Tere, hea kuulaja tänases saates räägime me ühest läinud aasta ekspeditsioonist ja see on ka selles mõttes väga kohane teema, et just eile algasid Tartu Kirjandusmuuseumi sellesuvised ekspeditsioonid ja 10 inimest kirjandusmuuseumist läks eile Laiuse ja Palamuse kihelkonda pärimust korjama. Aga tänases saates meenutame siis läinud ja läinud aasta augustis olid kirjandusmuuseumi uurijad Avinurme vallas ja tänase saate pühendame Sis Avinurme vallas vadi külas kogutule ja meil on täna stuudios Tartu Kirjandusmuuseumi teadur Mare Kõiva, kes kaasa võtnud kõik need lindid ja need tekstid, mis selles külas sai kogutud ja kes meile neid täna kaht tutvustab, palun. See on vast murdosa, millele me täna jõuame tähelepanu pöörata. Vadi küla oli huvitav selle poolest, et minu ülesandeks jäi Avinurme vallas üle vaadata need külad, kuhu folkloristid juunikuus ei jõudnud. Ja kui ma läksin sinna esimest korda mu jalgrattaga, siis ma teadsin, et vadi küla peab olema üks hiigelpikk küla. Tõesti, esimesest talus öeldi. Vadi küla on viis kilomeetrit pikk ja seal oli omal ajal 99 suitsu. Seal oli viis arsti, terve hulk puude mehi. Peale selle jagunes küla veel omakorda väiksemateks harudeks. Näiteks oli seal kivioja. Siis oli seal terve vilisti linn. Vilisti linnal oli ka oma linnapea. See oli niisugune linn, millest ma tahaksin paar sõnaga rääkida. Koosnes umbes 10-st perekonnast, kõigil oli väga vähe maad, paar hektarit kuni, kõige rohkem vast 10 ümber. Ja see oli niisugune vaene, käsitöölistest ja muudest inimestest koosnev rahvas kelle hulgas oli laulumeistreid, kellest endist sepitseti ka hulka laule. Sealt on pärit ka vadi küla laulust üks neid tuntud värsse. Kuidas metsaYoko loppis kingi, kui need kingad lapitud, said lapsed sisse topitud. Jakal oli palju lapsi. Mis ajalise viliste küla niimoodi seal oli. Ta hakkas sõja järel hävima ja kaduma, nüüdseks on sinna järele jäänud paartalu või õieti paar maja. Mõnel neist on ka talu tagasivõtmise plaanid oli suur ja rikas küla osa, mida kutsuti tee suurest saareks. Ja oli veel mitu muud, vähemalt küla haru millest terve rida lugusid ja laule on räägitud. Ühes küla osas oli koos viie noore poisi ümber kes laule sepitsesid ja et neil ees seisis abiellumine, siis neile kuulus ka palju selliseid tempe, mis külaelu väga hästi reibastavad, jäika juttu ainet annavad. See oli niisugune poistekamp, kellel oli tavaks näiteks tuua sügavasti magav vanatüdruk oma voodiga keset teed. Nii et pühapäeva hommikul kirikulised leidsid ta sealt rahulikult magamast või selle sajandi kolmekümnendatel aastatel, umbes jah, need on kolmekümnendad aastad vahetult enne sõja puhkemist kui need noored poisid seal tegutsesid. Vadi küla oli veel selle poolest sõja eel huvitav, et kui võib öelda, et veel sõja järel oli seal selliseid musid nagu mäe ämm ja muud ja praegused vanemad inimesed külas võivad öelda, et nemad on kõik nende ämmade poolt vastu võetud ja siia ilma aidatud siis enne sõda on vadi külast õige palju kirjutatud üles loitse, seal on olnud päris tuntud ja kuulsaid arstijaid ja mingit varju sellest väga rikkast rahvausundi pärimusest. Tõsi küll, nüüd juba inimeste poolt, kes on sinna naaberkihelkondadest sisse rännanud, võime kohata praegugi ja neid leiab eriti näiteks Elsa Tamme lugudest, mida kuulaksin. See oli just minu isaga juhtusse isa ja naabripoisiga ja neil oli samast veri, külaseni tüdrukud, tuttavad, tüdrukud, jää, vahemaa oli neil 20 kilomeetrit ja ükski, et suveõhtupoole akord siis jalgsi, vanad käidigi jalgsi, rattaga või autoga keski seid hakkasid siis Neyeburused tüdrukute poole minema ja enne pära mõisad nagu väsisid ära aga juba nagu. No pead kiine meie kohal ja ja mis te teete siin ja kas tahate kuhugi minna ja ta tahaks küll natuke peale, istuge, püüame neid, kutsuti bändi sinna, tahad öelda ja jää läkski sõidust lahti. Ja isadest no nägi nii, et tellime panev mõisas. Sellepärast, et need vanad tondid, need niisugused ei kannata, seda kurja sõna, kui kurje siis pidi ära kaduma, aga ütles, et ega mina ei meeldi ja mina ei tea, kus ta nüüd kuuletuste, Kuretsi õigus. Näed tuulde. Küla juba sõja eel, aga veel enam sõja järel ilmestasid külahullud. Neid on olnud aga eel ja sõja järel viie ümber või nagu üks kohalik külaelanik ütles, et vadi küla kutsutigi lollidekülaks. Meil oli väga palju sugulasi, kes omavahel abiellusid ja mitmel põhjusel oli seal selliseid, kelle kohta öeldi, et vähe imelik ja kelle jutud on andnud ainet meenutamiseks kuni siiani võib-olla loetleme neid külahulle kergelt ka üles, nad on oma tüübilt ka küllalt erinevad. Kõigepealt oli seal krahvi kusta, kellest siiani mäletatakse, et ta seisis ikka oraval ja hõikas juba kaugelt lähenejale, et kes sa oled, kes sa oled, kust sa tuled, mis su nimi on ka sel juhul, kui ta nime väga hästi teadis. Ja siis kaks venda, kannastiku kusta ja Sass, kellest külarahvas siiani mäletab mitut lugu. Ja ma arvan, et üks neist võiks teilegi pakkuda rõõmsat kuulamist. See on lugu sellest, kuidas kannastiku, kus ta sai kokku Leniniga ja mis neil siis omavahel jutuks tuli. Suve talv veebruarikuu. Nii palaval korrataksin paljajalu. Ja ilus päike paistis, mõtlesin jalad. Eel saab vähemalt talu väära rätid. Haarava süda, talukad. Riputasin oks tähendab Coima korrat, ilusad ümmargused, aga kas sul külm ei olnud veebruarikuu ja lumi maas olla? Kotis Asva sulatab lund. Aga siis, kui alati enne panin, siis seal metsas korrad ma vaatan korra, Lenin tuleb. Jama, kõik teada ei tohi naerda, kabetab kattidele juttu. Oodata tuleb mõte, poole metsa tuleb ligemale, tuled lehmale, vaatab seda maad, tuleb. Tere, koosta. Ei rääkinud aga meie peale kadi teaditsi, Liinat. Lenin ütles temale Terekusta. Tõsiselt, räägi. Sugugi vähem ilmekas pole kah neljas vadi külahulludest, keda kutsuti Humba Jaaniks. Jaan oli niisugune, kelle kohta öeldi, et temale otsaesist polnudki, vaid kohe algasid juuksed. Ja Jaan oli veel selline, et ta ei löönud kunagi kedagi ka saanud pahaseks kellelegi peale peale iseenda. Öeldi nii, et kui Jaan Ta käis alati nii suvel kui talvel paljajalu hakkab ringi rändama ja laulma, et siis on oodata ilmamuutust või vihmasadu. Jaanistan mitu toredat meenutus. Lugu on teada, et kui Jaan pikalt peresse istuma ja juttu ajama jäi. Need jutud olid tal isevärki ja ega ta küsimustele vastata ei osanud. Siis tuli jaanikäest küsida, et jaan, hakkame raamatut lugema või poisid, tooge raamat, hakkame lugema. Selle peale sai Jaan väga vihaseks ja hakkas endale rusikaga vastu rinda lööma ja endaga hirmsa häälega Jaama ning läks selle solvumise peale minema. Aga veel üks lugu, mida jaanist armastatakse rääkida, on see, kuidas Jaan rikka drilliniga drillin oli naaberkülast Lohusuust pärit miljonärist kaupmees, kellel olid väga uhked hobused. Ja see lugu räägibki sellest, kuidas Jaan oli sattunud mingil põhjusel lohu suhu ja Strellini hobuseid kiitma. Drillin andnud oma hobustele piitsa ja on aga endiselt paljajalu kõrval ja kiidab, et tore tuku ilustuku küll jookseb tuku hästi ja sel kombel jooksnudki nemad siis maruvihane kaupmees ja pumbajoon vadi kõrtsi ette trellide visanud, siis ohjad käest läinud kõrtsi, öelnud, et toob viina sellele, kes hullust lahti saab. Aga kaotajaks ta ikkagi jäi. Ja veel oli selles külas külahulludest lorikondi Johannes, kelle kohta öeldi nii, et tema jäi õnneks tuse läbi vaimust ära. Ja selle kohta lõige mitu pärimust, üks neist, et ema visati marjadega sel ajal, kui Ta jooni ootas ja selle peale jaanimeel jäänudki ära. Ja teine selline, et Jaan noore poisina olnud jõe kaldal, kus ta lükatud vette ja kuidas sealt jõest välja tuli, siis polnud ta enam endine. Sa oled ju varem ka käinud kõikvõimalikel ekspeditsioonidel eesti külades, kas lugusid külahulludest on ka teistest küladest nii palju ette tulnud või on see nüüd selle koha pealt täiesti unikaalne koht, et seal tõesti on neid olnud palju ja nendest ka praegu räägitakse veel? Külahulle on olnud peaaegu igal pool, aga enamasti on neid kasutatud kui hirmutisi. Nendega on lapsi korrale kutsutud ja sageli nad ongi sellised veidrikud, kes pälvivad oma käitumise või riietusega tähelepanu. Vadi küla omade eripära on võib-olla see, et me võime siin näha sellist väikest, filosoofilist või humoristliku alget. Üks kui teine neist juttudest, mida nõndanimetatud tõdetud külahullud Vadil on rääkinud polegi tegelikult nagu päris meelest ära jutt, vaid on sellise omapärase alltekstiga kas või needsamad, kus ta kiuslikud jutud, et eks see Vene valitsusele kõik eestlaste sugulased, et meie naaberküla, Miku Jaanib, kiinad pannud sinna valitsusse. Ja mõnigi kord tundub nii, et eks neil sealsetel küla hulludel olnud võib-olla lihtsalt meelt, aga ka üht-teist vanast pärimusest, mida muud võib-olla võtsid juba pilgata ja enam nii tõsiselt ei hinnanud. Aga kas inimesed, kes räägivad nendest hulludest on suhtunud nendesse hulludesse kui omadesse ja ja sellisel sõbralikul viisil või lööb läbi selline veidikese, õel ja üleolev suhtumine? Küllap on omal ajal ei olnud nii seda kui teist praegu on küll nii, et see on tõesti nagu Meie oma pärimus ja meie oma inimesed ja seal on niisugust väga leebet ja, ja väga kena suhtumist, mida ka võib-olla mitmelgi pool ei ole olnud ja eksvadi külahullud tegelikult juba meenutavadki, natukene ulja uudet Kadrina kihelkonnast laialt ringi rännanud, kellel ka on tajuda niisugust huumorit, oma filosoofiat ja võib-olla tahtmatusest ka leppida selle päris tavalise talupojaeluga, istuda ühe koha peal paigal, teha põldu, et on eelistatud sellist rändavat peieri, elu, kus vabadusi ja võimalusi on palju rohkem ja et võib-olla mõnigi kord see selline silt on olnud vabaduseks, mis annab võimaluse rohkem rääkida, öelda või teha. Sa ütlesid alguses, et vadi küla oli väga suur küla, et seal oli 99 suitsu. Mulle tundub, et see oli tõesti keskmisest palju suurem eesti küla aga kas need neid inimesi, kes selles külas elasid eesti ajal, leidsid sa palju seal külas või või oli sinna rohkem sisse sõitnud seltskond? On jäänud järgi taris põline oma seltskond Olga juurde sõitnud ja suvitajaid. Aga no üldiselt on inimesed jäänud vanaks ja suurem osa küla on muidugi läinud, selle asemel on nüüd laiad põllud ja enamiku talude kohta võidakse vaid osutada, et seal varem elas see või teine. Kui veel kord tagasi tulla selle sõjaeelse juurde, siis oli ju vadis kaks kauplust ja koolimaja. Väga hästi meenutatakse veel koolimaja juures toimunud pidusid ja oma orkestrit ja kõike muud. Üks osa sellest küsis ka sõja järel ja see Nad tegelikult jälje väga paljudele inimestele. Nad laulavad ja oskavad seda hinnata siiani. On tehtud ka ise nende selliste laulude kõrval küllalt palju kurbi laule. Milline kool praegu vadi külale kõige lähemal on? Vadi lapsed peavad nüüd käima Avinurme või Lohusuusse üks, kuus kilomeetrit mõlemale poole mitte väga kaugele, ka koolimaja on endiselt olemas ja lapsed saaksid sealgi käia. Väga palju esineti juttudeks ja muhelemiseks andsid paljud kohalikud perekonnad. Nii nagu igal pool, aga võib-olla mitte kõikjal. Kuulub ju seesama Avinurme veel kuulsale sellisele Põhja-Tartumaa jutustamisalale, kus peaaegu kõigest ja kõigist osatakse teha ilusaid jutte. Ja võib-olla ongi paras hetk kuulata Elsa Tamme esituses mõned humoorikad lood kohalikest rätsepate peremeestest ja perenaistest. Siin naabruses meie vanaisal Sänna kui jäänaisega läbi naine oli väga tähtis pere, mis seal on ja ja siis vana, mis andis kellelegi. Oled sa poolest saapapoolikud, püüad vanast panti vanas? No lammeteks sõnalist saab. Selle ja siis vähem vuti liianud page, sest aga muidu järsku Jerr on kõik, et noh, nii tellide jää, jääd lähed ja lased sulasele tehase yhe poolitate sinna varase äärtesse, aga vana, mis põrutanud ja no no meteks saabas. See käis sedasi, et kaks rätsepapreilid loomsus, häälik, jama, tee senine nüüd ei tea. Ja, ja noh, talumise keeli nüüd vähem midagi õmmelda läksin, tal oli reie ja tahtis ülikond, päeviti läks siis saali koju. Seal on selle Tõnis Rätsepa jõud. Teine Rätsep. Ja siis mees küsis, aga kuidas on need üks rätsep ei saanud ja sina saad siis teine Rätsep nendest ja temal oli, on 16 aastane poeg. Minul on üheksa aastane purk. Ja see pidi naeru saaniksi, see käis külas majast majja ka õmblennas. Vanad gooti kangad õieti. Moody rääkis, et siis ka, kui oli sügisesed tööd tehtud nii tööde vahel toodi rätsep kodu, siis õmmeldi terve perele sealt riided vaid ja eriti veel sügiseti. Kee õmmeldi valgena. Ma ei näe läbi akna Kui uurijad käivad külades, siis sageli on üks talu, kuhu jääb pikemalt peatuma ja kus leiad väga toreda jutuvestja. Kas sa leidsid vadi külast endale kellegi, kellega sa kohe õhtut ja päevad läbi jutusaidi tahtsid ajada ja kellelt ka midagi väärtuslikku said? Mulle endale pakkusid väga palju käigud Elsa Tamme poole. Ta oli selles mõttes väga huvitav pärimuse teadjad, ta valdas peaaegu kõiki žanre, laulis väga hea meelega ja muidugi paelusid mind väga tema sellised isiklikud mälestuslood, tema vanaisast ja see väga hea usundi tundmine. Mul on hea meel öelda, et olen saanud mitmetel sele külaelanikelt ka Elsa Tammelt mitu kirja, kus ta on saatnud Aino lisa kõigile neile uskumustele kommetele, mida ta teab, nii et just hiljaaegu oli mul hea meel lahti võtta kiri, kus oli neli lehekülge tihedalt täis uskumusi ja kombeid kasside kohta. See pole üldse tavaline. Ja mul oli hea meel selles peres olla veel sellepärast, et vadi küla on ju üldse niisugune küla, kus kultuurilukku ja rahvaluule põimuvad omavahel kokku. Sellest külast on pärit Heino Kiik ja seal on oma lapsepõlve veetnud ka Jüri Järvet ja Elsa Tamme enda räägitud lugudest. Just see humoorikas suhtumine, millega ta neid kõiki esitas, ma arvan, et küllap temast endaski oleks tulnud üsna hea kirjanik või ei sulemees, kui tal selleks selleks aega ja võimalust jäänud. Küllap nende teie korrespondentide hulgas ongi väga palju väga andekaid inimesi, kelle kirjatöödest on see nende talent ka näha. Aga sa ütlesid alguses niimoodi, et Elsa Tamm laulis väga hea meelega. See tekitas minus sellise küsimused. Küllap mõned inimesed on sellised, aga hea meelega ei laula, et mil moel te saate need inimesed rääkima ja laulma ja kuidas neid üldse vastu võetakse, tavaliselt, kui te lähete ühe võõra koduuksest sisse. Üldiselt päris hästi on küll nii, et enamasti ei tea ju sina ise sisse minnes, kellega sinul tegemist on, ju ei kujuta ka nemad päris täpselt ette seda. Kui sa ütled, et oled kirjandusmuuseumist, mis kirjandus see siis on, mida nemad tegelikult oskavad ja teavad ja see põhjustab alati sellist väikest järelemõtlemist. Küllap need on niisugused väiksed nipid, mida on raske isegi öelda, millega inimene inimeseni jõuab, aga tavaliselt kahaneb eestlane üsna kiiresti ja üsna meelsasti ja räägib päris hea meelega muidugi selliseid tüüpe, kes on teinud laule või luuletusi ja kes neid hea meelega üldse räägivad ja on ka niisuguseid, kes on neid teinud, aga kellel võib-olla jutt nendest nii kergesti välja ei tule. Et see on siis nagu vastastikuse leidmise teekond. Kas sa oled leidnud ka selliseid inimesi, kes on teiesuguseid uurijaid juba oodanud selle mõttega, et et on ju tõesti mälusel palju, mis emalt ja vanaemalt on kuuldud ja on nagu selline tunne, et tahaks tõesti kuskile teadvustada ja kellegile jätta, et selle mõttega inimesed just hea meelega räägivad ja laulavad. See on ka üks motiive ja see ongi väga sageli nii et tegelikult eriti vanemad inimesed, aga mõnigi kord ka nooremad inimesed on omalaadses suhtlemisvaegusest, see tähendab seda, et tal on väga palju ja väga unikaalset öelda, mida mäletab midagi unikaalset, aga tal ei ole seda kellelegi rääkida. Ja ka sellistes külades, kus on väga palju omavahelisi grupeeringuid on sageli nii, et on sedalaadi kogemusi või mälestusi, millest iga kord ei taha rääkida. Aga eriti muidugi vanematel inimestel, kellel noorem põlv ei pruugi huvi tunda või elab väga kaugel ja kus sageli lausa oodatakse, et onu laulud või jutud või see, mida sa oled isiklikult üle elanud, saaks edasi. Selle suvevadi küla külastatutest oli veel üks väga imepärane naine, see oli eilse lett. Tema kohta võib öelda nii et kui meie tüdrukud käisid Siberi eestlaste juures, siis nad meenutasid ikka Johanna tädi, kes ristis lapsi ja pidas matuseid. Ilze Lepp on selline vadi külaelanikes. Võid ka pidada ja on pidanud kõiki ameteid kirikuõpetajast kuni lauljani ja jutustaja nii ja, ja lihtsa lüpseni välja. No ja me loodame, et vadi külarahvas meid ka täna kuulab ja olgu siis tänane saade tervituseks teile sinna Avinurme valda. Ta ei saa või ei, neid hiigeval toodi ta v. No Ki Kalbolva all Voriaagi Meidrangile kõiki siin seegi Kuulsa hingi.