Täna pärastlõunal esitletakse rahvusraamatukogus uut raamatut Armeenia probleem, mille on kirjutanud lembotanning ja autor, lembotan ning on ka meil täna stuudios. Mida te tahaksite kuulajale enda kohta lähemalt öelda? Olen majandusõppejõud, õpetan tudengitele Euroopa Liidu majandust. Rahvusvahelises majandus ja sellega seotud ained ja majandus ja poliitika, need on väga tihedalt seotud tihti kasutades märksõna majanduspoliitika kokkukirjutatult. Kuidas tekkis teie armeenia huvi? Armeenia raamatu kirjutamise huvi või vajadus tekkis võib-olla ühe teise raamatu oli Saksamaa kohta kirjutamise järgi kus oli mõlemil juhul analoogsed probleemid, see on inimsusevastased kuriteod ja Armeenia vastu konkreetselt huvi. Kunagi ammu olen käinud Armeenias kahel korral ühel korral, kui seal olid ilusad suhted, see oli kahe tehase külaskäik. Ja teisel korral siis, kui oli Armeenia maavärisemine, siis eestlaste seltskonnaga. Ja nüüd te olete asunud materjali korjama selle raamatu jaoks, kust see materjal pärineb. Põhiline materjal pärineb internetis, kõige rohkem on saksakeelsed, aga siis ka inglisekeelsed venekeelsed ja vähemal määral prantsusekeelsed. Alustame siis sellest, et kaanepildil on Ararati mägi. Ja Ararati mägi, see on olnud iidsetest aegades Armeenia sümbol, aga Ararati mägi on ka eurooplastel laiemas mõttes tuntud ja siia tooks aed märksõna piibli järgi noalaadi jäi ka Ararati mäele. Sealt siis tuli meeskond maha ja, ja nii see piibergisi versioon hakkas. Kui nüüd lugeja selle raamatu avab, siis mida ta siit leiab? Esimene nagu ikka väike tutvustus ja siin on ka kohe Eesti ja Armeenia ajaloolised sidemed. Eestis on hästi tuntud apovion, kuid Tartu Ülikoolis õppis paar sajandit ka siin küllaltki palju armeenlasi, kes olid tolle aja armeenia kultuuri loojad ja võibki öelda, et Armeenia kultuuri koolkond Avoviaaniga eesotsas on väga palju mõju saanud Eestist eelkõige Tartu Ülikoolis. Aga siia võib ka lisada, mida eriti armeenlased rõhutavad. Esimese maailmasõjaaeg ja natuke pärast eestlanna Hedvig büll. Haapsalust pärit naine päästis tuhandeid armeenlaste elusid. Ta oli seal saksa misjonär ja seda tänapäeva armeenlased hindavad Eestis kõige rohkem. Nii nagu majandusraamatud hakkavad ikka. Esimene peatükk on rahvastik, inimesed ja see hakkab siis, nagu ma enne tõin piibli näite, siis hakkab ta nii-öelda puhtteaduslikust lähenemisest. Ja selle põhjal võib teha lühikese kokkuvõtte, et Armeenia on tänapäeva tsivilisatsiooni hälja ja Eestis võib-olla nii vanemasse. Urarto riik, Hetid, eelkõige Saksa ajaloolased, rõhutavad. Kunagi oli Armeenia suur Armeenia kuningriik ja siis osmonid idast tulnud vallutajad ta vallutasid ja Kuusandid osmanite all islami alla tähendas siis eriti paar aastat tagasi massis armeenlaste hävitamist ja selle raamatu keskne teema Oleski armeenlaste kallal toime pandud genotsiid. See oli ja selle kulminatsiooni loetakse 24. aprill 1915, mida ka nii Euroopas kui ka Ameerikas käes alal palju tähistatakse, palju räägitakse ja ka sellest palju kirjutatakse. Ja eks seegi oli üks nendest. Igatahes, nii et see Armeenia genotsiid või ütleme siis, et genotsiid armeenlaste kallal ongi siis Armeenia probleem, mida te olete pannud ka raamatu pealkiri. Probleem oleks see, et selle genotsiidi tunnustamine genotsiidi on järjest rohkem ja rohkem tunnustatud. Vaatasin internetist, oli Holland tunnistanud seda USA-s on 38 osariigi ja nii edasi. Kuid Ühelt poolt on probleem selles, et tänane Türgi ei taha seda tunnustada, aga Türgi on Euroopa Liidu kandidaatriik, kes tahab tulla Euroopasse tahab olla koos meiega Euroopas ja see on mitte ainult siin kitsalt Eesti vaidlik, kõigi Euroopa riikide probleemiks kujunenud Armeenia genotsiidi tunnustamine. See oleks nagu see armeenia probleem ühe lausega kokku võetud. Keda te arvate selle üsna mahuka raamatu lugejate hulka? Siin raamatus on ka üks väike kõrvalpeatükk, see on majanduse kohta seal ütleme siis ka mõeldud majandustudengitele olgu ta siis tänane Armeenia majandus, türgi majandus või SRÜ majandus, aga seal kõrvalteema mõeldud on ta ajaloo huvilistele ja neid Eestis küllaltki palju leidub ja ta siin ka rõhutada seda, et ka teise maailmasõja eestlastel on tulnud küllaltki palju kannatada. Me teame, et umbes ja neljas eestlane oli Stalini ajal represseeritud ja meie ühised saatused, paljus ka ühine ajalugu, see peaks pakkuma ka huvi. Et ka armeenia seda teemat lugeda.