Ning stuudios on taas Avo Üprus ja Ene Pilliroog. Ma räägime edasi luuletamisest ja luuletustest. Kuulame muusikat. Stravinski. Avo Üprus laeb meile nüüd oma luulet raamatust hävini aeg. Välja valisite. Ta ei vastanud mulle selgelt, kas ma pean valima kõige õelama või kõige leebema ja sellepärast ei olegi ma veel valinud, vaid lasen niisama sõrmede vahelt neid lehekülgi läbi libiseda. Ma ei peagi vastama, ma olen saatejuht. Ma küsin, teie vastate, see on poeedi enda teha, mida ta soovib lugeda tänases öös. Hullu eremiiti lehvik mustas rüüs kes laupäeval kannab põletatud märki ei peaks ökonoomne ilma kord ka nüüd veel nimme gängitsema halli hullusärki või tark irooniliselt vaiki, surnuks, naerma või põlastama külmalt olematuks. Ka mitte heitma kapronsilmust kaela, et olnut pigistada hoopis olematuks. Ükskõik kui paks ei oleks, keedab valgel pori. Ükskõik kui nälginud tseeruka ei näi galerilt põgenenu, pole enam ori. Ja rihma otsas iialgi ei käi. Üht hullu termiidi lehvi mustas rüüs võib maailm enesele lubada ka nüüd. Siis põlenud silmad on hallid ja tuhased, ripsmed on jääs. Ei, kaitse neid lumevallid. Kõik toimub, su enesepääs. On surm ja elu ja valu on määrdunud, räpane tusk. Ent tulgu mis tuleb, kui palud, on alles ka tõrjutud usk. Et hullunud kotkaste paar. Kaarnad ja tegelikkus ja allakäik, vaesus ja rikkus ja külmunud koolnute saar. Ja ruumide laiuse pikkus. Kõik see, mis siin rõhus, rikkus, su südameverd, seisa. Su südameverd, seisa. Katus, külm ja võõrad lipud. Omas peres võõras lõhn mille, kelle küljes ripud, nägu, nuga, terav, kõhn, välja sirutatud, sõrmed. Luidrad, valged, veidrad käed. Oleks olla võinud õrnem. Kõik on tõsi. Mida näed? Põlata? Ju ometi armastada? Haru vääristamata halastada. Vastata igale kutsele viisaka keeldumisega ja ameti järgida neid kõiki. Suurimas. Iga olemise loomu määrab siht. See on kas olemuse jaatus või eitus. Aga ikka saatus. Olemus on kas eesmärk või lähtepunkt. Ideaaljuhul mõlemad. Ring on täiuslik kujund. Null pole midagi. Te sõitsite enne jaanipäeva, Hiiumaale oli see saar Hiiumaa. Kuhu te sõitsite ja miks? Tähelepanuväärseid sündmusi olnud. Nimelt pühitseti uuesti Pühalepa kirik. Pühalepa kirik oli üks nendest kirikutest, mille okupatsioonivõimude käsilased sulgesid ja kui sul seitsmekümnendatel aastatel paiknes kohalike võimude poolt sinna rajatud ladu. Need on sellest pühakoda saanud. Õigemini taasson. Ta ei sõitnud Hiiumaale üksi. No pean me siis kõik ära rääkima, mis ma olen teinud veidi. Jah ma sõitsin sinna koos Venemaa kenasti tööle, et alustada võtteid Ostankina ja Eesti ühise grupiga. Et teha üks dokumentaalfilm, mille stsenaarium mul enam-vähem olemas on. Vähemasti mille stsenaariumi nad minu käest tellinud on ja mille projekti nad ka heaks kiitnud on. Aga ütlen kohe ära, et ma ei ole veel lepingut alla kirjutanud. See peaks rääkima luterlikus kirikust. Mul on ilus idee. Ja kui seda õnnestub teostada, ei oleks paha. Aga mul ei ole seda nii väga vaja. Et ma hakkaksin sellepärast väga võitlema. Ma olen nõus selle kinkima, kui seda tahetakse. Kui seda ei taheta, siis mitte. Siis jääb see film lihtsalt olemata, aga see idee on minust läbi käinud ja ta on mind jälle sammukese surmale lähemale aidanud ja sellega on ta võib-olla oma ülesande täitnud. Kuivõrd kergesti hakusid sellesse ideesse Ostankina filmimehed? See oli nendepoolne initsiatiiv, et filmi luterlasest teha. Ja Eestis. Victoria režissöör Voleerib linov kes omakorda pöördus Mihkel Dixi poole ja Mihkel Tiks siis soovitas talle mind. Ja siis me kohtusime, vestlesime. Ma seletasin, et ma mingisugust igavat sellest õppefilmi või dokumente Taal filmidega halvemast ajast teha ei taha. Aga kui me leiame selle nurga, kuidas see ka mind huvitab, et siis ma oleksin nõus seda tegema. Ja kui me leiame, et selle filmi müümine saab olema eesti kirikule kasulik, siis ma lausa pean see. Ja noh, selle jutuajamise järjel sõitis ta Moskvasse. Ja võttis kaasa kolmel leheküljel mina esildise, minu ettepanekut ja nõudmised ja kui ta tagasi tuli, ütles, et Ostankina pool on sellega nõus. Miks just luterlasest huvi, neil pidi olema selle üle 20 teema, millel kõigest filmi teha ja kindlasti olid seal ka teemad nagu naised ja raha. Raha oli päris kindlasti tõelise kuld. Ma ei mäleta Glenofoligi kõhelnud, kas teha nüüd luterlasest kullast aga ta otsustas õieti seepärast, et see kuld, mis luterlasest peetud, ei aegu nii kiiresti ja seda ei seega ajahammas nagu seda roheliseks roostetavad metall. Kas praegusel hetkel on vara veel küsida? Võib-olla filmi ju ei ole veel võtteid, alles alustasite Tseedee nurk, teie vaatenurk. Kuidas nurk välja kujunes? Võib-olla sellepärast, et ise olen ma luterlane ja siis ma olen pidanud. Vaade sellele ütleb, et kindlasti kultuurilisest kontekstist tulenevalt see tähendab, et Eestimaa, mis on minu arusaamise järgi luterlik maa on mind üles kasvatanud, kuigi vahel tundus, et vastu tahtmist küllalt suureks siis oli see nagu loomulik. Aga teiselt poolt puhtalt bioloogiliselt. Kui minu meelest on luterlik usk nii selgelt ja ausalt tunnistanud inimese patusest nagu teised Paaril sajandil, mis väidavad inimese olevat jumala leidnud inimese olevat päästetud ja puhta kui inglikese, kellele võib juba haaknõelaga tiivad selga panna, tähendaks taevasse selle vastu. Luterlik usk ütleb, et puhtaks õndsaks võib saada üksnes armuste, mitte oma tegudest. Meie teod ei, pole kunagi nii head, et teeniksime, mis meile osaks langeb, kui neid arvatakse heaks õndsaks saada. Siis veel see minu meelest täiesti selge piiril elamise tunnetus. Ja see on see nurk, mille peale ma tahaksin filmi ehitada. Et me elame siin kõigepealt kahe maailma kodanikena, igavik igavikku kodanikena ja samuti ka selle ühiskonna kodanikena, kus me oleme ja peame mõlemas oma kohust täitma. Tõsi küll, kui on vaja valida, siis peame me otsustama jumala nõudmiste kasuks, mitte ühe või teise ajutiselt moodustava riisi kasuks siin maa peal. Aga seni, kuni need asjad ei ole vastuolus, peame me ka ühiskonna kodanikena käituma selles mõttes piiri peal olemine siis teiseks me oleme geograafiliselt tsindeeri peal ida ja lääne vahel ja sellest on juba nii palju räägitud ja samuti ka ortodoks aalse ja siis luterliku maailma piiri peal oleme mõneti ja tunnetame ilmselt teravalt ka seda piiri peal olekut, mida Lutter tundis, kui ta kloostrist lahkus, selleks, et täita oma kohust jumala eesmaailmas ja nii edasi ja nii edasi. Ühesõnaga võib-olla see piir oleks märksõna, millele ma tahaksin seda filmi ehitada. Aga teatavasti muidugi. Üheski dokumentaalfilmis tegijatel säilitada stsenaristi ideede soovi, nii et ma ei tea, kas õnnestub seekord. Te ütlesite, et me elame. Ometigi on meie ümber tänases päevas nii palju erisust ja erisuguseid liikumisi. Rahvas on mõneti segaduses, kõigest sellest. Torm läheb hästi uuest mis meie ümber on tulnud. Mida te arvate nendest kuus usunditest, mis on tekkinud tänasesse päeva? Neid on nii palju. Trotsin silmaga nähtavat surma pikka ja kaunist gurmavate igavest päeva. Mida näevad su silmad, on vale. Haletsemata heida kõrvale. Selja taha lõõmavad lõkked keset igavest hurmav päeva. Sinu tuhk tõuseb linnuna taeva. Ja kohe järgmine on ka. Kahelt poolt maad. Kerkivad su laud. Sosinal voogavad veed. Vana maailma ümberteed jooksevad taevasse kokku. Igaviku silmis määravad uued olemisvormid. Ületatud normid langevad mõnele maale. Kivistuvad käsulaudadesse. Kuni Kristuse tulekuni. Kõik teed ühinevad taevas. Lahustuvad üks teises jäävad alles. Alles igavikus leiad kaotatu. Tõeliselt enese leiad ületatuna ülendatuna olevana. Ilus Punavas loojangust looja. Kui Koit. Ja siit jätkab Stravinski. Avo Üprus, räägiksime tänases öös kirikuõpetajast teie olete oma elus ja töös osanud ühendada selle õpetajatöö kaks väga olulist poolust, sest te olete pidanud ka vajalikuks vaadata silma nii kannatanule kui ka süüteotegijale. Noh, rääkimata sellest, et patused oleme kõik, aga kui nii võtta, et ühed on jah, vangi pandud inimesed suletud, teatud raamidesse kinni pandud, teised on kannatanud kellestki ilma jäänud võib-olla ja teed teatavast paremini seda vaevade mere vaeva meie sees ja meie ümber. Ja kindlasti olete enese jaoks lahti mõtestanud siis selle, kes on kirikuõpetaja. Nii et kes on kirikuõpetaja Moe te lubasite, et kutsun intenam kiriku õpetajana saatesse. Mõned ametivennad muidugi praegu tõstaksid sõrme, ütleksid, et kirikuõpetaja peab olema alati kirikuõpetaja ja eks neil ole kindlasti õigus. Sama õigus on ka ilmselt minul kui mina väidan, et mina ei tunne sellist kirikuõpetajad, kes on suutnud olla 24 tundi päevas ja juba mitukümmend aastat järjest ainult kirikuõpetaja. Ma arvan, et me kõik eksime, selle vastamist peaks olema üks vaimulik. See sõna meeldib mulle rohkem. Sest kirikus, eriti meie luterlikus ja mõneti saksapärases kirikus on õpetamise roll väga suur. Ja siiski ei ole mitte ainukene funktsioon, vaid üks mitmest tahust. Nimelt on see inimene, keda vaimulikuks nimetatakse ja mõnikord ka kirikuõpetajaks. Praegu nii preester, kes sooritab jumala ees oma ohvritalitust ja Teenib jumalat ja vahendada inimeste palved jumalale. Teiseks on ta karjane, kes hoiab kogudust alles kolmandaks või ka kolmandaks andases õpetaja, kes peaks ka õpetama neid asju, mida pühakiri meile on ilmutanud ja mida see Vaene, aga ometi on rikas ja nii õnnetu ja ometi nii õnnelik. Inimene, kelle peale kavus koorman pantud võib edasi anda. Aimu saanud isa on, millest aimu tohib ta teistele anda. Ma ei tea, mulle tundub, et oma igapäevases elus olete leidnud just selle tee, kuidas inimesi aidata. Ja teie tööd teedest osa saades olete osanud leida selle hingehoidja. Siin ma pean kriminulli seinad on küll ütlema, et mina ei ole midagi osanud leida. See kõik on minu peale pandud, nii nagu ta on. Kaugeltki ma ei arva, et ma arvan, et see on midagi suutnud selgeks õppida, kuidas seal peab olema? Ma ei tea, iga päev iga hetk on uus ja iga päev ja iga hetk võtad seal koorma uuesti enda peale kannad, sest sa pead seda tegema. Kui sind on pandud seda tegema, siis tuleb seda. Jesaja raamatus on koht, kus räägitakse müüriauku seismisest ja kui sind on pandud sellesse müüriauku seismiseks siis seisa loobita, kui sealt odadega või millega tahes. Normaalinimene täidab oma kohust jumala ees. Inimese kohus on maailma teenivalt valitseda. Inimese kohus on ligimest toetada. See on normaalne ka siis, kui ta ei ole kirikuõpetaja. Kirikuõpetaja lisaks peaks suutma. Mitte laskma omaenesearmastusel häirida tööd suutma mitte eelistada ennast nendele, kes tema juurde tulevad. Otsekui sul on sageli viimase võimaluse juurde. Kirikuõpetaja peaks saama nägema oma täieliku kõlbmatuks, sobimatuks sellesse selleks viimaseks võimaluseks olemiseks. Ja täna siis võite seda võimalust siiski olla. Kirikuõpetaja peaks olema, see lausunud mõte ei ole originaalne, vaevalt et varasemadki olid, aga seda viimast ma olen tõesti lugenud prantsuse katoliku preestrilt, kes ütleb, et oma jumalale, et jumal, luba mul olla see tühi paik millel jumal inimene kokku saada lahti öelda kõigest, mis on mulle kallis minu oma tõlgendanud sinna seda ja elada ainult sellepärast Need, inimesed võiksid elada. Et nad võiksid hoida seda, mis neile kallis on ja et nad võiksid ka selle andeks saada jumalalt, et neile midagi võib-olla on kallim kui jumal. Et nad samal ajal jõuaksid lähemale sellele tõdemusele. Et see midagi ei ole kunagi selle väljendamata kõrval, mis on jumal ja nii edasi, nii edasi. Millal te jõudsite eneses selgusele, õigemini, mis tõukas teid, mis ajendas teid mõtlema inimestele kes teatud tõsise teo tagajärjel olid ja on ühiskonnast välja tõugatud teatud ajaks? Ja Me tunnistame, et eks me ole neid unustanud sellel ajal, kui nad istuvad eeluurimiskongis ja vanglas ja nad on nagu kadunud või. Ka me oma igapäevastes mõtetes ei ole ju sageli vangidega. Miks teie kunagi astusite selle esimese sammu nende poole? Mind on alati huvitanud kirgede inimesed, need, kes teevad midagi kira pärast. Ma armastasin vabaduste eeskätt ja seda juba lapsepõlves. Sellal kui enamust lugenud veel ja kas või sellepärast, et üks tema raamatutest oli kuulutatud kohustuslikuks kirjanduseks, ülejäänud kõik olematuks nimetatud varjutatud sortsid või Caromaazovid. Ühesõnaga midagi õnneks, et midagi on eneselahestatuses. Ja kui väga otseselt vastata, sest seitsmeteistkümnendal sünnipäeval sain ma kakluse eest kaks aastat, oleksin noortekolooniasse. Nii et võib-olla siis võiks alguse sinna tõmmata. Meedamatud algused on ikkagi subjektiivsed ja oled. Aga olin seotud ja ka kõik järgnev. Ja ka see, et nagu te ütlete, et me kaldume unustama. Sellepärast et teie kaldute neid unustama, pean mina seda meelde tuletama. Selleks, et nemad seal teese kalduks unustama seda. Teie siin väljas olete inimesed ja teie siin sees, kus teie sees olete, jagus mustemad, nemad seal teises sees, mis teie jaoks väljas on, teie elust väljas? Ei unustaks ära seda, et nemad on inimesed. Me kõik oleme inimesed lihtsutada meeles. Ja siis on teid veel süüdistatud selles et kas te ikkagi olete vaadanud ka nendele silma, kes on kannatanud. Nojah, mul ei lähe, kui hüvitisega järele. See oli väga valusin. Kummaline. Loovaid laimavaid kirju või ajalehe repliike on olnud palju, aga see oli kuidagi eriline, kui millal see nendes ollagi. Mõni nädal ehk on möödas, kui ma Toompealt tulin alla ja. Eks see on kiire, kiire sammuga, üks vanem 50-ni mees peatas mind. Avo Üprus ja. Ja ma andsin talle kätte ja ütlesin, jah, ma, aga ma jooksen. Sei, võta teiega. Sellepärast, et teie olete see, kes kaitseb mõrtsukaid ja hakkas karjuma, vaadake kõik, see on see Üprus, kes kaitseb mõrtsukaid. Mul oli väga pahast, ma mõtlesin, et ta võis olla väga kannatanud kellelegi läbi et ta seda nii tegi. Ja ma tean, et tema vajaks kaitset. Tänu vajaks hingeliste sotsiaalset taastamist, rehabilitatsiooni. Aga siiski samavõrd vajavad seda ka need, kes ise kurja teo sooritanud ja nõnda ise selle kurja teo esimesed ohvrid nii oma hingeõnnistuse kui sellega kaasuvate kannatuste seisukohalt nii sellelt sellelt seisukohalt paremad või kui tohib nii öelda Nende hulgast mõtlevad oma kurjale teole kahetsusega ja kannatavad sellest sageli rohkem kui võib-olla need, kelle vastu nad on selle põhjustanud kui need, kes seda ei mõtle ja ei kannata ja kes, kes Kalestuvad ja kes selle tõttu veel annetamas seisund. Aga ma tean muidugi, et sellist juttu ei ole enam eriti vist mõtet rääkida või täpsem oleks öelda, ma enam ei usu seda mõtet rääkida. Saan õige, ma elan selle järgi. Aga ma ei arva, et eriti palju inimesi seisukohta jaganud Teil on kohutavalt suur koorem kanda sest juurde tulevad alati inimesed oma hädade ja muredega ja mulle tundub üsna sageli Ta lausa kallavateid üle kogu selle vaeva ja murega mis kedagi antud hetkel rõhuvad. Ja te peate siis lohutama, abi andma, ära kuulama. Esiteks, see võtab aega. Teiseks, see vajab jõudu. Kuidas te ise taastuta, te saate selle energia. Nii selle asjaliku töö juurde minnes. Jättes kriitilisemad avaldused kõrvale nagu ajakiri arm ja luulekogud ja valmivate stsenaariumit ja filmid ja nii edasi, jättes kõik selle kõrvale, räägime sellest, et Te mõtlete ju ka inimestele, kes tulevad vangist välja ja neil ei ole kutu ja neil pole tööd, neil on vaid veidike raha taskus. Te mõtlete üsna konkreetselt, et kus nad elama hakkavad ja kuidas nad lülituvad meie sekka taas. Mida te teete? No üks nendest asjadest, mida on õnnestunud jumala abiga, ta on. Üks organisatsioon on mida nimetatakse sotsiaalse rehabilitatsioonikeskus, mis kuulub polüfunktsionaalses iseseisva töö Iseseisvate organisatsioonide, asutuste liitu, kristlik Ühendus ja sotsiaalse rehabilitatsioonikeskus tegelebki järelhooldusega Eesti Vabariigis. Rehabilitatsioonikeskusel on leping riigiga, see tähendab siseministri allkirja ja sotsiaalministri allkirjaga kinnitatud leping, mille kohaselt me toime anda. Lihtsalt kui hingelist abi kui ka lihtsalt nõustada inimesi, kes vabanevad varju kes vabanevad vanglast ja kes vajavad varjupaika või nõu. Oleme ehitanud või õigemini taastanud tsaariaegse maja Tartus, kus alaealiste kolooniasse või muidu noored eksinud võivad saada peale vabanemist peavarju. Neil on Viljandimaal sotsiaalse rehabilitatsioonitalitus ja Tallinnas sotsiaalse rehabilitatsioonikeskus mis ühtlasi ehitab, praegu taastub jälle, peab ütlema, et vana maja Tallinna linna serval seal on kolm korrust ja seal on palju tube inimestele, kes on koduta jäänud ja kes on vanglast vabanedes võimetud ühiskonda lülituma, ilma et nüüd keegi sõdurist toetaks. Meil on hea meel, et see valitsus on andnud välja ka meie ettepanekul määruse vabanenud järel hoiukohta. Ja meil on hea meel, et nad saavad praegu toetust vabanemisjärgselt selle määruse kohaselt, mis on 18 korda suurem kui eelmiste valitsuste ajal. Ja mis ei ole küll suur, aga võimaldab siiski alustada oma elu. Siis on meil plaanis ja mitte plaanis vaid tegemisel. Veel üks kummaline rehabilitatsioonimaja. Sangaste kogudusemaal ma olen väga tänulik koguduse õpetajale Ivo pillile ja koguduse juhatusele, kes lubas meil selle maja püstitada. Nende kirikumõisa ajal olen sammaldunud nendele inimestele, kes on langenud kuriteo ohvriks. Ma pean siin silmas Raskasingelises kriisis olevaid ja mingisugust taastumisperioodi vajavaid inimesi. Mõelgem näiteks kas või vägistamisohvriks langenud naistele või siis väga suurt vägivalda või materiaalset kahju kannatanud inimesed, kes on sageli nii suures segaduses, et nad ei oska edasi elada. Me oleme mõningaid selliseid inimesi saanud aidata ka varem. Nimelt meil oli leping talupidajaga Harjumaal lepingut, kohast koostööd me tegime peaaegu kolm aastat ja tema juures said siis eri aegadel pea varjuni vabanenud inimesed, kui. Raske, aga see oli kõik nii vajalike normaalkristlike katises, nende inimeste ülalpidamiskulud, kuni me leidsime oma töötegijate abil neile siis ka ühiskonnas, kuhu nad said tagasi või edasi minna. Ja Sangaste. Kestid majanduslikult toetavad töö vajab ju väga suurt tuge. Rehabilitatsioonikeskus on nagu mõtlesin lepingulises vahekorras riigiga. Vanemate nõustamise ja aitamise kulud katab riik. See tähendab, et meie sotsiaaltöötajad ja vahtmeistrid ja teised töötegijad saavad raha riigieelarvest. See raha kantakse neile üle. Kristliku rehabilitatsioonikeskusena maksame palgad ja samuti selle 1000 aga majal oleks vaja miljonit, ütlevad ehitajad. Teine pool on puud. Nad häid annetajaid. Tõsi küll, need on olnud enamasti väljastpoolt Eestit. Annetuse teel on suured, aga nad on võimaldanud siiski kogu aeg midagi teha. Me oleme rahad kõik ära kulutanud töö tegemise peale. Andnud igaüks oma osa selleks et taoline heidikute ja kodutute ja kuriteoohvritega tehtud töö üleüldse saaks Eestis toimida. Ma loodan, et see leping jätkub ka eelolevatel aastatel ja me saame seda teha. Kui palju Sangaste taastuskodu valmimiseks raha vaja araks? Ma arvan, et praegu on temaga nii, et vundament on olemas, selle makses kristlik ühendus oma üldkassas seal oli kus oli 26000 siis sellel on nüüd peale ehitatud maja karkass, nõustasime, valmisid detailid firmalt antimatet ja see firma tegi meile hinnaalandust, kuna oli tegemist taolise majaga. Siis oleme me suutnud osta eterniidi sellele katuseks aga me jõua praegu maja kuidas seda nimetatakse vooderdist ümber ehitada ja siis jäävad veel kõik sisetööd. Ma arvan, et see võib olla ligi 100000 kokku. Nojah, aga suur on juba tehtud. Suurem osa on loomulikult tehtud ja kui muud üle ei jää, siis võime. See ei ole veel ilmselt tänase päeva küsimus ja ma loodan, et me siiski leiame need vahendid. Ja täna veel tööseisusel. Praegu konkreetselt praegu on täna ja homme seal ehitatakse. Ja need arved me jõuame veel kinnikumaks. Aga ma ei saa vist teha ühtegi lepingut, kui mul ei ole tagatist maksmiseks ja seetõttu tuleval kuul. Võib-olla ma ei saa lepingut sõlmida edasi. Nii öösel ka tööst. Aga öösel k armust. Ajakiri arm. Millal hakkas ilmuma, kui sagedasti ilmub, kes teevad kaastööd? Kust osta saab? Millest kirjutatakse? Reklaamist. See oli alguses kristliku ühenduse ajaleht mis kandiski sama nimetust kristlik Ühendus. Ja kui ma nüüd õieti mäletan, hakkas ta ilmuma kasse võis olla 80 990 90 ilmselt nii-öelda siis ilmus paar aastakest ebareeglipäraselt ebaregulaarselt ajal oli paar kuud vahet ja vahel isegi rohkem ja ja siis me tegime möödunud aastal hüppaja, läksin ajakirjaks, kuna ta juba ilmus pigem aja kirjalikult ja materjalid olid mitu päevakajalised, vaid sageli sellised Esseistlikulaadi osaliselt kunstilised ja osaliselt õpetad. Möödunud aastal ja sel aastal tuli nüüd veel uus number. Meil on ajakirjandusleviga leping ja nad võetakse müüki ja võib-olla me saame siis poolsummadest, mis on kulutatud ajakirja tegemiseks tasa. Vähemasti ma loodan seda. Muidu oleks päris paavsti. Ja miks nii halvad ärimehed, oleme osa ajakirjast, nii nagu ajalehest jagamine tasuta, sest kõik needsamad vangiga vaestemajad tahavad ju ka lugemissaadud. Ja sinna me teda viime. Ajakirjas on käsitletud siis nii kristliku varjupaigavanglatööd kui ka täiesti teistsuguseid aineid. Näiteks nagu pühakute kalender ilmub, meel ilmub ajalehes, ilmub ka järgnevalt läbi ajakirja, mida teeb dialoog süstemaatika Kalle Lindi. Siis järgneva jutuna jookseb läbi roomakatoliku preester Einar Laigna. Kultuurilist bioloogiline Euroopa käsitlus, kui nii võib öelda siis on jutud kloostrist ja vähemusrühmade elust selles numbris räägime mustlaste elustada. Järgmises tõenäoliselt puudutame kurdide probleeme ja nime kirjutama asjadest mis tunduvad olulised olevat. Ja millele meie arvates ülejäänud ajakirjandus ei ole sellest vaatenurgast vähemasti piisavalt tähelepanu osutanud. Tiiu Aasmäe, kellega me kirjutasime koos Pöial-Liisi nimelise näitemängu on selle ajakirja juures põhitegija ja lisaks veel ka eesti kiriku kaastoimetaja Marika koosnets ja tehnilise sekretäri ase. Ajajana toimib kristliku ühenduse vastutav sekretär Ilvi. Küll nii, et ajakiri arm on taas ilmunud uue numbriga ja kõik see jutt, mida praegu Avo Üprus rääkis, ei olnud üldse mitte reklaam selle ajakirja kohta, et see oli teade, et on ilmunud. Ja meie aeg siin tänases öös liigub, oleme jäänud rääkima ja rääkida oleks veel paljust, aga tahaksime muusikat ka kuulata ja tahaksin teile Avo Üprus öelda. Enne kui te nüüd oma luulet veel hakati meile lugema tänaseks üks suur tänu selle eest, et leidsite aega ka meie juurde tulla. Kuulaksime tee luulet. Mu elamuste õilistatud hulk käed libisemas ületuaalia marmor palge. Aed tumeroheline. Ja Buy öine vari. Ning üsna näoligi üks langev udusulgmäelt laskuv valge laps. Õhk kerges kleidis. Täht kauge külm ja üksildane vaim. Ja valgus läbi teemanti, mis valgub, kui klaasivein. Mu öises aias algab tänupalvus. On südame silmad on valge, tuhk on toda ja leegitsev tee. On elu. Üksainuke õide puhk, joovastav lõhn, üle vee. On valgus pimedas ruumis, kui siht on valgus ja vaimsest hääl. Oh võta, oh võta see kaitsekiht mis korpas mu südame pääl. Seda lund, seda lund, seda lund vaid ei tahagi midagi muud. Seda valget ja kohevat lund, vaid, et taevast, tähti ja kuud. Ja metsarohelist lootust. Tumedat tumedat tuska ja halli ja sinist ja punast ja kõikidest põlatud musta. Seda lund, seda lund, seda lund vaid. Veel suruda vastu suund. Kulun hirmuäratavalt õhukeseks. Pilkudest kõnest. Mu kulun läbipaistvaks, valusaks õrnaks. Nüüd iga valgus valgub minust läbi. Maa laseb enda küljest lahti oma lapsed, mõned. Ja ma ei julge seda nimetada mõrvaks. Need tunnen, kuidas valgusest saab häbi. Mattardun langemises, karjaid koolvaks, kõrvaks. LED valgus valgub tõeliselt must läbi. See särk on elust nagu unest nõdrameelsest. Su surmateate võtsin vastu nagu ehte. Kui hinnalise pärli, mille ilus, näen ürgse õlipuu alt toodud haljast lehte. Ma küll ei mängi sellega vaid hingan sisse välja sisse. Sa sünnid ümber minu hingamisse ja tõuseb sellest igaveses elus. Ma selle teate, jätan maha nagu ehte mis külastas mind oma läbipaistvas ilus. Ent Minnaski veel joon linnulehte koldraani sooduvana näen ma vete vilus. Nii käime jätkuvalt me sisse välja sisse. Stuudios olid Avo Üprus ja Ene Pilliroog. Lõpetama jääb Richard Straussi muusika. Head ööd.