Tere päevast, kallid raadiokuulajad, kell on 11, läbi viis minutit ja eetris on saade Rahva teenrid. Mina olen saatejuht Heidit Kaio ja stuudios on ajakirjanikud Sulev Vedler Eesti Ekspressis ning Mikk Salu Postimehes. Tere. Nii et tervitused ka suvekodudesse ja autodesse, ma oletan, et paljud meie kuulajad vahest on just kas siis veetmas oma suveaega autodes, kui seal liikumiste aeg ja ka ja ka siis suvekodudes ja samas on ka suvi reisimist Aegi ja mind hämmastab see, et sedavõrd vähe tähelepanu Eesti ajakirjanduses on pälvinud see, et et USA valitsus väljastas reedel terroriohu tõttu ülemaailmse reisihoiatuse ja, ja kuuldavasti või CNNi teatel suletakse kokku 21 saatkonda ja konsulaati moslemimaades. Minu meelest on see midagi. Naeratavad tere, mina olen Sulev, on küll hirmuäratav, sest selliseid asju juhtub väga-väga harva, kui neid üldse juhtub. Aga eestlaste puhul on jälle see asi, et meie reisisihid tavaliselt ei lähe Põhja-Aafrikasse või Araabiasse, seal käivad ikkagi väga-väga üksikud. Pärast ühte teatud jalgratturite pundi ära röövimist on tõenäoliselt selliste minu suguste tüüpiliste korra aastas paar korda aastas reisijate tung sinnapoole minna tunduvalt vähenenud. Nii et eestlastest ta käibki natukene kaugemalt mööda, aga muidugi me peaksime rohkem sellistele asjadele tähelepanu pööramist. Kuigi see hoiatus on seal ma seal maailma otsese välja kuulutatud, siis tegelikult see võib väga kiiresti laieneda. Kõige ohtlikum koht, kus eestlased ilmselt rohkem reisijaid Egiptus. Kuigi võib-olla mitte need kuurordid, aga eks sealt on, tegelikult tehakse ekskursioone Kairo juurde ja seal on ju neid viimased paar aastat ikkagi üsna tuline olnud. Tõsi, ta on jah, et moslemimaad eestlaste jaoks ei ole tegelikult suvine reisisihtkoht, et kui seal käiakse, siis pigem sügisel või, või talvel. Aga samas nad mõnevõrra tõesti ikkagi käiakse. Ja, ja hirmutav on see tegelikult sellepärast, et, et on ilmne. USA valitsus ei kuuluta ju midagi sellist välja, lihtsalt niisama. Et tundub, et midagi kusagil on toimumas millegi kohta on nagu suuremat infot ja, ja hirmuäratav on just see, et mõne aja pärast järsku tuleb mingi uudis, mis meid võib kõvasti. Tänavu vandenõuteooria teoreetikud muidugi leiaksid, et sellega õigustatakse pealtkuulamissüsteemi, mida siis ameeriklased kasutavad, et nüüd nagunii öeldakse, et tänu sellele süsteemile me avastasime siis terroriohu. Hoidsime selle rünnaku ära. Just nonii, aga siia Eestimaa poole tagasi tulles, siis kas teil on juba puhatud ja reisimas käidud? Ja mina selle nädala alguses saabusin tagasi Eestisse, et ma käisin. Ma käisin Kesk-Euroopas Poola, Ungari, Slovakkia, Tšehhi ja Austria. Et ma olin varem ka käinud, aga rohkem niimoodi läbi sõidulat. Seekord ma veetsin kogu aja seal. Mina olen veel puhkusel aga tulin ka välisreisilt meie perereis sellel aastal kavandatud Norrasse lapsed ütlesid, tahame kuhugi soojemasse kohta minna. Et see tagajärg oli, et ma sattusin Slovakkiasse, Austriasse, Tšehhi ja tehniliselt võttes ka Poolasse, sest käisin Poola kõige kõrgema mäe otsas, mis on täpselt Slovakkia Poola piiri peal. Võiks öelda, et te käisite üksteise kannul, siis suisa ees ja peavjees samadel radadel aga seda enam on põhjust rääkida artiklist, mis täna selle nädala alguses kirjutas Postimehes, kus sa võrdlesid siis nende riikide hindu Eesti Eesti toiduainete hindadega üldise hinnataseme ja palgatasemega. Kas sa käisid seda artiklit spetsiaalselt tegemas? Noh, otseselt mitte, aga aga, aga need hinnad jäid silma, mis oli mu enda jaoks mõnes mõttes meeldiv üllatus, et, et kui ma olin seal ära käinud ja niimoodi need riigid selliselt hinnatasemelt pingeritta pannud oma sellise subjektiivse kogemuse põhjal siis hiljem kontrollisin eurostatist järele ja tuleb välja, et, et see järjest oligi täpselt nii nagu mina tundsin, et Poola on kõige odavam siis Ungari Slovakkia tsehhi ja üsna sarnased. Odavamad. Mina jällegi enne puhkusele minekut kirjutasin loo toiduainetehindadest erinevates riikides, õigemini sellest, et kas Eestis need on väga kallid või ei ole. Ja tagajärg oli see ja siis loomulikult vaatasin neid hindu nendes erinevates riikides, kuna vahepeal elasin ka korteris ja siis ma käisin poes süüa, siis see nagu väga hästi, seal oled sa Miku hinnanguga nõus? Täiesti täiesti. Austria on kallim kui Eesti ja, ja teised riigid on seal natukene samal tasemel või siis odavamad. See poola on odav, seda võib, see võib-olla ei olegi nii suur rake raketiteadus, pigem on üllatav on see, et Eesti on sedavõrd kallis, et pigem me võrdleme ennast Austriaga ja mitte mitte teiste Kesk-Euroopa riikidega. Me oleme ikkagi nagu tšehhile Slovakkiale, lähema mitte Austriale, et me oleme, ütleme, nendega ühes pundis kriipsukese kallim eks ole, sa võid nagu noppida erinevaid tooteid ja erinevaid hindu siia-sinnapoole, et leida näiteid, kus Eesti on oluliselt kallim. Neid näiteid, kus Eesti On odavam, et proovisin pigem niimoodi üldistada. Mina käisin korduvad ühes ühes kaubaketis, mis oli selles mõttes kummaline. Ta on avatud 24 tundi ööpäevas, hiigelsuur pood hüpermarketis 24 tundi järjest. Slovakkias teesko nimeline seal brittide päritolu. Seal on hästi palju igasuguseid soodustusi, pakkumisi praktiliselt kõikidel asjadel on olemas Soogud sooduspakkumised selles mõttes nagu võiks öelda, et hinnatase onju Eestiga võrreldes isegi soodsam. Samas jällegi, kui sa tahad mingeid harjumuspäraseid asju osta, siis siis no ikka uppuma, väga hästi, jällegi leidnud nendest poodidest äärmiselt kehv juurvilja ja puuviljavalik oli selles selles ketis lihavalikut oli ikka tõsiselt tõsiselt kehvapoolne. Samas jällegi paar liha müüdi ehtes lihuniku poes ja seal üdini meie omadest hulga krõbedamad. Minu hinnangul see toiduainete hindade ja suurem vahe tuleb tegelikult liha hinnast. Et Lääne-Euroopas on, on liha hind just see, mis on võrreldes meiega kordades kõrgem ja muud asjad, pigem sarnases hinnatasemes. Nii ja naa, näiteks Austrias, mulle kohe torkas silma, leiva-saiatooted olid Eesti omadest oluliselt kallimad kordades, ma räägin kaks või kolm korda. Piim oli mingi 20 kuni 30 protsenti kallim. Nende hinnavõrdluste puhul on jällegi, et me paneme erinevad kaubad üks valt kõrvutiks, vaatame, et mis riigis miski asi maksab. Teist pidime sageli arvestada, et mida me ostame nii palju tantsu võinud Milka šokolaadi panna võrrelda erinevates riikides hästi palju. Aga kui palju sa seda Milka šokolaad ikka ostad? Elus olema võib-olla paar-kolm korda ostnud. Aga sa ostad rohkem lihatooteid, piimatooteid, teraviljatooteid. Need on need asjad, mis tegelikult on olulised, et seda sageli me neid hinnavõrdlusi tehes unustame ära. Alati on mingisugused eripärad, et selles mõttes ongi niimoodi väga täpselt võrrelda ka keeruline, näiteks Eestis on 2,5 protsenti kõige tavalisem levinum piim Kesk-Euroopas paistis, et seal on 2,8. Eestis müüakse kilepakendis Austrias üldse kilepakendit ei näinud, et noh ja sa ei saagi niimoodi siis lõpu lõpuni nagu minna selle hinna võrdlusega väga täpseks. Ja siis on veel noh, ütleme see 2,5, on meil ka selline erand, mille me Euroopa Liidult välja nõuda ja kas see on meile traditsiooniline asi, samamoodi nendes Tšehhis, Slovakkias näiteks on õlu on selline, mis on äärmiselt odav Meiega võrreldes noh ei saa öelda, et tasuta, aga ta on poole odavam selle pärast, et need inimesed on harjunud õlut jooma, seal rahvuslik jook jällegi kange alkoholi, eriti just välismaised napsid, kallimad kui meil seal on teine, teine traditsioon. Samas see toiduainete hinnavõrdluse vahepeal kulmineerus ka sellisesse sellisesse nurka, sellisesse mänguks hakati arutama, et ehk peaks toidupoed varem kinni panema, ehk peaks peaks lühendama toidupoed poodide lahtioleku aega. Sa tegelikult ka siis võrreldes just Lääne-Euroopaga, et kuidas seal see Kesk-Euroopa kogemus on? Mina rääkisin oma kogemusest 24 tundi lahti ainult ühes linnas, vaid ka teistes linnades 24 tundi järjest on see pood lahti ja ei ole mitte ainult siin väike toidupood, kuid kõik, kõik need tööstuskaubad sealjuures. Eks erinevates riikides on erinev, aga nagu ka sellist nagu probleemi olnud, et pealegi ma ei suuda näiteks aduda seda loogikat, et mis nagu teeks nagu, et kui poe juures lühemalt lahti, siis hinnad langeksid vä. No ja püsikulud oleksid väiksemad, eks ole, inimeste palgakulud oleksid väiksemad nagu suhteliselt vähem oleks vaja võib-olla personali ja hoida tööl. Võib-olla siin üks, kaks tundi, muudaks, aga, aga noh, näiteks, kui panna pühapäeval seisab. See on tegelikult ju Eesti pangast üks noor ökonomist, tegi siin mõned päevad tagasi ka võrdluse Eesti ja noh, ma ei teadnud, kas kõik Euroopa riigid olid seal. Et siis selles osas, et selle poetoiduaine nagu lõpphinnas, et mis nagu mis ja see eesti poekulu või see juurdehindlus on ta oli kas Euroopas tagantpoolt kolmas või neljas tähenduses, et meil ikkagi nagu väga vähe pannakse nagu juurde marginaalid nagu madalad meile. Supermarketi marketite konkurents on tihe. Seal on ikkagi põhiosa, on see nagu sisseostuhind. Et siin selle taustal lihtsalt ei ole, ei ole loogiline arvata, et poodide lühemalt lahtioleku ajad, nagu neid hindasid Aldo, Samas ma imestan muidugi, et meil sisseostuhinnad nii kõrged on, kuna mitmed kaubaketid on sellised, mitte ühe riigipõhiseid, vaid on ka näiteks üle Baltikumi, Maxima Rimi on tegelikult, et neil nagu jõudu peaks olema, et nad ei saa öelda, et meil on siin ainult poolteist miljonit ja tegelikult veelvähem klienti, et nüüd nüüd rahvastiku võiks öelda seitse, kaheksa miljonit. Asi tõsi, samas kui sa ikkagi vaatad neid. Mainisite SKP peaks olema huvi pärast, mõni päev tagasi kontrollisid, kui suurset Esko on, et me ütleksime, et Esko sisse mahuksid ära kõik need ketid. Ja siis oleksid umbes 10 protsenti täis kostma. Kusjuures samas on siin jõuga kirjandus kirjutanud seda, mismoodi Rimi suur kett kasutab jõuvõtteid siis sisseostmisel ja mismoodi müüjad on tegelikult selles mõttes, et nagu ketile müüjad on väga suures aitaks Limbos niisugusesse head väga pingutama, et Rimisse sisse saada. Noh, see on probleem ja oma tõsi on see, et ega me täpselt ei tea neid kaubakettide kulusid mõlemas Postimehes, Tõnis ajalist sellel nädalal ka. Või oli paar nädalat tagasi proovis seal võrrelda, et missugused on siis kasumit käibed ja mis see siis on, kulud, et selle raamatupidamissüsteem on väga-väga erinev nendele ettevõtetele, nende ei olegi hästi võrreldavad ja kuidas kasumit peita kaubanduses, ma arvan, et see on üsna selline lihtne asi siirdehindade kaudu, et see kasum antakse kuhugi väikesesse firmasse lihtsalt ära. Ilma et keegi seda väga tähele paneks. Summa summaarum on tegelikult ju ma arvan, meie mõlema kogemus selline, et Eesti hinnad on enam-vähem samal tasemel riikidega, mis meiega sellisel ühesugusel majandusarengule, et, et ei ole mõtet paanitseda, et neil on nagu asjad väga palju kallimad. Samas meil ei ole väga palju odavamalt, et me olemegi seal, kus me loogiliselt võttes olema peame. Ma toon lihtsalt mind, üllatas see, et, et see poodide lahtioleku teema alles nüüd üles kerkis, ses mõttes, et me oleme olnud iseseisvad juba 20 aastat ja see teema kerkis alles nüüd ülesse ja miks me siin, miks sa mind üllatab, on see, et meil siin lähedal, Skandinaavias on ju väga tavaline see pühapäeval poed üldse? Laupäeval on mõned üksikud tunnid lahti ja muudel tööpäevadel on, on ka väga selged piirangud lahtioleku aegade suhtes. Minu hinnangul on see küll peamiselt küsimus ametiühingutesse tugevates ametiühingutes, kes on siis poemüüjad selja taga ja, ja siis ka reguleerivad seda, et, et, et inimesed ei peaks tegema tööd, siis sel ajal, kui teised inimesed ei tee, siis nädalavahetustel Loba, mõtlen nüüd tagasi. Siis meie teeme küll praegu tööd. Siis kui Eesti iseseisvus, siis oli meil ju täpselt samasugune süsteem, mina elasin Elva linnas, seal minu meelest oli üks kauplus oli lahti pühapäeviti, ülejäänud olid kinni, aga laupäeval pandi nad varem kinni ja siis hakkasin vaikselt muutuma, sellepärast et need lahtioleku ajal hakkasid kasvanduses, tekkis konkurents. Ja edukam oli see, kes oli kauem lahti. Muidugi, Tallinnasse aitas sellele kaasa ka Soome turistide tulek, sest nemad tahtsid kogu aeg, eks osta kärakat ainult eriti kärakat ja enne laevale minekut laeva peale nad läksid, eks õhtul. Ja nii ta on kasvanud, eks. Teatava piirangu pani alkoholi müügile kellaaegade kehtestamine, et õhtul kell 10 hakati mingil hetkel kauplusi sulgema. Hinnad on jälle kasvanud 11-le paljudes kohtades aga just maakohtades paneksite kindlasti kell 10 kinni, sellepärast et pärast ei tule enam mitte keegi. Väiksemad poed ja kindlasti pannakse kell 10 kinni, aga see on huvitav, et suuremaid poode see alkoholimüügi kellaaja paikapanek tegelikult ei mõjutanud. Nende nende lahtioleku ajad jäid täpselt samasuguseks. Eks meil ole nüüd tekkinud mingi kiht inimesi, kes köiki poes õhtutega, mina olen käinud õhtul pärast kella kümmet toidupoes, väga mõnus ja rahulik on. Käib ringi, ei ole erilist saginat, tõsi küll, mõningad tooted on otsa saanud, sellepärast et noh, saia leiba ei saa öelda, et see oleks täiesti tühi, aga värskemad asjad on ära ostetud. Mõnikord on ka liha letil, selline üsna mõõde on seal sellepärast, et eks need kauplused arvestatud ikkagi nende kogustega, mis nad ühe päeva jooksul läbi müüvad ja siis on sinna tõesti lõpp jäänud. Ka sabad on mõnikord pikemalt sellepärast et lähen ka töötab vähem, kes ikka tahab nii hilja õhtul olla. Ja muidugi on tekkinud, kui see vastasseis või, või selline mõte, paneme nad siis poed varem kinni ka, sellepärast Öeldakse, et näed, aga vaene ainult kassapidajad, tal on ka ju lapsed kodus. Tema tahaks olla, et see on selline inimlik tunne siinjuures. Ja seal on olnud ametiühingute Skandinaavias, kes on seda inimlikku tunnet toetanud. Olles olles ka kassapidajatega vestelnud, siis see ei ole sugugi nii ühene, et nad ilmtingimata tahavad, nagu mitte tööl olla, et see on teistsugune amet, nad töötavad graafikutega, tihti lähevad lõunast, siis on õhtul hilja, teinekord on jälle hommikust lõunani. Neil on vabad päevad, kolm-neli tükki järjest. Väga paljud on sellega väga rahul, sest et neile sobib selline nagu. Nonii ja veedaks toiduainete hinnad sinnapaika ja, ja aeg on möönda seda, et poliitikaelu on tasapisi nagu saagi käima tõmbama. Et mõningaid uudiseid on, on selle nädala jooksul tulnud üks üllatavamaid, kindlasti oli see, et ligi 40-l kuuel ehk siis ligi pooltel inimestel ei ole poliitilist eelistust eelistuste hetkel. Tahtsin küsida seda, kas teie teate praegu, kelle poolt annate sügisel hääle? Mina kindlasti ei tea, ma isegi ei tea, kes kandideerivad minu ringkonnas, nii et mul on see täiesti tõmmata. Ei ma kindlasti. Mina ei tea, ma ei tea isegi seda, kas ma valima lähen. Kusjuures ma mõtlesin ise sedasama, et ma ka ei tea, ma tõesti ei tea, kelle poolt ma hääle annan, nii et selles mõttes ma olen kindlasti selle 46 protsendi seas koos teiega, ma saan aru, kellel ei ole hetkel poliitilist eelistust. Samas 100 40 kuut protsenti maksaga siiga üle dramatiseerida. Et kui vaadata nagu minevikku, eks ta siis suviti ongi olnud kõrgem. Eriti kui mingitest valimistest on tükk aega möödas. Ma olen suhteliselt kindel, et see 46 tuleb nüüd sügisel kiiresti alla täiesti sellisele tavapärasele 20 protsendi tasemele või ta on kõrgem kui kui varem, aga ta ei ole niimoodi dramaatiliselt kõrrega. Minu arust ei ole ka siin midagi nagu hullu ja siin on kaks erinevat asja, meil tulevad kohalikud oma omavalitsuste valimised. Teine asi on riigikogu valimised, et teatud poliitilised eelistused inimestel on olemas siiski aga need on riigi tasemel kohalikul tasemel, ta võib valida hoopis teist parteid. Et ilmas kohalikud olin valimiste puhul, sa pead ikkagi vaatama neid kandidaate, neid siis valimisliite või parteisid või üksikkandidaat, kes reaalselt lubavad sinu kogukonna jaoks midagi ära teha. Ja Nemad ei ole need, kes kehtestavad üleriiklikke makse, näiteks meil ei ole seda, võimud tegutsevad kohalikul tasandil. Minu meelest need on hoopis teised valimised. Vali öelge see valijaskonda on hoopis teine, ühel puhul siis osalevad elanikud, teisel puhul kodanikud. Et need on kaks erinevat asja. See on minu meelest on surnud tendents, et ma olen seda mitmest mitmetes eravestlustes ka aru saanud, et, et inimesed mõtlevadki nii, et poliitiliste suurerakondade aeg kohaliku kohaliku omavalitsuste poliitikas on hääbumas. Pigem oodatakse selliseid kogukonna heaolu eest seisvaid valimisliite osalema. No aga, mis need kohalikud valimised siis muud on, need ongi kohaliku võimu jaoks valimisel, et see on täitsa loogiline, samas me teame ka seda, et nad suurtel parteidel on kõige mõjusam aparaat. Nende mõtted on kõige rohkem läbimõeldud. Sa tead neilt, mida võid oodata üldjuhul. Samas ma saan aru, et teie nagu ei seosta seda 40 kuute ütleme siis ilma valikuta inimeste selles, et hiljutised hiljutine aasta on olnud poliitskandaalide poolest eriti tihke Ei, ma arvan, et mingi osa sealt võib-olla ütleme, 46-st võib olla kuus protsenti või kaheksa protsenti või ma lihtsalt olen, olen varem vaadanud, et see ongi kusagil niimoodi suviti valimiste vahel tõusabki, sinna üle 30 ligi 40 kanti see nagu kellel ei ole mingit eelistust silla, ainult Eestis on teistes riikides samamoodi, et inimesed noh, nad kaotavad aegamööda sellise intensiivse aktiivse huvi ja keda nüüd valida? Ma ei teagi, kes seal, kes seal seltskonnas oligi, ta küsitleti, kas seal olid nüüd kodanikud, kes on nagu tavaliselt vaadeldakse riigikogu valimisi või siis olid need nii-öelda mittekodanikud, kellel on nüüd ka õigus valida, kes siin elavad, et noh, seda seltskonda tavaliselt ju ei vaadanud. Ja pange tähele meloni valimistel stabiilselt umbes 30 protsenti inimestest, kes ei käi valimas. Mis, miks, miks peakismiliku kõikidel inimestel mingisugune väga selge eelistus olema? Sa ise ütlesid, et sa ei tea ise ka, kas sa lähed valima või mitte, kuigi ütleme, et ajakirjanikuna ma eeldaks, et sul mingisugune terviklik ettekujutus poliitilisest maailmast on olemas. Jah, mul on lihtsalt, ma olen paar viimast korda mitte valimas käinud, sellepärast et ma olen ajakirjanik, et ma. Ma tean ka kolleege, kes ei käi, et näidata oma sõltumatust, siis nad on nii sõltumatut ei anna mitte kellelegi komaal. Aga samas ma võin selle, võin vabalt ümber mõelda, et, et ma ei ole purita, on selles osas. Samas oli ka veel väga üllatav sellelsamal nädalal kui kohalike omavalitsuste valimistega seoses asjaolu, et et linnapeakandidaatide nimede seas on üllatavalt suure toetajaskonna, aga lisaks Edgar Savisaarele, kes on siis nagu ootus punane liider oma 37 protsendi toetajaskonnaga Mart Helme teisel kohal 11 protsendiga, Eerik-Niiles Kross 10 protsendiga kolmandal kohal. Vilja Savisaar-Toomast seitsme protsendiga neljas temast oleks ma tunnistan kindlasti oodanud palju suuremat toetust ja täpselt sama palju kui vilja Savisaart, Toomastid toetab Andres Anvelt. Tulevasi valijaid ehk siis seitse protsenti. Neil on Mart Helme, on selline ju must hobune praegu? Ütleme. Samas ta nii väga mäda, must tõepoolest, aga ta ei ole oma arvamusi, oma seisukohti ka nüüd väga saladuses hoidnud. Varem. Ei, seda küll, aga ta on justkui nagu uus särav tulija. Rand oli, no on ju, selles mõttes on ta särav tulija, ta vaatab tema tema esinemisi sisse, seal särav ja. Ma muidugi tunnistan, et võib-olla see on sellepärast, et ma ei olnud vahepeal tööl aga mina ei tea, mida Mart Helme nagu Tallinna linna juhtimise osas tahaks muuta. Ma tean küllalt hästi, mida ta seal valvab piirilepingust Venemaast ja veel küünlast, muust asjast, aga Tallinna kohta ma ei tea. Tänases Päevalehes on, ta ei taha panna kinni Tallinna televisiooni ja cropaga aimu MUPO-le ja küll nimetaks selle ümber linnapolitseiks, mis tähendaks see, sellest tuleks siis lipo, ütleme aga smub olevat kehv nimi. Ega ta väga palju muuta ei taha, mulle tundub kakskeelsust. Kõige radikaalsem on see, et, et nii-öelda Tallinna eestlastele või see on ikkagi väga radikaalne hüüatus Et venelaste see aasta kindlasti kõige populaarsemaks kandidaadiks ei saa, üks ükskõik mis nipiga selle, selle valijaskonna on ta maha mänginud, aga ta mõjub värskena selles mõttes, et tükk aega ei ole nii rahvuslikku tüüpi valimistel osalenud. No ma ei tea, mulle mõjub ta pigem hirmuäratavalt oma värskusega, kusjuures üllatav on ka see ju, et õppulaarselt kolmas Eerik Eerik-Niiles Kross on ka ju esindab nii-öelda rahvuslike jõuda ehk siis nende kahe peale kokku on 21 protsenti toetajaid, kes tegelikult, et on mingil määral siis nagu rahvuslikult meelestatud. Ja Eerik-Niiles Krossi on kindlasti seegi ta selline tasakaalukam seltskond valiks, kui tal on nagu helme ja kross kõrvuti panna siis see, kes nagu heinaradikaal ta on ikka täiesti radikal ja nagu noorelmegi must, siis näita ust noh, peaaegu samas sinna suunda minema, mitte et ma ei saa öelda, et sama, aga nad on ikka täitsa radikaale. No aga mingi märk see on, et, et nii-öelda rahvuslikud jõud tahavad või teevad Tallinnasse ilma. Seda küll, aga seal oli huvitav, kui see, et Edgar Savisaar oli venekeelsete valijate seas 70 kaheprotsendine toetus, et see näitab, et üks Meimas ka või noh, seda järgi teha on väga, väga raske. No kui sa ütlesid, et Helme on venekeelse valija nagu maha männideks, soi sellele risti vastupidi, et tema nagu ainult sellest venekeelsest valijast elabki ja. Aga jällegi, et tegemist on kohalike omavalitsustega teistes kohtades teistes linnades, valdades seal savisaarest, ükskõik kas tema seal ei kandideeri. Igatahes suured asjad on toimumas ka Tartus kus praegu on olnud siis aastaid Reformierakonna ülemvõim. Ja praegu on tulnud välja uudised, et kõige suurem toetus on sotsiaaldemokraatidel Tartu linnas, tõsi küll, mitte nüüd väga ülekaalukas, aga siiski suur toetus 23 protsenti. Ja 20 protsenti toetajaid on reformierakonnal ja isamaaliidul mõlemal. Seal mul tekkis küsimus, et võib-olla tartlastele on tõesti tekkinud väsimus sellest Reformierakonnast võib-olla seal mingil määral see see viimase aasta segadus on Reformierakonnale kätte maksumus, aga aga ta on teda mõjutanud. Nagu segadus riiklikul tasemel on, on, Ma kuidagi mõjutanud mulle tundub, et see võib nii olla teistpidi jällegi, ega kampaaniaid üle veel käima läinud. Et praegu on tõesti suvine aeg, me ei tea, keda seal küsitleti, kui suur see valim oli? Väga võimalik, et need kõik pöörduvad enne valimisi veel märkimisväärselt. Poliitiliste uudiste poolest on ikka viimased nädalad väga vaiksed olnud, et midagi ei ole toimunud, et ma olen näinud, kuidas Postimehesse kohastatud mitte midagi. Ma ei tea, kas on see ju tore, et on suur suvi ja ja Reformierakonna need kevadised skandaalid Kristiina Ojulandi ja siis juhatuse valimistega ei ole kuidagi nagu suve mõjutama pääsenud, erinevalt eelmisest aastast, kui poliitiline lõke põles, siis nagu terve terve suve, et selles mõttes on see ju isegi isegi täitsa tore, aga Tartu juurde veel korra tagasi tulla, siis ma saan aru, et seal on ka sellised ütleme, väiksemat sorti Need. Lahvatanud, et kas teie teate selline küsimus, et kas te olete, kes on Peeter Laurson? Ei tea, ma, ime, olen kuulnud, aga ei tea. Äkki elektriinsener? Nii midagi rohkem järelegi IRL-i jah, jah. Postimehe küsi autorite seas arvamusleheküljel, aga see on ka kõik. Demonstreerin oma teadmatust tanner, riigikogu liige. Nii ja ta on siis üks Tartu linnapeakandidaate ja ma saan aru selle, seda siis, et IRL-i sees on väikene, selline kohaliku tähtsusega skandaali järel lahvatanud, kus siis IRL-i Res Publica tiib toetab Peeter Laursoni, keda siin lugupeetud ajakirjanikud ei tea, kes ta on ja siis nagu see Isamaaliidu ütleme siis kampsunite puhul või siis kampsunid on juba lahkunud, nagu ütleme siis Isamaaliidu teine pool Isamaaliit toetab siis siis Tsahkna kandinat kandidatuuri, et niukesed, nende kaalukausid on umbes sellised, et Zahkna kogus viimastel valimistel 4000 häälte Laurson umbes 400. Aga, aga igal juhul on, on Tartu poliitikud otsustanud seal nagu madistada selle ümber, et kumb võiks, kumb võiks parem linnapea olla. Noh, palju õnne neile on väga tore, et kellegi vahel valida. Rahvas tahab ikka tsirkust saada, sellel kohal tõdeda, et pärast ainult ägedamaks läheb. Ja kusjuures ka samas ka see, et nad tõesti ka ei suuda hakkama saada IRL-is mingisuguste väiksemate ja suuremate siseintriigide eta. Nende kohalike valimiste puhul on häda selles, kas pilt läheb väga-väga kirjaks. Et siis võib tekkida nende koalitsioonide moodustamisega probleeme? No ma ei mõtle just siit, Tallinna Tartu kest väiksemates kohtades. Et siis on ka inimestel raske otsustada, kelle poolt valida, kelle poolt mitte ja siis need lubadused kipuvad sageli ära ununema. On sellised väga-väga kirjud koalitsioonid. No ütleme niimoodi, et kui suuremate suuremates linnades Tallinn Tartu mõned veel, et on erakonnad ikkagi suutnud sellist noh, mingit erakonna nägu hoides mingites väiksemates linnades, vald isegi on mingid erakondade nimekirjad, hakkad neid inimesi, vaata mis on tihti nii, et ühes valimistsüklis on ta keskerakonnas järgmiseni, IRL-is siis läheb veel, on ta reformi, siis on tagasi Keskerakonna. Aga ma ei ohkama seal seal lihtsalt. Parteikuuluvus ei ole väga, ei ole väga oluline, Nad isegi ütlevad, et see on hoopis teised. No minu meelest kõige masendavam on ideede puudus, mis praegustel kohalike omavalitsuste valimiste eel nagu olemas on või noh, nagu et, et ma ei näe nagu kusagilt mingisuguseid värskeid mõtteid linna juhtimise suhtes, et et kas need on praegu valimised aastal 2000 või või 2013. Tegelikult on need samasugused ja samas maailm on muutunud, kui palju ja kui palju uusi uusi mõtteid võiks selle ajaga koguneda. Muidugi, arvestades just seda vajadust teha haldusreformiks võiksid olla nagu loosungiga, et meie paneme poe kinni, et meie ühinema kellegi teisega täna sellega ei lähe ju keegi peale. Tegelikult on see suur küsimus, kas Kunda valda enam ongi vaja, võib-olla läks kaks kolba valda? Kokku pannakse. Kusjuures suurlinnade suhtes siis hiljuti on välja tulnud üks raamat Metropolitan Revolution ja seal on juttu tegelikult USA linnades toimuvatest suurtest muudatustest. Ma ei hakka siin Detroiti rääkima, mis võib-olla ei ole sihukeste positiivsete muudatuste hea näide, aga, aga samas ka sellest, et mismoodi näiteks sihukeses innovatiivsus linnamajanduses Jaago eesliinil neil on käimas innovatiivne haridusreform, on mitmed privet, Pablik partnerid, chipi nagu edukad näited toimuvad investeeringut alternatiivenergiasse. Siis ma jaamingus taastatakse infrastruktuuriprojekte gaasisse erakapitali konsortsimitega, selle asemel, et linnavõlga suurendada, et seal on nagu liikvel mitmeid innovaatilisi ideid, olles ise külastanud Stockholmi ja Kopenhaagenisse, tõsi küll nagu ajakirjanik, kuna kellele on näidatud siis nagu missugused need innovaatilised suunad selles linnas nendes linnades on siis tõepoolest seal on suured asjad, suured muutused, suured mõtted liikuvasse näiteks alternatiive energia ja, ja linnamajanduse koha pealt ja, ja ma ei näe Tallinnas Tartus Eesti suurtes linnades mitte mitte õrna nagu mõtte mõttepojuke. No Edgar Savisaar ütles muidugi selle kohta, et see on kõik Tallinnas, võib-olla uudised, Nemad tegid. Pablik parved pardashipisin koolide remondi puhul tuntud ärimeestega juba 15 aastat tagasi. Devaliste ütleks, et kindlasti Chicago on nagu meie pealt õppinud. Jah, ja ikkagi tasuta ühistransport on see, millest paljud maailmas alles unistajad, aga meile seal reaalsus tuletame seda meelde. Aga tõsiselt rääkides on, tegelikult on, on sulle õigused? Ma ei ole võib-olla ka väga hoolikalt jälginud, et mida siis nüüd täpselt lubatakse siin Tallinna, Tartu või mõne teise linna puhul, aga midagi sellist erakordselt säravad või või mingit mõtlemapanevat küll ei ole, et keskerakondlased lihtsalt laiendavad oma tasuta ühistransport igale poole mujale alguses Pärnu või Viljandi, kus iganes, et see on siis nende imerelv, et. Aga mingit sihukest huvitavaid ideid ei ole, võib-olla see on paratamatu, võib-olla see ongi niimoodi, et meie, kohalikud omavalitsused, neil on seadusega terve hulk selliseid ülesandeid pandud, neil on teatud hulk raha. Ja ei olegi tegelikult seda mingisugust vabadust või mingisugust võimalust ise midagi teha. Hästi palju räägitakse lasteaedadest ja lasteaiad, kindlasti lasteaiakohad, uute lasteaedade ehitamine, siis tuleb Tallinna siis kõne alla enne valimisi aga arvestades, kui palju inimesi on kolinud väljaspoole Tallinna elama, siis see peaks olema ka üks peamisi kõneaineid nendest Tallinna ümbruse valdades. Et seal ju elab just noori inimesi väga palju. Aga ma ei ole praegu veel ka seda suurt debatti näinud, aga ilmselt ta ootab meid veel ees. Septembrikuus. Selle nädala üks uudiseid oli ka see, kuidas 1500 inimest jäi 40-ks minutiks ühte meie tuttuude rongi lõksu. Äkki äkki äkki seitse seda? Okei, võib-olla andmed ehk tõesti, aga point selles, et need oli, oli väga suur hulk ja kes tõesti jäid siis? Meie tuttuude rongi, rongi lõksumed, seiskasin minagi siin kuu aega tagasi, mismoodi? Uute rongide tulekut või nagu transpordimajanduses võrrelda, ma ei tea Georg Otsa sõitma hakkamisega Helsingi vahet või siis sellega, kuidas Tallink sai suurimaks laevakompanii-ks Läänemerel. Aga jah, ütleme, et selline uudis mõnevõrra nagu vähendab selliste Postots on ajalehest järgi üle 1000 inimese, jäiad okei. Ma arvan, et sa siiski sellise selline alguse asi viperus noh, juhtub, eks ole, et. Ei tea, mina näen seal nagu kahte teist asja, et mulle tundub, et seal on ühest küljest tegemist sellise halva kehva teenindusega trongi juht ja selle asemel, et et inimesi teavitada, et kuulge, meil on siin tekkinud probleem, ma püüan seda lahendada, avada siis kas aknaid, uksi, eks ju öelda, et me seisame veel tõenäoliselt nii kaua püüdis seal vaikselt oma tehnikat siis tööle sättida, jättes inimesed teadmatusse, mis on jällegi kõiki ta selliste tõrgete puhul üks kõige hullemaid asju, kui inimesed ei tea, mis edasi saab, seisad minuti siis 2,5 meetrit, siis tekib ärevus, kui 10 minutit, siis ärevus ainult kasvab ja kas oli juba pool tundi oled olnud, siis ikka inimesed loevad päris, aga kui õhk on vähe teisest küljest jällegi kui rongis on neid kohti vähe ja sinna trügib 1000 inimest, siis ma mõtlengi, et mis neil inimestel nagu aru saan, et kui taksos on, ütleme, takso on mõeldud neljale inimesele, siis sinna vaevalt et hakkab kunagi 12 inimest sisse ronima, taksojuht lihtsalt ei laseks seda rongide puhul raskemat. Rongijuht ei saa neid takistada, aga siiski peaks seal mingi mõistus, et noh, et inimesed seda ka niimoodi ülekoormus. Olen Aafrikas ainet ronib rohkem kui 12 inimest. Me räägime Eesti Eesti oludes No siin ma arvan, et siin on selline selline probleem ka see vana disla, eks ole, vana diiselrong vedas, kes kõik ära, et oleks veel pannud katusele ka kellelegi oleks või siis kariloomad katusele ja oleks kõik ilusti kohale viinud, et peenelektroonika siinkohal tõrkus. Nojaa, aga ma olen, ma olen tegelikult nõus sellega, mis see kõigepealt esimesena ütlesid, et et ega meie rongi. Ja ma julgen öelda, et vähemalt siin Tallinna kogemuse põhjal ühistranspordijuhid, need on eelkõige juhid, nad on niimoodi, et on kasvatatud õpetatud ja nad on noh, nad ei ole klienditeenindajad või siis need, kes on nende kabiini taga, need inimesed. Nii et seal on, aga, aga mina nendega kokku ei puutu ja pole minu asi. Sageli, me näeme seda ka poodides, müüjad, nad ei tegelenud müümisega või nad on, noh, kas siis kassapidajad lihtsalt seisavad umbes nagu valvureid. Kuigi kui mina otsin seal midagi taga, siis nad võiks ju näha natsipilke mind aidata. Ma olen muidugi see tüüp, kes läheb kohe müüja juurde, ütleb, et palun aidake mind ja siis ta muidugi aitavad. Aga selle peale, et ise tuleks. Raske muidugi on erandeid, näiteks on. Viru keskuses Kalevi kommipoes on minu meelest järjepanu olnud supermüüjad sinna lähedalmüüjate pärast kasse. Mulle tundub, et näiteks ka need Tartu, Tallinn busside, üldse pikemad liinid, et seal on ka bussijuhile bussijuhtidele on viimastel aastatel küllalt palju uusi ülesandeid, nad räägivad reisijatega, räägivad seal, kus on mis iganes kohvi, vett saadi, et et ta ei ole lihtsalt selline vaikiv mootorist seal ees, kes omanov rooli keerab ja mis nagu selja taga toimub, teda üldse ei huvita. Islami vist ei ole veel harjunud ka teenindama, et ta on selline nagu noh, usin töötaja, küll, aga, aga ta ei ole veel kliendisõbralik. Mul on tunne, et see järsku mingisugune põlvkondadevaheline probleem ka, et, et on selline, ütleme, noorem põlvkond, kes teeb suu lahti igal võimalikul hetkel ei karda küsida ja võib-olla küsib natuke isegi rohkem, aga teades, et see viib sihile. Ja siis on selline vanem põlvkond, kes teadis, et rääkimine on hõbe ja vaikimine kuld. Ja tegelikult ei maksa üldse väga midagi jutustada, et ma olen nagu nõus sellega, et meie klienditeeninduses on see üsnagi iseloomulik, et nendes, küsides kelleltki, kas poes, piga meditsiiniasutuses, siis ta paneb plehku ütlemata. Oodake siin, ma lähen lahendan mingit asja või, või et ma tulen kohe tagasi või midagi sellist ja siis sa jääd sinna nuputama, et kas ta tuleb tagasi või ei tule ja kas ta nüüd kartis veegard. Nad jah, aga infot tuleb sellist hädaolukordades alati anda, see on kõige olulisem asi, siis sa pead mõtlema, et sul ei ole pealsel mingi 100 inimest olid, seal oli juba 1000 inimest ja kõik vajavad infot. Selles mõttes oli elektriraudteel päris hea õppetund. Aga ma küsin korraks vahele, et kas, kas ta üldse sai nagu näiteks tehniliselt infot anda? Kronos tal oleks olnud võimalus kasvõi läbi selle rongi käia, mingi võimalus kindlasti oleks olnud, aga, aga teine asi on ikkagi meie mentaliteedis. Et tõesti trügime aeg-ajalt ja surume ennast peale ja käitume kuidagi väga totralt, et näiteks liinibussides on see minu meelest alatasa näha, kus inimesed ei mahu peaaegu sisse, sellepärast et kõik on probinas ukse juures aga samas seal keskel nagu ruumi, kui palju siis nad suruvad 11 tagant või siis lennukisi ilmneb seda aeg-ajalt, kus inimesed, kui lennuk maandub, tormavad, tõuseb kiiresti püsti, tormad väljus lennukist, jäädes täiesti passiivselt passima pagasilindi juures, sellepärast et neil on siis laevu sinna jõudmisega võib-olla see võtab seal 50 või 200 meetrit aedades või pikkus ainult et siis tuleb nagu hästi kiiresti jõuda millegipärast, et see on ka meie mentaliteet. Ja ma ei saa aru küll. No, ja kui rahul ma nagu selle rongi peale trügimist isegi mõistan, et tegelikult oli ju suurt promo sellest, et, et kasutage meie uusi ronge, sõitke nendega ja seal oli ju see, see see oli seotud ühe konkreetse See üritus oli Kloogaranna Kloogaranna festivali, kui aga see ei ole ainus kord, et mina näiteks tahtsin Minnas sõitma, laekviita tahtsin minna jalgrattamatkale juulikuus ja öeldakse ilusti rongi peale ja seda rongi tulnud lihtsalt. Ja lõpuks ma siis internetis nägin, et jah, et seda rongi ei tulegi, et sinna oli teada üles pandud, aga ega siis ei olnud kirjutatud, et Aegviidu rangidule rong number, ma arvan, et see oli 406, seda täna ei välju. Kus ma pidin seda teada, mis selle rongi number on? Ja kuskil jaamas seda ja keegi ei öelnud, et see rong ei välju sellel kellaajal. Ma olin täiesti teadmatuses, siis, kui pidulikult saadeti teele esimene rong siis minu poeg läks trenni. Ta läks siis sellest järgmisele rongile. Kas seda rongi välja mitte mingit infot ei olnud? Selles mõttes on, selleks elektriraudteel on, on tead, teatamisega küll hästi palju probleeme. Selles ma olen nõus, et, et olles ise ka inimene, kes kasutab rongiteenuseid, siis ma olen ka mitmeid kordi olnud hädas sellega, et selgub, et dokis rongi asemel väljub buss ja buss väljub hoopis teisest kohast ja nii edasi, et see, see tõesti infot just infot selle kohta ei ole, ma ütlesin, ütleme kui sul ei ole nutitelefoniga, millega sa saad kiiresti siseneda interneti, nende koduleheküljele ja sealt, et sealt infot hankida, aga me ei saa pidada seda normaalseks. Jah, aga selle nädala on ka tulnud uudiseid selle kohta, mismoodi Rail Rail Baltic on tõenäolisem projekt kui ei kunagi varem, et et me võime juba sellest niimoodi vaikselt unistama hakata ja loota, et ühel heal päeval saab see reaalsuseks. Mikk, et sul olid mingisugused, ma lehest lugesin, et seal olid mingisugused eri Harr Ma olen, ma olen nagu varem kirjutanud sellest ja ma olen, ma olen, ma läksin tõesti ettevaatlikud, skeptiline selles osas eelkõige nagu sellist vaatenurgast, et et selle ehitamine on väga kallis, selle ülalpidamine on väga kallis. Ja meil ei ole. Ma arvan, et meil ei ole väga selget Tiibet, sinna tuleb piisavalt palju inimesi, eelkõige piisavalt palju kaupa. Et see tasuvaks muutuks. Kardan, et see võib olla lihtsalt üks selline järjekordne kulurida, mis kunagi tulevikus minu laste kanda riigieelarve kaudu jääb kõrgemate maksude või mille iganes kaudu. Laen nikuga samat meelt, kui Indrek tegelikult ütles korra, et no näete, siin planeerime uhket raudtee Berliini, aga samal ajal meil ei ole raha, et ülal pidada riikliku lennukompanii Estonian Air, eks. Mis on väiksem projekt võrreldes raudteega, mis on väga-väga kallis? Ma olen ka viimase aasta jooksul paar korda sõitnud kiirrongidega siis väga lahedad, väga lähedane, sa saad sõita ühest linnast teise Prantsusmaal, kus need liinid lähevad kuskilt, siis ütleme pärast Pariisi sõita kesklinnas kesklinna ja sama kiiresti Colleen lennukiga. Ära jäävad sellised asjad nagu sõit kesklinnast lennujaama ja siis tagasi. Selles mõttes sa võidad ajas ja hind on sama. Teil seal ja ta ei ole ju, eks ole, lihtsalt kiire, tähendab, mugav, vaikne, eks ole, mitte selline, nagu meile koliseb, müriseb, rappub. Kes meist ei tahaks, eks ole, paremaid rongi ja kiiremaid ronge. Ja seal sõidavad rongid isegi, ma ükskord tegin pilti 320 kilomeetrit tunnis, seal seal on ikka tunduvalt teine tase kui see, mida Rail Balticu puhul kavandatakse, aga nüüd ma hakkan mõtlema, et kas ma tõesti sõidaksin sellega ka Berliini välja. Vabandust, see tundub nagu liialt pikk sõit alati, et jah, Riiga võib-olla ka Vilniusesse. Aga juba edasi tundub nagu lihtsalt see võtab liialt palju aega. Lennukiga tuleb kiiremini, lennuk lendab 1000 kilomeetrit tunnis. Ja siin on see, et Kesk-Euroopa Lääne-Euroopast rääkimata, seal on suured miljoni või mitme miljoniga linnad üksteisest mingi sellise paarisaja kilomeetri kaugusel lisaks kõik seal vahepeal sisuliselt tühja maad ei oleks, on tohutult palju inimesi kes nende rongidega reisivad. Ometi enamikel juhtudel tuleb ikka sellele liiklusele peale maksta. Ma mõtlen siis, kui vähe inimesi on siin Eestis või isegi kõik balti riigid kokku vähem kui kaupa, et ma lihtsalt, ma kardan, et et muutuks selliseks, nagu ma ütlesin, järjekordseks kulureaks riigieelarvele. Riigieelarves, mida tuleb hakata kinni maksma. Minu kogemusel on see, et olles käinud Malmös mitmeid kordi varem ja ka nüüd, eks ole, siis siis mõnda aega tagasi oli Malme edukas Rootsi linn aga samas mõnevõrra perifeerias. Ja nüüd viimati sealt käies, seal on siis tänu silla läände tekkinud ka rongiühendus Kopenhaagen-iga ja sõites Malvest Kopenhaagenisse. Ma nägin reede õhtul tekkinud täiesti uus liiklus või ütleme, täiesti uus seltskond, kes seda seda transporti kasutas, ehk siis noored inimesed, kes läksid Malmest Kopenhaagenisse, pidutsema räägin, on see, et, et sellise transpordiliigi olemasolu oli, tekitas täiesti uue nõudluse pani liikuma nende kahe linna vahel täiesti teistsuguse seltskonna, kes, kes. Tänu sellele liiklusele sai ta loetud minutitega või noh, nagu 10 minutiga said ühest linnast teise liikuda. Nojah, aga Tallina Varssavi Berliini filmi näinud kindlasti netist me räägime 10-st tunnistatud 16-st tunnist, isegi selle kiirema rongi puhul. Ehk maailma puhul oleks nad pidanud Hamburgi pidutsema. Ent pigem seda, et on, on mu mõte selles, et tekib, et sellise transpordiliigi olemasolu võib tekitada uut nõudlust. Et sellist inimest, kes seni ei ole väga seda, seda sellel liinil liikunud leiab nüüd olevas selle nagu võimaluse. See on seal võimalik, muidugi ma lisan, et kas see tasuvusuuring, mis nüüd juba mõned aastad tagasi valmistega, tegelikult nad ei, nad ei looda sellele reisijatele, see jääb kahjumit ka aegade lõpuni, nii et mida nad loodavad, on lihtsalt see, et tuleb piisavalt palju kaupa, millest kaubaronge, et, et sellest saadava tuluga siis kuidagi doteerida, kompenseerida reisirongiliikluse igavesest aega igavesti kahjumit. Ma ei tea, kas õnnestub. Aga need lähilähiliinirongid ja kuidas neid kutsutakse, lühima rongid, et need oli nõukogude ajal ikkagi selles suhtes nagu väga hea süsteem oli. Nad käisid tihedalt päris paljudesse kohtadesse, minu vanemad käisid näiteks elasid Elvas, nad käisid Fongiga tööl tavaline ja, ja samamoodi käisingi ülikoolis elada, sellest praegu seda võimalust niimoodi enam ei ole. Küll kas nendele rongidele kindlasti peaks ka, peab praegu peale maksma jäädaksegi peale maksma, et see on selle selle liikluse liigi sisse juba kirjutatud. Nojaa, aga Sulev, sina oled eetris nüüd järgmine kord rahvateatritesse kahe nädala pärast. Ja see on selles mõttes suhteliselt erandlik kord, kuna toimub avalik lindistus, toimub paides. Male ühelgi avalikul lindistamisel toimub veel osalenud ja ma ei tea, kas sellel saatel kunagi avalikku lindistust on olnud. Räägitakse, et kunagi olevat olnud. See toimub ühel täiesti erakordsel üritusel. Eestis püütakse esimest korda teha SÕNA rokifestivali ehk arvab arvamusfestivali. Selle festivali idee taga on Kristi Liiva. Kristi Liiva on hästi tore naine, töötanud avalike suhete alal, alguses hoiupangas, siis Swedbangas ka Eesti energias ja oli mitte valitsuses ja oli ka valitsuses Juhan Partsi valitsuses. Anyt. Kuidas Swedbangas töötas, siis ta sattus Gotlandi saarel üks kord Gotlandi saarel pidas Sealsete sotside liider Olaf palme on kunagi ammu ma kaaslastele kõne, sain aru, et kas oma suvila aia sellises sellises kohas järgmisel aastal pidas ta uuesti kõne siis kuidagi see seltskond, kes seal Gotlandi saarel käis. Sotsid siis ka muu rahvas laienes, laienes ja selleks on siis praegu välja kujunenud selline suur festival, mis toimub nädala aega. Sinna tulevad Rootsi ühiskonnas olulised tegelased, kohalen, nii poliitikud, ka ettevõtjad, kui lihtsalt ühiskonnategelased ikka inimesed arutavad, kuidas võiks ühiskonda muuta. Sellisel üritusel ei ole mingit sellist nagu rahvakogule. Et peaks olema mingi eesmärk, mingi kindel programm, lihtsalt arutatakse asja. Kuidas võiks elu muuta. Aga mis vormisse siis toimub, et inimesed istuvad ringis, räägivad või on üks lava peal, üks. Ka nemad, lava peal on paar inimest Eestis, ta tuleb siis kas Kristi Liiva valt diskasisse eestvedajana just eeskuju. Rootsist tuleb sellises vormis, lava peal on paar inimest ja siis on ka see lavajuht, et inimesed arutavad, juht siis suunab, aga selle kõrval on ka sellised aruteluväljakud, kus inimesed saavad siis samu teemasid arutada ja kindlasti on ka küsimuste-vastuste voor, et sa saad sealt küsida. Ja kahe nädala pärast siis reedel ja laupäeval toimub paides selline esmakordselt Eestis sarnane üritus. Aga mis küsimuste osas siis maailm nüüd arvamusliidrite arvamust ootab? Seal ei ole selles mõttes, et arvamusliidrid seal saavad kõik inimesed arutleda. No aga mis küsimuste osas siis nagu on praegu selline tühik kõiksuses, mis vajaks täitmist. Ah, ma loen teile mõned mõned teemad ette, et kui sallitaval näiteks sallimatus, mis on eesti mõtte õnnelikkuse võimalikkusest Eestis. Kas alkoholisõltuvuse juured on kultuuris eestikeelne haridus vene noorte jaoks, kas erakasumit taotlev, ettevõtlushääbuv nähtus, kultuur, majandus, õnnetu armastus, nad, neid teemasid on seinast seina, et see on nagu selline lapiteki taoline üritus, et seal on seal esinenud siis seekord nii poliitikud, majandustegelased eraldi lauaga Postimehel on ka Päevalehele Delfil. Sõna võivad võtta kõik, kõik on sinna teretulnud. Seda üritust on muuseas eksporditud varem Taani Taanis, minu meelest. Et õieti teha siis 60000 inimest osales sellel aastal sellisel festivalil nagu rokkfestivali ainus asi on see, et sellel esineb bändid, vaid inimesed arutavad siis selle üle, et missugune, kuidas ühiskonda võiks muuta rääkivad pead, rääkivad pead põhimõtteliselt ja varaseks päris tore üritus tulla, sest. Võimalust head, kas ta on päris tore või on, on täielik loba. Ja ma loodan, et ta pigem on. Marran, kuna seal on täiesti asjalikud inimesed minu meelest väga toredad inimesed, näiteks Kaja Kallas esineb seal siis on oodatud sinna ka kõikide parlamendierakondade esimehed. Nende arutelu veab Tiina Kaalep, meie endine peatoimetaja seal laupäeva õhtul, aga seal on seinast seina teemasid seinast seina inimesi, kes laupäeva õhtul on nagu peaesineja, siis NSV viimane esinemine. Meilt võiks ju midagi oodata. Et ma arvan, et sellest võiks saada väga vahva üritus. Ma kutsun küll kõiki inimesi, et tulge, see on tasuta üritus. Ja ma saan aru, et siis rahva teenrid on oma arvamustega siis selle Kus ja me oleme kell kell kell 11, kahe nädala pärast, laupäeval oleme sealt lava pealt eetris, kes tahab meid näha, kuidas me seal räägime, tulgu kohale, vaadaku. Nonii meie saade hakkab läbi saama me väga paari sõnaga jõuame veel rääkida sellest, mismoodi suvi on olnud kokkuvõtete tegemise aeg, siis me oleme siin palju numbritest rääkinud ja tegelikult oli ka sellel nädalal juttu sellest, et Eesti statistika eelmise aasta kohta on nii-öelda kaante vahele jõudnud analüüsimiseks olemas, et kui nüüd siin kiiresti kokku võtta, kui hästi või halvasti Eestile, siis eelmisel aastal läks. Normaalselt läks ja aastanumbrite põhjal mingit pikka järel siis ei saaks teha, aga aga aeg läks ju jah normaalselt, et siin oli majanduskassas ja palgad kasvasid ja mis oli paha, oli see, et rohkem inimesi lahkus Eestist ja. Teistpidi võttes jälle, nagu ma isegi Postimehe Postimehe lugu lugedes teada sain, valmis Eestis rekordarv Mängufilme. Ja minu arust Postimehe pealkiri oligi, et rahvaarv väheneb ja kultuur õitseb. Jah, näiteks valitsusel on ka meil ametlikult seitse eesmärki ja nendest Kaksud siis ükski valitsus täita ehk eelarve jääke, töö, tööhõive kasvasid. Loomulik iive eelmisel aastal jäi siiski negatiivseks, selles osas olid ei saanud oma eesmärgiga hakkama, sest on veel neli eesmärk ega neid ei, ei saa nii kiiresti mõõta, et see ongi nii, nagu Mikk ütles. Aasta põhjal, nagu raske öeldakse, saime hakkama või mitte? Mulle jäi sealt silma üks, üks number, et üha enam läheb türmi narkokurjategijaid ja tegelikult see mulle silma sellepärast, et et USAs on ka samasugune tendents olemas ja kui 2008 läks Eestis 406 narkokurjategijat türmi, siis viis aastat hiljem 130 inimest rohkem. Kusjuures kuna kuna see tendents on, ma saan aru mitte ainult USA Eesti, vaid on siiski ülemaailmne, siis on selles selles tuules hakatud rääkima kanepi tee kriminalistid tee kriminaliseerimisest. Aga tõesti, et see ei ole nende, ütleme selle statistika suhtes määrava tähtsusega, vaid pigem üks huvitav detail, mis mulle silma torkas. Viited siin Uruguai-le, kes maailmas esimese riigina otsustas, et võiks kanepi dekriminaliseerida SÕNA tarvitamise Nojah, samas usas osariike, kus, kus ühel või teisel moel on kanepi müük lubatud ja samas ka Eestis, muide, vabandust Euroopasse. Kas need Eesti narkokurjategijaid ei ole siiski vähemalt 90 protsenti ulatuses ei ole kanepiga seotud? Kangem kraam, mille eest kaagi pannakse? Ja see, et neid vangi pannakse ühest küljest näitab seda, et politsei teeb paremat tööd, teisest küljest, et probleem on hulga süvenev, klientuuri on siiski olemas. Ja see on päris vastik. Nonii, aga sellega on meil aeg otsad kokku tõmmata. Eetris oli saade Rahva teenrid, mina olen saatejuht, Heidit Kaio ja stuudios olid ajakirjanikud Sulev Vedler Eesti ekspressist ja Mikk Salu Postimehest.