Kell sai kuus ja Päevaolulisemate uudistega on eetris Päevakaja stuudios on Kristi Sobak. Eestis ületab väljarännet praegu küll sisserände, kuid positiivne on see, et sisserändajate näol on valdavalt tegu kodumaale tagasipöördujate ka Leedu ja Euroopaga. Komisjon jõudsid põhimõtteliselt kokkuleppele, et Rail Balticu arendamiseks luuakse balti riikide ühisfirma. Endine rahvusvahelise valuutafondi juht Dominic Strauss. Kaan peab astuma kohtu ette, süüdistatuna prostitutsiooni vahendamises. Tartu maakohus mõistis arvutihäkkeri Artur boiko süüdi riigi arvutisüsteemide vastastes, kuritegudes määrati karistuseks veidi üle kolme aasta vangistust. Mitmed kogu eesti külapoed pakuvad lisaks pumbale sellest aastast muidki kohalikele inimestele hädavajalikke teenuseid. Selliste teenusekeskuste arendamist toetas ettevõtluse arendamise sihtasutus. Kolme esimese maakonna positiivne kogemus on tekitanud nõudluse ka teistes Eestimaapiirkondades. Eesti ja Gruusia kultuuriministrid kirjutasid Kuressaare vares alla kahe riigi kultuurikoostööprogrammile aastateks 2013 kuni 2016. Tänasest ilmuvad Peipsiääre vallas Vana-Kasepääl vene filmi päevad. Sel nädalavahetusel toimub Tallinnas rannarahva festival. Üritusega pööratakse tähelepanu merekultuurile ja rannas ääres elamisele spordist. 22 aastane jalgpallikoondise ründaja Henri Anier siirdub laenulepingu alusel jaanuarikuuni Šotimaa kõrgliiga meeskonda Madervel. Ilm on öösel selge vähese pilvisusega, sooja on kaheksa kuni 13 kraadi. Homne päev tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega ning olulise sajuta. Sooja on 20 kuni 25 kraadi. Ja kõigest lähemalt Statistikaamet esitles täna kogumikku Eesti statistika aastaraamat 2013. Uku toom käis kohal. Esitlus keskendus. Kahele teemale peaanalüütik Siim Krusel andis ülevaate Eesti sotsiaalelus toimunud muutustest möödunud aastal ja peadirektor Andres Oop kaup rääkis rahvaloenduse ja europarameetri andmetele tuginedes rahvastikuprotsessidest. Siimrusel alustas sellest, et kuigi üldtendentsid on justkui negatiivsed, siis midagi võib nendes ka positiivset leida. Sünd on olnud vähem kui on surmasid. Sama lugu on nagu rändega, et 2012 rändas Eestist välja enam kui 10000 inimest. Sisserändes üle 4000, kuid rände puhul on üks asjaolu natukene muudab pilti rõõmsamaks, ehk siis kui kogu sisseränne on nii pisut üle 4000, siis neist ligi 3000-le on Eesti kodanikud ehk siis sisuliselt on tegu tagasirändega. Töötuse määrast rääkides märkis Siim Krusel, et positiivse tendentsina on tõusnud aktiivsus tööturul ja kui meil tuuakse positiivse näitena suurt 20 protsendilist tööpuudust noorte seas siis ei tohi ära unustada, et me ei räägi kogu noorte kontingendist. Suurem osa noori õpib, meie räägime üksnes nendest, kes on tööturul sotsiaalse toimetuleku osas. Võib märkida, et neid, kes ütlevad, et nende toimetulek on viimasel ajal paranenud, on allapoole. Sim prusel kommenteerib seda nii. Loomulikult on positiivne see, et seal on 2011, algaski uuesti reaalpalga kasv, reaalpalga kasvu saab siin ei saa muud öelda, kui ta on positiivne aga samas ütleme, ta on nagu siiski küllaltki mõõdukas, selleks, et nüüd oluliselt inimeste toimetulekuhinnanguid nagu muuta. Nagu eelpool öeldud, rääkis Andres Op, kaob rahvastikuprotsessidest ja nentis, et seda saab teha ka positiivses võtmes. Nii on meil üks parimaid näitajaid Euroopa liidus imikusurmade ja kõige kiirem kasv oletatava eluea pikenemise osas. Tõsi, kui sündivus väheneb ja eluiga pikeneb, siis tahes-tahtmata rahvastiku vananeb ja suureneb ülalpeetavate arv. Kui võtta selleks kontingendiga noored kuni 15 aastat ja vanemaealised 65 pluss siis praegu nende suhe 100 töötava inimese kohta on 48, siis vaevalt saab märgatavalt halvenema 2045.-st aastast ja on 2060. aastal 80 100-le. Mida siis teha? Loomulikult on kõik kinni selles, millal ülalpeetavaks muututakse. Kui säilitatakse parem tervis ja tööpoliitika on paindlik, saab ka siin asju muuta. Andres Op. On täiesti selge, et inimesed, kui nende elukvaliteet paraneb, eluiga suureneb, et siis nad on võimelised ka tegelikult kauem töötama ja siinse analüüs on siis tehtud, et kui inimesed töötaksid 74. eluaastani, siis me jõuame sinna, et kui töötavate inimeste arv, siis väheneb nende 10, nelja ja 74 aastaste vahel siis ülalpeetavate määr aastal 2060 täpselt samale tasemele, kui see on täna. Olulisematest välisteemadest annab nüüd ülevaate Janek Salme. Leedu ja Euroopa komisjon jõudsid põhimõtteliselt kokkuleppele, et rail Balticu vähendamiseks luuakse ühisfirma. Leedu sai lubaduse, et Rail Balticu taristu leedus jääb Leedu kontrolli alla. Ühtlasi võttis Leedu tagasi taotluse luua rail Balticu arendamiseks ühisfirma asemel Euroopa majandushuvigrupp ning nõustus sellega, et loodav ühisfirma peakorter tuleb Riiga. Seda kinnitas Leedu transpordiministri Rimandas Linkevičiuse pressiesindaja. Linkevicius kohtus täna Vilniuses Euroopa Komisjoni rail Balticu koordinaatori Pavel telliskaga. Leedu minister avaldas lootust, et balti riikide ministrid saavutavad omavahelise kokkuleppe veel juulis või hiljemalt sügiseks. Endine rahvusvahelise valuutafondi juht Dominique Strauss kaan peab astuma kohtu ette süüdistatuna prostitutsiooni vahendamises. Uurijad otsustasid, et strooskaani üle tuleks pidada kohut seoses väidetava prostitutsioonivõrgustikuga ühes Lille'i hotellis. 64 aastane päästroskaan on tunnistanud seal toimunud pidudel osalemist, kuid tema kinnitusel ei teadnud ta, et osa naistest olid prostituudid. Prostitutsiooni vahendamise eest hooned Prantsusmaal maksimumkaristuseks 10 aastat vabadusekaotust ning 1,5 miljoni euro suurune trahv. Tuneesia opositsioonitegelase Mohamed prohmi tapmine on radikaalse salafistid liikumise kätetöö, teatas Tuneesia siseminister. Tema sõnul on tuvastatud 14 salafistid, keda kahtlustatakse seotuses mõrvaga ning enamik neist kuuluvad tõenäoliselt rühmitusse ansaral šaria. Tundmatud relvastatud isikud tapsid parlamendiliikme drahmi neljapäeval pealinna lähistel. Riigiprokuratuuri teatel selgus lahkamisel, et Brahmid tabas ühtekokku 14 kuuli. Tuneesias Brahmi tapmise tõttu leinapäev opositsioonilise rahva liikumisasutanud prahnimatuse toimuvad laupäeval. Portugal alustab järgmisel aastal järk-järgult ettevõtte tulumaksu langetamist. Viie aastaga on see kavas alandada 25-lt protsendilt 19 protsendini, vahendas uudisteagentuur Reuters. Portugali uus majandusminister Antonio piiras kliima ütles, et peamine eesmärk on kaasata majanduse arendamisse ja kohaliku ja väliskapitali ning reformida põhjalikult ettevõtete maksusüsteemi. Ja tagasi Eestisse Tartu maakohtus mõisteti täna enam kui kolmeks aastaks vangi arvutihäkker turboiko. Mees üritas tuvastada isikuid, kellel on mobiil-ID kasutamise sertifikaat. Nende andmetega püüdis ta mullu pääseda ligi registrite ja infosüsteemide keskuse hallatava kinnisvaraportaali kasutajakontodele. See aga ei õnnestunud. Mees mõisteti süüdi kohtunikule tapmisähvarduste tegemises, jätkab Pireteerem. Reis. Artur boikoon varem silma paistnud Eesti ettevõtete vastu küberrünnakute korraldamises, selle eest mõisteti ta veidi enam kui kaheksa aastaks vangi. Vanglast vabanes ta ka tingimisi ennetähtaegselt. Selle katse jooksul pani ta korda uue rikkumise, kui üritas pääseda arvutisüsteemi selle kaitse kõrvaldamisega arvutisüsteemi ebaseaduslikult andmeid sisestades takistas ta avalike teenuste osutamist. Tartu maakohtu kohtuniku Ene moodsi sõnul leidis boiko süü neis punktides tõendust. Samuti oli tõendatud see, et mees ähvardas teda varasemalt süüdimõistvaid. Harju maakohtu kohtuniku ene mozz. Selle kõige eest mõisteti poid koole kolm aastat, kaks kuud ja üheksa päeva reaalset vangistust. Boiko kaitse. Gennadi Kull oli siiski veendumusel, et otsus tuleb edasi kaevata. Tahtis see oli avalik sait, kuhu ta sisse läks, nii et ta ei murdnud kuhugi sisse, vaid lihtsalt oli avalik sõjaväe ja nüüd selle eest karistada inimesteta avalikult sa vaatasid seda, mis avalikult välja pandud, ma ei tea. Ja siis kahjutasu, kui siinsamas inimene ütles, et ega nad ei palganud uut tööjõudu, ei vaadanud teisi inimesi, võtnud töölt ära kedagi, aga nende töö ongi see korras hoidmine ja nad lihtsalt artside lükkasid süsteemi välja. Aga tegelikult selgus, et lavusin, inimene ütles, et selleks, et see süsteem rivist välja viia tema miljonid ja miljonid järelpärimise, nagu on see Eesti riigile tehti see rünnak, eks ole. Aga siin ei olnud isegi väikest protsenti sellest. Paikko tegevuse tõttu oli registrite ja infosüsteemide keskus sunnitud tegema lisaarendusi, et peale mobiil-ID autentimise küsitaks kasutanud, et ka tema isikukoodi. Sellega tekitas boiko keskusele ligi 650 eurot kahju. Peale selle mõistetakse boikott välja menetluskulud, mis on veidi üle 6000 euro. Poigo põhjendas oma tegevust kohtus kaitse Kennaadi kulli sõnul lihtsalt. Huviga ta ütles, et tal on lihtsalt huvi, ta on selline hobi korras, et tal endal ei ole akadeemilist haridust arvutite osas, kõik, mis on õppima õppimise, see näitab veel kord seda, et noh, et oleksime professionaal, eks ole. Täitsa tavaline amatöör läheb ja saab need kätte. Kuritegude toimepanemisel kasutas boiko andmebaasi, mis sisaldas enam kui 1,4 miljoni Eesti elaniku isikukoodi. Pire teenbais, Tartu. Et Kagu-Eesti külapoed pakuvad lisaks kaubale sellest aastast muidki kohalikele inimestele hädavajalikke teenuseid. Selliste teenusekeskuste arendamist toetas ettevõtluse arendamise sihtasutus. Kolme esimese maakonna positiivne kogemus on tekitanud nõudlusega teistes Eestimaapiirkondades. Igor Taro uuris lähemalt. Tassi kohvi, ahjusooja saiakese saab järve piga kohvikus linna hindadega võrreldes odavalt, aastaid pole Laheda valla keskuses peale kaupluse muud olnud. Teenusekeskuste programm andis vallaametnikuna töötavale Piiale julguse aastaid räämas seisnud ruumid rendile võtta ning avada lisaks kohvikule ka ilutuba, kus külaprouad saavad korra või paar kuus käia iluprotseduuridele kõneleb järve piga kohviku juhataja Piia Roost. Kui ei oleks seda toetusprogrammi, siis kindlasti poleks ma ise algatanud seda ja teinud sellist teenusekeskuste. Tänu sellele toetusele avanes võimalus, et miks mitte külaaedu edendada. Teenusekeskuse magnetiks on alati külapood, kuna see on koht, kuhu inimestel on kõige enam asja. Programmi mõte on ärgitada ettevõtjaid pakkuma lisaks poe kaubale teenuseid, mida maapiirkonnas napib nagu pesu pesemine, kingsepatöövahendus või kohvik. Esimene aasta oli mõeldud katsetamiseks Põlva-Valga- ja Võrumaal ning sel nädalal soovis ettevõtluse arendamise sihtasutus koos regionaalministribürooga saada ettevõtjatelt tagasisidet, kõneleb sihtasutuse regionaalarengukeskuse juhataja Monika Hankov. Lisaks sellele, et on nüüd, ütleme, külakeskus on saanud endale teenuseid lähemale, on see tegelikult initsieerinud ettevõtlust ja mis, mida täna oli väga huvitav ja hea meel tõdeda, et see on kasutanud inimeste enesehinnangut, toonud sellist positiivsust küladesse. Toetuse lõplik väljamaksmine toimub aruande esitamise järel, seni tuleb ettevõtjatele kõik kinni maksta kas isiklikest säästudest või laenust, räägib Piia Roost. Paraku jah, on läinud siia päris palju teha, remont, soetada inventar, eks ju, vaja veel ütleme need kaubad sisse osta, et kõik, jah, see nõuab rahalist ressurssi, et. Enamik küla ettevõtjaid möönab, et tegusale suvele järgneb käibevaene talv, kuid samas ei plaani keegi kohustusliku aasta möödudes uksi sulgeda, räägib regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Positiivne kogemus käes, et nüüd muidugi küsitakse, et mis edasi saab, et kas siis teistele maakondadele tuleb ka taoline võimalus ja enne munemist ei taha kaagutada, aga, aga julgen öelda küll, et, et kui vähegi rahalisi võimalusi on, et kaalume tõsiselt, et kuulutada samalaadne programm välja üle Eesti. Kagu-Eesti maakondades see programmi esimesel aastal toetust 18 teenusekeskuse projekti, neist 11 hõlmasid Võru Tarbijate Ühistu külapoodide teenuste mitmekesistamist ning ülejäänute eestvedajateks olid väikeettevõtjad. Igor Taro rahvusringhäälingule Põlvamaalt. Eesti kultuuriminister Rein Lang ja gruusia kultuuriminister Mirjanoodis Saaria kirjutasid kurvastama saares alla Eesti-Gruusia kultuurikoostööprogrammile aastateks 2013 kuni 2016 tänavustele Saaremaa ooperipäevadel Geon peakülalisteks just kolm ooperiteatrit Gruusiast. Kultuuriminister Rein Lang ütles, et praktilist kultuurivahetust on Eestil Gruusiaga üsna palju kuid on paar, kus asi võiks olla tõhusam. Eriti mis puudutab kirjandust, et viimase 10 aasta jooksul on üsna vähe gruusia keelest tõlgitud eesti keelde ja ka vastupidi. Et selles osas kindlasti on kasvuruumi gruusia muusikud, on ju Eestis täiesti igapäevased külalised täna ja see tase on väga kõrge. Et ma küll teadsin ette Gruusiat, ooperikultuur on väga võimas ja maailmas väga tunnustatud, aga see, et seal nii kõrge on, see oli ka minule tegelikult natukeseks üllatuseks, et see eilne Attila noh, ei ole suurt vahet, kas sa oled Saaremaal vajale Metropolitan operas Metropolitan, mis võib isegi viletsama etenduse peale vahel sattuda, kui see siin oli. Gruusia kultuuriminister on Eestis esimest korda ja on meie külalislahkusest vaimustuses ning ütleb, et Gruusia loodab Eesti abil kultuuriliselt Euroopasse pääseda. See on Euroopa Liidu liige. Meie liigume selles suunas, niisiis, kuidas muutus elu Eestis pärast seda, kui ta Euroopa liitu astus? Me tahame oma Eesti sõprade abil oma eesmärke saavutada. Me kutsume omale Eestist külla kaasaegseid kunstnikke, kirjanikke, kõiki neid, kes teavad hästi eesti loomingut Euroopas. Me tahame korraldada Euroopas näitusi, kutsuda neid sealt külla. Gruusia minister ütles, et Eesti ja Gruusia kultuurisidemete jaoks ei ole kaugus probleemiks. Tänasest toimuvad Peipsiääre vallas Vana-Kasepääl vene filmi päevad. Üritus toimub Kunstimajas ambulatoorium, kus näidatakse dokumentaalfilme, venelastest Eestis, uuemaid vene mängufilme ja veneteemalisi filme. Peipsi äärest jätkab Kristi Karro. Peipsi ääres vanausuliste külakese vahel on läinud vene filmipäevade raames käima esimene film mark Brummundi kalade sibulad. Filme näidatakse vanas kahekorruselises puumajas, mis pole väga heas seisus. Vabatahtlikud ise teevad ja käivad, panevad uue põranda või käsipuud sinna, kuhu vaja. Filminäitamise saalis on Tuuli pilvistusiku näitus. Samuti käivad siin esinemas bändid. Rääkisin vene filmipäevade vabatahtliku Kristelgi bussiga. Kõige rohkem tegelikult tahame haakuda kohaliku kontekstiga, et siin on, siin on venekeelne rahvas, siin on vene kultuur ja, ja meie vene film on tegelikult mõeldud ka nii kohalikku konteksti arvestades kui ka laiemalt, et meil on paar filme, mis on konkreetselt seotud selle ümbruskonnas, aga kui, kui meil on sakslase film venelastest, meil on eestlase film lastest meil on Venemaal tehtud eesti režissööri film, meil on tegelikult ka loomulikult vene vene režissööride enda filmid. Väga üllatav oli see, et inimesed olid tegelikult väga abivalmid, kui öelda või kui me ütlesime, et tegemist on sisuliselt heategevusliku festivaliga et me ei taotle sellele tulu, siis nagu te näete siin platsi peal kõik need istekohad, mis on tehtud euro alustest, need on saadud ettevõtetega. Ja, ja samamoodi on meil olnud abiks väga palju vabatahtlikke, kes lihtsalt on arvanud, et tegemist on erilise, pisut jabura ja ägeda ideega, mille, mille juures on lihtsalt auasi käed külge panna. Vene filmipäevadele tulevad kohale ka tuntud Eesti filmitegijad räägivad filmipäevadel oma linateoste saamisloost. Teiste seas on näiteks Eesti aasta filmiks 2012 valitud dokumente Taali varesesaare venelased, autor Sulev Keedus, samuti tuntud filmimees Arvo iho oma Venemaal vändatud mängufilmiga. Karusmari filmipäevad kestavad kuni pühapäeva õhtu poolikuni Kristi karra Peipsi äärest. Tallinnas algas täna ka rannarahva festival lähemalt räägib Anette Parksepp. Rannarahva festival avati täna õhtul kell kuus näitusega puhkusepakett minevikku. Rannarahva muuseumi juhataja Riina Aasma räägib, et näitusel kujutatakse puhkamistraditsioone viimase 100 aasta jooksul. Noh, ega ju tegelikult tagasi ajaloos päriselt viia ei saa. Eks me oleme ikkagi püüdnud nii, et inimene, kui ta näitusele tuleb, tahaks sellise võimaluse siis endale meeldivasse sobivasse ajastusse, puhkusepakett lunastada ja käia siis kas tsaariajast või siis seal 30.-te mõnes toredas kuursaalis või siis põigelda Nõukogude väiksesse suvilasse natukene tööd rügada. Riina Aasma ütleb, et näiteks varasemate aastatega on seekordne rannarahva festival meelelahutuslikum ja me proovime nagu see aasta kogu oma festivali natuke sellisele meelelahutusele ja uhkamisele ja merele ääres enda hästi tundmisele pühendada. Et me oleme siiamaani väga võib-olla proovinud rääkida sellest rannarahva ajaloost ja sellest, kuidas on läbi aastate inimesed raske tööga leiva lauale teeninud, et see aastast oleme natuke lõbusamal lainel, kuna rahvas festivaliga on aastaid propageeritud merekultuuri ranna ääres elamist. Riina Aasma kirjeldab, et merekultuuriga seotud ka festivali tegevused homme. Samamoodi on Viimsi vabaõhumuuseumis suur külaturg ja kõikvõimalikud merelised tegevused, et seal saab vaadata, kuidas näiteks vetelpäästekoerad teevad päästeoperatsiooni. Sealsamas kõrval saab osaleda rannarahva ilurituaal maalide õpitubades, rannarahva spaas nautida räägitakse merepäästest, tehakse paadi tõrvamist ja kõike seda ka, et see on selline. Kompleksfestivalil, lõpetab pühapäeval paatide paraad. Rannarahva muuseumi juhataja Riina Aasma peab seda kõige huvitavamaks ehitiseks festivalil paatide. Seal on üks selline võimalus siin Tallinna lahel tulla välja vaadata neid sadamaid, see on natukene erinev tavapärasest meresõidust, et on lavastatud. Siin on palju paate korraga ja inimesed on nagu pidulikum. Ulakas meeleolus. Festival kestab 26.-st 28. juulini. Sellest suvest ehib Pärnu randa kuurordielevant, kuid ettevõtliku pärnaka initsiatiivil paigaldati nüüd sarnane kuurort elevant-liumägi ka raeküla randa. See läks maksma ligi 3000 eurot, jätkab Ester Vilgats. Raeküla elanik Eino-Jüri Laarmann, kuidas kerkis siis elevant siia vete lahkunu kuurordiaastapäev ja mõtles, et mina olen selle inimene, kui ma nägin, kui rannas oli kaks elevanti ja seal on ikka väga tore ja nii ma mõtlesin, et teeme siis raeküla randa, kuna suudlanna tellis linna, siis nüüd me tegime ära küllasi oma mee tegime, mis see tähendab? Noh, mõned sõbrad abis, kes teda tegid ja ja nad toetasid nii kes andis mingeid liigseid materjale ja siit sinna, nii et natuke on ikka Niukest sponsor Abikaga olnud. Ja kõik võivad alles, et laste lapsed, täiskasvanud jah, ei, selles on ta küll tõesti, ta on ikka mõeldud, ehitatud, tugevnenud, korralik niuke, taltteni estakaad on, kus hästi sõita saab ja nüüd ta nagu on, siis näeb välja nagu elevant niuke väike butafooria juurde tehtud, sinna ka talveks tuleb tellivete. Loomulikult ega seda ei ole mõeldud, et jää, teda saaks loksutatud talveks viimad ikka jälle kuival ja ja vaatame, kui midagi on juhtunud, siis sätime korda, toome tulevast tagasi jälle. Tänased spordisündmused võtab kokku Joosep Susi Jalgpallikoondise 22 aastane ründaja Henri Anier siirdub laenulepingu alusel pooleks aastaks Šotimaa kõrgliiga meeskonda Madervel. Norra kõrgliigas mängiv alastavangeri viikingule kuuluv Anier on viimased pool aastat veetnud laenul Norra esiliiga meeskonnas Fredrik staad. Rahvuskoondises seitsme kohtumisega kolm väravat löönud FC Flora kasvandik saab endist Henrik Ojamaa meeskonda aidata seega ka Euroopa liiga kohtumistes, kus kolmandas eelringis minnakse vastamisi Krasnodari Kuban-iga. Nõmme Kalju meeskonna meistrite liigas kolmandasse eelringi viinud peatreener Igor Prins pikendas klubiga lepingut aastani 2016. Mullu Eesti meistriks tulnud printsi senine leping oleks lõppenud kuu aja pärast. 2015. aasta Euroopa meistrivõistluste valikmängudeks valmistuv korvpallikoondis jätkab täna kodust nelja rahvuse karikaturniiri. Eile Slovakkia alistanud Eesti läheb kell kaheksa vastamisi Valgevenega. Seejuures kimbutavad koondist vigastused, kui kapteni Kristjan Kanguri eemalejäämine oli teada juba enne turniiri Eestis kahes järgmises kohtumises, ei saa seljahädade tõttu kaasa teha ka Siim-Sander Vene. Eile samuti seljale häda teinud meeskonna praeguse liidri Janar Taltsi sõnul mõjutab Kanguri puudumine oluliselt Eesti mängu. No eks, eks ta kindlasti tuntakse puudust, et ta oli ikkagi meeskonna kapten ja liider nii-öelda ja eks ta kindlasti on budist. Noh, pole midagi teha, eks tuleb ju edasi minna, eluvad loodame, et Siimann saab terveks. Jääb terveks, nii-öelda, mängib Kanguri asemel. Nüüd mingit lisasurvet selle pärast küll ei tunne, Kristjanit ei ole, et meil on selline võistkond, et üks päev võib üks väga hea mängu teha, teine päev, teine mees, et me üritame siiski nagu võistkonnana mängida ja minul selle võrra nagu ei ole mingit lisasurvet kindlasti. Purjetamise Euroopa meistrivõistlustel Saksamaal hoiab Deniss Karpak Finn klassis üheteistkümnendat kohta. Täna toimuvad viimased avaseeria sõidud, homme on kavas topeltpunktid andev medalisõit, kuhu pääseb 10 paremat. Austrias peetavatel kuni 23 aastaste sõudmise maailmameistrivõistlustel jõudis Eesti neljapaat vahesõidust poolfinaali. Milline ilm meid ees ootab, räägib sünoptik Kertu Vait, palun. Eeloleval ööpäeval jääme Venemaal laiuva ulatusliku madalrõhuala. Loodeserva öö on enamasti selge või vähese pilvisusega, kuid Lõuna-Eestis, saartel ja rannikul on pilvisem. Kohati on udu ja võib uduvihma tibutada. Puhub loode ja põhjatuul. Sooja on kaheksa kuni 13, kohati kuni 16 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega Louise sajuta, puhub nõrk lääne ja loodetuul. Sooja on 20 kuni 25, kohati kuni 27 kraadi. Pühapäeval on Eesti kohal kõrgrõhuvöönd on vähese ja vahelduva pilvisusega ning olulise sajuta ilm. Soojem 22 kuni 27 kraadi. Esmaspäeval on Eesti kohal veel kõrgrõhuhari. Mandril püsib vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Üksnes saartele läheneb merelt madalrõhulohk ja päeval suureneb seal hoovihma ja äikese oht. Sooja tuleb 22-st 28 kraadini. Aitäh ilmateate eest selline oli tänane Päevakaja. Ilusat õhtut.