Stuudios on Jaan Ruus ja külaliseks Maria Klenskaja. Aga enne paar sõna Ameerika filmidest, nagu olete ise kogenud, tegutsevat juhtiv meesnäitleja, juhtiv naisnäitleja ja siis kõrvalosa näitlejat inglise keeles küll veidi tugevamalt Sappooting Hector, mis ei ole päriskõrvalosa tähendus. Siis tulevad karakternäitlejad ja paljud head näitlejad ja näitlejatari Ameerikas võistlevad selle eest saada just juht, näitlejaks see on staar ja temaga käib läbi filmi. Armuintriig eesti filmides ei ole, meeldis tsaarikultust juba stsenaristist alates olnud, aga võiks olla. Ja eesti filmidest Peab staar samal ajal mängima vänged karakterit ja mis huvitav eesti filminäitlejad on seda suutnud ja nende hulgas on eriti palju naisi. Maria Klenskaja mäletame Tammsaare Mikiver Indrek, kus 75 Kaljo Kiisa Surma hinda küsi surnutelt 77. Seal ta oli, põrandaalune ester, Leida Laiuse varastatud kohtumises ennast valusalt otsiv Valentiina keske Rõudes, Pille Loorits, Maria Klenskaja Maria te olete sündinud 29. jaanuaril 1951 Tartus Tiiger, Veevalaja, mõistuslik tiiger, kes leiab tasakaalu tegutsemise järelemõtlemise vahel, ütleb salateadust. Horoskoop, loete. Ja vahel ka juhindute sellest jah, kõige mängufilminäitlejast tahetakse kõike teada ja füüsilised parameetrid on olulised. Kui pikk te olete? Meetri 67, kaalute. No kuskil 60 ringis, ma arvan, kus te elate? Ehitajate tee 147 17. Aga kus te tahaksite elada? Ma tahaksin väga palju reisida, aga elada tahaks ikka siin. Stuudios on Maria Klenskaja. Kas sportlase ja näitleja vahel on mingi hingesugulus? Mõlemad on ju avalikud esinejad ja mõlemal on kohustus avalikkuse ees hästi esineda. Jah, võrrelda saab kindlasti, aga ma kahjuks ei ole ise ühtegi sporti teinud. Elus. Mitte ühtegi, aga peate neid ikkagi sugulaseks, sest noh, pingutus ja lõdvestus vahekord on sama. Ja võrrelda saab kindlasti no minu jaoks teater on pikamaajooksja, film on 100 meetri, jääks. Missugune spordiala teile meeldib? Väga paljud jalgpall, male, vettehüpped, kergejõustik, jakapall. Paks on liiga verine. Ei, kui väga, kui hea paksem, siis ta ei ole verine, minu meelest. Stuudios on Maria Klenskaja. Hea spordiala vaatamiseks on naiste kaugushüppe ilusad naisolevused erinevad karakterid, täiuslik dramaturgia, algus, keskpaik, kulminatsioon, lõpplahendus ja kõik lühikese, kuid piisavalt pika aja jooksul. Te võrdlesite enne teatrite pikamaajooksuga ja kinosaja meetri jooksuga. Miks? No ma usun, et pikamaa jooksjal on aega mõelda ja tal on lootust rohkem. Aga, aga 100 meetri jooksjal seda lootust on vähem. Kuidas kinno satutakse, filminäitlejad? No ma võin öelda enda kogemuselt kogemusest rääkida, mina, minu film on alati täielik juhus olnud ja, ja mingit sellist konkreetset niimoodi, et kui minuga filmist rääkida professionaalne filminäitleja, sellest on mul väga vähe rääkida, sest kogemusi on väga vähe. Kuidas käib töö filmis režissööriga? Missugune režissöör on hea näitleja jaoks? Filmirežissöör filmirežissöör ma olen mõelnud niimoodi, et hea filmirežissöör minu jaoks on see, kes on mulle isa ema eest selles mõttes, et ma võin teda usaldada, ta võib mind usaldada ja hoolitseb minu eest ja mõtleb minu peale. Kuigi ta ei näita seda välja, võib-olla hakkama kusagilt seda tunnen. Ja, ja mõtleb minu peale. Kui te vaatate tagasi oma filmiosade peale kuidas need tunduvad üldse, on ju huvitav ennast vaadata kinos mitu korda suurem teisik teeb mingeid kummalisi tegusid või olete harjunud? Ei ole harjunud ja üldse ei tahtnud vaadata pärast esimest kogemust. Ja see on naljakas asi, et mida vanemaks, seda rohkem hakkad nagu endale andeks andma või siis ma olen mõelnud, oskad unustada ennast ja näed, mis ümberringi toimub ja ka teisi näha, et nii kriitiliselt enam ennast ei vaata. Aga nüüd konkreetsemalt, kuidas te oma filmiosade peale tagasi vaatajate vahel ikka kinos käid? Kinos ei käi viimasel ajal üldse kahjuks ainult niipalju kui televiisorit olen vaadanud, aga kinos mitte. Aga kui on filmide esilinastused, siis te olete ikka ennast ära vaadanud. Need olid nii ammu, et jah, siis vaatasin küllar, ma olen isegi tõlkinud iseennast varastatud kohtumises festivalil ja, ja õnneks seal ei pidanud palju, vaatame, seal oli vaja teksti vaadata. Soomlased Rauno Mulderi jah, valis Eesti näitlejaid Mikk Mikiveri peaossa ja teid ka filmisõbrad-seltsimehed, kas soome õhkkond filmimisel oli teistsugune kui meil? Mulder on Soome filmiakadeemia. Minu jaoks oli absoluutselt midagi muud, mul ei olnud sellist kogemust üldse olnud, sest seal tõesti ma nägin esimest korda, kuidas tehakse 10 tundi järjest tööd. Mitte ootamist ei ole ja kogu aeg mingi Rahmakate ja, ja vaid vastupidi sa ei jõudnud seal ei kohvigi juua ega suitsu teha, vaid kogu aeg. Pidev töö käis. Olen teistelt filminäitajatelt pärinud kas eestlase elu on viimasel ajal muutunud rõõmsamaks või kurvemaks. Kui me nüüd vaatame paar aastat tagasi, kui Eesti vabariik iseseisvus uuesti Minu meelest ei ole, asi on kirevamaks läinud igas mõttes, aga, aga et teised asjad, poliitilised asjad, nagu mind varem ei huvitanud, sest oli teada nõukogude ajal, kuidas see asi on ja aga need on kahjuks minujaoks, mina ei oska Ta hinnata. Naisena lihtsalt liiga rumal, aga vahel mõõnad meenutavad niuke väikekiskjate pidu. Rohkem midagi. Kas teatrirahvas on muutunud rõõmsamaks? Ilmselt ma ei oska objektiivselt vaadata, aga minu meelest teatrirahvas rõõmsameelne olnud, sest kõik oma oma mured jäetakse kuhugi väga-väga kaugele, soppi, need ei näidata välja. Isegi kui tegemist on matustega. On, on väga palju rõõmsaid matuseid olnud, sest see näitleja, kes on surnud, oli niivõrd rõõmsameelne, et ta ei oleks tahtnud niisugust näitelava oma matustest teha, kus, kus, kus jälle neid pisaraid vahetatakse. Iga näitleja mängib publikule, ta jälgib ümbrust. Ta jälgib inimesi. Väga mitmed näitlejad teevad seda nii, et see on nagu nendesse programmeeritud. Kui ma nüüd otse küsin, kuidas inimesi jälgite? Ma arvan, et nii nagu iga iga inimene, mul ei ole mingit sellist mingit eksperimentaallaboratooriumit, ma käin mingi pilguga või mustad prillid ees, käin ja vaatan inimesi, see, mis tuleb, see, mis saatus saadab see, mis juhus, toob see, see, see ongi see. Peaksime mängima panema muusika, enne oli meil juttu, et võiks ju valida mõle Aleksander Bertinski, vene laulja, luuletaja, helilooja, kes ju ise keeris kirjutas sõnad ja kandis ka peaproov kostüümis ette ja väga populaarne mees rändas läbi kogu maailma, tema muusika. Aga te nüüd valisite Harry Belafonte. Jah, sest ma plaadid, mis on teatris ja see ei ole ainult vertinskis kõiks kiidega, on mul millegipärast Sandertinski sotskindalski. Nad on mul nii ärakäiatud, et need ei kõlba lihtsalt mängida. Harry Belafonte. Saates Eesti filminäitlejad on stuudios Maria Klenskaja. Teen hindasite režissööre, kes on nii professionaalid, kui hoolitsevad Leida laius peaks. Selle määratluse järgi oleme hea režissöör. Ja tänu Leida laiusele ma sattusin nii kaugele maale, sattusin Arhangelskisse. Ja see oli saatuse kingitus ja ma olen leida seda rääkinud. Hiljem. Sattusime vanglasse, kus saatuse Joos kukkus kooli küüditatud mu vanaisa, kus ta ka suri. Aga sellest ajast ei teadnud seal muidugi keegi ja need elamused, mis ma sealt sain, need on. Ka vahe, kauaks ajaks jäävad meelde. Te mängisite varastatud kohtumises Valentiinak. Nüüd oli juttu Arhangelsk-ist, tee kõnerite puhtalt eesti ja vene keelt. Milles te näete vene ja eesti kultuuri algete kokkupuutepunkte? Siin ma pean natuke kurvastama, sest ma näen või õigemini ma ma näen neid väga uduselt. Kuna need kokkupuuted on viidud nii selle terve sajandiga, mis praegu tähendab nii suurde vägivalda. Et ma tooksin ühe väikse näite. Aarne Üksküla kord rääkis, et luges Puškini ja Puškini lütseumi ajal oli selline juhtum. Ta nägi üle õla, kuidas ta kaaslane ka kirjutas luuletust ja alustas luuletust, noh, ma pean, ma võin tsiteerida vene keeles. See algas nii, et stay otseses akvaatad särbrieloodi ja Puškin haaras, kohe, suleb ja kirjutas sinna alla. Rootingpidi mäed sätlasetsas patsiendiks tava, et ma tean, kui raske on tõlge, tõlge alati midagi, kaotati Aarne tema auks rääkima, tõlkis selle nõnda. Nüüd tõuseb läänest koidusära ehmunud rahva teedi ära. Kas tuleb peitu pugeda või hommik palvet lugeda. Nii et need kokkupuuted minu jaoks väljendavad nendes neljandas reas. Kriitilistes situatsioonides on üldse valik väga raske ja ja lõpuks, kui laiemalt võttes, kui ori saab vabaks, on orjale väga traagiline sündmus. Aga nüüd kas. Tunnete mingit pinget nagu kahe kultuuri vahel ja noh, vene ja ja eesti keel on juba erinevad näiteks kas te tunnete pinget, nagu kui te valdate mõlemat keelt ja nende kahe keele vahel, näiteks eesti keeles puudub tulevik, tulevikku väljendatakse oleviku kaudu. Aga vene keeles on ju õieti kaks tuleviku lõpetatud, lõpetama. Noh, rääkimata sellest, et vene keelest on ana ana ja Eesti, kes on tema ja temake, eks ole. Aga see, ma tahaksin natukene tagasi võtta, te rääkisite sellest orjast. Mul tuli praegu meelde, ma vaatasin väga ilusat saadet, protskist jaa, protski, rääkis Nabokov ist, kes elas Ameerikas ja kui ta nägi Nõukogude inimesi, siis ta väga tähtis kuuluda. Kirjanik A Trotski, jah, ma mõtlesin, et rookovis tahtsite rääkida, Nabokov, kirjanik ja ja kui ta kuulis neid Nõukogude muljeid ja eriti anekdoote, siis ta naeris kaasa. Ja pärast kurvastusega ütles, et see huumor meenutab mulle pihku itsitamist. Aga mis mul tuleb meelde, et see, et see meenutab mulle orja. Naerukes naerab oma isanda üle. Aga tall on ikka siiamaani puhastamata. Ja nii see on, aga kui me nüüd Kadally puhastamise jaoks Kas kunst saab luua sildu erinevate kultuuride? Vahel teate, siin ma tahaks eetriaega raisata Ma tsiteeriks Pieter Brucki, kes on siis niimoodi keeldunud, et ma nüüd ei eksiks, ma võtsin kohe kaasas, et see on väga tähtis, minu arust kultuur ei ole kunagi kellelegi midagi head teinud. Ükski kunstiteos ei ole seni ühtki inimest paremaks teinud, nii et ma ei raiskaks rohkem aega. Aga nüüd keele juurde tagasi. Teie valdate kahte keelt, mitmed inimesed valdavad mitut keelt. Millal te mõtlete eesti keeles, millal vene keeles? Seda ma olen tihti rääkinud, et ma olen vist saladus nende töötajate jaoks, et noh, siis tuleks väga hea luure saanud selles mõttes, et ma tõesti ei oska ilma ilma eputamiseta öelda, mis keeles me kunagi mõtlen, aga nii palju ma olen iseenesest tähele pannud, et kui ma koon, ma võin eesti keeles silmi lugeda ja kui ma metsas seenel käin, ma võin hoopis vene keeles mõelda. Aga noh, ma olen sellest rääkinud. Kui mõelda nüüd 17 kevadist hetke, kus tegelanna reetis ennast sellega, et ta karjus vene keeles, mamma sünnib, tõdes ja kõik said aru, et ta ei ole sakslane. Mina, Ühtegi sõna üheski keeles ei karjunud, ma lihtsalt karjus. Aga mitte üheski keeles, nii et ma tõesti ei oska öelda. Ja veel kord, kas vene keel konkreetselt vene keel sisaldab teistsugust maailmanägemist, kas me saame öelda, et, et kui inimene mõtleb ühes keeles, siis on ta maailma nägemine ühesugune ja mõtleb teises keeles siis? Mina vaatan kuidagi selle peale ma ei tea, kas see on absurd, aga olles välismaal rääkides inimesega, kes ei tea, ei vene, ei eesti keelt ja purssides neid keeli, mida ma olen lavakunstikateedris õppinud. Ma olen mõne inimesega väga pikalt tundide kaupa saanud rääkida, tekib hoopis kolmas keel. Mis on iniminimestele. Tähendab, ei ole vaja õppida, vaid ta lihtsalt tekib kohapeal, kui inimesel on, millest rääkida ja kui, kui, kui, kui saab teist inimeseni lõpmatuseni kuulata, tähendab, tal on nii palju sulle huvitavat rääkida, et sa saad sellest aru, kuigi seda keelt ei valda. Lisaks jälle Harry Belafonte Stuudios on Maria Klenskaja. Minult päritakse, kes võib filmis mängida. Küsin seda teilt, kas igaüks võib filmis mängida? No oleneb, kes teeb filmi ja mida ta tahab. Aga siga ühest võiks saada filminäitleja. Võib-olla tõesti? Aga mida te soovitaksite inimesele, keda kutsutakse tänavalt esimesse filmi, eeldame, et tal on üks väike episood. Toolitakse muidugi tüübi järgi ma saan aru. Oi, oi oi, mida ma oskaksin talle soovitada. Ohohoo. Et mitte usaldada liiga režissööri, usaldada ennast. Jah, ennast ennast kui, kui nii juhuslikult siseennast kontrollidega ja kui juhuslikult niimoodi siis ennast ainult ennast. Kui ma küsiksin üht tähendusrikkast juhtumit teie enda elust kas te saate öelda? Nojah, kui ta nagu, kuivõrd ta tähendusrikas oli, aga ta natuke niisugune imelik, võib-olla sealsamas Arhangelski jälguma vanglas olime siis juba teisel võttepäeval seal see väga ruttu tuttavaks nende vangidega, et kui suitsu pakkusid, siis olid parim sõber. Ja siis ma sain kuidagi väga jutu peale selle kuidas öelda, see ei olnud triga Dirvi komandör, aga ühesõnaga juht Wang. Ja tema nimi oli Rotkovskedel olid kõik kuldhambad ees, siis ta teisel päeval räägib mulle teadmeile barakis, läksime kaklema sinu pärast. Ma ütlen, kuidas siis nii, miks, miks? Sellepärast et nad räägivad mulle, et ära räägi meile, et ta, näitleja on näitleja või mitte, näitlejaga istunud, on ta küll. Ja, ja selle peale järgnesid muidugi Rutt kooskõla poolt väga krõbe, et sõnad ja saatis ta neid väga pikalt ja siis ütlesid, et no, aga ta on ju teeneline. Ja selle peale olla pool barakki naernud ja öelnud selle peale, aga mis sa siis mõtled, eks meiega siin istume teenete eest ja samad krõbedad sõnad sellel. Mis on teie kõige esimene mälestus? Sellest me oleme isaga rääkinud ja kõige naljakam on see, et ma pidin kuskil kahe kolme aastane olema, aga ma mäletasin ainult seda, et olid kohutavalt ebaloomulikult, kui ma juba meenutasin seda, aga siis ebaloomulikult suured nagu mullid, värvilised hirmsad hääled ja siis nagu nahkseen nende vask nööbikestega. Ja siis järsku vennad naersid, et mis mälestus on ja järsku isa viis kokku, et me tõesti siis kui ma olen kuskil kahe kolme aastane. Me käisime korraks nüüd väga kauged sugulased Leningradis. Ja kuna need vesimullid osutaksid õhupallid, eks, siis on see mingi riigipüha ja me tõesti olime esimese mai paiku seal. Need kohutavad hääled olid sellepärast, et see sugulane elas Loomaaia kõrval. Ja see samas see pind, see oli see sama oks. Vanasti käisid pask naeltega ja teine vähemalt, kus me olime ka kohe pärast seda, ma mäletan väga täpselt, kui ema läks ära ja palus mind natuke aega üksi olla. Nonii, kartsin üksindust, et ma lõin kahekordse klaasi lusikaga läbi. See, see oli midagi nii hirmsat, minu jaoks nii koledat, midagi nii õudsat. Ja seda ma mäletan seda rusikatega, mäletamatesterleb seal Lact. Missugust iseloomujoonte teistes kõige vähem sallite armastate? Ma ei tea, kas see on iseloomujoon, aga ma olen lausa allergiline või väga tundlik, kui ma näen. Võib-olla isegi mitte mind või teist alandatakse või usaldust alatud, kasutatakse ära. See on ka väga valus minu jaoks. Aga nüüd vastupidi, mida te hindate? Tekstis võib-olla kuidas seda nimetada, oskust üllatuda? Ja mitte see, et jaa, ma tean, ma tean, et mul on see olnud ja niimoodi aga kuulata teist inimest, nii ma ise seda ei oska ka teiste puhul ma näinud see oskus kuulata teist ja vaimustuda sellest, mis teine räägib, tähendab, tunda samas seda vaimustust, mida see inimene tunneb. Näitlejal on ilme väga oluline. Imid ka, mis teile enda ilmes ei meeldi. Ma tean, et väga pikka aega lavakunstis mulle väga paljud ütlesid, et ma tigeda näoga. Ja ilmselt see nii oli, aga see on ilmselt minu puudus, ma ei oska seda. Prillid on nii, et kui mul on see täiesti tigedus näkku kirjutatud, see ei tähenda üldse, et ma, ma nii mõtle. Kui te saaksite enda juures üht asja muuta, mis see oleks? Ma olen väga halva mäluga pika mäluga selles mõttes, et ma mäletan väga kaua halbu asju ja ma ei tahaks seda, ma tahaks nii, nagu mõnedel inimestel on, oskused oli, halb oli ja mul on ka see näedas, et viskaks selle prügikasti ära. Mul on puhas, mul ei ole seda prügikasti, peaasi, et ma mäletan seda halba. Mida peate oma nõrkuseks? Nõrkuseks ikka reisimine, tahaks nii, ah, selles mõttes ma tahaks nii reisida, ei saa. Kas on teil mõned sõnad, mida te liiga tarvitajatena? Kindlasti on aga. Ühesõnaga on vist see sõna? Lobamokkade niisugune näide, et ühesõnaga räägitakse veel kolm minutit. Mis puhul te valetate? Kui ühe lausega öelda, siis ma valetan siis kui ma pean tarvilikuks tõtt rääkida. Sest ma ei usu, et see on õige, et, et kui sa oled korra valetanud, siis järgneb jälle hirmus asi on olnud küll ja küll mul kogemusi, kus väike vale on vajalikum kui tõde. Tähendab, kui see tõde toob inimesele haiget valu ja, ja, ja halba. Miks nimetatud valetamiseks mulle meeldib rohkem armas luisk? Et kui te sureksid, teie tuleksite tagasi maa peale inimese või mõne asjana mis see siis võiks olla? Ma tahaks, ma ei tea, mis asi see peaks olema, ka lennata tahaks? Ma lapsepõlves nägin väga palju unes, et, et ma lendan ja lendan sellise linnu seljas, kes on võimeline veest läbi minema ja siis jälle lendab ja lennata tahaks. Kui ma saan nii pärida siit edasi, mis on teie lemmikteekond olnud? Arne, kus, kus, kus ma käin ja saan õieti aru. Ilmselt. Toompeale. Mul on väga palju seotud Toompeaga, ma õppisin seal algkoolis, ma lõpetasin seal lavakunsti, seal töötas minu isa ja Toompealt läbiminek just niimoodi, mitte päris sinna üles, vaid üles nende Paldiski maanteed ja sealt alla Kikendi KEKist draamateatrisse. Toompea on nüüd meil mitmekordse tähendusega, ta on kunst, lavakunstikateeder, ta on ajalugu. Ta on võim ka, nii et see Oska. Mida te kõige rohkem kardate? Vägivalda ja ma mõtlen isegi võib-olla nii palju füüsilist kui vaimset agressiivsust. Ja millal ja kus te olite kõige õnnelikum? Ma olin kõige õnnelikum lapsepõlves, ma arvan, aga kui sellistest konkreetsetest kohtadest rääkida maa peal, siis Vietnamis. Ja seal tekkis aine, Lauri oli üks raadiotöötaja ja siis me tabasime ennast selle pealt, neid pandi istuma kuuba niukse peale, sest me olime kõige rohkem ära põlanud, neil oli mingi teise kategooria põletushaavade ja siis me saime õhku põletusi ja kolled, saad. Päikest võitsime, tahtsime kohutavalt pruuniks saada ja, ja siis tehti peatus ja, ja ma nägin, et ainel on silmad punased ja minul ka, sest niuke nutt tuli peale. Lapsepõlves. Ma, mul oli lapsepõlves raamat vennad, liit, see oli küll hiina muinasjutt ja seal olid väga ilusad pildid ja kui sa näed järsku neid pilte ilmsi siis, siis siis tekkis kohuta selline mõte, et nüüd võikski surra. Et noh, et nüüd ma olen seda näinud. Kas teil on oma lemmikmoto võimaksiim ka? Ma ei tea, kas moto kaks asja mulle küll meeldivad, üks on see, ma lugesin ühte raamatut ja mulle ei meeldi, et kui sul on objektiivselt halb, ära ole subjektiivselt õnnetu. Ja teine, mis mulle meeldib. Tütar ütles niimoodi. Ära pabista, ema, elu läheb edasi. Saates Eesti filminäitlejaid kõneles Maria Klenskaja teda usutles Jaan Ruus.