Professor luht hein, mis mahub viimase viie aasta tööde hulka ka. Ma koostasin nimekirja ära, seal umbes tuleb välja viia 300 tööd, 300 tööd, selle viimase viijastes peamiselt raamatukujundusraamat on küll jah, aga on ka vabagraafikas ja siis veel mitmed kui teisi isegi teatud tarbegraafilisi asju, postkaarte, niuksed, üksikud, aga noh, see on väiksem osa, aga põhimehhaanika raamat ja siis ka käsikirja rannad, mida ma saan teha endani valiku ärge vali, mitte kirjastuse poolt antud, teevad vaid, mis on juba siis võimaldavad ka tehase aga muidugi üks, üks suurem asi, mis mul seal on, see, mis võttis mul umbes poolteist aastat aega rase 1001 ööd mis peaks nüüd siis ka sel aastal siis ilmavalgust nägema. Selles mõttes on leitud sobiv koht näitusele raamatukogu ja see ei ole esimest korda vaid viis aastat tagasi, kui mul oli jälle üks päev, siis ka sealt. Ja ma leian ka seda, et seal on ka paljud inimesed, kes seal raamatust huvitud ja seal põhiline säilitamine, loominguline osa, mis ma seal näitab kus möödus teie lapsepõlv? Tallinnas sündinud? Aga muuseas, kui ma siin mõtlesin siis et sel päeval kui ma sündisin, oli vana kalendri üheksandal märtsil juhtus selle öösel suur raudtee õnnetus Kehra jaama juures. Kuna minu isa oli raudtee peal, lukkusid Tallinna depoos, siis samal öösel tuldi isale järgi pidi sõitma sinna parandama ja ta oli mitu-mitu päeva oli ära, näete, see ema ema oli üksipäini kodus, kui ma sündisin ja selle tõttu isa isa viidi tööle kohe sinna ja et ei saa, mitu päeva ei teadnud, kas on poiss. Talviste teadis ära veel õnneks ennem ennem olin juba ilma siia jõudnud ja sellest oli üks foto meil oli kodus seina peal selle raudtee Kehra silla pealt sealt vagunid alla kukkunud ja sealt siis muidugi, et tänapäeval võimsad mehhanismid, mis kõiki neid asju üks, kaks kolm tõstavad ülesse, aga, aga seal tuli ju seda kõike käsitsi teha ja seal pidid siis need meistrimehed seal oma oskusi näitama. Kus teie kodu asus Tallinnas, mina olen sündinud Koidu tänaval. Aga siis isa ehitas ühe väikese maja, kus oli üks tuba, köök ja siis seal läks minu lapsepõlve ja suure esimesed mälestused on sealt jah, seal sealt Ovi, see selles mõttes oli ka nii teistest eraldatud, nii et väga palju puutunud kokku lapsepõlves tehti tänavale jooksvatega, milleks linnaosasse oli Pelgulinnas, Pelgulinnas praegune timuti tänav 1909 ma sündisin ja, ja juba järgmisel aastal isa ehitas isa, isa tuli Tallinnasse minu teada möödunud sajandi lõpul ja ta alguses hakkas tööle viigatelis ja seal ta siis tuli, läks üle auto peale raudtee peale ja nad viigatele siis tol korral vaguniehitust tehase oli. Seal ta siis läks. Te oleksite siis ka tsaariaegsesse Koola realise kooli, muuseas mina hakkasin õppima Westholmi gümnaasiumis ja seal hakkas kohe vene keel esimesest klassist peale. Ja see muidugi tähendas ka seda, et näiteks kui neid sõja ajal kuma mobilisatsiooni läksin tagalasse ja otsite kõiki pealt üles, need, kes on, oskasid vene keelt ja saime siis ma läksin 27. juuli mobilisatsiooniga ja siis valiti sealt välja need, kes ikke vene keelt oskasid ja need siis hakkasid teistele vaheldumisi. Ja muuseas, seal minu jaos jaos oli terve rida huvitav. Nimelt Hugo Lep nõr kuulus minu Jaku, siis oli üks kunstnik kunstnik jõest see, ja kui ma ei mäleta, kas oli viieteistliikmeline, aga seal juba Eestis see on minu jaoks oli juba terve rida tuntud meieni tuntud inimesi ja mis mälestus on jäänud del esimestest õpetajatest? Salvesson meestele. Kõigepealt ma ütleksin muide siin eelmisel nädalal, kui me kohtusime, küsisid, et, et kus mul see tuli, siis ma hakkasin kodus mõtlema ja mõtlema, et, et ma ju tegelikult raamatut, kus see siis raamat tuli. Aga siis tuli mulle meelde, et kui ma koolis käisin, siis ma need matemaatika vihikud, mina kujundasin ja kõik need tehised omal seal ära tehted ja tegin graafiliselt kujundiga ja tulemus oli see, et need vihikud olid siis kooli kooli näitas, et siis olid välja pandud kui see, et sealt võib-olla siis raamatu kujulduseni alged minu elus ja nüüd mul tuleb meelde, kui nad olid seal näitusel väljas ja siis ta oli isegi kaks väga ilus loosung oli seal nende väikseks kui need juures. Et küll silmaga näed oja eemale käed. Need õieti teie esimene näitus oli aastal 1900, nähakse 16. aastal, 16. aastal, esimesel ei olnud, esimesel aastal ta ei olnud, aga see oligi juba valimas käinud. Aga õpetajatest? Jah, ma just tahtsin seda praegu öelda, et need õpetajad kõigepealt oli, vestlesime ise, temal oli kaks head sõpra, Need olid Kristjan raud ja Paul rad, meie oma aja tuntumaid kunstitegelased Kristjan raud tegutses õpetajana laimasele vistrite Westholmi, mitte vestlemine. Vestleme juuruste, ütles õpetaja armult Kalmus ja oli niimoodi, et, et seal korraldati siis, kuna sa oled kunstihuviline nagu kool, siis korraldati seal, kes, kes soovisivad kunstiliselt rohkem saada. Kui need klassitunnid olid, siis selles korraldati pühapäeviti veel täienduskursused, mida korraldas siis Arnold Kalmus oli selle juhendaja, seal muidugi mina graafikat ei teinud, vaid seal oli maalimine ja nii sealt sealt siis need algab, see asi ja juba, kui ma olin seal mõnda aega tantsis. Just kalmus oli see, kes soovitas, et kuulge, et teil on õige aeg minna kunstides kooli siin, kuigi minu isa ja ema tahtsid, usk tuleks kas advokaat või arst, aga minul seda küll ei olnud ja selle tõttu isegi ma võin seda öelda, et natukene ses mõttes piinlik, et nad hoiatasid mind, kunstiala, see on üks nälgime kunstnikud, nad kuna teadsid, et oli kuulda, et kunstnik, vaesed kunstnikud nälgivad, see aga, kui, kui ma hakkasin õppima ja, ja nagu aakri tellimused tulema ja noor poiss juba võis hakata ise endale leiba teen oma ülikonna selga saada juba oma oma tellitud töötleme kunstiteoga, siis vanematesse ka saivad aru, et ikke õieti valisin omale elukutse. Kus olid siis kokku, puutud töö nimetatud Kristjan Raua Paul rauaga. Kõigepealt kunstikoolis, mina 1000 924. aastal läksin kunstes kooli, esimeseks joonistas õpetajaks on veel Kristjan raud. Ja seal oli selline süsteem joonistamise erialal. Et mitte nagu tänapäeval on kunstiinstituut, olete, lähed kursusele, oled esimesel kursusel kogu aeg, kuidas sa töötad saadava hinde tagasi, aga seal oli olukord selline, et läksite kursusele esimesele kursusele ja kui sa semestri lõpetajast intega hea, viidi kohe üle järgmisele kursusele ja nii läks edasi, et mina sammusin Semm ester semestri sedasi, et juba kolmanda kursuse lõppedes mina jõudsin juba siis akti klassi, et alates neljandast kursust ja akti klassi õppejõuks oli Paul raud ja ma ütlen, et viimased kolm aastat kuistes koolis siis ma olin juba Paul Raua õpilane. Missugused õpetajana solid, millisena? Vaata neid kui õpetajaid kui pedagooge. No mis puutub Christian rabasse, siis võib-olla selles mõttes natuke oli see, et tema ju ei rääkinud, palju ta tuli, maisse laverad, joonistasin, ta tuli minu koha peale, mina tõusin püsti, siis need oli veel esimest kursust, kus oli istumisega, ei pruukinud püsti joonistada ja siis ta tuli ja parandas mu vead ära ja läks jälle edasi, teised ei öelnud midagi jälle. Ja muuseas, mul see esimene töö on ka tänapäevani alles, isegi joonistus number üks, esimene vaatasime isegi esimene september 1924 on seal peal, kui see töö sai valmis. Aga siis, mis puutub Paul rauasse, muuseas, Kristjan raud, kaua ei olnud meil, ta läks tühjaksärast, et tal nagu lähedale selle kunstikoolis ei sobinud see töö, aga siis Paur, aga muidugi talle väga praktiline ja ja selles selles mõttes. Ta käisesite tegi korrektori, seda kunagi ei, minu tööd kellelegi ei puutunud, ainult ainult tuli juurde, siis seletas, näitas ära, mis muidugi ma ütlen, kui võrrelda veel mõne teise 10, ütleme professionaal meeldib, mina muidugi tema ajal õppisime, tema oli minu ajal veel Tallinnas õppejõuks, tema läks siis ülemuse juurde, pühkis üldse maha, ütles, et kulla mees aku otsast peale Su lõngale, aga Paulad muidugi seda ei teinud. Ja muuseas, võib-olla sest mõttes üks niisugune meie omavaheline Paul rauaga, mida mina muidugi õpe oli, ei tulnud, oli see, et nüüd, kui ma 1009 30. aastal lõpetasin, siis me sõitsime kohe ekskursioonile Rootsi, Rootsis oli üks üleilmne tarbekunsti näitus ja siis me läksime, olime just Ma mäletan, läksime, mitte paviljoni, kus kristall, seal Oreforsi kristalli tehase toode ja siis saime, sattusime kolmekesi, seal oli Paul raud interrindel ja mina, ja siis me läksime sisse, sealt enam ei tahtnud üldse välja, millest need olin, ekspositsiooni tuli ilusti valgustatud seal ja imetleja, vaata kuidas ühe klaasi peal kõikele modelleeritud reljeefselt, kuidas see kõik tehtud ja nuia külje sealt lõppes siiski aeg meil ära ja tulime tagasi, hakkasime tagasi, tulime, olime Stockholmi sadamas, see Kalevipoeg väike väike vist sõitis tookord nagu mäletan, nimelt tuli välja, Paul raud oli unustanud oma sirmi sinna ühiselamusse. Mina vaatasin, et veel on pooltund aega, mina jõuan käia, see ära tuua, härra, minna sinna, hüppasin selle laevalt maha, ütlesin ma olen tuul ära ja läksin ja tulin, jõudsin niukse tagasi endale sirmi ära, siis tema oli väga üllatav ja siis pärast, kui meilt tulime Tallinnasse tagasi, seda veel meil oli siis niisugune pike tee joomine, kui meil diplomit kätanenud siia lõppu tunnises käes, siis, siis ta ütles. Vot nüüd ma alles taipan, et mina ütlesin, et kui ma nüüd õpetaja õpin, et no mina tegin, pusisin ära, mina ei, ei rääkinud temaga ja selle vastu midagi ütlema ei võida midagi, vaid omaette tegin, aga tema vaatas minu hoiakust, et võib-olla et ma nüüd ei kõiki, tema ei aktsepteeri tema nii. Neid märkuseid ele sealjuures, aga siis ta ütles, nüüd ma saan teist aru ja kahjuks muidugi ma ütlen sama aasta 30 aastal detsembris, ta suri infarkti, seal viiks jalatrepile tema elasel praeguses neitsitornis, kus on see uus kohvik või see oli siis kunstnike Kristjan raud ja pauguvad mõlemad elasid seal omal ajal. Aga nii kunstilises koolis peab, ütleme, selles perioodis veel sinust, seal oli terve rida veel tuntud, õpetasid August Jansen, minu kauaaegne sõber Roman nüümon oli seal siis Ferdis anname, see oli siis noor kunstnik, kes oli seal õppejõuskulptuuri erialal. Aga minul muidugi oli Günther ründav ja muuseas võib ka seda öelda, et kui me läksime sinna õppima. Graafika eriala asutati alles 1000 922. aastal. Kuigi kunstilist kool asutati 1914, siis oli maal ja skulptuur oli küll, aga graafikad ei olnud ja oli küll teatud tarbekunsti erialad olid, aga graviga. Agarendorfide tuli 1020. aastal uuesti Tallinnast tagasi, tema oli Moskvas riigi trükikojas, oli kunstnikuks ja ja tuli tagasi ja siis hakas alguses joonistusõpetajana ühes koolis, aga ju siis 22. aastal, siis moodustati graafika eriala ja siis graafikajuhatajaks tõsis Günter Rendors ja siis kaks aastat hiljem, siis arvasin ka mina sinna sisse, tema olin kamis algusest peale seal ja võib-olla ka seda märgid ära. Näiteks kui mina astusin kunstilises kooli, siis oli üle 100 noore, kes aastast sinna sisse siis moodustati mitu eriklassi. Aga kui me 1009 30. aastal lõpetasime, oli 18? Tookord oli küll ka niisugune seee, et peale kolmandat ostad siis eraldati ära, ütleme need, kelle, keda nähti, et kellel on lootusi, et need siis läksin ja nii edasi, aga teised saavad siis nõndanimetatud selli paberid ja võisid siis minna hakata niisugused praktilised tööd tegema. Aga kes ma ütlen, juba niuke vähegi oskas, see, see juba juba õppeajal võis küllaltki edukalt tööd ja mul on isegi praegu tuleb meelde siin avati alles mõni aeg tagasi tarbemusti, muuseas medalite näitus ja seal on minul ka, minut on väljas 28.-st aastast, siis ma, kus ma veel õppisin, on medal veel ja siis on siin korraldaja ehitus- ja mööblinäitus. Ja siis mina tegin sellele plakati, siis need diplomid ja medalid, kaitse muidugi tähendas väikest honorari, Reinu kindlasti kõike taltsutavat ühtsete ja, ja selle tõttu juba materiaalselt mina ela, enam ei ole näinud, vanematest ma sain, ostsin ise oma lehma, ütlen ülikonnad selga ja materjali, mis mul tarvis oli, võimaldasime ütleme, juba rahulikumalt töötada ja millal tuli trükikojast esimene teie illustratsioonidega raamat, mis raamat see oli 1928. aastal kaks väikest raamatut ja üks oli, oli kandev. Ei ta oli tol korral ka õpetajaks seal kunstilises koolis matemaatikat kui mehed ekseemi õpetas ja tema tema kirjutatud kaks lasteraamatut oli üks oli siis sohvapadi ja teine jõulujutuke Rendorfi jälle muidugi. Kuid vot see või see õpilane võiks seda ühte või teist asja teha. Kui suur tiraaž oli, ega ta? Ei vot seda kommenteerite, oi, see selge, kui te tiraaži näitasime, mul on hästi meeles. Mart Raua luulevalimik ilmus 30. aastatel, maalin Mart rauaga head tuttavad, olime Montervereanesi ja seda trükkide 150 eksemplari. Ja kui aasta läks mööda seal siis Kulase autorikuludega, siis autor läks vaatama, palju müüdud oli, üks eksemplar oli müüdud. Kujutate ette, vaadake tänapäeval, milline tormijooksul meil neid meetrikimines ütleme, luulekogusid 4000 6000 ja, ja Iggy ei ole ja sel ajal oli olukord hoopis midagi muud. Te lõpetasite riigi kunsttööstuskooli 1930. aastal ja ja siis siis siis oli kohe tuli mul minna teenida sundaega alla aasta oli ja juba järgmisel aastal, siis ma esitasin oma kirjad mulle sihkappide valitsusmäära stipendiumi, et ma võiksin välisminna ja siis ma otsustasin Leipzigi minna, kuna Leipzig on teada raamatu trükikursuse olles üle maailma tuntud ja nii ma saatsin siis oma valik töid Leipzigi ja Leipzigis on Stahli Academy fil Grafiga instituut puhkevärvezi tõlkes riiklike graafika ja raamatukunstiraamatutootmise Akadeemia 50. aastal pühitses oma 200 aastat juubelitsi õppeasutus. Praegu ta eksisteerib, kahju, mul on tihedad kontaktid, on meil praegu instituudil seesama asutusega, saatsite oma proovi töölt, saatsin oma proovitööd ja seal oli olukord selline, et süsteem Saksamaal oli selline, et kaks esimest aastat on üldkursus, kõik õpivad üldained, siis kolmas, neljas, viies aasta eriala kursus ja sellega lõppeb see ära ja nüüd edasi olla meistriklass ja meistriklassi võetakse ainult nüüd vastu neid, keda meistriklassi juhendaja vastu võtab. Tookord oli kolm, meistriklassi oli olemas, ühtivad professor Tiiman, kes seal ühtlasi ka selle akadeemia direktor. Tema on tuntud raamatukunstnik siis teine olis, teine ja kes on kahe raamatuillustraator ja kolmas oli Willi käiger, see oli siis vabagraafika muidugi mina siis läksin, vali, valisin selle ja siis ma saatsin oma tööd sinna ja selle peale tuli mulle vastuskirjad, on mul ka, hoian alles nüüd pinda Raidsi mind vastu võtta oma meistriklassi ja meistriklassis oli olukord selline, et sa, poisid said, lõpetad ühe aastaga. Aga sa võiksid ka iga viis aastat, mõned kasutasid seda ära, et seal on kõik töökojad ideaalsed sisse seatud masinad on see, sa võisid oma seal töid teha, aga see lõputööd sa võisid venitada, ega keegi sundinud selle ära tegema, väljasinud Calvisatud, sest et kui sa ikka käsitöö tegid, see oli siis oma teha, nagu näete, siis mina alustasin seal 31. aasta ja 32. aasta suvel, siis ma lõpetasin seal, sain seal siis vastava, tunnistasin, ma olen lõpetanud selle all. Kas te mäletate Leipzigi saabumist? Mäletan lõhud raudteejaam ja ravi juba siis Euroopa revolutsioon ja, ja ma jõudsin öösel midagi südaöösel sisse. Leipzigi, kuhu minna, vastas on suured toredad hotellid ja tänapäevani töötakse Park Hotell ja mul kaks kätt taskus teeb oma asjad, jätsin hoiuruumi 20 taskus, läksin hotelli ja palusin üks tuba ja magasin siis selle öösel ära. Järgmisel hommikul tõusin üles, ema pole kunagi veel Leipzigis käinud, külal leidsi, kartul oli küll ja siis ma vaatasin, et kus asub nüüd akadeemia ja nüüd hakkas ja siis vaatame, et selle ümbruses, kus on siis võimalik korteriga. Tookord oli selles mõttes huvitav, et igal pool, kus oli vabatube saada seal siis ukse peale välja pandud üks silti vaba tuba välja üürida. No ja siis ma läksin sisse, ütlesin, et kuna ma saksa keelt ka avaldasin, sest et eelkool oli küllalt tugev juba, et, et ma olen ja ja muidugi, aga enne seda, kui ma veel sinna siis läksin, siis ma võtsin spetsiaalselt veel täiendavalt kursuselt kadunud, et keeletakistused ei ole ausalt üteldes. Seal ma tegin ikka tõsise, paljud, paljud ütlesid, et raha selleks mul ei olnud, et ma mitut mitmeks aastaks sinna jääda, sest seda mulle keegi poleks andnud. Siis ma veetsin ööd ja päevad ikesena. Eriti kõnnis graafilisi tehnikaid, mida siin varem kunagi polnud teinud ja ütleme niisugust asja nagu metso tintod, meie vabariik, keegi ei olnud teinud seal sügavtrükitehnika ja siis ma mul on meeles, et seda uue aasta ööl Vasta 30 teist aastat istusin peegli ees ja kraapisin selle plaadi veel enda endal nägu, tegin autoportree seal seal ära, aga võib-olla sellest õppeajast on veel üks, üks mälestus, nimelt kui seal ma õppisin, siis pandi meil välja seina peal niisugune kuulutus Teplis söönousioone, Tšehhoslovakkias ükse kuurort. Ja see kuulutas välja plakativõistluse oma kuurordi jaoks. No ja mina lugesin tingimused läbi ja otsustasin, et ma teen ka. Tegin plakati valmis, näitasin muidugi professorile ka ja professor ütles, et no hea küll ja aga ma seda talle ei ütelnud, et ma nüüd kavatsen, selle saad ja saatsin teile siis Tšehhoslovakkias saatsin sinna. Ja veebruarikuu sees. Ma sain siis teate, tuleb mul protokoll ja et ma olen saanud teise preemia. Sellest plakativõistluse võitis osa seal protokolli 149 oli üleeuroopaline plakati või 149 osavõtjaid oli vaid plakatid, oli saadet sinna ja üks oli esimene preemia ja siis teist preemiaid oli kolm ja üks nende hulgast mina, see võis lisada tublisti enesekindlust, enesekindlust, aga materiaalset kindlustust oligi juba honorar. Ja muuseas selle onu Raidma kasutasin suurelt osalt ära, kui ma 15. juulil lõppesse mul akadeemias seal 32, siis ma sõitsin kohe järgmisel päeval Itaaliasse. Ja, ja selle honorari honorari põhiliselt selle onu arvelise, sest mul oli ära, kuna seal, minul meistriklassis, kui Mõps oli parajasti kuus, kuus üliõpilastest, üks oli eelmisel aastal käinud Itaalias ja siis ta tegi ühte plakatit, kus oli kadunud, ära karda, lagud ei karda seda. Tore niisugune lasuursinise tehtud ja kui mina seda vaatsisvasse, vaat mina tahan seda järvega näha ja siis ma sõitsin muidugi leitsiks otse üle Müncheni peatusime Münchenis, vaatasin muidugi kunstimuuseumid igal pool ära ja siis läksin sinna üle juba itaaliapoolsel Alpile lõuna alpides on sil kaks nüüd üldtuntud järve jore Lagodi karda ja siis ma läksin sinna kardioria peatse seal ja siis sealt ma tegin juba esimesed omale miskid ja siis seal seal ma nägin eestlasi, niisugune vesi, vaata täitsa sinine, võtad kätte, vaat klaasi sisse, puhasvalged. Näete, et see on nagu tunne, et mõtlesin vett, vett on kohe niukse spetsiaalse ane liin värviga, kohan värvituse, säravpuhas sinine, aga see tuleb sellest, et ümberringi kõrged mäed ja siis taevas peegeldab siis nuia, sealt algas mul siis terve terve ring, kus ma sain ikka tõesti see originaalkunsti muidugi võtame siis ma olin juba Berliinis näinud ja Leipzig Münchenis, aga, aga no sealt Itaali, me teame, et seal on kõik renessansi kõik suurmeistrit. Jaanusel kujunesid muuseumidesse pidevalt ei ole kõigepealt igaüks, kes läheb, läheb ka Leonardo da Vinci pühalduse omaaegse kuulus, mis oli siis kujutate ette, kas niisugune näete seda? Milano toomimisoni valge pits, Nigol kõike seal ja seal on mitu 1000 skulptuuri, mis on kõik modelleeritud marmori rida, paha kesku skulptuurid rida ja seal katusel siis võite jalutada ja nautida seda, seda ilu, mis, mis seal on, ütleme, Milano geeno, piisa ütleme muuseas, kas piisa torni, otsekui ma sinna ülesandeks ei saa ja siis tuli see vaht ja ütles, et et vaat, ma loen teile, kelle seal üleval kellad ja siis on heliredeli järgi pandud oriemi, Fasolly läheb ilusti ja siis ta läheb selle ära ja siis tuli muidugi oma Liirid jälle taskust välja võtta ja ta aga, aga vähemalt siiski mälusse, seejärel sealt edasi juba siis rooma Roomast kaugemale siis tookord ma ei sõitnud ja siis hakkasin tagasi juba Polonna Firenze Veneetsia ja siis tuli uuesti kodumaale tagasi. Ma jõudsin siis juba septembris, tol ajal juba oli Alan sind kunsttööstuskoolis. Ja kui ma tagasi jõudsin, siis kui ma sinna ennast näitasin, et ma olen tagasi, siis öeldi kohe, et kus on dokumendid, tooge siia, et hakkate tööle instid õppejõuna keda teie hiljem oma õpilastest olete suunanud Leipzigi õppima. Leipzigi kõigepealt me suunasime, esimese grupil käis Illimar Paul siis fotograafia alal, Kärmas, Mägar järgmise grupiga käissis Ilo, Emmus. Need on praegu veel kõik siin tuntud, kes on, aga praegu meil käib veel pidevalt tihe iga-aastane praktikantide vahetus siis 10 Ülibestav käivad seal ja 10 tulevad siia meie juurde siis 20-ks päevaks kodumaale orase jõudes pakuti teile õppejõu kohta, siis liikluses kolis ja ja seal nagunii ma olen täpselt 50 aastat ja 90 82. aastal sai 50 aastat täis, kui ma töötasin ühes ja samas ruumides kokku kogu aeg. No välja arvatud muidugi see sõja sõja periood, kus, kus ma olin Nõukogude Liidu tagalasse. Aga, aga hakkasin 32. aastal ja siis 30 82. Al palusin, et mind vabastatakse, sest tahaksin natukene kalevi loomingulist tööd teha. Rohkem muidugi kui kateedri juhatanud aladesse 44. aasta esimesest detsembrist on kateedri juhataja kuni siis nüüd 82. aastani. Pidevalt, mida uut toita siis Eesti kunstiellu Leipzigis kaasa nimetasite katsetusi mõne graafikatehnika alal ja kõigepealt muidugi, ja mis puutub vabagraphistajaid terve rida tehnikaid, mida juba küll mõne mõnda teist tehnikat oli juba tehtud, esitleme piiralt, kasutan deberni, muutsin pehmelak, tehnika tuli kasutanud ja oli veel mõneti, aga mitmed tehnikad, mida meile all alles peale seda hakkasid, ega väga, mida juba mul oli võimalus Saksamaal ma kõigepealt Mariksin metsa intetehnikas, siis on teine, mis oli välja pesemistehnika, seda väga tihti kasutanud Viive Tolli ja veel mitmed teised. See on üks huvitav tehnika ja revilised akvaat Inta tehnika, mida, mida meil varem ei tehtud. Ja seal on veel terve rida alles litograafia erialal on seal sellatiini krabüüri tehnikad, mis, mis on need ja siis veel ka kaap, tehnikade, litograafia erialad. Aga no ütleme põhiliselt ütleme, mida ma sain, sain sealt raamatukunsti põhialused. Ja ka kirjakunsti põhialused. No kui masin kunstilises koolis õppis meil graafikas, erinevus oligi tabelid seina peal, me vaatasime kirja, need olite Rendorfi poolt tehtud tabelid ja kõik olid korralikud ja ja me tegime ise ka nende järgi, aga aga tegime ära, aga meie ei analüüsinud, miks miksi täht nii on või teinud ja minuga juhtus seal siis niisugune lugu, et professor küsib, et kas ma tunnen antiigva kirja, renessansssandiga tunnen. Ta ütleb, et siis tehke mulle üks tüür, no ma siis hakkasin tegema, teen hoolega, kuna ma küllalt nii puhtalt ja täpselt tegingi selliseid, tegime üks nädal, tegin seda tööd hommikul, kui tema käis mind tuli mööda ja ütles ainult kaks magnitsivaither. Tehke edasi ja nagu ma ütlesin, et ma nii hästi teenetega, tal pole midagi mulle öelda. Aga kui siis oli see valmis, siis ta küsis, et mis siin nüüd siis peab olema, mõtlesin antiik vä? Kainandiga ei ole jah, et suppi. Me ju kõik, kui mul õieti ei ole vale, valesti tehti ükski tähthiiule tagurpidi midagi meil tihti üliõppes armastaja üles este tehakse tagurpidi n-tähe juures vahetaks ära peene jäme, kõik mul olid õieti ja, aga see sa ütlesid, et vaat, minge nüüd raamatukokku, tooge need ja need raamatut mulle homme hommikuks ülesse. No mina teen nad üles ja vaatasin, et mul on ka lehvik, peen ja jäme ju need kõik on seal, et aga kui ta tuli üles ja siis hakkas mulle näitama, kui laine, vaadake näiteks ütleme, see A täht on niimoodi proportsioonis muuseas A tähe juures, ta ei olnud selle renessansi juures ise nõus, et seal oli see aa, tehase põik horisontaaljoonel natu kõrgel. Ta ütles nagu Pieter meieri naisterahvad, kellel on kunstnikult rinnad kõrgele tõstetud ja see oli temana tema lauset võtet liiga kõrgele, et see viga allapoole. Aga siis näitame, kuidas need proportsioonid, peenia, jämejoone, vahe, kus, kuidas kaared seal keerame kõik ära ja vaat siis läksid mul silmad lahti oli. Ja nüüd muidugi ma, kui ma tagasi tulin, hakkasin siis ka kogu meie noortele seda ikkest põhjalikult, ses mõttes näitame, kuidas, kuidas need on ja mis vahe on siis renessansi antiik, mis on barokantika vahel, mis on klassitsistliku Antiga vahel ja kõik need asjad, mida me muidu muidugi vaatasime, et nad on jah, kõik on korralikult tehtud, aga stiililised tunnused, vaat neid ei osanud, ma ei osanud. Teie kaudu jõudis ka siis juba meie sõjaeelsesse raamatukujundusse selles osas küll, et juba siis ja siia mitte raamatu kujundus, vaid ma õpetasin kunstes koolis ka siis kirja ka kohe malt kunagisi mani kirjed õpetasid, hakkasin ka mina mina andma, et sellega just ka noortele siis seda milline oli raamatukujunduse tase 30.-te aastate keskpaiku või esimesel poolel, no me võime sa rääkinud, meil oli üksikud kunstnikke, kes, kes tööd ja kui me võime rääkida üldse meie Matu graafikast ja meil oli, ütleme, tegid ju kõike. Maalijad, igaüks teist skulptorid, kõik tegid raamatuid, tegid graafikat ja no muidugi seon graafike tabeli ilusti tehtud, aga raamatus kui tervikut ütleme raamatuillustratsioon ja ja tekst, kui liituvad, seda ei tuntud ja ja seda pattu tehti veel meil ka, isegi peale sõda veel, võite kätte võtta meil kogutud teosed, mis ilmusid neil peale seda. Vaadake, see te mõtlete raamatu kätte, saame illustratsioon illustratsioone põiki raamatus sees, see kunstnik tegi tema, temal oli kasulikum teha seda puitformaadis, aga raamat on ju püstformaadis, aga temal oli madala sisse ja nii nyyd tuli, raamatasime, mattun, käsak inimestelegi külili vee silme ees. Vaadake, niisugused elementaarsed, ütleme lihtsalt inimene tegi pilti ja need pandi raamatusse, aga mitte, et see sünnib koos kõik see, kogu see raamatute terviku, mille peale just eriti nüüd tänapäeval kogu maailmas on see kõik peab üks ühine tervikuna kõik, olgu ta siis asümmeetriline, massimeetrine, üleseid, mis seal kõike kirjade valikuid ja võttis kõik need, neid peab ikka juba siis kunstnik ise arvestama, kui tabame illustratsiooniga kujundust esimesele raamatule teeb. Mida te peate oma sõjaeelseteks tähtsamateks töödeks? Üldiselt peab, ütleme, et Tallinnas ju oli tol korral ju trükite vähe raamatuid, et põhiseid, trükite raamatuid ju Tartus, aga Tallinnas oli põhimõttelist ajakirjad ja mitmesugused niuksed albumid, kunstialbumit on terve rida, võtame kunsti keskühingu ja mida olen mina siin teinud 30.-te aastate algul, 24. aastal 35. aastal ja jänese aga siis ütleme üks niisugune ulatuslikum teos oli, ilmus 39. aastal 20 aastat ehitamist Eestis ja, ja ma pean ütlema, et see oli ka trükitud väga-väga hästi, seal oli siis juba kogu kujundus ütleme kaviskus, kus ma sain siis seda juba kasutada seda kogemusi, mis ma sealt Saksamaalt siis selles mõttes on ja mis muidugi paratamatu Payutlema nüüd on tänapäeval ju veel meil seal lõppedes juba obligatoorne mees ei luba niux lihtsalt fantaseerida, vaid ta peab ikke alluma ikka kui ikka raamatut, raamat, con, vaba graafik on vabagraafikakunstnikuna, see võimalus aga, aga ühesitlev kahte kokku panna on ikkagist. Samal perioodil te hakkasite kujundama ka juba biblio fiilseid väljaandeid, mis puutub biblio filtside väljas, sest mina nägin muidugi neid juba ka kui õppeperioode seal aga üksikuid raamatuid, mis, mis ma siis tegin ja no ei, esimest oli Gustav Suitsu käkime kägusimis Juhan Liivi kohta, see käib, see siis oli kerko kell, siis ma tegin veel Barbaruse klassika, ma valisin selleks punase paberi, mul punast paberit ei olnud, aga siis ma värvisin ise, sulatasin omale värvid ülesse vannis ja värvisin selle paberi ilusa paberi, mis mul oli, värvisin punaseks ja mikspärast, sest siin antiikajal tehti Antiik-Kreekast tihti kirjutati raamatuid, mis kirjutati punasele pärgamendile, kullaga. Kuna seal Barbaruse klassikaga käsitleb just neid antiikaja motiive ja nede tegelasi, seal ju olukorraga siis et, et seda selliselt teha. Ja nii siis ma tegin selle valmis ja praegu on meie riikliku kunstimuuseumi kogudes on see pull seal punasel paberi, kus on siis kullaga tehtud illustratsioonid teksti küll ma kirjutasin küll mustaga, aga siis initsiaalid on seal kassis kullaga ühesõnaga see valmis juba 1940 41 ja veel, isegi kui sõda algas peale, kui sakslased tungisid vaade Kreekamaale, siis sel momendil mõna illustreerinud tegelema sisekujundus, kus Olümpose mäe all käib omaaegne võitlus ja siis seda ma mäletan, kui oli just see fašism tungis Kreekasse just sel momendil, mina siis illustreerisin, tegin omasta Olümpose mäge, kus oli see kuulus olümpiavõit, mille tulemusel meil praegu peamine olümpiamänge, aga nyyd raamatu muidugi siis sõja ajal ma tegin juhuseid. Kuigi oli siis see olukord raske, aga no võib-olla sõjaperioodi rähkuda, kuidas sõda teieni jõudis? Minuni jõudis ta see, et alguses ma olin õppejõuna, aga 27. juuli mobilisatsiooni ka siis ma sõitsin meie laevadega siit Leningradi ja Leningradis siis kambarkasse, Soome laht oli rahulik. Ei, aga kõigepealt see, kui me kuma laeva läksime, seal, ma mäletan seal veel teisi, kunstnik oli Vaino ja kes meil olid need tuttavad ja mul oli seal ja siis, kui me läksime selle laeva peal, läksime äkki, kui ma alla läksin, vaatasin, oli pomme täis. Ja siis oli hirm ja siis tulime, rutasin laval, läksime teise laeva peal, et kas siis oli võimalus valida päeva oli võimalus, jah, millegipärast olime raskesse võimalused võis laeva valida, et kui ma läksin, aga, aga oli kõhe tunne, peab ütlema küll, aga kuna see oli laotud kõik Bombommi kõrvale täises lauad olid peale pandud, me pidime siis seal peal olev, aga jõudsid mõlemad laevadega, kohalajalikud. Küll küll lendasime Tõukeid seal, aga, aga saatelaevad oli niimoodi, et igatahes meie õnnelikult jõudsime sinna teed. Et saate laevat tõrjus kaid rünnakuid Leningradi, viidi liikvele Leningradi, kõik kõik lennusadamast, kuni siis nüüd Moskva jaama, mida me nüüd peale seda hästi palju oleme käinud, tunneme, et tuli siis jala, kogu see 1100 meest oli sees meie pataljon, muuseas minu üheks ühes kaasas minuga, Gustav Ernesaks, Me olime kahekesi ühes pataljonis. Ame. Me olime muidugi temaga enne tutada, aga igas moment ma pea, mul vist oli üks dokument, mis on selles mõttes huvitav, kas ma võtsin ta kaasa? Ei võtnud, aga vaat siin ongi. Nimelt olime juba 40 esi esimesel aastal siis aasta lõpus seal naftabaasis me olime seal ja mina sain juba postkaardi. Ta oli, nad said teada, kui see eestlased on, ja siis see nimekirjast vaadati ära, kuna krimi barbarismiga tuttavatelt mina kui kunstnik, ütleme barbas muidugi meil tuntud kirjanikuna tol korral ta oli juba siis ka see ja siis mina sain niukse kirja, et rahvaga mitte nõukogude ja teatab, et, et mind on määratud, see oli juba siis 12-l märtsil saada, saadetakse mulle teine kiri. Info, mereteed, et mina olen määrad, on stipendiaadid 700 rubla kuus ja et ma esitaksin oma tööplaani. Ja et kui sõja kaasas on takistus mulle ära tulekuks, siis paluks tele telegrafeerida. Taks muidugi ei olnud, aga minul minu kaasas olite teine, kellel veel väljakutsel Gustav Ernesaksale. Aga noh, temal oli koor seal juba siis ta kohe ei, ei raatsinud oma oma koorima, näete, meil siis läks seal päris tükk aega ära ja siis teine kiri on siin, ma näitan teile raha, see on. Söömsut tõrva eelnevast rüütel pataljonile. Tähendab, see oli täis, aga siis välja ja ilma selleta rong rongipiletid ei antud. Et see, see dokument oli, muuseas. Ernesaks viimases raamatus tema eksib 10 päeva, ütleb 16-l aprillil, Me sõitsime, aga see, see, see näitab, et me sõitsime kuuendale ära. Asutati, avati juba ansamblid, tema lasi ansamblites, aga kunstnikud esialgu koondas vaate Tšeljabinski ja seal oli siis juba, kui sinna läksime, kogunes kuus kunstnikuks, seal oli siis tuli Eduard Einmann, Richard Saagrits, Lucats, Enn Roos ja vitsu, kõik, kõik sylamiskis kuuekesi, mehel oli seal väga palju eestlasi, no seal oli seal põhiliselt oli tol korral ju meie valitsuse oli kõiki Tšeljabinskis, algul aga siis neil on teise aasta alul siis juba hakkas järk-järgult juba üleminek Moskva Moskvasse aga siis meid suunati sealt me alguses kohe siis meie rahvusväeosadesse ja mina, mina läksin siis koos Sakritseja Lucatsega siis seitsmendasse diviisi, seal siis mina, Me töötasime. Me läksime aprilli keskel sinna ja olime mai, mai pidustuste aeg veel olime, olime seal ja mina sagris ja Lukat sõitsid küll ära Mikese, aga mina jäin sinna. Samal ajal tulid sinna ka kirjanikud materjali koguma, augus Jakobson siis August Alle, Keerdo ajaloolist Ants Kruus. Ja siis oli veel seal veel mitmed teised suur grupp oli siis ühesõnaga seal seal oli siis üks niisugune ühiselamus oli just nii nende kirjanikele kunstnikke siis kasutada, et me võisime siis seal töötada ja materjali koguda, organtsete vormi ei eraisikute valima siis juba välja kutsutud ju sõjaväe väljakutset Moskvasse nad selle tõttu juba demoniseeritud temani vaba.