Tean või arvan, ma usun, et mees, kes on oma elu pooleks sajandiks sidunud tuletõrjega, on kogenud ja teab öelda, missuguseid omadusi läheb kõige rohkem vaja tuletõrjetöös. Tuletõrjuja elukutse on selline, et tema töö ei seisne millegi tootmises, vaid ligemise abistamises, nii nagu vanasti oli isegi lipukirjaks ligemisele abiks ja see eeldab kõiki moraalseid omadusi, inimesel julgust, mehisust ja oma aja arvestamist, eriti kui see tegemistele vabatahtliku tuletõrjega igal ajal öösel, päeval, talvel, suvel, vihmaga, nii kui alarm tuleb, minnakse välja kutsutakse nii-öelda olnud Eesti vabatahtlikus tuletõrjes juba kahe sajandi ligi kaks sajandit juba saab meie vabatahtlik tuletõrjevanaks tänavu aastal. Ja mis puutub kutselise tuletõrjesse, siin on vajadus, et nad oleks oma tehnikaala täielikud spetsialistid. Tänapäeva tuletõrje on inseneriteenistus, sest ilma selleta ei ole võimeline käsitsema Neid võimsaid ja kaasaegseid masinaid kui vajadus vajalikku ettevalmistust. Kuid eelkõige on siiski mehisus ennast salgavuse eneseohverdamine. Millal ja kus olid teie esimesed kokkupuuted tuletõrjega? Minu esimesed kokkupuuted tuletõrjega oli 1900 35. aastal. Minu koduküla naaberküla talumehed otsustasid asutada vabal ajal salga talumehed kogunesid kokku ja koosolekul otsustati koguda raha, osta prits ja moodustada salk koosoleku protokolli heaks valiti mind nii, et ma minu esimene kokkupuude tuletõrjekooli protokolli koostamine ja siis moodustati salk ja osteti, pritsis, hakkasid õppused. Kus oli, see oli Läänemaale Velise vallas. Käisime õppimas ja tihedat tööd vajas maa, poistel oli jõudu palju, sest pumpamine käsipritsiga nõuab hästi tugevat vastupidavust ja käsiprits. Käsipritsühingus oli ka mootorprits, kuid seal eemal ja selle pritsiga ja selle salgaga tuli kaks tulekahju ära kustutada. Kaugele minu kodust lõi pikne põlema talumaja ja muidugi kiiresti sõideti hobusega printsi kohale ja hakkasime tuld tõkestama. Tuli mootor peetis kohale ja inimeste abiga suutsime ära kustutada, nii et Alice osa katust ja ruumitsaid nii veest kui suitsustati kannatada ja nii lühikese ajaga oli võimalus maja taastada. Ma pean siinkohal ütleme ühte asja, nüüd ma olen juba üle 50 tuletõrjekokku puutunud. Kuid, ja väga erinev inimeste suhtumine tol ajal eriti maal ja prae tol ajal inimesed jooksjad kohale käepäraste vahendite tegid kõik, et tuld kustutada niimoodi kutte tuld. Nüüd aga kujul tekib tulekahju, mul on seda küll ja küll tulnud tõdeda, et inimesed tulevad ja ootavad, tuletõrjekomando masin tuleb kohale, ennem keegi midagi liigutada ei taha. Ja siis hakkab tuletõrjetegevuse arvutamine, aga mitte abistamine. Kuidas hinnata nüüd sõjaeelse Eesti tuletõrjekorraldust? Eesti tuletõrjekorraldus oli täielikult rajanev vabatahtlikule tuletõrjele. Kutselist tuletõrjet ei olnud rohkem kui Tallinnas oli kaks komandod, 40 meest ja Tartus, ülejäänud olid kõik vabatahtlike tuletõrje. Ja see moodustas Eesti vabadust, tuled, ühingu vabadused, tulede korpuse, mis omakorda jagunes nii poolsõjaväelised trigaadideks divisjonideks. Kõva kordoli ja tuletõrjujad olid, ma ütleksin, väga kohusetundlikult oma ülesannet täitsid, siis tuleb arvestada. Tule, kas nii hirmsasti ei olnud ja kui oli, neid suudeti kustutada ja see kõnele seast organisatsioonist ja ka tehnikat oli piisavalt, muidugi tolle aja kohta müüa, sellega minul siis sõja eel tuletõrje tegevustegevus piirdus ja sundaega läksin sõjaväkke teenima, siis tulid sõja-aastad palju suuremat tulekahjutuli tohutult tule kaisid näha, midagi ei olnudki, võimalust kustuta kunagise tekkides tule kaisid. Ja tuletõrjega kokkupuude tuli alles mulle peale sõda, kus ta sõja esimesel päeval olite. Meie väeosa diviis läks juuni alguses Petseri lähedale lõunale laagrisse, õppelaagrisse tellite siis aega teenimas, mina olen aega teenimas ja, ja kusagil vist 20. kuupäeval komandeeritud Tallinnas mikspärast, mina olin diviisi staabiladude juhataja ja midagi oli vaja Tallinnas tuua. Meie staap asus toompuiesteel praegune Gagarini puiestee 24, kus asub praegu metsamajanduse looduskaitseministeerium, nendes ruumides seal veel rahuaeg, selle rahuaeg ja 20. juunil 1941 ja sain vastavad dokumendid ja pidin seal siis kolme päeva pärast nende vajalike materjalidega tagasi tulema, terve rida ülesanded sallel, kuna kiiluga läksime laagrisse, palju asju lahendamata. Sõitsin raudteega ja kusagilt orava jaamas, ta tuli talumees peale, väga ilus. Juuli õhtu oli, ma mäletan, sõitsime läbi Lõuna-Eesti ja mul on tänapäeval veel meeles niisugune vaikne rahu ja see talumees tuli, istus mu kõrvale, vaatas mind tükk aega ja ütleb, et kulla noormees. Et nii ilus, et kas siis tõesti tuleb sõda. Ma ei osanud talle midagi vastata, püüdsin lohutada, et noh, et kust te seda võtate. Aga kui seda uskuda saaks ja ma jõudsin Tallinnasse, siis läksin. Järgmisel päeval läksin sinna staapi, panin asjad sinaka, millal see tööruumid. Ja meie vahtkond oli seal väljas kahekümneis polgu mehed. Ja tegime valemi tööd ja õhtul 21. õhtul mõtlesin parooli, et hommikul selle vahtkonnaülema käest, et hommikul, kui ma tulen pühapäeva hommikut, ma hakkan tööd tegema, et saaks ära minna. Nojah, mõtlesin parooli ja läksin siis linna sugulaste poole ööd. Ja hommikul ma läksin kusagil kella 10 paiku. Ma mäletan veel niisugune suvene sombune, hommik oli millige. Ärevus oli linnas, sõdurid marssisid mereväelasi, palju inimesed kuidagi liikusid ja. Ja seal mingit tähelepanu pöörata, lööksin staabiuraja, aga siis saad tagant uksest sisse minema, kus esines uksele plommitud vastu tänavat fikseeritud tagant sisse minema ja tõstan silmad üles, et hakkasin parooli ütlema. Ütlesin Krist parooli järsku stoi. Ei, oleme meie mees, vaid puna taanlane ja sõidutas mu täägi ette, edasi ei saa, ma mõtlesin, mis lahti on. Tõmbusin tagasi, Stad relva vastu ikkagi ei saa. Ja tõmbusin tagasi ja vaatasin, kivi peal istub meie maahoidja, oli mul isegi nimi meeles, Juhansakkeus noormees oli tema emaga elas selles all. Te olite talvel kütja Juhanistuks kivi peal ja ta tuli, istu siia, et ega sa niikuinii sisse ei saa, mina ka siis ema isa välja, aga mina isa sisse, mis lahti, niisuguse ei tea, sõda on nuia muidugi, siis ma taipasin, aga kuidas nii kiiresti oli siis juba hommikul algas sõda ja kusagil kella kümneid juba tunnevad ära vahetud ja miks istusin ja mõtlesin, mida teha, tõesti probleem, dokumendid, asjad seest, ülesanne täitmata. Ja ei saanudki kaua mõtelda, käte sõitsid kaks musta autot, kaks limusiini seest tulid kõrged mereväelased tulid välja ja mina pean oma häbiks ütlema, et ma ei olnud jõudnud veel mereväe auradise tundma õppida. Ja ilma, et ma oleks pikemalt mõtelnud, lõputuks meie diviisi staap, majad on siin ja ma kuulasin aga selle maja nii-öelda hooldajate hulka läksin sirge sammuga ja valisin selle mehe, kummal kulda rohkem käe peal ma mäletan, pikk mees oli, varem oli siin üleval kusagil teenele väikse ümmarguse mees ja kuld oli käe peal vähem pika mehe ette ja esitasin ennast nii nagu see üks korralik sõjaväelane pead tegema puhtas eesti keeles Umbesestame hauast kõik kõik ja see oli too noor nooremseersant, nuristasin, et kuidas siis niimoodi tähendab, võetakse tunnimehed maha, ilma et selle väeosa, kellest unime välja Manson, määrustiku rikkumine ja nii edasi ja nii edasi ja mis ma seal veel rääkisin, ühesõnaga, aga mu kõne ei olnud sugugi alandlik, vaid pigemini pealetükkiv. See mees on äärmiselt rahulik, kuulas mu ära ja midagi, ütles sellele väiksele ümmarguse malemehele, istus autosse ja sõitis minema ja natukese aja pärast teine auto tuli tagasi, sealt tuli välja see sõites üks leitnant. Ja kui leitnant märkas seda pikemat meest, tõmbasin ennast sirgeks, tunnimehed juba ennem sirged, kuule, tulid sinna siis seltsimees Adrial esitles siis vene keele sellest, kes ta on. See mees rääkis puhast eesti keelt toodises eesti keele valdaja ja selle kaudu siis sain oma asjad ära ja nuristasin ka veel ja mis alusel vahepeal oli see kapterlastamas pitsatised ukse pealt ära ja ma nuris niimoodi asjad ei käi, et su sõjaväe, aga ega see pole anarhia ja ristima pole kunagi eriti ülemustest löönud ja antud situatsioonis ka veel. Aga vabaks selle kohta, see mees oli äärmiselt rahulik ja heatahtlik ja ma ütleksin kannatlik, arvestades situatsiooni temale hinna karris. Admiral triibud tähendab Tallinna linna garnisoni ülem ja Balti juhataja seersant Vaarman esitas oma pretensioonid admiral tributsile sõja esimesel päeval. Nii jah, nii see oli. See tegid uksed lahti. Ma tõin võtmed tagandanud, üldiselt siia pannakse sisse sõjaväe garnisoni ülema residents kommendanud, sellepärast on meie mehed maha võetud, mitte midagi ei võeta, kõik võtaks aktiga üle, nii nagu kord ja kohus. Mina oleks täitsa rahulik. Ja siis ta palus näidata, kus diviisi komandöri kabinet käisime koos siis. Tambergi kabinet, staabiülema kabinet. Ma mäletan, Tombergi kabinetis oli jääkaru, nahk oli maas, hambad lahti, ukse lahti tegid, siis see jääkaru hambad olid sisse. Eks see lühem mees tõmbas tagasi, tuli välja, et see oli Tallinna linna tollegümne kommendad kapten Wilkin. Või siis näitasid ruumid ära ja siis andis korraldustele. Leitnandile tuli veel üks mees ja ta päeva jooksul oleks mina jõudnud staabiinventari ost abimaterjalid üle anda ja siis terve esimese päeva me siis kirjutasime akti, andsime üle selle Actima viisin kaasa, muidu kellelegi vaja ei läinud. Ja ma ei mäleta, kus kusagil sõjal viskasid oma seljakotist välja. Nii et see oli minu sõja esimene päev. Kindral Tomberg, keda te mainisite. Ta oli diviisi komandör, tema oli 100 80 diviisi komandör. Materiaalkorpus, eriti teise korpusena. Nüüd mõni sõna veel sellest, tähendab andsin ära. Järgmise hommikuni tekkis küsimus, mida nüüd teha. Lama, sain aru, et mulle luga laagrist tagasi minemist ei ole. Läksin Toompeale, korpuse staapi, asus selles, kus praegu raamatukogu on. Siis teatas, et ma olen, siin-seal oli ka liikumine, öeldi, et oodake, et te saate korraldus, siis me saime korralduse. Ma mäletan, laadisime vagunitäis läksime Tapa jaama ja Tapa jaamast Tapa mõisast, seal, kus soomusrong asus. Läksime, 28.-ks frondile, kui ma ei eksi, vist teisel juulil melaadisem Polhovi jaamas väeosa maha ja läksime juba ühesõnaga sellele positsioonile, kus pidime vaenlasega vastu astuma kuste esimest tõelist lahinglaskmist nägite, esimene lahingu lükkas neljandal ja viiendal juulil selle positsioonile, kus meil siis väeosad läksid ja muidugi sakslase niisuguse hooga peale, et meie tähendab, laskurväeosad ei suutnud kinni pidada ja muidugi siis ma nägin esimest korda tuld, haavatuid, surnuid ja siis hakkasime taganema ja tagamise, ma mäletan, terve päeva taganesime. No ja eks ta niimoodi käis, mis puutub aga 41. aasta siin, ma peaks ütlema, et ma ei taha seda hakata rääkima, sest nii tõetruult, kui seda teeb Juhan peegel oma langesin esimesel sõjasuvel, kuna temale ka kutsunud üheealised mehed. Aga tema oli kahurväepolgus, meranis, jalaväepolgus. Aga ma tahaksin rääkida mõnda neist huvitavat seika. Minul ei tulnud 41. aastal mitte relvaga käes niivõrd otse vaenlase vastus olla ka minu ülesanne oli, kuna ma olin ladude ülemises, ma pidin teoseid varustamis, tollal oli tolles tingimuses oli, ma ütleksin, et äärmiselt raske ja eluohtlik tegevus taanduvate vägede tardavate vägede varustamine, et kui sa sõitsid sellest punktist, kus sa sõitsid välja pingid baasist tagasi tulema, sa ei teadnud enam tasusse väeosa ja kuhu sa pidid minema pääle selle sakslasele nii tugev lennuväe üle võim. Et õhus päeva ajal tollal 41. aasta suvi oli väga selgelt päevad ja päeval liikumine, see oli eluohtlik asi, üksikut autot, üksikut inimest kuulipildujaga laste maha. Muidugi ma ei ütleks, et ainult taganesime, hakati vastu, kuid väga sageli ka situatsioone, kus isegi ma nägin ise, kus diviisi staabielemendil polk, alampolkovnik, Mihhailovski, meremees, kus metsatukas kusagil juuli keskpaigas väga kuumad ajad olid ja mees oli küla ja lage väli siis järsku vaenlane tungis peale, küll hakkas põlema ja Me teisest metsaservast palgalise välja Milatist taganemise suund ees. Aga sinna suuna kusagil taganema saad, taganesid meile vastu väeosad ja tekkis situatsioon, et kuhu minna, selja taga on vaenlane, ees on vaenlane natuke edasi nõue, siis pöörasid paremale, nii et sealsamas otsustati selle vastu tulevad mingisuguse komandöriga otsuse ja absoluutselt mingit korraldust ei olnud. Ma ütleksin, peataolek, esimesest olukord on see palju. Nüüd aga ma tahaksin rääkida. Seega ma sain korralduse minna luts kova jaama, see oli lähedal, kui on teada, kus oli see Demjanski platsdarm omal kinni peetis Demjanski jaamastatuga siiapoole, seal olid suured arme varustuslauad, need olid meie sellest parasjagu eemal meie paiknemisrajoonist. Ja seisis korraldusse viia autoga, minna tooma sealt toiduaineid, anti mulle kaasa autojuhid, aga need olid kõik need autod ja autojuhid olid, tähendab nendest küladest ja tähendab mobiliseeritud või kaasavõetud, kus ta välja taganesime ja nad ei olnud isegi vorm, ega mitte midagi seljas ei olnud ja need autod Canina kordsest kolhoosist tulid. Maakaart ei olnud ja siis tavaliselt, kui ma käisin, siis ma läksin staapi ja tegin kapist operatiivosakonnas kaardimatumale skeemi külade nimetusega ja noh, nii kaardi peale mastaabi pealt võetud vahemaadelt mingi orienteeruda, midagi liikuda sellepärast keelt ei vallanud. Ja siis tookord samuti viis autot, siis autojuhid ja anti mulle kaasa üks Sõdur Lenini Kolts kahjuks peale sõda näinud, väga meeldiv, kollase kokku saanud, aga ma ei tea talle mehe saatusest, avaldas vene keelt. No ja siis vot siis on meeskonnal seitse välja. No rohkem olime metsas auto algume sõita, saime lugu, et lennukit ka paarikaupa poos, tegid ringi, pommitasid Väikse pisikeste pommidega, kuule, mürasid üle, tegid Haagi ja tulid uuesti tee peale tagasi ja niimoodi siis õmblesid kogu aeg meid. Aga siis, kui nad tegid ringi, eks siis sõitsime. Nojaa, aga lõppude lõpuks autojuht ütles, tema tänab oma elu kaalule, ei pane, et lähme metsatukka. Aga mul oli antud aeg, ma ei saanud metsatukas istuda, sellepärast tuli venna. No ja siis läksime ära, tuli üks tohutu suur saksa lennuk armaada paar-kolmkümmend lennukit ja vaatasin, nüüd on asi läbi ja enne meid ees, tähendab, eemalt nägime, tulid selge ilm, siis pommitasid kusagil kolm, neli kirjut meie ees aga päris tõsised pommitasid ja siis tulid ära ja sõitsid meist natuke kõrvalt ülesena taha. Siis hakkasime edasi sõitma, kuna need väiksed lennukid kadusid normaalajal ära. Ja läksime ees, põles küla, aga külas oli siis sõjaväeosa, nähtavasti sellepärast küla pihta saigi, seal oli kahurid upakile, inimesi sõitsime põlevast külast läbi pikk külas üle poole jõlvamat Rebeka terminisse, kõik põles sisse. Edasi enam ei saanud, tulid lennukeid tagastama Metsanurka hommikul hommiku vara, läksime sinna lattu ja panime omal koormat peale ja mul oli selgelt, tähendab, tuleb sõita õhtul, et muidu ma viin neid koormaid kohale, läksime metsatukka puhkasime ja siis õhtul veidi video selleks, et ega sakslased olid mõnusad mehed, nad hommikul enne kella kaheksat ei hakanud peale, õhtul läksid varaõhtule ka, nii et jäin siis niisugune moment, kus sa said liikuda. Tulime ühte küla vahele, autojuht, just nemad, lähme edasi sõita, jõuaks ka närvis. Puudele panin, parkisime, autod jäävad autosse magama, mina läksin olemas talulasse juua ja ema ütleb, et kuulge, minge poeksane intesse magama, seal heites puhake minagi seintesse. Ja ees oli vajadus maha tulla sealt. Ja tulin maha ja kuulen keegi liigutes, mine arvased, Kolts käib ja ütlesin, et kas Kolstsinale nagu ma ütlesin, rukki ver, kaks väelas plusside ees ja kuul rauda ja midagi minus ütles, et nüüd kui sa mees vale liigutuse teed, siis muidugi käed püsti, et siis on sinu tund tulnud, et ma tunnetasin, et mis nendel meestel, kelle käes oli püstidele hirmu täis ja hirmu hirmu täis inimese käest head loota ei ole kodavale Sabel. Käed, mis ma püüdsin siis seletada natukene vene keelt, mis valima suudavad õppida, kadus ka ära. Aga selle kära peale konts ärkas ülesse tuli sinna ja muidugi püüdis selgeks teha, aga situatsioon, mis missugune keelt ei oska. Mul oli vana eestiaegne friends, oli selles värvitooni, pimedas, ei eristu rohelise. Või siis saime masinate juure ja kära läks nii suureks tuli veel püssimehi ja üks leitnant kavatsesid kontrollist dokument järele, kuna mul komandeeringu pandud autonumbrid ja üks autojuht hirmus vehalvas pumba, ütlesite, et las nad sallik ja tahtis pumbaga, siis võisime ta autopumba kaudu vändaga ikka selle kassi vändaga, tahtis sellele tunnimehele haarata, siis kuna ta ärkas rahvast üles, nägi, et ülemal on käed püsti. Aga mis välja tuli, tähendab sel päeval või seal kusagil lähedal alla heidetud sakslaste parašütistide grupp ja siis see väeosa oli saadetud likvideerima ja kinni püüdma parašütistide ja arutleda nende kahe noore sõduri, nad olid noor, kaks kutsealust noort sõdurit. Järsku tulevad maha, kuulavad, ajate, nende ees seisab suurekasvuline mees, keelt ei oska, sakslase vorm seljas ja, ja tähendab selgelt minu selja taga võib ju vilgas ka keegi olla, nii et nii et see oli üks minu elus, ühesõnaga elu ohtlikumaid momente, ilma et oleks olnud mingisugust vaenlasega kokku kokkupuudet. Nojah, sest hommikul hakkasime liikuma ja jõudsime umbes selle koha peal, kus pidin oma selle skeemi ära pöörama, vasakule oma väeosa, otsime sealt, bot taganesid, väes, vällja eespool oli tugev tähendab lahing müra. Ja mul oli selgelt sinna mul minna enam ei ole. Aga sakslasega nii õelaks oli vahetud fondi lähedal, et seal liikuda. Võimalus ei olnud, et ees lähedal oleks metsa Tugakenetama metsatukka. Aga mis selle päeva jooksul juhtub, ei tea, et ma pean kohale viima, läksin metsatukka varju jäänud Öeldakse, et kus häda kõige suurem, nüüd aga läheme, sest ma ei teadnud, kuhu minna, seal oli meie staabiauto. Ma ei mäleta, kas doktor tuisk või kes oli seal siis peal ja sain andmed, et meie diviisi staap välja taganenud ja temal oli täpselt punkt kuulepidmine, niiet väga sageli, vaat niisugust õnn selle õhustele. Juhus tuli appi ja ma pean ütlema, et sõja niuksed raskes olukorras. Juhus, see soosib, see on niisugune jõud, millele ei ole teist vastu panna. Jõudsite ikkagi omade juurde, nojah, ja, ja siis muidugi niikaua kui 1900 41. aastal septembri keskpaiga siis kõik eestlased ja lätlased ja siis saadeti tembubliseeride saadeti tagalasse, mina sattusin siis Nižni ta Kiili esindaja keele 393.-sse tööpataljoni. Aga minul oli veidi keele, noh, niisugune eriline saatus. See päev, kui meid ära saadeti, ma ei mäleta, kas oli, kas 14. septembril ja kõiki rivistati üles, aga millegipärast mind kapten Rätsepa, ta oli meile rahandusosakonna ülem. Meid ei kästud minna volikokku panna, ära minna. Nojah, ja hakkasime ära minema, järsku tuleb, see staabikomissariaat põrutab mulle peale, et mis sa siin vahid, miks rivis selles mõttes, et mul inimene kujutan, ma ei tea, sinna rivisse kohe ja, ja nii kui saia saadeti minema. Käsk käske. Ja siis, kui ma jõudsin sinna pataljoni muidugi. Elule seal vist oli, esimese öösse pandi need liiprid laduma, laadisime liiprid maha, keegimalt liiprid laadinud lobisen viitega paguneid maha, lendasin vagunirataste alla, nagu oleks liikuma esis maks, liipri talvellak, kes teine päev veel ja minul hakkas kops üle maksa käima, lihtsalt sellega sunnitöö ja mina ütlesin meie sele, tähendab, meil oli 80 meest, oli rühm või brigaad ja sellele siis polituks datele. Jama Saarov ja siis seal on olemas niisugune asi ennem, kui mul kohtuotsus teatavaks ei tehta, mis süüest ma siin olen siis mina tööle välja ei lähe. Nojah, ja siis ma ei läinudki. Õhtul siis jama säärast tuli sinna ja võttis mind 200 Veišenna mis seal oli üks alampolkovnik ja niisugune lugu, aga keeleoskust mul suurt ei olnud, üht ja siis. Tulime sealt tagasi ja küsis, kas keegi oskab vene keelt, aga Pavel Afanasjev hilisem ülemkogu aseesimees siis tema tuli kaasa ja siis hakati uurima, et mis mees ma niisugune olen ja, ja kuidas ma siin olen sattunud ja hakati immigrante otsima millegipärast. Ma tundsin juba siis veidi kõhedust. Paul ütles ka, et asjad hakkasid jonni ajama. Käidituudi paberid arutad omavahel ja ma sain aru, et midagi ei klapi. Siin öeldi siis öelda niimoodi, et et kas te tahate siia jääda? Hol võimalus, kohe läheksin ära. Läheb Paavel tõlkis mulle seda. Ja tema oli ka üllatavalt pärast nii. Omavahel vestlesime. Aga mis välja tulin, tähendab, mind ei olnud nimekirjas, tähendab, millega meil see grupp sinna saadeti, kuna see komisjon lõi mind sinna taha ka, mind ei olnud esimees nimekirjas, vesi, sõidete. Hea küll. Minge oodake. Me otsustame, mis me teeme, tähendab tähendab, mahalaskmist ikka ei tule ja tulime sealt ära. Jumal, järgmise päeva mõtlesin ülejärgmisel päeval, siis tuleb siia maasarv kaks tunnimist, kaks püssimeest kaasas. Liikus, vähe, jääksid, läheb, läksin teine poole, kus meie töös käisime, hoopis teine poolsel paks männimetsa sealt läbi. Kuramuse nüüd ikka see asi vist läheb täkkesse, tolku räägid ilusti küll. Aga millegipärast ma ei tea, kuna tülpinud ja läheme ja mets lõpeb ära ees, niipalju kui silm võttis inimeste väljadel kaevuvad mulda mis on arvutiga, midagi taolist ei ole ja läksin siis viidi ühe grupi juures grupp rivistati üles. See grupp oli tõesti niisugune. Mul tulid ihujudinad peale, see oli erariides, siis oli seal näruses vormiriietes ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi ja siis kuidas külm oli, tal oli ta küll 40 kuni 50 kraadi, külm oli sellel liinil. Rivistati üles üks mingisugune nooremseersant, mul olid kõik need tunnused. Ma vahepeal oli mind ülendatud, vanemaks saab amet koha järele sel sõjal veel. Mul oli vurrud olid ja vana eesti armee sinel ja kollased pandlaga saapad moodi mees, aga ülemust polnud ollagi. Tuleb kanna Puleta midagi. Arvuta kannab ette, et allapoole üle selle seltskonna. Siis Harold seletama Katotest, tõsizzašvoodli sa oled nüüd ülem, president, täitsa tonid, nüüd ma sain selle karistuse kätte, mis ma teen, vaid tegema, aga mõtlesin Suvistega, nüüd räägin. Kõnelda ei oska ja läksin siis vaatasin järele ja tulin niukse otsuse peale, mis pani imestama, mis oli sealjuures ja küsida, et kas keegi veel räägib saksa keelt. Mul on teiste vene keelt, ma ei osanud, aga ma kuulsin, kui rivisse pandi, rääkisid saksa keelt vasakul tiival mehed ja üks soomlane oli muide ka, aga, aga seda ma ei teadnud, et mul oli mingi kontakt või saada. Ja siis see oli minu õnneks seppa sain siis need olid väga korralikud töömehed, volgasakslased, Volga, sakslased ja, ja mul üldse kaheksa rahvust, valgevenelast, Volga, sakslased, leedulasi siia, Uurali neid vanu mehi ja nii edasi. Ja väga-väga kirju seltskond. No ja siis ma sain kontaktivahed valdasid perfektselt vene keelt, siis selle ühe väikse poisi tegin omale kirjutajaks, see oleks mul oli täita hakata igapäeva dokumente täita, aga neid dokumente ma ise ei olnud võimeline täitma. Või siis tänu sellele. Aga töö pole, meil oli, kantmeeter oli välja kaevata mulda ja see oli külmetanud nagu seatinatükkhaaval. Söök oli kaks korda päevas, süüa ei ole mõtetel söögiks nimetada. No ja siis oli niisugune asi, et päästis mind ära jälle juhus. Kuidas ma selle oleks meestega rännanud, muidugi mehed oleks läbi läinud, aga ükskord seal laud paracoli. Ma läksin vaatama, et palun külma, läksin baraki sisse ja barakis seest tuttav mees Jakovlev talvel suuresti polgus ja ta oli elektriala õppinud, hilisem Tolisime. Victor Jakovlev oli Eesti NSV Eitsvat ministri asetäitjat. Tema oli elektrieriala mees ja teda ei võetud elektrit spetsialistidest oluga samasuguses seisundis, nagu meie olime. Nuiamas küsib, mõtlesin, mis mul on, need minu asjad on halvemad kui halvad, et mis, mis tööd sa teed, mõtlesin, et see oli, see oli see kõige viimane nimetati see atriatsemble kobustele kaevata, muud midagi teha ei osanud ühtegi, sest kõik ehitusmehed ehitasid barakke, tohutu ehitus käis seal. Ja tema ei kuule kaevajad või siis me teeme äri, ütleme, et meil on niisugune lugu, et me oleme iga päev, paneme püsti, nemad tegid kogu selle ulatuses, tegid elektriliine iga päev püsti panema 40 kuni 50 elektriposti ja sellega, see on insolatsiooni tööd, et saaks elektrivõrgu sisse. Aga seal oli üks väeosa, kes viidi frondile, kes olid enne meid seal, tähendab noh, ühesõnaga Ta mobiliseeriti ja need kaevasid valmis muidugi kaks-kolm 1000 neid auku sellel maalil sula oli. Aga nad tegid need telefonipostiaugud nii nagu pliiats maasse pandud altari koonuse sees posti püsti panna ei saanud, kuna see tähendab Riinideldaksid viltu, oli vaja vertikaalset alla välja kaevata, aga kuna see väeosa viidi nii kiirelt ära, nemad ei jõudnud TÖÖ käskusi välja anda, praktilise töö oli tasustamata, aga me pidime niipalju kui töötage välja teenima või kunagi teinud oma seda välja ei jõudnud kaevata. Ja, ja ole nüüd kena mees, et me oleme hädas. Me kaupleme teie selle töörühma omale oma käsutusse. Elektritsehhi käsutusse hakati kaevama, tähendab tegelikult neid normsaks tegema vertikaalsed alla aga kogu augud sattumale. Et kuidas teha, pole midagi, tehke tuli sisse, tehke tuli sisse ja sulatab ära ja teatud aja pärast viskate mulle välja ja lähete koju. Öösel töötate päeval puhkate. Ma läksin selle meeste juurde, tundsin seda ideed rääki, kuna idee oli väga meeldiv proovise nendele meestele selgeks teha. Noh ja siis ma tulin kuldsele otsusele, mõtlesin, et kes on nõus, tähendab, tuleb siia ja kes ei ole nõus ja ebaon asjaolukorda, kas selle kaheks ja ongi lorilõpp. Ja kes tulid valgevenelased, sakslased, seal otsis soomlane ja, ja leedulased ja need olid siis kohe nõus. Ja läksime siis õhtul välja, tegime siis puid ja noh, seal oli külje laudja küll sisse tuli sisse, istusid ilusti seal augu äärepilliga mehel oli auk augu ääre peal, no ja siis ootasid, soojendasid nirussilises välja ja siis need teised, kes maha jäid, tulid ka tavalisse kvoot neid doose. Ja siis Ühe ööga ma sain juba käiku ja niimoodi oli siis alati mulle 105 protsendilist oli täidetud, saime, tähendab selle juba mõistlikuma normisest, kui normi täitnud, siis oli see toiduportfell viletsam, kui ta näitas, oli tänu muidugi sellele situatsioonile ja, ja siis selle Jakovlevi see asi meil käis. Ja kui meil siis Eesti korpusse hakati võtma, siis see, need vanad mehed jäid enamikus sinna, mind saadeti suure auavaldustega ära, et väga hea soodne oli. Siis tuli siis läbi Sverdlovski Eesti korpusesse tegite te eesti korpuse kogu lahingud Eestini kaasa. Alates luugi alt ja jällegi niisugune juhus Lukjal ma olin suusapataljon rühma komandöriks meie suusapataljon, nagu nad ikka, rünnak, üksused, väga lühikese ajaga löödi meid puruks, pataljon komandör Anvelt, pulber sai surma ja siis tähendab ohvitserid ja tähendab, kui soovid, seal kohtadel olevad inimesed siis saadeti laiali, mindi ja Writ kudu saadeti diviisi staabi käsutusse. Jäin staapi ja niimodi mastaabis ohvitserina. Temubliseerusin, ma olen teid näinud varasematel aastatel kutselise tuletõrje ja vormis ja pagunitega, kuidas teist sai kutseline tuletõrjuja? See on ka jälle üks omamoodi lugu, see 40 seitsmendad ta maikuu sees, kui Eesti diviis mooduste pligaadiksist terve hulk ohvitseri, siis teil on võimalus jälle Temubliseeruda ja mina avaldasin ka soovi, et ma saaksin demobiliseeruda. Ja kindral Lombak oli tol ajal meil diviisi komandör, võttis mind kuulda ja ma tean, mikspärast tahad, mõtlesin. Ma tahan minna ellu ja hakata veel õppimast lombakas inimliku inimesena ja oli siis sellega nõus. Ja nii ma siis demobiliseeriti. Aga tol ajal oli, kord, tähendab Praha majandusele kaadrid vaja kõikkis, ohvitserid demoliseerusid pidid läbi käima keskkomiteest, kus nad said vastava suunamis. Kelle juures see oli, ma ei tea tema amet kohta. Masing see oli väga resoluutne mees ütles, et mis te arvate, sil keskkommendistid kauplema hakates te lähete kindral reisile käsutus ja sellega on kõik jutud lõpetada. Mina ei teadnud oma häbiks ütelda, et kindral reisi oli siseminister noh ja siis suunamiskirja. Aga sealt tulid viisakad inimesed, küsisid, kuhu te soovite, kas Emmbeevioosse või tuletõrjesse. MTV see oli kodanliku õhukaitse, noh, praeguses mõistev tsiviilkaitsesõja tingimustes. Ma ütlesin, et ma sõjal neid mehi nägin, aga mulle arusaamist, aga, aga tuletõrjesse ma lähen küll hea meelega venima sattuski tuletõrjesse tuledele esmases teenisin niikaua kui 1019 randa aastani siis ma tervis läks halvaks. Seitse kuud olin haiglas, operatsioonid ja ma ei olnud, olen niisuguse vastutav koha peal töötama ja siis ma läksin oli sunnitud minema pensionile. Missugused on olnud suurimad tulekahjud, mille kustutustöödest olete osa võtnud või neid juhtinud? Ja ei tule, kui kõige kõige suurem tulekahju, kus tuli suli Hotell, Viru põlemine, selle ma sain algusest lõpuni kätte selle ehitamise ajal veel see oli ehitamise ajal, see oli 19. detsembril ja enim külmenes. Ja öösel kusagil kella 11 ajal õhtul helistada, ega mul rahu kunagi ei olnud, valitsuse ülem tol ajal tuletõrje ja tule valitsusele, et Narva elektrijaamas Balti elektrijaamas on plahvatanud. Suur transformaator, kus ainult 60 tonni transfer materjali ja see õli kipub valguma alla tunnelitesse, ma tahtsin sinna välja sõita, aga põrdlasem asetäitja polkovnik Sergei poole, kuna tema tundis maja, ütles, et ma ei ole seda objekti uurinud, et mõningad pidepunktid ma teemial seal mõelda, mis seal seda ka, teate seal seltsi, et ma sõidan ised masse paremini, tunnen, et ma lähen ise niikuinii, et selleks, et kui ma sinna jõuan, siis on juba tulekahju likvideeritud. Läksin voodisse ja. Ja siis sain Narvast, sain ühenduse telefoni teel, et tulekahju on likvideeritud ja siis ma andsin korraldused, peatakse Sergei poole tee peal tagasi, läksin voodisse tagasi telefoni juurde, telefon, telefonist, meie dispetšer Järvan, väga korrektne, täpne tööline. Aga seekord lobises. Viru põleb, andsin tule kai number kolm kogu jõududele, mille vastaval plaanil kogu jõudude tähendab mobiliseerimisega. Aga minu sellest aknast paistab parajate Virumaa läksin, panin telefonitoru vähemasti ärge pange toru ära oleks, vaatasin, aknast põlesid mulle täitsa arusaamad, miks ta põleb nagu tikupea üleval, et terve see ülemine ots kõik põleb, et kuidas see võimalik on, seal ööpäev toimub töö tegemine. Aga see päev meil teisel vooliku masinal ei olnud autojuht ja ma andsin korralduse, et minu auto valitsusele auto saatana teisüksus istub. Voolikumasinaid on poolik, meil siin jääb sinna minul saat operatiivkuule ma siin järele järsu kohale. Läksin kohale, pilt oli, pilt oli kole, siis niisugune asi oli, me tegime kaks nädalat ennem seda tegime õppused kolm ööd järgemööda, tähendab sama peaaegu seisu. Tähendab ainult kuuendal, seitsmendal korrusel, nüüd oli tulede üheksal 10-l korrusel seal jälle juhus. Ei, me mängisime tol ajal kõik suuremad objektid linnas läbi, et mehed oleks tuttavatest Prodiaatrid, millist nõukogu need mängisime läbi, tähendab, ei oleks tulekahju kohal vaja anda korraldusi, kuhu keegi peab minema vaid põhisee argne, meil oleks juba seal objektidele, teadis, on ajavõit. Siis mõtlesin, dispetšer korraldas, et kõik lähevad nendele positsioonidele ja hakkavad tegutsema nii nagu see toimus õppuse ajal. Ja kui ma kohale peale vaadata, kõik tulid, mingid komandod tähendab, esimene ohvitser, kes tuleb, jääb staabiülemaks ja nii me hakkasime kustutama ja uhasime siis vett. Tohutult ja muidugi 18 20 kraadi külma. Ja see on, muide, ma ei tea, kas praegu on ületatud, tollal oli kõige suurema vee kogusega kustud tulega 167 liitrit sekundis. Vett tähendab seal mikspärast vett, nii palju oli seid, soomlast tahtsid minna jõulupühi pidama ja siis ennem seda nad võtsid altarit jäätiselauad ja võtsin maha, kuna selle betoon oli juba kõvastunud ja kantslerid üles kuskile 78-le korrusele ja linnavalitsuse hinnangul panid nii kui tikukarbist raputatud. Nojah, ja muidugi, üks oli siis tulele kõige prantslased, kuule aknaavad olid ka kõik lahti, tõmbus tuli küllalt, nii et tuli, tuli, oli võimas. Aga miks ta jõuga põlema läks, seda muidugi meie alguses ei teadnud, meloni tuli ära kustutada. Aga oli selline, olukord läks külmaks ja nendel olid soomlastele sellised kusagil 80 sentimeetri kõrgused Ligraiin ahjud mahutab kusagil 30 liitrit, Ligrainenud erikütus ja soojendussoojendusahjud ja need pandi sinna ülesse, 40 paigutati ära, et siis oleks see sulle temperatuurides töötada ja kui need ahjud süüdati, siis läksid kõik viimaseni alla teed või kohvi, joome öösel kella 12 ajal ja kui esimene meestele möllasid, märkasite üleval põleb ja mul on lindi peale veel, tähendab see makilindi pealt kuulas ära, kuna meil automaatselt nagu null, üks valitses, jookseb ta kohe makilindi peale, et tuli palu tuli, palu pala pala Viru Viru. Sellest oli juba küll sellest tähendab teatrist. Noh ja siis muidugi mehed olid väga vaprad ja, ja ennastsalgavad ja andsime vett. Tohutu veekogu, see kutsusime muidugi Ligraiilse valguse alla veel nendele puudele pääle, nii et ühesõnaga tulekolle oli parim päringu tarvis. Muidugi tähendab rahvast tuli palju hiljem atriermus palju. No siin me oleks põlenud ära koos selle tulekahju kui meie jaoks kaks nädalat varem teinud, mitte lõpust. Ma võin päris kindlalt öelda, kuna see oli nii kiire ja meil ega mehed ei oleks oma positsioone, aga siin toimus kõik ühesõnaga, juba ette mängitult. Nii et sellised õppused praegu muide liidus on, põhiliselt nõutakse nõutakse, et kõige suuremad objektid oleks niimoodi läbi mängitud, tähendab, ei oleks vaja seal hakata kamandama, vaid mehed oleks teadlikud, mis, kus ja kuidas selliseid tulekahjukesi laevade peal on. Kustumas pidi isegi elu jätma, viidi mind kiirabiga haiglasse sealt, aga noh, need on niuksed asjad, mis tuletõrjes ikkagi juhtuvad ja, ja ei ole mõtet neid rääkida, see oli see ring vingumürgitusse. Või mitte. Sünteetilised ained andsid seal üks, meil üks mees sai surma üks ja kaks tundi peale seda, kui mind ära viidi, mitu meest talle seljale mürgitada siis jaokomandör Sarapik hukkus seal. Aga mul muidugi südamed vilets ja siis olin paar-kolm kuud nädalaid haigest pärast. Kuidas elu edasi läks, siis 73. aastal haigestusin olin seitse kuud, olin haiglates opereeriti ja peale seda muidugi ma ei olnud võimeline isusel vastutaval kohal, kus peab kogu aeg väljas olema ja ka isegi nagu eesliinil. Siis ma palusin pensionile lubada ja nii ma läksingi. Ja, aga siis nagu öeldakse, kaamel tuleb küür järele, mul tuli ka järele. See oli 71. aastal, teisel aastal hakkas tuletõrjepea valist nõudma, et Eestis tehakse ka tuletõrjenäitus. Liidus on tuledel orgat juures tuulenäitus, kus tehakse tuledele agitatsiooni. Aga mind see millegipärast ei rahuldanud, kuna ma olin näinud, tehti see ekspositsioon ja kaunis noh, nii-öelda ebaveenvalt ja mitmed ajaloo faktidele tuginev ja mina vaidlesin tuletõrjepeavalitsuse ülema kindral hobu, käisin Tallinnas ja mõtlesin, et niisugune asi, et me tahame kesiste, tuletõrjemuuseumi ja muuseumi, sul siin näitus palju veenvam, kui ta seal on. Ja ta oli muide mõistlik mees ja tema ütleb, et NKVD kindral ja kindral ütles, et Jan Madisson musi, programme grana, siseministeeriumis ei ole tuletõrjemuuseum ja mina siis ütlesin, et aga sellepärast et Eestis on veel valitsus, vabariigi valitsus on igatahes vabariigi valitsus otsustab, nii on kas näitus võimu seal? No ja siis kordoni juba mindud niimoodi. Ega ta ei pahandanud ka selle peale tõstnud küll ja siis me tegime taotluse Ministrite nõukogule. Muidugi asi oleks võib-olla kiirmeil liikunud, aga ei taibanud ka neid asju oleks pidanud Kultuuriministeeriumi kaudu tegema, me tegime otsa, millist nõukogule, mis siseministeeriumi ja see paber muidugi venis ja mina haigestusin ja kui ma jõudsin siis täiesti nuhelda, ruineeritud haigena ja pensionil, see oli 74 ja siis helistab mulle viies Raul, viies Tallinna kultuuriministri esimene asetäitja, ütleme niisugune lugu on, et teid on ettevalmistamisel tuletõrjemuuseumi loomine, et niisugune probleem, et ole hea mees ja hakka muuseumi juhatajaks või ei, siis oli, mis nõukogus siis 30. oktoobril Valter Klauson kirjutas alla dokumendile, millega siis asutati tollel tolles nimega Tallinna tuletõrjemuuseum, mille me esitule trimuuseumiks. Kas oli 74 74 30. oktoober, nii et see oli siis Nõukogude liidu esimese tuletõrjemuuseumi asutamise kuupäev ja praegu on ka selline olukord. Ta oli Eesti, on veel Lätis linna, niimoodi kahekesi me eksisteerime, aga nüüd väike vahemärkusena. Praegu on mul kontaktid tuletõrjemuuseumide, niisugune koostöögrupp on olemas ja see andis välja ka raamatumaailma tuletõrjemuuseumit kahes keeles, saksa ja inglise keeles veer mus Hendry vilt ja selle andmetel on praegu maailmas üle 200 tuletõrjemuuseumi. Kusjuures väga huvitav on see, et üle 100 nendest siin kõik fotod, jäänultatsioonid on sees, aadressid ja avamisajad ka meie oma seal nende hulgas, kuna meil on nendega, kellel vajadus on üle 200 tuletõrjemuuseumi, kusjuures üle 100 nendest on asutatud tähele 1970-le ta nii huvitav, nii millegipärast, kas ta on tekkinud maailmas praegu tuletõrjemuuseumide asutamise buum, kui võiks nimetada ja milles on küsimus siin väga põhjalikult. See raamatu autor. Hermingavus kirjutab, et tähendab olla saadud aru, et inimesed on kaotanud ohutunde tulekahju eest, mille põhjuseks on väga tugev tuletõrjetehnika, võimsad tuletõrjemasinad. Seal uinutanud inimeste valvsust tuleb, aga, aga tulekahjud ei hakka mitte alati suurtest probleemidest agaralt pisikesest küsimusest ja inimesed, inimese esmane tegevus tulekahju puhkamisel määrav, sest et mäletan vaheliselt väärset kirjandust, lugenud, et see on niisugune väljendus, et seda, mida võib süljates ära kustutada natukese ämbriga hiljem ei Saugutada merega praegu meil käib väga palju siin inimesi käivad uurimas meie muuseumi käivad keskuurimisinstituudist üldised avaldab, avaldab muljet nendele eriti muuseumi endise asja kustutusvahendite kollektsioon, kus nahkamblist kuni tuletõrjeautoni, kuna liidus teistest paikadest tuletõrjetehnikutele vähe säilinud. Ausalt ütelda, noh, ise tunned ka mõningast rahuldus sellest tööst, olgugi et selle selle tegemisega on siin igasuguseid piike olnud ja. Ma pean ausalt ütlema, et siin ma puutusin esimest kukut tõelise bürokraatia ja kuna ma töötasin niisuguse asutuse niisuguses seisundis, kus ma pisikeste bürokraatidega kokku ei puutunud ja ma nüüd võiksin paar Niukest vendasi, algas sellega. Ja nii kui ma hakkasin muuseumi tegema, kuna need ruumid sind tuletõrjedepoos olid väga ebasobivad, siin tuli osa kinnimüüride osa lahti teha ja oli selgelt siiami paiguta ära endisaegsed Kukruse vahendeid, mis aga tuletõrjemuuseumis põhiline osa, mis näitab, millega on kustutatud läbi aegade ja kuidas see tehnika on arenenud tänapäevani välja. Oli vaja ruumi ja siis oli küsimused hoos ja hoovi peal olid kuurid. Nende territooriumile saab suurepäraselt juurdeehituse tuletõrjemuuseumile ja raha, et meil on selleks olemasolevad asjad paika panna. Kuna aga see maja õnnetuseks asuv vanalinnatsoonis, siis saab ana lubanud linna täitevkomitee lume peal ja tegime eelprojekti ja eelprojekt käis läbiarhitektuur-planeerimise valitsus ei kinnita dias linnapea kiitis selle heaks, kuna siin tuli veidike välja liigutust teha. Ja siis täitevkomitee otsus tuli selle kohta, et lubatakse. Hakkasin projekte taotlema ja pöördusime kunstimälestiste projekteerimise instituudi poole ja sealt siis nad olid nõusse tööd võtma ja siia tuli siis üks noor daam, tuli, vaatas siin ringi, mis te tahate siin teha, siis Tõin selle eelprojekti lähteülesande välja ja tutvustasin Shei, seda ei saa teha. Esiteks, see ei anna midagi, see on liiga väike mastaabilt ja üldse üldse ma ei tahagi seda teha ja teisest küljest see minu ampluaa jaoks on liiga väike asi. Nojah, ma mõtlesin selle, kõik lõppeb, et helistasin sinna peainsenerile, ütles, et noh, et ei, ei, me teeme selle asja ära. Läks päevi, läks mööda, sai selgeks, et see tähendab arhitekt vaata nime enam ei mäleta. Oli siis sepistanud ühe kirja, et ütlesin, juurdeehitust teha ei saa luget linna arhitektuuri planeerimise valitsus, kõik need vastavad peal, aga tema arvas, et tema on aga see, kes otsustab ja muidugi tuli tülitada seltsimees Herkelit. Asi läks paika ja tänu tädi Petlerile leiti siis projekteerijad ja projekt sündis või, ja, ja siis tuli uus häda. Nii et ma ütlen, see juureehitusse, ruumi ei olegi mingisugune 180 ruutmeetrit, kaks ruutmeetrit, aga sellega on hirmus palju ülemusi tülitatud ja väga kõrgeid ülemusi. Ja siis on niisugune asi, et projekte, panka, proot, dokumentatsiooni, kuna me oleme nendega ettevõtte rahad, olid meil olemas, riigieelarves ei tulnud, nad oli vaja pangas vormistada? Ei v seda finantseerima ei hakka ometi raha on organisatsiooni oma, ma läksin ametnike juures üks neli-viis inimest olid seal siis selles kabinetis. Ja ma räägin kulud, muuseum aga palju tööd muuseumisaal ja kõrvalemuuseumil, kultuuriasutuse, kultuuriasutusi, nõudlus. Meie finantseerija, ma räägin, kulla inimested, muuseum, muuseum, aga seal on tuletõrjetehnika, läheb sinna sisse ükskõik võõrand Elsa. Ma tulin siis ära ja tulin siis mõtlesin või õieti andsid väga lahked mulle projektid välja, kuna said inimesest lahti, kes tuhkagi ei saanud aru Nõukogude Liidu ehituse poliitikast ja ma tulin projektidega, istusin natuke aega, pidasin siin paari mehega nõu ja tegime siis projekti ümber, tähendab kuna muuseum asub tuletõrjedepoos, tähendab, ei ole muuseumi juureid seal tuledehoone juurdeehitus. Sisse paneme tuletõrjetehnik, tähendab, tuledroonesse pannakse tuledele tehnik, pank ei saa sellele vastu vaielda, aga et muuseumi juhatus laseb sinna ruumi, kas siis muuseumikülastajad seal hambaga kompetentsi ei kuulu. Mille alusel me siis tegimegi, tegime ümber need nimetused, tegime dokumendi ümber ja võtsin siis jälle kaenla alla need ja läksin siis jalutasin panka tagasi. Aga kuna ma nende inimeste juurde minna ja seal on üks uksest välja löönud, et ma olen suli ja pettur. Alexil panga juhtkonna juurde salevi juure kellarte juure, rääkisin puhtast südamest ära, milles küsimus on ja, ja meile see hädad on ja lugelatule otsustav mees ütles, et lootused tuleb suurepärase tulede pojureitus tuledele, masinad panin sinna sisse, kõik finantseerima. Sai selle asja ära, tähendab, küsimus on veel selles, et millisest kadalipust tuleb läbi käia kõigil nendel nende bürokraatide, laudadest laua ülem on nii suur mees, et tema otsustab kõik ja mikspärast. Meie kõrgemad juhtivad töötajad on hirmus hõivatud üle koormatud, sellepärast et nendele annab tööd tema oma bürokraatlik aparaat, selle asemel suurte põhiliste probleemidega tegeleda. Lähedal neid küsimusi, ma loodan, et nüüd on ehk ajad, võib-olla selles osas veidikene muutuvad. Ma tahaksin rääkida ühe niisuguse, noh ma ütleksin isegi anekdootlik olu, aga see on fakt. Kui me ehitasime juur ehitus sisse plaaniorganite kaudu, meile eraldati valgustid lakke ja terve rida teisi selliseid materjale, mida realiseeriti kommunaal, elamu, kommunaalmajanduse, ministeeriumi, varustuse, valitsuse kaudu mille kontor asub Toompeal ja varustusbaas Kalinini niux. No ma sain mingi korralduse ja ilusal suvehommikul jalutasin sinna ülesse kontorisse, kus oli kuus kirjutuslauda ja ühe laua taga istus üks ametnik, naisterahvas. Ma pöördusin paberiga sinna, et ütleb, et ei ole, anasid, Spridioot ei ole kohal. Ma istusin maha gonoomikul, leht oli kaasas, lugesin lehe rahulikult läbi. Siis vaatasin, et aeg on läinud, et ei ole veel tulnud ja pöördusin uuesti tema poole. Ta vaatas mulle pilguga otsa, et mida ma veel tahan, aga pääle mind oli seal veel ootajaid. Põhimõtteliselt väga rahulikult ütlesin, et kuulge, et palun öelge mulle, et mis number toas teie ülem. Aga ülemad vajan. Ma ütlesin sellepärast, et kui ülemaparaat ei tööta, siis tuleb ülemal endal töötada või oma aparaat tööle panna, sest töö peab liikuma. Ma tahan ülema juurde minna, et ülemisel korraldab, mida tema alluvad ei ole võimelised ega taha korraldada. Vaatas mulle otsa kavad, seda haise, vana, mis on jonnakas. Mõtlesime, kas selle paberi läks kõrvallaua juure, otsis kassist sellest katutegist mingi paberi, kirjutas mulle selle müügiloa välja ja ma tegin tänu ja tulin välja. Selle asjal võiks punkti panna, et see oli juhus. Aga kolm või neli päeva hiljem ma sain müügikorralduse teiste asjade peale, mis olid teise dokumendiga tulnud ja mul tuli minna sinnasamasse tuppa tagasi. Ja kogemused olemas, ostsin jälle lehe Balti jaamast ja läksin sinna. Situatsioon oli peaaegu sama, ainult selle erandiga, et selle laua taga, kus kolm päeva või neli päev varem istus, seal ei olnud, aga teise laua taga istus inimene. No ja ma pöördusin tema poole ja ta ütles täpselt samuti, et varsti tuleb see inimene, kellega teil vaja tegeleda on. Ma töötasin omased stsenaariumid, istusin maha, ma olin väsinud, lugesin läbi, umbes veerand tunni pärast peaks seda juuren ja mängisin täpselt selle osa läbi, et kus ruumist ei olenud, töötab nendest edasi vaatas mulle otsa. Ja ma ütlesin, et ma lähen ülema juure oline minemas juba. Ja siis tuli umbes niisugune susin kui nõelaga pista õhupalli. Aga sõnu vilunud võttis mu käest tabeli, läks selle kasti juure, tähendab, kus istus eelmine kord seal otseselt vastava paberi, mitte kaua. Hiljem ma sain seal dokumendil ja vot sellise võtma ka see võib-olla sügisel või talvel on selle laua taga kõik istuvad, aga see oli hästi ilusad, kuumad suvepäevad. Nisu küsimus ja ma tegin sellest järelduse, et sinna selle viie inimese asemel oleks kahest inimesest küll olnud, sest üks ei saa puhkusel käia, võib haigestuda ja ülejäänud kolm ei ole vajalik jõgedesse, kus nad olid. Ma pidin kangesti minema seda ülemust otsima, lihased olid korda aetud ja ilma parandajana ei jõua sa kunagi eriti kuigi kaugele. Ja see on üks niisugune näide ja vot selliseid asju on tohutult palju. Ja ma puutusin siin kokku uus maailm, kuhu ma polnud sattunud, kuna ma tegelesin väga konkreetselt soliidsed asutustega ja asjalike inimestega ja asjalike inimestega ja ma Paulsen ausalt öeldes ütleme, et need ülemused, kui nad lasevad nii kaugele minna, selle asja seal väga kurb ja nad ei saa tõsist töödega tegeleda, kogu aeg arutavad, lähteumbsõlme teevad seda tööd, mis nende bürogradingist ametnikud kokku ajavad.