurusega, päris nii tavaline ov. Ja väga armastas lapsi. Paar juust, mul on meeles, üks kord oli niimoodi, et meie püüdsime, ahven on, ma ei mäleta mingisugust ravima, teostasin nendele ja tema pääses oma puurist välja. Hüppas läbi akna, väljas oli talv, lumi maas, paks lumi ja no lõunama loomsete lumehangede siis jooksis ligi, kedagi ei lasknud. Ja siis kõndis loom ja üks Isamaa väikese lapsega, see võis olla üks kolme, võib-olla kõige rohkem nelja aastane, väike tüdrukuke. Niisiis me palusime seda ei saa, et kas ta julgeb oma lapsega minna selle ahvi poole ja nii nagu siis nad hakkasid sinnapoole minema. Globolisele afiniini päeva märkas seda väikest tüdrukut, läks, võttis tal käest kinni ja ilusti kõndid ahvimajja oma puuri. Natukene muidugi oli see lumeangedes olnud külmast kange peaaegu. Ja mis me temale siis tegime? Esmaabi andsime, tegime pudeli veini soojaks, hõõgveini, täitsa suhkur ka juurde ja siis ta jõi selle ära ja siis ta jäi pikali sinna ja siis ta abikaasa istus seal õnnetu näoga nurgas, siis ta viskas omale jalad kordamööda selle abikaasa kätte, see pidi kirpe kogu aeg otsima, seal. Ja ometi on juba niisule aitate, loomadel on tulnuk loomi palju aidata. Oma praktikas oma pidanud niisugust ette tulnud, kus vastupidi loomad on teid aidanud? Ei tea, ei oska teile praegu ütelda. Ainus on jällegi see meie hunt, imka. Tema ei lase neid oma prouasid väga, no nemad tuleks kohe liiga tegema, aga see nii hoiab neid Aubaklikus kauguses. Tähendab remondid, tuleksite isegi kallale? Muidugi, ikka ikka. Timkovjab korra majas. Kas te niisugust asja olete märganud oma töö juures, kas loomadel on oma eelistused? Värvi igatahes valge kittel ärritab loomi, seda ma pean ütlema, valget värvi eristavad väga hästi teistest värvidest. Nii et kui on siniste õrnemate loomade juurde minek näiteks anti loobid, siis tuleb tingimata panna tume kittel selga. Ahvidele meeldivad väga erksad värvid, punast nad kindlasti eraldavad. Näiteks punased säärikud, eriti siis tohutu ilus nende meelest tina tahavad seda katsuda. Sülitada aga muusika. Jällegi ei oska midagi ütelda. Näiteks meil on üks püüton, kes väga armastab sümfoonilised muusikat, milles avaldas. On kuidagi siis nii, jääb vaikselt kuidagi lamama ja kuulama seda ja muidu ta ennem rahutu seal ma ei tea, mis tema on oma nooruses üle elanud, see on meremeeste poolt toodud neile ja ta just nimelt sümfoonilised muusikat harvast väga musikaalne ladunud ütlevad. Kas see reageering on ainult tõsise muusikaga? Ei ole proovinud? Ei ole. Proovima. Ohoh päris koera hääl. Natuke nigelam, lihakkamise katage, no ta on ikka kole väike. Aidake, aidake. See on siis tõepoolest toiterjer ja tema on mul niisugune väike naljatilk siin ega ta pole õieti koeraga midagi, üks kilo ja 10 grammi, mis koer see on? Aga siiski. Me käisime kord temaga näitusel ja siis ta tuli juba oma ringi võitleks, sai kuldmedali ja suhkrutoosi. Kas on ikka õige praegusel ajal tänapäeva linnas koera pidada kas loomale endale raskele inimesele kaelas? Suure koerapidamine on väga raske, sest suur koer tahab ikkagi umbes kaks korda päevas A kaks tundi jalutada. Inimesel ei ole selleks aega. Ja et loom üksinda jookseb, siis juhtuvad õnnetused seda jälle isa. Teinekord võib-olla ise ei viitsigi välja minna, siis peades. Suurendage kasuks paljud arst isegi kirjutab ette niisugust asja, peaaegu nagu retsept, et muretseda koer ja temaga tuleb jalutada. Ja just vanadel inimestel ta ei läheks üldse toast välja, muidu. Ja vot veel üks huvitav asi koerte juures. Koeri omandab oma peremehe iseloomujooned. Näiteks vanasti maal, ma tean, taludes olid koerad ja hobused perekonnahingepeegel, mis iseloomuga olid need kaks looma, niisugune oli perekond. Ja no tänapäeval linnas ka näiteks sageli koerad põevad samu haigusi, mis nende perenaised, pere, need ja veel lisaks tuleb üks kummaline asjaolu. Kui see koera peremees ei talu mingisugust ravimit siis väga paljudel juhtudel see koer täpselt samuti talused, konkreetselt sellest ja küllalt palju minu meelest ka mitte kusagilt lugenud, see on täiesti oma praktikast välja koorunud. Aga milline on teie suhtumine tsirkusesse? Ma ei tea, see on mulle võõras asi. Ja see on suhteline, minu isiklik arvamus. Aga ma ei armasta tsirkuses käia just nimelt nende dresseeritud loomade pärast. Õpetatud sundliigutused, need ei ole enam loomad. Räägitakse, et loomaaias on ka kõik see Loeme jälle omas keskkonnas aga meie püüame temale luua tema normaalseid elamistingimusi. See nüüd ei ole meie süü, et meil see territoorium on niivõrd väikene, aga meie püüame säilitada samadel kõiki nende normaalseid instinkte. Aga tsirkuses muudetakse siiski invaliidid, eks. Ma vaatan, inimesed, nii suure rõõmuga vaatavad neid. Isegi minu lapsed kipu tsirkust vaatama. Õpetatud loomad, aga see on kurb, väga kurb. Aga kui kodus koeraga õpetatakse Tsitsima ja kassiga pannakse sitsema. Kas see on teie isikliku mõist järgmisi samme? Ei ole, nemad teevad rõõmuga seda Agati neutrikkusega, kui koer on ju ikkagi koduloom ja see on ju nii paljude aegade jooksul juba tema inimesega koos elanud ja tuli inimese rõõmuks ja oma rõõmuks õpib mõningad asjad ära. Kui te tahate, teeb, kui ta ei taha, ta ei tee seda. Metsloomad. Näiteks paar aastat tagasi toodi meile ühest tsirkusest üks karu. Ja see karu ei osanud muud teha, kui ta kogu aeg kõigutas oma tead edasi edasi-tagasi ja tegi kehaga ka selliseid kiikuvaid liigutusi ja me no üks aasta otsa pidasime teda. Ja ta oli täielik idioot ei saanud teda pidada, ta ei sobi teistega kokku, sest teised olid meil kõik normaalsed loomad. Teised peksid teda seal isegi. Suntresseerimine metsloomadel, mida me tsirkus, saaksime kasutada, muidugi jällegi koduloomad, hobused ja koerad võivad seal esineda. Aga karud ja tiigrid ja lõvid ja leopardid. Kas tiigrid ja lõvid näiteks tell omaniku loomas ta saab ju inimesega niivõrd sõbraks, niivõrd omaseks muutub nii peaga, kassiks muutub koduloom, tahab. Tema on minu sõber, ta tuleb mu juurde ja nurrub minule ja laseb ennast paitada. Aga kui ta ei taha, siis ta ei tule. See on täitsa tema vabatahtlik asi. Aga seal ta peab. Kuidas teie saate omale uusi loom ja kindlasti on aktiivsega mujale. Meie põhiselt saame oma uued loomad vahetamise teel meil küllalt paljud sünnivad noored, noored loomad ja siis meie vahetame neid teiste loomaaedade loomade vastu. No see näitab ka ühte seda plussi meie loomaaiale, et meil on küllalt suur sündivuse aste, see tegelikult näitabki seda loomade loomade tervislikku seisundit sest osa loomaaed, mis on seal esimese kategooria loomaaia territoorium, on päris hea, aga sündivus on niivõrd väikene. Noh, seal on kuskil puudujäägid loomade pidamise alal. Seejärel territooriumid, meil on, need loomad, on sündivus ja no muidugi, kes meie elumajas on käinud, see näeb, et loomad on ilusad, kõik nad on seal jah, vaadata on võõral inimesel hullem seda kui tegelikult loomadele ise seal elada. Ma ei tea, kas me teile varem rääkisin sellest meie punarebasest. Meie pulkadega vestleme, sellepärast ma mäleta, oli üks punane rebane, punarebane läks meil jooksu, see oli ka mõned aastad tagasi. Ja paar nädalat ta siis elas üleval Lasnamäel, seal sõi neid. No nendest ma sealt pidasid elanikud kanomas, väikestes puurides, eerumispaansuleteks rebane, ühel hommikul siis istustena värava tagasi kassa värava juures, kui meil talitajad tulid tööle, siis joote sisselaskmist ja läks oma pooli ja enam mitte välja ei tahtnud kunagi tulla. Nii et ta tunneb ennast suurepäraselt, seal. Kas inimesed vahel on ka abi saamiseks teie enda ravimiseks? Teemat on tulnud, kuigi mul ei ole õigust seda teha, aga ega mina ei ravinud ka inimest. Tegelikult see juhtus nii kogemata, aga ma olin siis väga noor tohter. Just peale kooli lõpetamist ja ühel päeval tuleb üks vanatädi minu juurde, ütleb, et tema põrsas on hirmsasti kärnas ja palud midagi head. Rohtu. Ma ei mäletagi, mida ma talle segasin, seal mingisuguse segu. Läks paar nädalat mööda ja tädikene tuled tagasi. Korv käelt läks edasi, et et küll oli hea rohi, et põrsas sai terveks jääd, mul vanamees on ka hulk aega juba kärnas, aga miski rohi pole aidanud, et närin vanadest vanadest sai ka terveks. Ravimine see oli täiesti teadmata ravimile. Kas te selle peale mõelnud, et teil üksinda läheb nagu raskevõitu, kui teil abivajajad nii palju on ja me oleme istunud, on vähe ka sellest, et on olemas linna sanitaar ja. No ja muidugi oleks vaja seal pikemat tööpäeva, et oleks ikkagi valve vähemalt õhtuni. Sellepärast et paratamatult ega seal ei ole niimoodi, et et loom jääb seal lihtsalt palavikku, temaga hommikul minnakse kõiksuguseid trauma, mis juhtuvad loomadega. Suurem osa juhtudele lõunal. Nii jah, see jutt nüüd kõikjale, mitte reklaamiks, et otsitakse üles, Margit Veelmann, aga vist oleks tarvis siiski mõelda selle peale, et ka linnas neljajalgset arstiabi paraneks, on vist nii? Jah, nii, ta on tõesti, seda me kõik soovime. Nimelt koerte omanikud, seda soovivad muidugi mina ka, sellepärast et siis oleks nagu kergemaks läheks, elu eduldaks, mitte vannist välja viima operatsioonile jah, jah, see neid juhuseid on olnud muidugi vannist viiakse välja. Sügan parajalt, no on olemas niisuguseid juhuseid, et nagu ei saa, Öeldakse, et kui juba peale kooli lõpetamist nii kolm aastat on töötanud praktikas siis pidi olema süda kõvaks muutunud juba ja, ja ei enam ei ela neid asju üle. Aga mul ei ole veel, seda vist ei juhtu ka, sest kaua enam pensionini on aega jäänud. Siiski ikka juba 20 aastat töötatud ja ja ei ole mingit harjumust tekkinud, ikka ikka muretsen iga looma pärast enerveerid.