Stuudios on Jaan Ruus. Minult on päritud, mille puhul see raadiosari olen küsinud vastu, kas teate? Mitu aastat möödub tänavu esimeses eesti mängufilmist Karujaht Pärnumaal? Õige vastus on 80 aastat. Aga sarmikate, naiste ja meeste tutvustamiseks ei ole ju muidugi vaja ümmargusi ajaloodaatumeid. Kuigi kogu Euroopa asub sügishooajast tähistama kino leiutamise sajandi juubelit, mis kulmineerub 28. detsembril 1995 täpselt 100 aastat varem, näitasid vennad Limjäärid ühe frangise piletiga esimest tasulist filmiprogrammi. Stuudios on täna külaliseks mees, kes on olnud rahvusvaheliselt kõige tuntum eesti filminäitleja. See ei ole Bruno Oja. Ma ei usu, et temale liiga teen. Praegu on tegemist mitmekülgse näitlejaga, kes on ka väljaspool Eestit mänginud peaosi see mees on Lembit Ulfsak. Tere, ja meeldiv näha, et tulid suvilast selle vihmaga stuudiosse. Tere õhtust. Filminäitlejaks on saanud mehi ja naisi ära arvamatutelt elualadelt. Staari imid. Imago on väga oluline. Kui pikk, sale. Meeter 85 kuni meeter 87 ja palju kaalud. Kevadel kaalusin 68. Kassa, 28. et kui sa filminäitlejana maailmasse kiiluulen spiikrina kuulsaks said, olid samas kaalus maalilist natuke raskem. Jah, sa oled abielus. Ja sinu abikaasa, minu teada väga asjatundlik filmi alal laasia, tundlikum kui mina. Et kas sul on ka lapsi, tütreid? Mul on poeg, 21 aastane ja kaks tütart. Marie Johanna, kus sa elad? Elan siinsamas raadiomaja lähedal. Karu tänaval, aga kus sa tahaksid elada? Ja siis ma seal tahangi elada, kui ma seal elan. Stuudios on Lembit Ulfsak. Lembit staarikultus on ka imidži imago loomine, kes on sinu jaoks finni staarnäitleja. Filmistaar üldiselt filmistaar. Ma olen erinevatel aegadel erinevalt mõelnud sellest sellest nähtusest. Ja nüüd ma ikkagi mõistan, et filmistaar on inimene, kellele on jumal kinkinud rohkem kui teistele. Ja Ta ei tarvitse olla alati väga hea näitleja või tippnäitleja. Filmistaar on see, kes meeldib inimestele ja massile. Ja sellepärast ilmselt ongi Ameerika filmides juhtiv meesnäitleja liidingmen ja juhtiv naisnäitleja. Noh, meesstaar saab lõpuks oma neiu kätte, aga peale selle on filmis ka karakternäitlejad. Nemad annavad nagu selle fooni ja väga paljus ka sisu. Aga mis vahe on staaril ja karakternäitlejal? No väga suur vahe on juba staaril ja peaosatäitjal, sest kõik peaosatäitjad, kõik tippnäitlejad ei ole staarid, staarid on. See on väga-väga harvaesinev nähtus, tähendab, mida mina mõtlen staarina? Ajakirjanikud kutsuvad staarideks juba neid näitlejaid, kes ühe korra on filmis peaosa mänginud, see on mingisugune võib-olla stamp, aga mina pean staarideks. No ma võin mõne näite tuua, näiteks staar on kindlasti salga pääl. Ja star on inimene, kes on võimeline muutuma, ütleme, mingiks rahvusrahvuslikuks nähtuseks. Bright pardooliga staar, ta ei olnud eriti tugev näitleja, ta ei figureerinud eriti kaua kinos. Aga ta oli vaieldamatult staar, ma isegi lugesin ühest raamatust, tema sissetulek oli vahepeal ületas ületas kõigi prantslase autotehaste sissetuleku. Ja, ja kui ütleme Eestist tuua mingi paralleel, siis ma arvan, et näiteks Eesti rahva hulgas on kahtlemata staar on Tõnu Kark. Ja naistest arvatavasti Elle Kull. Rohkem staare ma arvan, meil ei ole, kuigi meil on väga häid näitlejaid. Sinu esimene filmiosa oli 23 aastaselt Veljo Käsperi tuulevaikuses, 1970 on mul õigus. Ei ole, aasta enne seda mängisin modessa kinos, stuudios filmis jutustust, tšekistist mängisin noormeest nimega Valoodia, Volodja Müller, Valoodia, Müller ja ja see oli mul esimene kokkupuude, ütleme siis Nõukogude kinoga või. Miks ta nimi, Müller? Volodja Müller see on niisugune tolle aja kohta kahemõtteline nimi, oli ta sakslane. See oli saksa noormees, keda ei, keda ei usaldanud keda ei usaldanud tema sõber ja see oli tegevus, toimub sõja ajal Odessas ja see noormees poos enda üles. Kuidas sind sinna leiti? Väga lihtsalt. Istusin restoranis intuurist, sõin laos Tallinnas kõrval laual istus Kalju Komissarov mingite oludega ja vahtisid minu poole, näitasid näpuga. Pärast selgus, et Kalju Komissarovile pakuti seda osa, kuna ta ei saanud. Näete, kõrvallauas istub üks noormees, kes on ka näitleja. Minuga võeti kontakti ja siis ma käisin proovivõtetel ja sattusin selle osadele. Et tollal käisid Moskva, Odessa, Kiievi Kesk-Aasia stuudia inimesed Tallinnast otsima see noh, ütleme sakslasi või siis fašiste või halbu inimesi, kas nad olid siin ka selliste tüüpide jahid? Ei, ma ei ütleks, et halbu inimesi otsisid, nad otsisid ka häid inimesi, näiteks Jüri Järvet, kuningas Liir leiti Leningradist. Aga, aga see oli umbes samal ajal. Ja käidi otsimas Baltikumist, näitlejaid juba varem, aga põhimõtteliselt pärast silmi keegi ei tahtnud surra, metsikut mõnu hakati otsima Baltimaadest näitlejaid, siis nähti, et see on teistsugune kool, siin on teistsuguseid tüübid, teistsugused näod. Ja kino hakkas muutuma. Sest et selline lavastatud teater või kinolinale üle kantud teater, see hakkas vene kinos kaduma hakkasid tulema esimesed maailmakuulsad vene režissöörid. Nad juba olid olemas sel ajal, kui mina sinna Odessasse sattusin. Ja selle filmi üks režissöörides, seal oli kaks režissöörina, see oli nende esimene film, oli muuseas Leova Tour of kes tegi pärast vist vene kino kõige menukam filmi 20. sajandi piraadid. Veljo Kestori tuulevaikusest on sul endal jäänud tagantjärgi head muljed, ma tean. See oli esimene suurem osa. Ja, ja see oli esimene kokkupuude kinoga, kus mul tekkisid kõhklused ja, ja kus ma hakkasin üldse aru saama, mis asi on kino ja ausalt öeldes sellest filmist sai alguse võib-olla mu mu huvi üldse kino režissööri vastu, sest ma nägin, et, et kui Veljo lahendas mõnda stseeni nii, siis ma oleks lahendanud hoopis teistmoodi. Ja tänu sellele filmile tuulevaikus harjusin ma ära ja sain tuttavaks väga paljude Eesti kuulsate näitlejatega, nagu Heino mandri, Jüri Järvet nendega koos mängides sain, ma sain ma aru, et tähendab, kui sa tahad kinos olla võrdväärne partner, siis ei tohi pabistada ja sul ei tohi olla aukartustpartneri ees, vähemalt võtteplatsil mitte. Aga muide, kõrvalmärkusena partnerlus on oluline teatrilaval, aga kinos mäletan, kui mul oli Peeter Ourbla filmis mängida üks episoodiline osa, siis olid sina peaosaline ja mina närveerisin kohutavalt ja suutsin selle osa ära mängida ainult sinu kui partneri toetusele, mida ma tegelikult kogu aeg tundsin. Väga võimalik, et ma toetasin siin. See on arvatavasti sellest, et ma esimestes filmides, mis ma Venemaal tegin, ma õudselt tahtsin toetust teistelt ja ma sain selle toetuse ja väga võimalik, et ma siis, kui hea isa või andsin ka seda üle Leida Laiuse filmis hukku arv 73 sa mängisid Akseli, et seal oli sul kandev roll, noh, loomulikult tundis Leida Laius huvi naise eesti naised psühholoogia vastu, aga aga sa olid peategelase mees ja see film tegi siin ka üleliiduliselt tuntuks, mitte ainult jälle kuldi. No kõigepealt ta tegi mind Eestis tuntuks, sest et seda filmi vaadati väga palju ja, ja tähendab see lugu ise. Vahest on mõned lood, mis saavad saatuslikuks näitlejale, näiteks kui Elle Kull oleks alustanud mõne teise filmiga, kindlasti ta ta edasine tee oleks olnud nii ütleme, muinasjutuline kui selle filmi järel. Aga see, see roll sinna sisse programmeeritud kõik selleks, et et ja, ja muuseas ma ei kujuta mitte kedagi teist ette kui ainult Elle kulli selles osas, sest ma tean, proovivõtetel, mul oli viie või kuue muu näitlejaga, oli, olid proovivõtted ja tähendab sinna filmi oli sisse programmeeritud juba edu. Tähendab, need kaks tegelast pidid saama rahva hulgas populaarseks ja me saime. Kusjuures me ei saanud populaarseks, me saame nagu koduseks ja, ja aastaid kutsuti Elle kulli minnakse mindaks liks, kuigi mul on olnud suuremaid rolle ja enda arust raskemaid huvitavamaid töid. See film läks hinge. Kas sealt leidsidki sind Moskva lavastaja Taalum aaloe ja nõu mu suur filmilegend diilist see oli ju dekosteri järgi kus sa olid Madalmaade vabadusvõitleja tekkele lehvivate juustega. Ei selle filmi tillulendus, peegeli filmi. Selle osalise kandidaatideks oli üle 200 inimese, alustati Moskvast. Ma tean seda lugu mulle pärast räägiti, alustati Moskvast, kõigepealt kammiti kõik staarid läbi, seal ma tean, Viidov ja, ja siis Josas Budraitis prooviti selle osa peale. Ja siis lõpuks, kui selgus, et nad nad seal tsentrumis ei leia, siis saadeti välja saadikud perifeeria perifeeriasse, ma nägin neid albumeid, seal oli ligi 1000 fotot oli sees ja üks neiu, kes sattus siia etendusele. Jennifer, mäletad sellistelt lav story järgi? Ta sattus sellele etendusele ja, ja siis kirjutas minu nime üles, Eestist oli veel mitu inimest. Ja siis, kui ma käisin Moskvas ära siis mõtlesin, et oh, et ma nüüd päris tuntud näitleja juba mitmes filmis mänginud. Ja siis nad vaatasid filmi tuulevaikus ja katkestasid minuga kohe kontakti. Siis möödus paar kuud, siis nad helistasid uuesti, sest nad ei leidnud ikkagi seda tegelast ja siis mul olid terve seeria proovivõtteid, kogu see kammajaa kestis pool aastat, et vist mind kinnitati osa veel kolmapäeval ja neljapäeva hommikul olin ma juba Moskvas. Palju sul tuli aastas filmipakkumisi tol ajal paarkümmend. Pärast ilule Spiegel, ütleme üks aastat, kolm keeldusin. Ma ei mänginud ja siis ma mäletan ühes kuus oli mul 38 pakkumist. Ja võtsid aastas vastu edaspidi paar. Edaspidi ma püüdsin võtta, muidugi ka avaldasin, ma püüdsin võtta niimoodi filmipakkumisi vastu, et mu suvi ikka vaba oleks, kui ei olnud tegemist eriti hea tööga. Sest et selle filminäitlemise juurde, kuna see oli minu elukutse ja ainus elukutset tol ajal ma olin 15 aastat tegelesin ainult sellega siis sinna hulka käis ka muidugi raha teenimine. Ja oli filme, mis, mida oli võimalik ära teha kolme-nelja päevaga. Ja raha maksti korraga kätte. Nii et mul vahest õnnestus ka neljas viies filmis aastas osaleda. Sa ei ole neid kõiki ise näinud. Eriti viimaseid ma ei ole näinud, ma ei ole näinud umbes kümmet viimast oma filmi, kus mul tõesti väga suured osad. Ja ma tean, sa mängisid filmis kapten Granti lapsed, selle lavastajaks oli Stanislav kooruhhin, üks väga mitmekülgne ja andekas mees, kes on lavastanud nii ägedaid puhtameerikalik, isegi seiklusfilme siis muinasjutt, filmi, sina mängisid ja ta on ka teinud viimastel aastatel väga teravaid rahvuslikke vene rahvuslike. Ma ei ütleks, et šovinistlike poleemilisi dokumentaalfilmi, nii et on üks kuum nimi vene kinos kogu aeg olnud, sina mängisid tema muinasjutufilmis, kapten Granti lapsed. Ja ma lisan veel, nüüd on ta Vene parlamendis vene šovinistide juht. Kisub poliitikasse ikka paremale, jah, nojah, aga kui nii võtta meie kah parajad natsionalistid. Tähendab. Oli üks väga kummaline mees ta. Me saime temaga eriti lähedasteks sõpradeks. Tihti mulle tunnistas, et tegelikult ei viitsi üldse kino teha, et, et see on jõle tüütu töö. Ma küsin, mis sa siis tahaksid teha, demondsid, temale meeldib ronida mööda mägesid. Alpinist oli ja tema tahaks kirjutada. Ja sellepärast see filmis kapten Granti lapsed. Me kolistasime kõik liidu suuremad mäed läbi tema ees ja meie Sa oled öelnud, et filmimiselt ongi sinule väga oluline see õhkkond, miljöö ja vahel isegi uued tutvused, seltskond, millega sa oled selle filmimise aja heas mõttes mööda saatnud. Võib-olla see ongi kõige huvitavam, ütlesin, mis filmis on. Sest et ma olin lõpuks nii nii paljude suurte kogemustega näitlejat, ma nägin juba ette paljude filmide saatust või taset nägin juba ette ja minu jaoks sai sel juhul määravaks, kas ma lähen sinna või ei lähe partnerid. Ja kui ma kuulsin, et mõni väga-väga huvitav näitleja, kellega ma ei olnud tuttav, kes mulle eriti meeldis, osaleb seal filmis, siis ma kahtlemata läksin. Kas sa oled oma filmiosi liigitanud või sorteerinud ka noh, ütleme kangelased kiilule, Spiegel siis. Siia võib ka kuuluda Hans Christian Anderseni muinasjutuvestja, kelle film nüüd Pöial-Liisi muide ekraanidel, kes oli filmis pannud Lexi akadeemias ja said selle eest veel auhinna, jah. Jaa, väga kummaline, sest see oli poola, vene ja, ja seal oli mul väga väike episood. Jah, ma sain lastefilmide festivalil selle eest auhinna. Seda filmiti Tallinnas Raekoja platsil kaks päeva, nii et see ei olnud eriti ulatuslik roll. No ega head filmi osa võib ka mängida episoodiliselt ja kui töö on hästi organiseeritud meeldejäävalt ega siis ei pea ju ka aastaid mängivad. Tead, ma suhtun üsna skeptiliselt nendesse filmiauhindadesse, ma olen olnud nüüd hiljuti paar nädalat tagasi ja varem kunagi mõni aasta tagasi olen olnud filmifestivali žüriis ja neid auhindu jagatakse tihtipeale niimoodi, et oot, poisid, et need Kesk-Aasia vennad on juba mitu auhinda saanud, anname nüüd mõnele Baltikumi poisile ka, aga Baltikumis ei ole ühtegi korralikku rolli. No anname siis nendest mitte korralikest kõige korralikum ole nii, et, et need auhinnad. See on üks väikene väikene mäng või ma ei võta neid asju tõsiselt. Kas see viimane žürii, kus osalesid, oli Riias? Seljas ja, ja vot, see oli tõesti objektiivne ja huvitav töö. Mis filmid seal olid, meie ajakirjanduses ei ole sellest eriti suurt juttu olnud, ma tean, et sa pidid olema žüriis. Tähendab esiteks žürii koosseis oli huvitav, žürii esimeheks oli viie Artmane žüriis oli Donalds panioonis Žuccinaalsedas Irina Muravjova, siis Poola näitlejatar Maia Komoroska kes oli minu jaoks juba iidol. Mitukümmend aastat tagasi esimeste Sanusi filmide kaudu ja Krotovski näitlejana tuntud. Siis oli kõikidele meeldigi momen ja filmid olid. Põhiliselt olid. Läti naaberriikide filmid ja nüüd, kui lõpus lõpus oli juttu sellest festivalist üldse, siis järgmisel aastal tahetakse teha Baltimaade filmifestivaliks ja selle filmifestivali spetsiifika. Ma ei teagi, kas maailmas teist sellist festivali on seal näitlejate festival, seal hinnatakse ainult näitlejate töid ja külalised olid ainult näitlejad, seal ei olnud režissööre. Ja, ja selles mõttes oli huvitav oma kolleegide tööd hinnata ja seal oli tõesti väga huvitavaid rolle. Kolm väga huvitavat filmi oli, aga vabandan, et mul need nimed meeles ei ole, mul on kodus need nimekirjad, sest need Kõige huvitavam film oli minu jaoks Poola film kus oli juttu ühest imeravi eest. Seda osa mängis näitleja. Ma olen näinud Videolt Lisinski film Matteuse ja see peaosaline, kes seal mängis, mängis ka selles filmis neli tankisti ja koer, üks nendesse kongus ninaga. Mul ei tule ta selle mehe nimi meelt, tema sai parima meesosatäitja auhinna. Aga nüüd ma märkan, et lätlased on meist ees ja Eestis tehakse minu meelest häid filme, aga Eestis puudub nagu filmielu ja lätlased on just filmi elu kujundamisel selle atmosfääri kliima kujundamisel meist ees tuleb välja. Ma ei ütleks, et endale lätlased, need on Riia venelased, tähendab, kogu see filmifestival oli organiseeritud ikkagi vene kapitaliga. Ja Lätis on vene kapital üldse, on, on nagu määravam. Kui Läti kapital ja määravam, kui meil Eestis vene kapital ja Ta oli ka Moskvast umbes 60 näitleja tagasi näitlejate tase, kes seal olid, noh, ütleme Jankovskiga eesotsas. See näitab seda, et, et nad suutsid need nimed sinna välja meelitada ja need inimesed tahtsid tulla sinna. Nii et see ei ole, ütleme nüüd Läti kino teene. Ja peale selle lätlased festivalil näitasid vanu filme, aga meil oli, tuli vesi väljas. Kui me nüüd läheksime edasi sinu mängitud filmiosadega, ütlesin, et oled mänginud kangelasi ja siis Sa oled siia veel muinasjutukangelased Mari Poppins siis Robertson ja ja, ja ütleme, kapten, granti lapsed. Ja siis tulevad negatiivsed tegelased, Arabella osa nimi oli ruuge tüüp Arabella mereröövli tütar, 82, Peeter Simmi film jah. Ja see mu üks lemmikrolle. Kes oli? Mäletad sõbralt Frait filmis musträstas saladus mos film 83. Ei mälet ja noks. Film vargus ukraina mingist huvida, mäleta. Jah, see on Jack Londoni esimene näidend selle järgi tehtud film ja see oli peamees osa, kusjuures sellega kummaline, samal ajal tehti Venemaal sedasama versiooni, tehti ka Mosfilmis ja seal mängis seda noksi, osa mängis Juozas Budraitis ja kui me kokku saime, siis me ei uskunud 11, et me mängime samas sama osa samas filmis ainult erinevates stuudiotes. Mis filmi osa sa ise kõigepealt mäletad või kõige enam hindad, kui ma nii küsimused neile arvukalt mängitud? No kui sa nüüd tänase päeva seisuga küsid, sest ma olen ka erinevalt arvanud tänase päeva seisuga kindlasti pean ma kõige määravamaks tilulanspeegelit ja seda selles osas mind ka mäletatakse suurel Venemaal. Jaa jaa. Mitte ainult mitte ainult alov ja nõuab on ikka head režissööri. Ja juba surnud ja Soomeski tuntakse seda filmi väga hästi, sest Ta ta on tõesti grandioosse tehtud film ja ta oli omal ajal kõige suuremat Pütschetiga film, mis liidus üldse tehti suurema, tähendab kallim film kui sõda ja rahu. Ja siis ütleme film veel, mida ma alati meenutan tänu sellele, et seal Ma sain palju väga lähedasi sõpru ja oli huvitavad võttepaigad, oli kapten, granti, lapsed ja film oli film, mulle väga meeldis ja ta meeldis eriti lastele kaasa arvatud ka eesti lastele. Minu teada on teda mitu korda eesti televisioonis näidatud. Ja eesti filmidest meenub, võtan ma alati kõige soojemalt uku harud ja tähendab töö mõttes. Ma ei oska, öeldakse resultaadi mõttes, ka on mulle väga lähedane film doktor Stockmann. Peaks mängima nüüd puhkuseks muusikat. Sa valisid välja mingi loo. Saates Eesti filminäitlejaid on stuudios Lembit Ulfsak. Tean, et sa oled pärit koerust ja koolis käisid Räpinas. Ja ma sündisin koerus, elasin aasta seal, siis elasin Tallinnas kuus aastat ja esimesse klassi läksin Räpina keskkooli lõpetasin seitse klassi, seal. Pinginaabriks oli Räpinas Leo Lapin. Oli esimesed ja esimesed aastad olid. Ja siis hiljem oli esimesed päevad, sest meid löödi laiali. Olite liiga alati hallatud. Teatriga puutusid sa lapsepõlves kokku, see on niisugune tavaküsimus ja tean, et sa laulsid laulu variaak vist juba lapsepõlves, kus sa seda teed? Kõik info levib. Ja ma olin niuke päritsialist kohe meil oli meeskoor või poiste poistekoor ja siis ma olin seal solist ja kultuurimajas, kui olid mingisugused need peod, siis ma ikka vahest laulsin. Pioneeriliikumises pettusid, kui torkasid koondusel tüdrukut nõelaga tagantpoolt ja tehti selgeks, et pioneer nii ei tee. Sinu poliitiline protest jah? Jah. Kui sa laulsid, miks sa ei läinud muusikateatrisse, miks sa pole läinud, kui sa juba juba lapsepõlves sinnapoole kaldusid? Mul isa ostis akordioni, aga ma viskasin selle kaevu, sest mul ei olnud püsivust ja, ja ma ei saanud nootidele pihta. Ma ei õppinud ühtegi nooti ära. Aga kuidas sa lavakunstikateedri lõpetasid, tean, et et Panso oli sulle madu ja sina temale, küülik, aga ikka lõpetasid ära. Noh, see on niuke suusoojaks öeldud kuskil intervjuus ilmselt ei olnud, tantsu ei olnud madu. Pansoli suur õpetaja. Aga et mina küülik olin, see vastab küll tõele arvatavasti esimesed aastad ja võib-olla see oligi hea, sest kuna ma kartsin teda, siis ma püüdsin kõike teha, mida ta õpetas. Aga kogu see vahekord muutus tõsisemaks siis, kui ta mu teiselt kursuselt võttis noorsooteatris lavastusse kevadkiirt mängima. Ma olin teise kursuse üliõpilane, kui ma sattusin juba professionaalsesse teatrisse ja siis ma mängisin Panso käe all veel Indrekut Tammsaare, inimene ja revolutsioon, see on siis kolmanda osa järgi. See oli ka siis, ma olin kolmandal kursusel ja pärast seda võeti mind teatrisse poole kohaga tööle juba. Mis on või oli lapsepõlves sinu kõige esimene mälestus, mida sa praegu mäletad, see on su esimene mälestus. Esimene mälestus on, kuidas ma kakaga määrin, kiike, millest ma leban. Ja kas sul on mõni tähendusrikas juhtum oma elust? Oi-oi. Kui tähendusrikas ta nüüd on, ma elasin. Aastast 48 kuni 52 elasin Suur-Suur-Karja tänaval, seal, kus on pirukabaar teisel korrusel ja nägin kino sõpruse ehitamist, nägin seda suurt auku seal siis kuidas tehti vundamente, kuidas seda kino ehitati. Ja isa luges mulle lehest, et seda kino ehitab kuulus ehitaja Christian kärber. Ja siis ma lehvitasin talle aknast ja ta oli lihtne töömees, ta istus seal kuskil Müüripeal, tema lehvitas mulle vastu. Ühesõnaga, minu silmadele ehitati kino. Ja ma nägin seal ühte kohutavat õnnetust, olin akna peal, kui kukkusid trepid ehitajatele peale ja seal sai mitu inimest surma. Nii et võib-olla see kino ehitamine ja, ja mis, mis selle kinoga kõik võib juhtuda ja ja, ja õmbluse. Aga nüüd on sellest väga palju möödas. Mis sa arvad, kuidas on Eestimaa? Ütleme sellest ajast ma ei päri, aga viimaste aastatega teisenenud, mis suunas? Sest sa oled näitleja, sa pead mängima publikule, sa pead jälgima inimesi tundma, sa oled meedium. Mitmes suunas minu tutvusringkond või minu tuttavad? Ei ole, ei ole muutunud. Nad on sellised, nagu nad olid ja minu tutvusringkonnas on väga palju andekaid inimesi, lihtsalt nende võimalused on, on nüüd suurenenud, nende ütleme, tegevuse amplituud, laienenud ja, aga aga selliseid poolduda Ta vaid või vähem tuttavaid inimesi, olen ma näinud, kus raha inimese lolliks ajab ja ja, ja see raha hankimine ja selle raha järgi jooksmine, mis business üldse on põhimõtteliselt see äri tegemine? Kuidas see ruineerib inimesi põhimõtteliselt, sest et kui sa ikka kellelegi võlgu oled ja äri nässu läheb, aga nässu võib iga asi minna servile ruineeriv inimese täielikult. Ja ma olen kuulnud, et psühhiaatrite poole pöördub väga palju. Aga Eesti väliselt on muutunud noh, see nii elementaarne seda näevad, kõik on, on väga palju muutunud ja meie, kes me siin elame, me võib-olla ei märkagi seda ka need, kes siin harvemini käivad, räägivad seda kõik. Ja muidugi on muutunud, on, on kohutavalt, kui häirivalt või, või ehmatavalt on muutunud noh, näiteks sinu erialaajakirjandus, kui sa seda vead oma Ja, ja paljud asjad on läinud oma õigetele kohtadele. Anna andeks, aga ma arvan ka, et kinosituatsioon on vajunud või loksunud oma õigesse kohta, kus ta, kus ta arvatavasti peakski olema. Nii nagu nii nagu paljudelt muudelt aladelt dotatsioon ära võetud ja, ja. Mis on õige, maailm läheb oma oma kohale, ta liigub ja loksub nagu mingi sõrestik. Kui on selline elukorraldus siiski jah, nagu selles mõttes poliitikas ma olen, ma ei ütle mitte isikute poolt, vaid ma olen. Põhimõtteliselt ma ei olnud Isamaa fänn, aga, aga ma olen nende nende poliitiku poolt. Juba sellepärast, et et see parempoolne poliitika nii kultuuris kui majanduses ilmselt paneb, paneb asjad kõige karmimalt ja kõige õiglasemalt Paika. Võib-olla see on julm jutt, aga, aga see on kaine, see on, see on tegelikult, ütleme nii, seisukohalt on kõige kiirem ja kõige ratsionaalsem kõige õigem viis jõuda sinna, kuhu me arvatavasti pik tahame jõuda. Sa oled öelnud, et kes aitab ennast, aitab ühiskonda. Jah, see on siis. Ma olen nii öelnud ja oled ahsoo, Mart Laar vist on ka nii-öelda neid kokku viia ühte. Ma arvan jah, et kes aitab ennast, see aitab oma oma riiki. See on, see on õige. Ma ei usu, et ma selle ise välja mõtles. Seda on öelnud ka laiemalt teised mehed enne kandi ja Tolstoi ja kuidagi seda just millest on kõneldud ja. Nojah, see üks, üks maailma kõige õigemaid lauseid, help, yourself, aita iseennast, see on. Kui selle järgi hakata hakata üldiselt käituma või elama, siis ma arvan, et see on kõige õigem tee. Kas oled mõelnud, kui ma küsin, mida sa pead enda kõige ilmekamaks või, või tähelepanu väärivaks iseloomujooned? Tähelepanu väärib omaks, sa pead silmas, mille üle ma uhke olen. Jah, ei, ma praegu mõtlen küll, noh, ütleme kõige tähtsam või olulisem või mida sa sõidad, kõige kandvam hakkas iseloomujooneks. Sa võid uhke olla sellele. Ei, mul on ka väga palju halbu iseloomujooni ja, ja ütleme nii 50 50 tulevad nad lõppkokkuvõttes. Aga räägime praegu positiivsest. Mida sa kõige vähem sallin seal järgmine. Positiivseks iseloomujooneks võib-olla ma pean seda, et ma olen harjunud. Enda tegude eest vastutama ja minu minu üleval pidada perekond, järelikult ma pean. Ta on vastutama inimeste eest ja järelikult ma pean ka tegema neid asju, mis mulle ei meeldi. Selleks, et minu pere elaks. Ja sellega seoses siis vast võib-olla ma olen tahtejõuline, teatud hetkedel. Ja kõige vähem sallid sa endas, mida. Ma ei teagi, kas see on iseloomujoon, aga arvatavasti kuhugi sinna rindele kinorindel olema oma närvid jätnud ja arvatavasti see liigne närvilisus. Mis, mis vahel isegi võib-olla hüsteeriaks kasvab? See on joon, mida ma endas häbenen ja, ja mida ma kahjuks ei valitse. Professor Higgins ütles, ütles Tigmal joonised et selline ma olen ennast muuta ma ei saa ja ei tahagi, et tegelikult ma tahaks, aga, aga arvatavasti ei tule välja. Mida sa üldse inimestes teistes kõige enam hindad? Ma hindan teisi inimesi Siit muuta enda juures ühte asja, mis oleks või sa oled juba vastanud. Muuta tead, ausalt öeldes ma ei tahaks midagi muuta. Jah noh, sa oled näitleja, mis sulle enda ilmes ei meeldi. Sa pead silmas seda välist Vist jah, jaa välist olekut. Tead asi on selles, et ma oma ilmet eriti üldse hinda. Mina iseennast ausalt öeldes kuhugi ei ole sokutanud, mind on võetud. Ja ma ma suhtun endasse võrdlemisi kriitiliselt, ausalt öeldes juba juba ammust ajast peale. Aga juba KuMul selline ilme on siis, siis las ta selline olla ja ma ütleksin sulle veel. Et kui ma näiteks kosuksin mehelikumaks, muutuks paksemaks, läheks niimoodi, arvatavasti siis ma jääkski oma filmitööst ilma mu esimene filmitöö oli-ga seotud tuberkuloosiga ja sealt edasi on tänu välisele võib-olla mu mu töödanud sellised. Mis puhul sa valetad? Valetan Ma küll hästi harva. Aga ma valetan siis, kui tähendab see vale. Aitab, aitab säilitada. Ütleme, inimsuhteid, kui ta on häda hädatarvilik selleks, et säiliks mingi staatus, koomida ma hindan siis ma olen sunnitud valetama, sest lõppkokkuvõttes ma ei valeta, põhimõttelisi asju ma vahet valetan väga võimalik inimestevahelistes suhetes, kus on kriis. Kas sul on oma lemmiktegevus ka? Lemmiktegevus kui siis söögitegemine Nüüd ma olen teistelt sinu kolleegidelt pärinud. Samamoodi, kui sa sureksid ja tuleksid maa peale tagasi kas inimese või asjana või loomana, siis kes või mis oleks? Kui ma tuleksin tagasi, siis ma tahaksin tulla oma laste isana. Või kui see on, kui ma olen hiljaks jäänud, siis oma lapselaste vanaisana Kas sul on mõni oma lemmikütlus, Maxi, mida sa endale aeg-ajalt kordad, või on neid palju? No ma olen ära unustanud kelle, kelle ütlus on, aga ma mäletan, et ma lugesin seda seal inserist. See oli, olen tihti kasutanud ja mõelnud seda selline väljend, seda armastas juhtuda. Ja sa oled öelnud, et, et näitleja elu on nagu ta on juhuslik, kas ta on ikka nii juhuslik? Kahtlemata on juhuslik. Kas me ei peaks praegu kuulama teist lugu sinu lemmikul Joe bossilt või? Käit Bushilt ja kui sa lubad, siis ma tervitasin selle looga oma naist Epu. Saates Eesti filminäitlejaid on stuudios Lembit Ulfsak ja Jaan Ruus. Tuleme tagasi veel enne lõpetamist, saate alguse juurde selle imidži imago loomise juurde, mida film lubab ja pakub. Sa oled filmimine maailma läinud kaamera eest ja kaamera tagant samas kui sa oled näitleja olnud, sa oled lavastanud ise filmi keskea rõõmud ja lammas all paremas nurgas. Missugune peaks olema eesti film? Eesti silm, miks ma pärin meie TEHA Kinkongi ega Sillasid, sest see maksab miljoneid dollareid, ei saa panna filmi dinosauruseid. No ütleme, Spielbergi iidi, extra restor jal, maaväline olend. See on südamlik film ja ma ütleksin, et sinu lavastatud lammas all paremas nurgas, mis on noh, tüüpiline Skandinaavia lastefilm on sama südamlik. Nii et meie isa konkureerida nende võimsate vahenditega, aga me peaksime leidma nagu omalaadi ja kuna meil on nii palju andekaid inimesi, siis on vaja, et see film ikka säilib. No eks sa vastasidki sellele küsimusele tegelikult Eesti film peab olema eestilik ja, ja seda ta viimasel ajal on ja ausalt öeldes ma arvan, et Eesti film on suhteliselt maksimaalne viimased aastad. Selline ta võikski olla. Nüüd filmikunst film. Loob tegelikult inimese jaoks eeskuju loob uusi maailmu ja näitleja oma tege vusega niisamuti. Ja noh, neil, kes pidevalt kinos käivad, on hoopis teine ettekujutus maailmast võrreldes nendega, kes kinos ei käi. Ja meie kui me praegu ju inimeste poolt kujundatud taasloodud maailmas mitte ainult jumala poolt loodud maailmas mis oleks sinu sõnum, kui sa oled filmilavastaja, mida sa tahaksid inimestele öelda või mida sa üldse tahaksid nagu filmi panna? Tähendab see eeldaks, et ma, ma tahan hakata filmi tegema, kuna ma ei taha hakata filmi tegema, siis ma vastaksin, mida ma tahaksin filmis näha. Ma tahaksin filmis näha ausalt öeldes Headust. Ja ma vastasin su küsimusele. Sinu lammas all paremas nurgas on lastele muidugi ka täiskasvanutele. Vaataja on laps, mis sa arvad, missugune põlvkond meie lastest kasvavad? Kes praegu on lapsed, sinu filmivaatajaks? Jumal, seda teab, selliseks kasvab nagu ühiskond võimaldab, nagu me kõik võimaldame. Ma arvan, et kindlasti vabamad ja, ja küünilisemad ja ratsionaalsemad kui meie, meie sinuga põlvkond. Ja kindlasti tähendab kindlasti suuremad internatsionalistid selle sõna tõelises tähenduses, nad näevad maailma ja ja, ja Eesti muutub ka samas suunas, ma usun. Sa oled lõpu eel muutunud õige napisõnaliseks, meil on nüüd küll kolm minutit aega, aga ma tahaksin veel vaadata salateaduse järgi, sinu horoskoopi, sa oled sündinud neljandal juulil 1947 ja sa oled siga ja vähk, kui ida ja Euroopa horoskoobid kokku panna. Ja salateadus ütleb, et Sales piparkoogisiga sa pead olema ettevaatlik. Pead hoolt kandma, et sind ära ei söödaks, maiustataks, kas sa ise horoskoope loed ja mis sa arvad neist? Ma loen üsna harva horoskoope ja, ja horoskoopide siis mulle meeldivad eriti need read, mis ütlevad, et teie materiaalne seis muutub järgmisel nädalal paremuse suunas. Ma vaatasin sinu sünnipäeva ümber, tuleb välja, et neljandal juulil on sündinud hiina kallabrintsiida kuuendal juulil Sylvester Stallone, kolmandal juulil Tom Cruise, kes meil mängib aga esimesel juulil peaaegu peaaegu lähedal sea-aastal, nii et ka siga ja vähk on Charles loostan sündinud 1899. Briljantne karakternäitleja, ta võis mängida nii sadiste kui kui häid mehi ja, ja lihunike ja riigimehi ja kohtunike ja kunstnike ja ja kes on sinu eeskujud ja balevused? Filmis me peamegi lõpetama, see oleks nagu nagu viimane küsimus. Näitlejana on mul kindlasti eeskujuks alati Ants Eskola. Ta on nii teatri kui filminäitleja. Väga võimalik. Ma ei mõelnud selle peale. Ja tema memuaarid on muide ka üks minu meelisraamatuid, ma loen ikka aeg-ajalt seda. Suur tänu sulle. Saates Eesti filminäitlejaid oli külaliseks Lembit Ulfsak ja teda usutles Jaan Ruus.