Tere laupäeva hea vikerraadio kuulaja ja täna on rahva teenrid jagunenud nii, et Tartu stuudios on Külli-Riin Tigasson, Eesti päevalehest Lauri Hussar vikerraadiost ning meie Tallinna stuudiosse, ütleme tere hommikust, Aivar Hundimägi äripäevast tervist. Ja tänases saates räägime hindade tõusust ka elektriturust Tallinna linnapea Edgar Savisaare laenu kustutamise saaga jätkumisest. Kui aega üle jääb ka töönädalast ja Hiltoni hotelliketi tulekus Tallinnasse, aga kõige rohkem pakub lainet nii meil kui ka raja taga meie naabrite juures Venemaal toimuv ja Edward Snowden on jätkuvalt Šeremetjevo lennujaama transiittsoonis, kuid temast ja ma annan viimasel nädalal ja viimasel paaril päeval räägitud Venemaa opositsiooniliider Aleksei Navalnõi ist nimelt siis Kiirovi linna rajooni kohus mõistis Venemaa opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi neljapäeval nõndanimetatud kiiroblessi kohtuasjas süüdi, määras talle viieaastase vangistuse koloonias ning ta võeti kohtusaalis vahi alla. Aga, aga see lugu läheb veelgi skiso freenilisemaks, et kui prokuratuur ühelt poolt nõudis Navalnõilt karmi karistust, siis kohus sellega mõistis, mees võeti kohtusaalis kohe vahi alla ja, ja siis sekkus sedasama prokuratuur. Sest ta ei olnud nõus kohtu liigse karmusega ja nõudis Navalnõi vabastamist allkirja vastu. Ja apellatsioonikohus ka selle rahuldas, et, et see, see olukord ise seal Venemaakohtusüsteemis on muutunud juba täiesti skiso freeniliseks. Kuidas teile tundub? Ja et, et kogu see, see lugu tegelikult näitab, kui väga Putin oma võimu võimu nagu kindlustada üritab, et et me võime öelda, et ilmselt Navalnõi siiski nagu Putini võimu väga tõsiselt hetkel ei ohusta, et palju oleks see, kui, kui enne nüüd seda kohtulugu teda võib-olla 50 protsenti venelastest oleks teadnud ja ja tema toetab pigem niisugune uus vene keskklass Moskvas ja mõningates suuremates linnades. Aga ta on noor, tal on, ta on, tal on poliit, poliitilist talente ja sellest loost võib praegu näha, et et, et Putin üritab lihtsalt näidata, et igaüks, kes teda, kes talle mingisugusegi väljakutse esitab, mis teda ootab. Jah, aga samas on välispressis öeldud siis Navalnõi kohta, et, et tema on see mees, keda Putin kõige rohkem kardab, et kuigi ta ei ole võrreldava valt populaarne või sama populaarne, kui Putin, jääb kõvasti alla. Tõenäoliselt on nagu kõik eeldused olemas, et temast võiks saada populaarne opositsioonijuht ja ja seda kohtus toimunud vahistamist ja vabastamist on iseloomustades on, on siis Venemaa vaatlejad ise öelnud, et et algus oli selline tavapärane aga siis mingil hetkel toimus mingi mingil põhjusel muutus ja et võib-olla see näitab ka sellist ebakindlust. Kremli-suunal. Ja noh, terve see lugu peabki teenima sellist noh, järjekordset nagu hirmutamist, et niipea, kui keegi hakkab aktiivselt pead tõstma, kogub populaarsust, et ta nii-öelda nagu noh, pannakse paika ja oleks kõigile teistele hirmutamiseks Selle kohtuprotsessi kohta räägitakse seda, et et seal oli üle paarikümne tunnistaja ja, ja üksikud tunnistused viitasid sellele võimalikule kuriteole. Kõik teised tunnistajad rääkisid pigem Navalnõi kasuks ja räägitakse ka veel seda, et Navalnõi ei saanud sellele protsessile kutsuda ise mitte ühtegi tunnistajat. Ja, ja see, kuidas need kohtusüsteemi otsus nii kiiresti ümber mängiti. Prokuratuuri taotluse kohaselt prokuratuur taotles alkoholi üht ja siis teist, et see, see näitab, kuivõrd kõigutatav on Venemaakohtusüsteem ka selles selles küsimuses, mis on muidugi huvitav. Kui siin Aleksei Navalnõi-st rääkida, siis, siis tasuks kindlasti nad natukene välja tuua. Kellega täpsemalt tegu, et tegu on, on ülekaalukalt kõige populaarsema blogi, aga Venemaal ehk tema mõju noortele inimestele, kes suhtlevad interneti vahendusel, on väga suur on täna kindlasti Venemaal kõige jõulisem korruptsiooniga võitleja ja, ja kui ma olen siin uurinud ka selle kohta, et milliseid meetmeid ja milliseid meetodeid ta korruptsiooni paljastamisel rakendab, siis siis Ta jälgib väga tähelepanelikult kõiki riigihankeid ja kui ta, kui ta midagi märkab, siis ta kohe sellest ka kirjata. Ta pommitab alatasa riigiametnike kõikvõimalike päringutega. No loomulikult tal ei vastata, siis ta jälle nõuab ta, ta räägib sellest, kuidas ta, kuidas ta ta tahab inimestelt või tahab seda informatsiooni kätte saada, miks ta seda ei saa, kui ta saab mingid infokillud, avaldab jälle ja nii edasi ja nii edasi, vaikselt tilk tilga haaval, toob ta, toob ta võimalik korruptsioonil korruptiivseid seoseid välja ja, ja üks asi, mida Navalnõi veel teeb, ta näiteks julgustab väga paljude firmade puhul vähemusaktsionäre tegudele, et vähemusaktsionärid jälgiksid, mis toimub nende osalusega ettevõttes ja, ja julgustada peida oma õiguste eest seisma jätta. Päris kindlasti seisab väga mitmete väärtuste eest ja loomulikult, kui siin oli juttu, siis pedaja teda peetakse ka kõige mõjuvamaksja teravamaks Putini kriitikuks. Ja, ja siis kokkuvõtvalt võiks öelda, teda peetakse demo kraadiks korruptsioonivastaseks võitlejaks. Aga kui vaadata, et ta on osalenud ka näiteks nendel vene marssidel, mis on ikkagi vene natsionalistlikud poliitikute rida, siis siis võib arvata, et sellesse tegevusse on, on, on, on, ma ei tea, millistel kaalutlustel, aga, aga aga on, on põimitud väike selline annus ka vene natsionalismi. Nii et kindlasti väga värvikas tegelane ja ja kui vaadata ja võrrelda teda nüüd kõikide teiste võimalike Putini rivaalidega, siis kindlasti mõjub ta palju värskem omana, palju huvitavam vana ja inimestele ka ka ärgitav omale, nii et mõneti on ka põnev vaadata, et kui nüüd Navalnõi protsess jätkub ja ta kandideerib edasi Moskva linnapeaks, siis, siis mida see endaga kaasa toob, aga, aga võib, võib, võib arvata ja seda on ka väga paljud analüütikud öelnud, et et soov Navalnõid kandideerimas näha on olemas ka kremlile või Moskva linnavõimu, sellepärast et kui, kui võim on juba ennast piisavalt diskrediteerinud, aga on ikkagi piisavalt tugev, et võita, siis siis valimiste väike osalusprotsent kindlasti nende usaldusväärsust oluliselt kahandab ja Navalnõi võiks olla see mees, kes toob inimesed hääletuskastide juurde. Navalnõi esindab kindlasti niisugusi euroopalikke euroopalikke väärtusi ja mul on tunne, et siin, et see on taas kord niisugune väikene nagu selline, noh Venemaasisene, niisugune kultuuride kokkupõrge. Lugesin äsja ühte huvitavat raad, mille oli kirjutanud Francisliku jaamas, rääkis usaldusest, teda võrdles erinevaid kultuure ja ja ta kirjutas seal raamatus, kuidas nii-öelda see asiaatlikultuur, mis, mis soosib teatud juhtudel ka korruptsiooni. Et, et selline kultuur nagu ei tunnista väljaspool oma oma nii-öelda perekonda ja lähedasi olevaid mingisuguseid universaalseid reegleid. Et ükskõik mis sa elus teed, sa pead mõtlema oma lähedastele, oma perele, oma sõpradele ja see on nagu ilmselgeid, selline. Selline lähenemine nagu ei too kaasa niisugust nagu euroopalikku euroopalikku, nagu inimeste võrdset kohtlemist ja korruptsiooni vältimist ja ta kirjutas sealsamas raamatus, kuidas Euroopa traditsioon vastupidine, kui tugineb sellele, et mitte tingimata isal ei ole kõiges õigus või siis selle nagu suurel juhil vaideid, et eksisteerivad niisuguseid universaalseid väärtused väljaspool perekonda väljaspool väljaspool nagu lähedasi, et ja, ja et see loob nagu aluse niisuguseks nagu usalduseks ühiskonnas, kus sa tead, et seal on mingid ühised jagatud väärtused ja igaüks ei ole nagu ainult oma selle nii-öelda kas siis pere või siis noh, ütleme kilpkonna sõpruskonnast väljas ja ma arvan, et siin noh, selline. Ma arvan, et Venemaal ongi võib-olla domineerinud see noh, kohati nii öeldes see esimene mudel, millest Puka jaama rääkis, ehk siis et sul on tähtsam, on see nii-öelda see grupi lojaalsus, oma oma lojaalsus oma perekonnale, oma sõpradele, mis enese, mis iseenesest on nagu tore, aga see loob alusega sihukeseks korruptsiooniks ja ja ma arvan, et see ongi nagu, et Venemaa ongi seal ongi nii palju pingeid just sellepärast, et see on niisugused täiesti erinevad, nagu lähenemised on, on konfliktis. Aga kui veel nagu rääkida, et mis see tulevik võib olla või, või seda Navalnõi protsessi mõjusid, siis noh, palju on räägitud, et, et aga kas ta kandideerib Moskva linnapea valimistel ta nüüd ka ei ole öelnud veel, et kas ta kandideerib või mitte, et ta pidi vist seda veel mõtlema. Pärast seda, seda kohtuotsust aga 2018. aastal on, on presidendivalimised Venemaal tulekul ja arvatakse, et, et seda kohtuotsust langetades juba peeti ka neid valimisi silmas, et, et kui ta võib-olla muutub liiga ohtlikuks kremlile või tülikaks kremlile, et, et siis on võimalik teda nii-öelda viieks aastaks pildilt ära viia ja, ja need kahed valimised teha ilma temata. Ma siiski juhin tähelepanu, et kui me nüüd võrdleme Hodorkovski Navalnõid siis võib-olla isegi Navalnõi oma poliitilise kapatsiteeti poolest oleks isegi veelgi ohtlikum Putinile, kui oli seda Hodorkovski, kuigi, kes, kes hakkas ka pead tõstma, aga, aga, aga tollel hetkel oli temaga lihtsam võimalik hakkama saada Navalnõi võrgustik ja Navalnõi lähenemine on ka teistsugune juba juba ainuüksi läbi selle, et et ta on väga aktiivselt kaasanud noored läbi interneti on tekkinud teatav võrgustik ja see võrgustik suudab ka suudab ka organiseeruda, nagu mida näitab ka see, et inimesed läksid tänavatele meelt avaldama ja neid ei olnud sadu, vaid neid oli juba tuhandeid, et juba ainuüksi see näitab ka näitab ka seda, et Navalnõi seoses toimivad teataval määral teistsugused struktuurid kui siin võib-olla 10 15 aastat tagasi. Ja ega Navalnõi ei ole olnud siin nagu viimane ainuke omalaadne uudis sellel suvel. Jätame siin paar nädalat tagasi vahistiga Jaroslavli linnapea Jevgeni jorlaazov, kes oli ka siis heitnud nii-ütelda kinda Putini parteile ja tedagi siis süüdistati altkäemaksu võtmises. Huvitav on muidugi lääneriiki reaktsioon, et kui me nüüd vaatame, milline on lääneriikide reaktsioon olnud Navalnõi seoses, siis siis Washington näpu vibutanud, aga ei ole nüüd nii jõuliselt reageerinud Euroopa Liidu liik, mis riigid ja Euroopa Liit on, on olnud justkui rohkem tagajalgadel, aga aga see reaktsioon ei ole ka nüüd Ühel väga-väga jõuline olnud, et kuigi on, on märku antud, et siin võib esitada küsimuse, et kas kas see suhtumine Venemaasse võib võib muutuda või kas see poliitika ajamise viis Venemaaga arvestades nüüd ka seda juhtiv opositsiooniliider on, on fabritseeritud protsessil süüdi mõistetud, et kas see võib muutuda või mitte? Hea küsimus. Mõneti võib ju arvata, et siin on ka varem kõike juhtunud ja, ja lääneriigid ei ole oma seisukohti seisukohti muutnud. Et võib ju arvata, et et, et ühel hetkel need pragmaatilised huvid kaaluvad ikkagi sellised eetilised väärtused üles ehk siis reaalpoliitika saab jälle ideaalide ja ideede poliitika üle võidu. No ja mulle meenub, et käisin paar nädalat tagasi Saksamaal ühel ajakirjanikke niisugusel nagu tutvustus reisil enne Saksa valimisi oli võimalus kohtuda ka endise saksa liidukantsleri Helmut Schmidti iga, kes on ülimalt lugupeetud mees, et 94 aastane 94 aastane, väga ärksa, väga erksa mõistusega siiamaani ja ja tema rääkis Väljendas seisukohta ja ma arvan, et ta ei ole kindlasti nagu ainus niisugune nagu mõjukas Saksa mõjukas, mõjukas saksa, ma ei tea, kas nende endine juhtfiguur, aga ta on, ta on, ta on siiamaani mõjukese, tema väljendas arvamust, et teine on siiski hea venelastele ja Venemaale, et kui puhtpragmaatiliselt võtta, et Venemaal oli ikkagi kaos üheksakümnendatel inimesed kannatanud siit. Nüüd on ikkagi mingisugune stabiilsuse tunne. Et noh, ma arvan, et kui nii-öelda sealt nagu kaugemalt vaadata, et siis jah, et sellega nagu lepitakse Jah, aga lepitakse võib-olla nagu poliitilisel tasandil või see, need avaldused, mis tehakse, noh need peab tegema, nad on sellised tõenäoliselt Putinile võitu. Vähemalt mulle tundub, et see on nagu oleks nagu selline hane selga vesi, et ega see tema käitumist väga palju ei, ei muuda. Aga mis, mis on Venemaal võib-olla olulisem või mis on ka kremlile olulisem on kuidas reageerivad investorid, et, et kas seda Navalnõi juhtumi puhul on, on juba öeldud, et, et see on halb märk Venemaa investeerimiskliimale ja ja raske on investoreid veenda selles, et tulge pange siia raha investeerida. Ja, ja praegu noh, ütleme see Venemaa majanduse seis ei ole enam. Aga hea, et majanduskasv on aeglustunud, investeerimismahud on väiksemad võrreldes näiteks eelmise aastaga, et võib-olla see surve pikas perspektiivis kuidagi teistmoodi käituda tuleb hoopis hoopis läbi läbi nagu äri ja majandusprotsesside. No kes teab, aga noh, ma arvan, et, et tuleviku mõttes on, on see ka natuke murettekitav, et kui kui Venemaal niisugune noh, süveneb selline veelgi enam niisugune Putini ja, ja kremlikartus ja püsivad niisugused nagu pool korruptiivsed suhted ja selleks, et üldse jõuda tippu, olgu siis äris või poliitikas, et see nagu eeldab, et sa oled nagu, kui nad mingeid reegleid, et sa oled sõlminud mingisuguseid kokkuleppeid, et siis noh, selline nagu korruptiivne kultuur soosib ka seda, et kõik on tegelikult nagu välja preestitavad, et et kui sa jõuad seal nagu äris tipus oled nagu võib-olla ikkagi teinud mingisuguseid hämaraid diile kellegagi ja ja järelikult sul on ka väga raske minna üle ka näiteks poliitikast, et sa oled üleni nagu tegelikult alluv ja välja pressitav tänu sellele Täpselt, aga, aga samas see summa või, või noh, mida Navalnõi puhul ju räägitakse, mida ta väidetavalt siis omastas, milles teda süüdistatakse. Et seal on 375000 eurot, et see noh, ütleme mõistes võib öelda, et see on väike raha, et kui me räägime siin savisaarest, eks tema summad, mis seal Šveitsi kaudu väidetavalt on liikunud, on 175000 eurot või või rohkem, et täiesti võrreldav Aga ma võtaks selle Navalnõi loo kokku pigem siis selliselt, et, et arvestades, et see protsess läheb nüüd edasi see kohtuotsus on edasi kaevatud, et väga tähelepanelikult jälgitakse, mis juhtub, siis, siis tõenäoliselt võib siin olla ka üsna ootamatuid arenguid. Aga kui siin juba väike, eks kurss saksa poliitikasse oli, siis siis kuna selle aasta alguses oli Saksamaa sotsialistlik vasakpartei nimega Tilink on välja käinud idee, et langetada töönädala pikkus 30-le tunnile ja seejuures oli nende lubadused langetatakse palka, siis siis ma viin selle kontekstiga ühe Eesti Päevalehe eelmise nädala teise poole kirjutisega kus räägiti, siis sellest töötervishoiuarstid on seisukohal, et pidev ülekoormus mõjub organismile kehvalt ja annab teed ka tuleviku tervisehädadele ja, ja pakuti siis üks lahendus üle töötamisel oleks neljapäevast töönädalat rakendamine, et et see on tekitanud päris huvitava diskussiooni ja, ja kõik on siin juba sõna. Peaminister on öelnud, et töönädala lühendamine kindlasti tänases majandussituatsioonis, kus majanduskasvuga ei ole, et kõne alla ei võiks tulla, aga, aga mida teie arvate? Nojah, pool tõesti, et see nii-öelda see nädala töötundide arv, et see ei ole jäänud nagu igavesest ajast igavesti igavesti kivisse raiutud, et ma siin vaatasin natuke statistikat, et ma nüüd küll Eesti kohta täpselt ei tea, aga et Kesk-Euroopas oli näiteks aastal 1900, oli töönädala pikkus 60 tundi, tööstuses 1875 aastal oli see 72 tundi 1941 oli Saksamaal näiteks teise maailmasõja puhul oli pikendati töönädalat varasema 42-lt tunnilt 50-le. Et need on noh, see on nagu läbi läbi aja muutunud töönädala pikkuse. Praegu on tõesti, Euroopas on see ütleme 40 tundi või 38 39 tundi on nagu see standard. Aga ma arvan, et noh, Eestis tegelikult inimene, kes tunneb praegu, et see töönädal on tema jaoks liiga pikk ja tõesti, ma arvan, et kui on võib-olla vastutus perekonna eest ja lapsed, et see võib tõesti olla nagu väsitav see kõik kokku, et tegelikult sul on ikkagi ju võimalusi ju küsida, et kas ma võin siis sel juhul töötada 0,8 koormusega, et neli päeva, et neli päeva nädalas, et ma kardan küll, et kui hakata siin nagu riiklikult need korraldama midagi ja ühtegi sunnimeetoditega seda vähendama töönädala pikkust ma ei tea, kas see on praegu nagu õige, et parem on, kui see on nagu individuaalsete läbirääkimiste küsimus siiski. Jah, ma arvan ka seda, et sellest sunniviisiliselt ei usugi, et sellist võimalust nagu noh, lähiajal tekiks, et et, et see diskussioon nagu võtaks sellise pöörde, et nüüd kõigile kehtestatakse lühem lühem töönädal. Aga noh, mis on oluline, et, et võiks ollagi sellised paindlikud kutt, võimalused ettevõtetel või ka ettevõtjatel seda tööaega veerida ja need võimalused on, on iseenesest olemas. Tõenäoliselt on lihtsalt probleem selles, et me kui me tahame töötada vähem, siis me ka teenime vähem ja kuna meie selline üldine palgatase on nii madal, siis paljud inimesed ei saa seda endale lubada, et see võib küll olla nagu ilus mõte, et ma teen neli, neli päeva nädalas ainult tööd viie asemel, olen siin rohkem perega, aga noh, paljudele on see see unistuseks ja pigem võib-olla on probleem see, et töötatakse nagu mitmel kohal ja, ja kõvasti rohkem kui 40 tundi nädalas. Ja, või tehakse siis ületunde, et noh, ma arvan, et mida muidugi kõik saavad teha nii tööandjad pingutada kui ka töötajad on see, et seda tööajakasutust, mis on nagu tõhusamalt organiseerida, et äkki saab selle töö tehtud kiiremini kui, kui 40 tunniga nädalas, et et ma arvan, et iga ettevõtte, iga firma võib läbi mõelda, et kas ta on nüüd vaja veel korraldada nädalas paar lisakoosolekut. Kas kuidas on organiseeritud nii-öelda töö tegemine, et kas on mingit topelttegemist, kas tuleb ette mingite tööd, mis mida inimesed teevad ja mida reaalselt ei? Ei ole vaja. Et Ma arvan, et siin saab palju teha selle nagu töökorraldusega ära. Jah, aga ikkagi, eestlased on ületöötanud ja, ja siin peaks mingisuguseid lahendusi otsima selleks, et et me oleksime ka värskemad seeläbi rahulikumad, õnnelikumad, et et üks võimalus, mida tasub ikkagi kaaluda ja mille üle on, on siin ka arutletud, aga, aga mis ei ole kuhugi välja viinud, on, on pikkade nädalalõppude tegemine, ehk siis kui mõned Riiklike pühade juurde luua, siis, siis võib tekkida ka lisapuhkepäevi, mis, mis annavad, annavad omakorda võimaluse inimesel natukenegi sellest stressist välja tulla ja seeläbi võib olla ka see teiste päevade tootlikkus, võib-olla parem, et et siin on korduvalt arutletud selle üle, et kas ülestõusmispühade teine püha võiks olla püha nii nagu valdavas osas Euroopa riikides. See on arutlemise koht. Ja, ja ma arvan ka, et kui nüüd öelda, et, et hea küll, et see, et inimesed on ületöötanud, et see on nagu kuidagi nüüd mingi riiklikul tasemel nagu probleem, et et ma ei arva, et seda peaks nagu lahendama niimoodi, et riiklikul tasemel nüüd hakatakse keegi sunniviisiga nagu vähendama töönädala pikkust, vaid pigem peaks nagu pakkuma inimestele nagu teisi lahendusi, et et paremaid võimalusi siis töö ja pereelu ühildada, et, et need näiteks need naised, kes töötavad õhtuti supermarketites ja kes juhtumisi võib-olla üksikemad, või siis kes töötavad muidu ebastandardsete aegadel nagu näiteks metõed. Et neil oleks võimalus näiteks ka õhtusel ajal viia oma laps ta lasteaeda, nagu näiteks Soomes on see võimalus olemas. Et kindlasti oleks, oleks oleks sellest nagu üsna palju, palju abi, et neil vähemalt see stressifaktor oleks, oleks ära ära võetud. Üldistele teemadele jutt läks, siis võiks rääkida ka hinnatõusu teemast. Hinnatõus Eestis valmistab jätkuvalt muret ja Eurostat on avaldanud siis sellel nädalal juunikuu inflatsiooninumbreid ja ja sealt tuleb välja Eesti aastane inflatsioon, on olnud 4,1 protsenti. Euroala riikides on teisel kohal Holland juba oluliselt väiksema inflatsiooniga 3,2 protsenti ja, ja Soome on kolmandal kohal 2,3 protsendiga ja ja kui siin tuua tipud juurde veel Rumeenia on Eestist ainult kõrgema inflatsiooniga 4,5 protsenti Rumeenia ei ole eurotsoonis ja samas Lätis oli inflatsioon ainult 0,2 protsenti, Kreekas oli lausa deflatsioon, ehk siis raha ostujõud tugevnes, et et mõneti see 4,1 protsenti inflatsioon arvestades ka majanduskasvunumbreid, et et need ei nende küüni ligilähedal tallegi sellele numbrile, siis need on päris päris hirmutavad, et et me jääme ju sellisel juhul selgelt vaesemaks jääda, tootlikkus ei tõuse, hinnad tõusevad. Mingil mingil määral jällegi on see paratamatu, et kui võrrelda Eestit siis euroalaga euroala keskmisega, et siis meil ikkagi jääb ka nagu pikemas tulevikus kaugemas tulevikus hinnasurve suuremaks ja inflatsiooni temposin kiiremaks kui, kui arenenud Euroopa riikides, et, et me noh, paratamatult. Peame oma hindadega jõudma järgi siis teistele Euroopa riikidele ja eeskätt just hindadega, mis puudutad teenindavat sektorit. Aga me peame siis ka meie sissetulekutega Euroopale järele jõudma, et need vahed on veelgi suuremad, kui, kui me hindade osas üldse vaatamagi. Jah, täpselt aga ütleme, see hinnatõus loob ettevõttele ka eelduse kulusid suurendada kus seas anneks palgakulud, et, et aga mis, mis on nagu suve kohta välja toodud juuni kohta, mida ka rahandusministeerium välja tõi. Et üks põhjuseid, miks hinnatõus on viimasel ajal kiirenenud, on, on elektrihinnahüpet siis börsil ja, ja noh, võib-olla see on näide või koht, kus kus Eesti siis valitsus ja valitsusliikmed oleksid võinud paremini ette valmistada ennast, kui nad omal ajal selle otsuse tegid, et elektriturg avada, et, et noh, me maksame siin aeg-ajalt oluliselt kõrgemat hinda, elektri näiteks soomlased, et elektron näide, kus me oleme juba oma hindadega järgi jõudnud ja läinud ka ka ette nendest samadest arenenud riikidest. Aga järelikult kõik ei ole siis paratamatu, kui sa ütlesid, et see on peaaegu paratamatu, et kui me vaatame neid ikkagi elektrituru avamisega seotud problemaatikat, siis siin oli mitmeid välditavaid võimalusi ja kuni selleni välja, et enne Estlink kahe avamist ei oleks tohtinud Eesti elektriturgu avada ja, ja see, et me oleme Soomega praegu veel ühenduses ainult ühe kaabli kaudu selle kaablirikke korral on Eesti elektriturg ainult seotud Baltikumi ka ja kui Lätis enam ei ole ja elektrivajadus on väga suur, siis see kruvibki ka siinse hinna oluliselt kõrgemaks mis minu hinnangul on ilmselge majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi ja valitsuse möödapanek vähemalt selle otsuse langetamisel, millal avada Eesti elektriturg ja kui, kui nüüd vaadata veel pisut pisut laiemalt seda elektrihinnatemaatikat, siis konkurentsiamet on ju see nädal ka öelnud, et et üld, teenuse hinnamarginaal on nende hinnangul põhjendamatult kõrge ja Eesti energia on püüdnud vastu väita, et see ei ole põhjendamatult kõrged, siis võib ka selle nüansi veel sisse tuua, et kui meil siin praegu veel ligi neljandik inimesi on kasutamas üldteenust ja ostavad elektrit nii ja praegu näib, et see on kõige kallim elektri ostmise viis, siis siis ka siin oleks pidanud olema see kontroll pisut teistsugune ja võib-olla ka lähenemine teistsugune, sellepärast et et mitte miski ei erista üldteenuse ja börsihinnaga ostjat. Kui me vaatame seda, seda laiemat pilti, et põhimõtteliselt seal seal oleks pidanud olema need käärid oluliselt väiksemat, see, see marginaali vahe ei saa olla kahekordne. Et ma olen ka nõus sellega, mis aitasid lauljat. Et minagi imestan selle üle, kuidas me saame rääkida mingisugusest nagu päris vabast elektrituru siis kui me teame, et see ühendus Soomega nii ahtake ja praegu on ka, eks ole, me oleme olukorras, kui näiteks Eesti Energia juhuslikkus nagu vähendab, kuid mis mahtusid siis nagu hind tõuseb, et see on nagu väga kasulik justkui Eesti energia nii-öelda omanikule. Aga ma kardan, et, et et Eesti poliitikud ei olnud ilmselt ka nagu väga hästi läbi mõelnud, et mida see elektrihinna tõus nagu kaasa toob, et et meenutaksid siin märtsikuus alles teatas majandusminister Juhan Parts, et elektrihinna tõus on, on väiketarbijale Eesti majandusele tervikuna vajalik ja et, et see ei, ei mõjuta kaupade ja teenuste hinda ja nii edasi, et nüüd me siis paar kuud hiljem oleme natuke natuke targemad ja ja noh, ma olen natuke mures sellepärast, et just kõige valusamalt lööb see nii-öelda nende kõige vaesemate leibkondade, et, et kahjuks Eesti ei ole ka nagu välja mõelnud mingisugust, nagu euroopalikku strateegiat, olgugi et Euroopa liidus seda nagu soovitakse, et kuidas aidata energiavaeseid ehk siis neid, kellele hakkab, see hakkab tõusvate energiahindade puhul elementaarne elektriga ja küttekava arvestades üle jõu käima. Ma arvan, et Eesti energia ja valitsus peavad tänama jumalat, et see Estlink ühe remont toimus juunikuus, inimeste elektritarbimine oli tagasihoidlik ja võrreldes talvekuudega oluliselt väiksem ja seetõttu ka see arve ei olnud nii hirmutav oleks juhtunud talvekuud kuudel ja, ja oleks olnud ka vähem. Ta oleks pidanud lätt varustama ja nii edasi, oleks pilt olnud hoopis teistsugune ja siis oleks olnud ka reaktsioon oluliselt oluliselt karmim. Ja, ja siinkohal tagantjärele tarkused igavese elektriturg meil päris hästi ei toimi, see enam ei päästa siin siin tasuks ikkagi mõelda, et kas on veel mingisuguseid võimalikke lahendusi juhuks kui selliseid olukordi võib veel aset leida, et keegi lõikab kaabli läbi. Samal ajal toon Taanis, Norras, Soomes on on tuult, palju elektrit toodetakse, tuumajaamad töötavad aga samal ajal meie peame siin kütma põlevkiviga ja, ja väga kallilt. Nii et need lahendused tuleks leida ka juhuks, kui, kui ühenduse ei ole ja siinkohal kindlasti ootaks, et kas majandus ja kommunikatsiooniministeerium on nõus võtma mingisugustki initsiatiivi selleks, et seda olukorda lahendada, sellepärast et et inimesed küll selles süüdi ei ole, et elektriturg on avanenud, avanenud, et ei ole avanenud, ütleme siis testida. Hind on tõusnud, eks ole? Ta ka veel marginaal, et noh, ütleme kui palju siis meil läks elektriturg nii-öelda avatuks, konkurentsi väidetavalt nagu peaks konkurents toimima ka sellel nädalal Postimees tõi, tõi ära siis konkurentsiametile tuginedes Eesti Energia marginaalid, mis nad teenivad elektrimüügilt, et kui, kui turg tabamise hetkel teenis Eesti energia 0,13 senti kilovatt-tunnilt nagu marginaali siis siis praegu on on marginaal börsipaketis 0,24 senti kilovatttund ja üldteenuse puhul 0,7 senti kilovatt-tund see Simo, käibemaksuta, et noh, ütleme, et Eesti energiale selgelt on, on see turu nii-öelda avamine kasuks tulnud. Ja sedakaudu siis nii-öelda Eesti riigile. Ma loodaks, et see elektri tootmine siiski oleks jätkusuutlik, aga ma ei tea, mis selle kasumiga aga lõpuks peale hakatakse ja kas, kas ka tulevikus Eestis toodetakse piisavalt elektrienergiat või mitte, aga kui veel elektrihinna tõusu mõjudest rääkida, siis kas te olete tähele pannud, et keegi oleks põhjendanud oma hinnatõusu elektri hinnatõusuga? Mina nägi, mina nägin ühte põhjendust. Nimelt kui kinod Solarise, Coca-Cola Plaza tõstsid juuni lõpus Tallinnas kinopiletite hindu siis kinod ise üheaegselt, muuseas siis kinod ise kinnitasid, et tegemist juhusega ja, ja nad ei ole hinnatõusu omavahel kooskõlastanud, mida nad ei tohikski teha. Ja põhjenduseks tõid nad välja elektri hinnatõusu. Ja need on olukord siis jõudnud sinnamaani kurentsi amet uurib juba, kuidas see juhtus. Ja tagatipuks on veel sellel nädalal välja tulnud siis ka uudised. Foorum Cinemas ostab ära Solarise kino ja kui nüüd vaadata, kui suured kinosaalid mõlemal komplektil on, kui palju kino külastajaid seal aastas käib, siis on täiesti selge, et Eestisse on tekkimas kinomonopol? Jah, et sellist asja ei tohiks lubada. Aga noh, see on konkurentsikonkurentsiameti võimuses, on öelda, et kas tehing tohib toimuda või mitte, et, et ma nüüd ei mäleta, et kas üldse konkurentsiamet on sellistele tehingutele, kus võib tekkida domineeriv osaline turul, et kas ta on üldse käe ette pannud. Aga see kino üheaegne hinnatõus, et senimaani kuni ei olnud seda uudist kahe kino ühinemise kohta, senimaani võis võis mõelda, et see hinnatõus oli juhuslik ja ja sattus nagu ühele ajale kahe konkurendi poolt. Aga nüüd on selge, et sel ajal kui hinnatõus toimus, et, et noh tõenäoliselt siis juba peeti neid läbirääkimised, selliseid äritehingud ei toimu niimoodi, et, et paari nädala jooksul, et ja noh, nüüd on küll väga raske uskuda seda, et et seal ei olnud nagu sellist koordineeritud tegevust võib-olla siis nende läbirääkimistega, kus mõlemad osapooled said aru, et tuleks tõsta. Ja kuigi noh, sa ei pea olema mingi kokkulepe või selle sellest isegi rääkima, et võib-olla mõnikord saab pilgust aru, et et nüüd on see õige aeg Pilgust arusaamine on muidugi väga huvitav, et, et kas ka, kas ka ärimaailmas need asjad niimoodi käivad, eks sina, Aivar, tead muidugi paremini, aga aga sellel nädalal jõudis avalikkuse ette ka üks, üks teine uudised. Et räägiti sellest, et kinoketi plaanivad Eestisse või siis ütleme, et kaks uut kinokett Teie plaanivad Eestisse sisenemist, et et on justkui arutletud selle üle, et kas võiks siis ka Eestis kinoturg laieneda, aga aga, aga mõneti selle ühinemise valguses mulle tundub, et see on samm pigem mull millega tahetakse teemalt tähelepanu kõrvale juhtida, selleks, et näidata, et tegelikult Eesti kinoturg toimub väga tugevas konkurentsisituatsioonis ja siis kui siia lisada veel jutt, et keegi plaanib siia siseneda, et siis võiks ju võiks ju teha ühe tugeva kinode keti ja, ja kui teine tugev tegija, siis see omakorda jälle kontrollib hinda ja, ja, ja, ja ei, me ei pea nagu monopoli pärast muretsema. No ma arvan, et niisugustest nagu keti kinodest kobarkinodest Eestis vähemalt suuremates linnades nagu praegu puudust ei ole. Aga noh, millest mina isiklikult tunnen, stuudiost on niisugused pisikesed ihiku pärase valikuga väike kinod, millesuguseid on, Pariisis on Berliinis kus on siis ma ei tea 20 20 tooli ja, ja niisugune isikupärane programm, et okei, et meil on nagu sõprus. Aga ikkagi nagu kuidagi see, nagu kuulub ka nihukese euroopaliku kinokultuuri juurde. Aga ma ühe nüansi tooksin siiski veel välja, et kui vaadata, et konkurentsiamet kontrollib kinode tegevust, siis, siis ma pakun välja, et veelgi paremini kontrollib kinode tegevust see, et inimestel on kodukinod. Ja ma tean väga paljusid inimesi, kes on endale videoprojektoriga kino lausa koju ehitanud ja, ja nad vaatavadki kodus väga palju filme ja kui kui kinod lähevad oma oma hindades liiga kaugele, siis ühel hetkel see kodune võimalus vaadata filmi muuta väga tõsiselt võetaks võetavaks alternatiiviks ja ja ma arvan, et kinodele on see kõige parem konkurentsiamet. See võib olla, aga ma arvan, et kino on siiski ka midagi enamat kui see, et sa vaatasid lihtsalt seda filmi mõnusasti tugitoolis, et ta ikkagi ka nii-öelda teised inimesed sulle võõrad inimesed, publiku reaktsioonid, naer, et see kõik kuulub kaanegi selle kina elamise elamuse juurde. Jah, aga see kinopileti hinnatõus jälle, kui vaadata teiselt poolt me rääkisime siin inflatsioonist ja sissetulekutest ja nii edasi, et et noh, mis variandid siis on kinoomanikul oma töötajate palka tõsta, et ega tal väga palju teisi variante, kui ta peabki võtma klientide käest rohkem ja ja tõstma piletihinda, et, et see on see seesama nagu teenindussektor, mis noh, kus paratamatult see, need hinnatõusud tulevad ja, ja eks me peame sellega sellega arvestama, et, et kui me tahame, et see inimene, kes meile piletid seal nüüd oleks õnnelikum, teeniks rohkem, siis mingil hetkel me peame ka rohkem piletist maksma. Aga õnnelik saab ta olla ka näiteks siis, kui ta ongi seesama inimene, kes teab seda armast väike kino, mille eesmärk ei olegi võib-olla mingit suurt kasumit teenida, vaid et sama inimene seal nagu on, ütleme Berliinis nüüd väike kinod, et ta müüb seal sulle piletita, müüb leti, tagakrõpse ja õlut, paneb selle filmi käima ja ise valib programmi ja ja see on nii-öelda nagu elustiil. Jah, aga vot selliseid elustiiliettevõtteid või ettevõtjaid, et neid, neid meil ongi vähe ja me oleme ka nagu sa tähelepanu pööratud ka riigi poolt või toetuste kaudu pankade poolt nendele, kes siis kas ekspordivad mõtlevad välja mingeid uusi teenuseid, tooteid, aga, aga noh, ütleme see, see ettevõtluse areng oleks regiooniti ka ühtlasem oleksid olemas väikeettevõtjad, kellel ongi hobi ja ta selle hobiga tegeledes pakub, pakub teistele inimestele meelepäraseid siis teenuseid või kaupu, et aga noh, selliseid väikefirmasid on vähe ja raske tegevust alustada, et ise reedel äripäevas kirjutasime Pärnu kohvikust ja meil on veel üks lugu tulemas nii-öelda tordibuumist, kus, kus on mitu-mitu naisterahvast oma hobist kasvatanud, välja ette võtta, aga nad on ka öelnud, et, et, et kui sa lähed panka ka sellise äriideega, et siis sealt saadetakse sind viisakalt, aga külmalt välja ja, ja et ei ole nii kerge Eestis väikeseid firmasid teha. Ja ma olen sellega nõus, et ma arvan, et siin mingit rolli nagu mängib ka niisugune noh, linna areng, et see, kuidas kõik on nagu seda on palju kirjutada, aga aga see, mismoodi kõik koondub nendesse suurtesse nagu noh, ostukeskustesse, et, et seal kui, kui keegi soovib alustada mingisuguse uue nagu tegevusega luua mingi oma väikse kohviku või midagi, et et oleme just siin, tartlased, arutasime eile eile sõpradega, et miks näiteks Tähtvere linnaosas ei ole enam praktiliselt ühtegi kohvikut, et seal ei ole lihtsalt enam jalakäijaid, et inimesed sõidavad autodega, minnakse kuskile, mis siin Tartus on, need suured keskused, käiakse seal. Ja kui, kui tänaval ei ole ka nagu jalakäijad, siis ongi kellelegi üldse väga raske ka arvestada mingisuguse uue uue tegevusega, olgu see siis mingi uus mahepood või väike kohvik, et et sa peadki nagu juhinduma nende suurte keskuste järgi. Aga samas sellel osalisel autostamisel on, on ka pluss, mis puudutab just maapiirkonda, et inimesed saavad linnast välja sõita ja, ja saavad seda kas elustiili, mingit lahendust või, või ka kohvikut, mis iganes või seda seos seostatud Nad saavad seda nautida ka maakohas, et üsna tihti me näeme just seda, et inimesed tahavad maalt ära või linnast ära maale ja, ja viimase paari nädala jooksul Eestimaad mööda ringi sõites ma olen aga mitmeid uusi sele vahvaid kohti leidnud, kus on suurepärane teenindus, mõnus atmosfäär ja, ja mulle tundub, et et kui see jätkub, et siis järjest rohkem me näeme ka inimesi selliseid kohti külastamas, nii et et siin kindlasti on, on ka positiivset. Ja siin kindlasti on ka positiivsed, aga aga noh, samas palju seal nagu käid seal ühes sellises kohas x kaks korda nagu aastas, eks ole, et teine asi on see, kui sul on seal Aga kui neid on palju, kui minusuguseid? Teine asi on see, kui sul on ikkagi seal oma nii-öelda seal linnaosas mingid sellised kohad, kus ta ei tunne neid inimesi, see nii-öelda aitab ka seda sotsiaalset kapitali tegelikult suurendada. Ma ei tea, kas me nüüd päris sellist briti pubikultuuri tahame, kus me igal õhtul läheme allkorrusele pubisse, istume seal kolme-nelja õlle õlle kõrval kella 11-ni, kuni pubi kinni pannakse, aga aga, aga kindlasti mõnede inimeste unistustes on sellel koht olemas. Ma ma siiski tõmbaks sellele teemale praegu, mis puudutab siin elustiilikinosid, kohvikuid kui ka kinopiletihindasid joone alla ja ja, ja ma, ma siiralt loodan, et, et see, mis nüüd Eesti kinoturul toimumas on, et see Meie jaoks sellega, et kinopilet maksab ühel hetkel 10 eurot rohkem, et ühel hetkel ei olegi väga paljudele inimestele see kinopilet enam jõukohane, me, me oleme näinud ka seda, et konkurentsi tekkides kinopiletihindu langes. Et me, me nägime väga positiivselt seda, et kui tuli Tallinnasse teine suur kino, siis ühel hetkel kinopileti hind langes ja võitjaks oli kinokülastajaid, kinokülastajaid tuli ka juurde. Ma loodan, et nüüd ei nüüd ei, see positiivne protsess ei, ei saavuta vähikäiku. Aga kui see hind läheb liiga kõrgeks, siis meil tekib see uusi keskusi, mida praegu arendatakse siin Tallinnas päris mitmeid, et siis tekib ka neil huvi tuua siia konkureeriv kinogaid sisse sellesse keskusesse, et oleks üks nagu selline ankur või tõmbenumber, mis, mis inimesi kohale meelitaks. Et ma arvan, et väga hulluks need hinnad minna ei saa. Nii, aga kui siin uutest objektidest juba juba juttu juttu natuke on, et mis võiks tulla või, või mis võiks tekkida, siis hotelliturul on, on Eestis konkurents väga tihe ja aina tihedamaks läheb ja see nädal tõi meile uudise. Olümpic Entrot, Heilman grupp toob siis Eestisse Hiltoni hotelliketi ja meie seda seda kohta ei näe, aga kui sina, Aivar nüüd stuudio aknast välja vaatad, siis siis Hiltoni hotell hakkab asuma veel praeguse hotelli kohal, et see endine hotell Kungla lammutatakse maha ja sinna asemele kerkib siis Hiltoni hotelli kätte. Et kuidas kõigepealt majanduslikust aspektist seda Hiltoni Eestisse saabumist hinnata. No ma ise arvan, et see on selline noh, oluline nagu märgiline tähendus, Hilton on nagu tuntud tuntud kett ja ja mida see võib kaasa tuua, on, on see, et et tekib üks tugev tegija, kes hakkab Eestisse meelitama tema siis turiste nende hotellide tulek või, või valmimine. Et nendega kaasneb see, et nad hotellid ka ise otsivad endale kliente siis mujalt maailmast ja teevad selle nimel tööd, et need toad oleksid võimalikult pikalt või võimalikult palju tube, oleks kogu aeg klientidega täidetud, et, et ma arvan, et see on selgelt positiivne, et et selline tuntud rändEestisse Eestisse otsustas tulla. Kui nüüd hinnata veel seda, et, et hotelli ehitatakse koos kasiinoga, siis siis selline kaks ühes pakett, et ühelt poolt on, ju on, ju on pluss, aga teiselt poolt me teame, et kasiinoäriga on seotud ka alati miinused, et tõenäoliselt see kasiinoäri saab jälle pisut tuult tiibadesse ja ehitatakse suurem, uhkem ja peibutavam. Põhjus, miks, miks olümpic hakkas ehitama või selle selle projekti nii-öelda käima lükkas, et nad ise ju nimetasid, et, et nad loodavad. Et kui praegu Neile turistid kasiinosse Venemaalt Skandinaaviast, siis nad ööbima lähevad Swiss hotelli, et nad tahavad tekitada olukorra, kus see inimene, kes ja kasiinosse mängima tuleb, et see põhimõtteliselt ei lahkuks sellest majast, et et võtta temalt siis nii-öelda koorida mitu nahka. Nii, aga räägime pisut Eesti päevapoliitikast ka, jaa, juba teist nädalat haaratletakse ühe laenu kustutamise üle tegu siis Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare laenuga, mis on tänaseks kustutatud ja ja meenutame siis, et et Tallinna linnapeale üle 173000 laene andnud Liechtensteini ärimees Peter Kaiser on, on sellest nõudest loobunud. Edgar Savisaare advokaadi väitel tasus Savisaar laenuraamatute kirjutamisest saadud tulust. Advokaat Oliver käes on sellel nädalal puhkusel enam selgitusi jagada ja Edgar Savisaar puhkab ja, ja too ajakirjanduse avalikus koba pimeduses. Kuigi selgitusi on antud, on räägitud honorari eest, millega on siis laen kustutatud? No kas me peaks rääkima veel kord sellest nõndanimetatud honorari eest või asume asja juurde? Ei, ei, ma arvan, et honorar on vale sõna. Et tegelikult ei olegi ka Savisaar on sellel nädalal proovinud seda teemat pareerida öelda, et on honorari teemal kommentaare jaganud ja tema advokaat jaganud, et tegelikult küsimus ei ole nagu selles honorari slaid või, või sellest kustutamisest. Küsimus on selles, et kust on pärit need rahad, mis pakkunud Šveitsi ühele võib-olla ka mitmele pangakontole, mida Eesti prokuratuur ja kaitsepolitsei seostab savisaarega on arvatud, et savisaarel on nendele kontodele ligipääs ja nendel kontodel olevat raha on tegelikult kasutatud nüüd ära selleks et Savisaar saaks katta oma kohustused, mis tal abielulahutusega siis vilja savisaarest tekkisid. Ja Savisaar ise on öelnud, et jah, on olemas mingi selline fond, mida Šveitsi kohtutoimikutes nimetatakse perefondiks ja et see tegutseb juba 97.-st aastast ja sinna on siis eesti sõbrad annetanud või teinud rahaülekandeid, et toetada tsentraalset maailmavaadet. Üks sõber on ka teada, see on hotelliärimees, Kofkin ja. On oluline, Savisaar, peab ütlema, see siin ei ole nagu mingit teist varianti. Kes need sõbrad on olnud, kui palju sinna on arvele raha kantud, millal on raha kantud ja mis sellest rahast on saanud? Minul on selle looga seoses tekkinud veel üks teine küsimus, et, et kui ajakirjandusele väidetakse, et 173000 eurot Ta oli honorar juba kirjutatud raamatu tõde Eestist eest, mis on valdavalt artiklite kogum siduda sidus tekstidega ja, ja selliseid raamatuid peaks veel tulema mitu, neid avaldatakse mitmes keeles ja nii edasi. Nii nagu me oleme siin kirjastaja plaanidest või, või nendest selgitustest kuulnud, et siis kui võtta need aluseks see number, siis siis peaks siia veel lisanduma ju ka tulumaks, tegu oli eraisiku laenuna eraisiku kohustus tagasi maksta oli 173000 eurot. Ja, ja kui nüüd vaadata, et eraisikule pidi laekuma suurem summa, siis selle, selle perefondi kohustused pidid ületama kahte sadat tuhandet eurot, sellepärast et, et sellele lisandub ka sellele eelpool mainitud 173-le 1000-le peaks lisanduma ka tulumaks. Siin siin on kindlasti veel ka ka uurimise kohta just sellega seoses, et millised olid siis perefondi kulud seoses selle honorari ka, mida, mida lõpuks välja maksti. Siis üks huvitav teema, mis, mis kindlasti tasub tasub sellega seoses veel tähelepanu all hoidmist, puudutab siis konkreetselt seda, et, et see perekonna fond Orsay Investments, kui, kui ma nüüd õigesti ajakirjandusest olen aru saanud on, on praeguseks oma tegevuse lõpetanud. See on selles mõttes huvitav, et, et nii palju, kui me äripäevas oleme neid avalikke dokumente lugenud, mis, mis on erinevatest registritest olnud kätte saadud, et seda, seda infot on väga raske saada, et ühelt poolt eesti uurijad ei avalikusta teiselt poolt ka Savisaar ei avalikusta, vaid vaid avalikustab ainult siis, kui talle vajalik ja, ja tõenäoliselt ka noh, ei, ei räägi kogu tõtt, alati vaid vaid üritab manipuleerida. Aga see fond lõpetas tegevuse tõenäoliselt või vähemalt mulle on selline mulje nendest dokumentidest 2011. aasta alguses ehk ajal kui Eestis hakkasid uurijad uurima, kui neil tekkis kahtlus, Nad algatasid kriminaalasja Savisaare suhtes ja, ja neil on kahtlus, et Savisaar on tegelenud rahapesuga ja võtnud altkäemaks. Ja mulle tundub ja seda on ka nagu sellele on vihjatud, et tegelikult Savisaar sai sellest kriminaal asja algatamisest eelnevalt teada tänu sellele, et, et emal ja Kalle Klandorfi ja neil on ikkagi nii-öelda sidemeid endisest ajast ka ka politseistruktuurides ja noh, tundub, et, et ta kiiruga lihtsalt lõpetas selle Fondi tegevuse, mis siis väidetavalt 97.-st aastast alates oli, oli, oli tegutsenud ja selleks ajaks oli, oli sellel fondil varasid 400000 eurot, mis on, on ikkagi väga suur summa. Et tundub, et uurijad said jälile Savisaare salakontole ja ta lihtsalt nii-öelda pidi pidi selle pilgu eest põgenema kuhugi mujale. Nii, aga võtame nüüd veel selle selle nädala situatsiooni ette, et Savisaar on puhkusel, enam teemat ei kommenteeri, advokaat ütleb, tema lõpetab ka teema kommenteerimisel, sest ta läheb ka puhkusele ja avalikus kobav jätkuvalt pimeduses ei tea, millega on täpselt tegu, kust, kelle, kelle rahaga on tegu ja, ja mida me sellest arvama peame? Siin sind taga kumab suhtumine, et erakonda minu oma teen, mis tahan. Et kas see peaks olema demokraatlikus riigis aktsepteeritud või, või isegi siis, kui, kui seal on taga valijate hääled. Ei, aga siin isegi ei ole nagu tegemist niivõrd võib-olla erakonda puudutava teemaga, vaid vaid poliitik ja eraisik, Savisaar tuttav teemaga. Et, et erakonna liikmed ei ole sellest fondist teadnud mitte midagi, niikaua kui Savisaar selle uurimise survel siis ise aasta tagasi parteilehes kesknädal avalikuks tegi, et tegemist on ikkagi ka see, on Eesti uurijate kahtlus, et savisaarel on olnud aastaid salajane konto, kuhu on siis kogutud raha, mis siis nüüd kahtluse kohaselt, kas on saanud, et ka maksu või, või pistise teen ja mis on, mis võib-olla erakonnaga seos, et on olnud imestatud, et miks Savisaar ei ole keskerakonda toetanud, läbi astute suurte annetustega. Aga võib-olla on põhjus selles, et ta on toetanud ja ta on teinud neid toetusi sealtsamast teatud kontolt ja läbi siis variisikute, kes on olnud Keskerakonna annetajate seas ja selles mõttes, et tal ei ole olnud nagu mõtet oma nimel enam toetada. Aga kui veel seal lõpetuseks ma arvan, et jah, praegu kobame pimeduses, aga ma arvan, et see on selline lähemalt paari aasta teema, kus me lõpuks saame ikkagi olulisemalt targemaks, mis on, on seal toimunud ja milline on olnud nagu Savisaare tegelikult varanduslik seis, et, et mulle tundub, et, et eesti uurijat tänu sellele, et neil on õnnestunud dokumente Šveitsist kätte saada ja Savisaare katseid nende tegevust takistada, ei ole vilja kandnud. Et tänu sellele me, me noh, peab olema kannatlik, aga varsti oleme oluliselt targemad. Ja ma loodan ka, et härra Savisaar kasutab nagu võimalust jagada jagada selgitusi sellel sellel teemal. Et avalikkusel on kindlasti siin palju küsimusi. Ja me siis neid vastuseid ootama paneme siinkohal tänasele rahvateenrite saatele punkti ja rahvateenrite Tallinna stuudios oli Aivar Hundimägi äripäevast siin Tartu stuudios Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest, Lauri Hussar vikerraadiost ja ja kuna on väga põnev suvine nädalavahetus tus ees toimumas Eesti piirist mitte kaugel, muuseas ka 16 kilomeetrit Eesti piirist toimub Baltikumi suurim muusikasündmus sellel aastal positiivus. Siit siit Tartust paarkümmend kilomeetrit eemal, Baltikumi kõige suurem autospordisündmus. Rally Estonia 2013 ja rahvamuusika austajatele toimub Hiiu folk kõigile nendele, kes neid üritusi külastavad, siis ilusaid elamusi, aga loomulikult nautige ka seda ilusat Eestimaa suve.