Tere õhtust, kell sai kuus, te kuulete, Päevakaja stuudios on toimetaja Evelyn Villers. Augustis läheb kaupade eksportimine Venemaale kallimaks, kuna Venemaa tühistas seni kehtinud rahvusvahelise tollilepe Euroopa Liiduga hakkab nõudma kaupade piiri ületamisel lisagarantiisid tollimaksude maksmise kohta Eesti merega. Keemia likvideerib esimesest septembrist Pärnu merenduskeskuse. Seega kaob Pärnust igasugune mereharidus, sest merekool pandi siin kinni juba ülemöödunud aastal. Iisraeli valitsus kiitis täna heaks eelnõu, mille kohaselt võimalik tulevane rahuleping Palestiina omavalitsusega tuleb panna rahva hääletusele. Iisraeli valitsus kiitis täna ka teise plaani heaks, nimelt vabastada palestiinlasest vange vastavalt rahukõneluste edenemisele. Venemaa president Vladimir Putin kutsus integreerima Ukraina ja Venemaa majandusi, kuid lubas austada Kiievi mis tahes Ukraina edasise majandusintegratsiooni osas. Maanteemuuseum tähistas täna oma kolmeteistkümnendat sünnipäeva. Muuseum plaanib lähemas tulevikus uuendada püsiekspositsiooni ja rekonstrueerida masinahalli. Täna lõpeb Viljandi pärimusmuusika festival. Mul oli politseile ja turvameeskonnale rahulik. Ilmast. Öösel on vähese pilvisusega sajuta ilm. Sooja on 10 kuni 17 kraadi. Homme päeval on ilm vähese ja vahelduva pilvisusega. Sooja tuleb 23 kuni 28 kraadi, rannikul on jahedam. Alates 14.-st augustist läheb kaupade eksportimine Venemaale kallimaks, kuna Venemaa tühistas seni kehtinud rahvusvahelise dir märkmikul põhineva tollilepe Euroopa Liiduga ja hakkab nõudma kaupade piiri ületamisel lisagarantiisid tollimaksude maksmise kohta. Venemaa väitel ei ole senine lepe piisav, kuna tollipettuste arv on pea kehtimise ajal pidevalt kasvanud. Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni juht Toivo Kuldkepp seda Venemaa põhjendust ei usu ja peab Venemaa sammu läbi mõtlematuks. Toivo Kuldkepp. Võib-olla seal teisel pool idapiiri tuleb neile aru pähe, sest tegelikult nad ju loovad olukorra, kus jälle vene elanik, vene tarbija, eks selle kammajaa nii-öelda kinni maksma, see on selge, et seal on muud põhjused, mitte tegelikult, et asja nii-öelda paremaks teha või kui kultuurse maksu ei saa ausamaks ja õiglasemaks, ma arvan, seal rohkem ikka ta tahetakse. Ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vanemnõunik Liidia Friedenthal ei mõista, miks Venemaa seisuguse mõlemale poolele kahjulikku sammun astunud. No asi on ikkagi tõsine, sellepärast et dir märkmik on ikkagi mõeldud selleks, et lihtsustada kaupade eksporti, kaupade vedu ühest riigist teise ja kiirendada tollipiiride läbimist. Kui nüüd Venemaa paneb sinna juurde lisatagatised ja hakkab neid piiridel väljastama, no siis see tähendab kõigepealt seda, et tõesti see seisuaeg, mis on piiridel, võib pikeneda ja muidugi see kaubavedu iseenesest läheb kallimaks. Rahvusvaheline Eestis tegutsev transpordiettevõte otseks grupp tegeleb nii õhu-mere-raudtee kui autovedudega Venemaa ja teiste riikide vahel. Grupi esindaja Aleksander Kovaljov ütles, et Venemaa käitumine sunnib üle vaatama ettevõtte kaubavedude strateegia. Aleksander Kovaljov. Kuhugi Ida sadamatesse hetkel töös olevaid projekte katkestada ei saa, sest neile kehtib kindel sertifikaat. Kaubad on pidevas liikumises ja peatada neid ei tohi. Edaspidiste plaanide osas. Peame nõu oma kolleegide ja partneritega ning siis otsustame, mida teha edasi. Ka on tõenäoline, et viime osa oma kaubavedudest raudteele. Euroopa Liidu jaoks tuli tollimaksulisagarantiide nõue ootamatult veel kord Lydia Friedenthal. Ma saan aru, et Euroopa Liit on juba võtnud siin teatud sammud Euroopa maksude ja tollikomissar juba saatis Venemaale kirja, nii et juba on vastukäik tehtud. Euroopa jaoks on ka üllatusena mõjunud, mismoodi nüüd Venemaa pool reageerib, eks siis paistab. Eesti mereakadeemia likvideerib esimesest septembrist Pärnu merenduskeskuse, seega kaob Pärnust igasugune mereharidus, sest merekool pandi siin kinni juba ülemöödunud aastal. Mereakadeemia rektor Heiki Lindpere aga tõdeb, et merealases kutsehariduses toimuvadki praegu muutused Ester Vilgatsi lugu. Eesti mereakadeemia nõukogu tegi otsuse likvideerida esimesest septembrist Pärnu arenduskeskus ja selle töötajad koondada. Otsus tehti 11. juunil. Põhjusena on toodud keskuse pikaajaline kahjumlikkus. Mereakadeemia rektor Heiki Lindpere on hiljem lisanud põhjustena ka juhi puudumise, aga juhi koondas akadeemia ise, samuti selle, et riigi kinnisvara lõpetab ruumide rendilepingu rohkem. Täpne töökoha kaotus häirib koondatavaid töötajaid. Vildakas asjaajamine segadus, sest uusi ruume on Pärnust lihtne leida ja töötajaid on selleks ka samme astunud. Paraku pole akadeemia nendega asja arutanud, ütleb merenduskeskuse juhiabi Katrin Karu. Arvestades siis seda olukorda me oleme teinud omapoolse pöördumiseni akadeemiale kui haridusministeeriumile ja ka majandusministeeriumile. Kiri läks teele kuu aja eest, vastanud pole neile keegi. Mereakadeemia kodulehel on Pärnu merenduskeskus alles ja nii on Pärnu Ravaski inimesi ka veel septembriks kursustele kirja pannud. Tõsi on aga see, et kursuste täitumus pole varasemaga võrreldav. Nagu seegi akadeemia pole merehariduse propageerimisel just väga aktiivne. Matoristide ja mehaanikute kutseõpetaja Rein Laanepõld. Merele tungima, nii arvan õpetamine praktikuna, emotsioon jääb vähemaks, seda ta ei propageerita Eestis üldse. Ma jah, ei ole aru saanud, et kuskilt kandist propageeritakse Kõige rohkem häirib merenduskeskuse kaotamine selle 1992. aastal rajanud Arno Maidla. Kahju küll, kui see fakt tõeks osutub, on ju selge, et üles ehitatud hoonet lõhkuda on väga lihtne. Aga uuesti üles ehitada on probleemne. Üllatuslikult ütleb aga mereakadeemia rektor Heiki Lindpere, et merenduskeskuse sajaprotsendilise likvideerimisega pole tegemist. Mis aga täpselt saab, pole teada. Mereakadeemia ühineb järgmisel aastal tehnikaülikooliga ja ülikoolis kutseõpet seaduse järgi anda ei saa. Heiki Lindpere. Mina näen, et midagi katastroofilist katki ei ole. Pärnu maavanem, Pärnu kutsehariduskeskus soovib arendada kutseõpet madruse mootoristi oma ja riik on loomas uut kutseõppeasutust merekooli. Nii et küll need küsimused saavad kõik lahendatud. See, et inimesed Pärnus tõstavad hädakisa, see on täitsa normaalne ja inimlik. Aga see on haridus ja teadusministeeriumi ees seisev küsimus, sest meie käest võetakse kutseõppejärgmise aasta jooksul ära. Ja välismaalt Iisraeli valitsus kiitis täna heaks eelnõu, mille kohaselt võimalik tulevane rahuleping Palestiina omavalitsusega tuleb panna rahvahääletusele. Sellest teatas peaminister Benjamin Netanyahu büroo. Samuti otsustas Iisraeli valitsus vabastada palestiinlasest vange vastavalt rahukõneluste edenemisele, teatas riigiraadio. Netanyahu ütles eile. Iisrael vabastab pikka aega takerdunud rahukõneluste edenedes. 104 palestiinlasest mingi. Vene president Vladimir Putin kutsus integreerima Ukraina ja Vene majandusi, kuid lubas austada Raina edasise majandusintegratsiooni osas mis tahes Kiievi otsust, kirjutab Delfi. Kiievi Venemaa risti usustamise 1025. aastapäeva pidustuste raames Ukrainast külastav Putin avaldas veendumust, et Ukraina saab konkurentsieelise oma majanduse integreerimise läbi Venemaaga. Ja tagasi koju Eesti maanteemuuseum tähistas täna oma kolmeteistkümnendat sünnipäeva. Selle võrdlemisi lühikese ajaga on muuseumi tõmbenumbriks saanud vabaõhu-näitusekeskkond Teeaeg, mis jõuab aga anda ülevaateteede ja liikumisviiside ajaloost ja pärimusest muinasajast kuni tänapäev taevani muuseumi lähema tuleviku eesmärgid onu Varbuse postijaama, kompleksi püsiekspositsiooni jõu endada masinahalli Pireti Errembris jätkab. Joobelas. Varbusel asuva maanteemuuseumi idee aja ekspositsioonis peatus aeg täna pikemalt aastast 1969, täpsemalt kutsuti külalised Kuusalu autobaasi bensiini sama, mille töötaja Sirje oli katnud kolleegidele sünnipäeva. Laua sünnipäevade tähistamine kui selline on aga tihedalt seotud just teede ja liikumisviisidega arenguga, selgitas maanteemuuseumi teadur Mariliis hämmelainen. Loomulikult tähistati sünnipäevasid ka varasemal ajal, aga meie oleme selle Sis toonud just 1969.-sse aastasse enda muuseumi sünnipäeva tähistamisest sellel põhjusel, et nõukogude ajal hakati laiaulatuslikumalt just sünnipäevasid tähistama, ütleme kahe kolmekümnendatel aastatel sünnipäeva tähistamine loomulikult seda tehti linnades kindlasti, aga maapiirkondadesse väga tähtis ei olnud tollel ajal nõukogude perioodi siis jah, langeb see, kui hakati ka töökohtadel sünnipäevasid tähistama. Maanteemuuseumi direktori Mairo Rääski sõnul on muuseumi idee tublisti vanem kui 13 aastat. Selle aja jooksul on loodud ekspositsioon tee aeg, mis annab ülevaateteede ja liikumisviiside arengu ajaloost ja sellega seotud kultuuripärandist alates muinas ajast kuni tänapäevani. Räsk rõhutab, et maanteemuuseum pole sellega siiski kaugeltki valmis. Mis lähiaastate kõige olulisemaks projektiks saab püsiekspositsiooni uuendamine, mis meil on alates 2005.-st aastast siin juba olnud Eestis üldiselt püsiekspositsioonid vananevad suhteliselt kiiresti ja seetõttu on ka selleks, et külastajate huvi muuseumi tegemiste vastu hoida, tarvis nüüd lähemal ajal ette võtta ja teine selline suurem soov on, on seotud meie masinahalliga ja masinahalli rekonstrueerimisega, et see masinahall saaks siis tõesti ka lähema viie-kuue aasta jooksul rekonstrueeritud ja sinna siis integreeri, kooritud autoajastu püsiekspositsioon. Et see on selline maanteemuuseumi suur unistus, et me saaksime siis ajaloolise postijaama kompleksi siinse ekspositsiooni pearõhu panna hobuajastu liikumisviiside arengute tutvustamisele. Kellel on ka soov muuseumi tulevaste näituste kujundamisel isegi kaasa lüüa, siis võib üles kirjutada oma mälestused nõukogude aegsest auto ostust. Just sellega tegeleb muuseumis pooleliolev suurem uurimisprojekt. Mälestusi ja pilte oodatakse maanteemuuseumisse esimeseks oktoobriks. Piret Preis. Varbuse. Täna lõpeb Viljandi pärimusmuusika festival oli üldiselt rahulik. Publik armastab endiselt eesti ansambleid ning muusikagurmaane üllatas Hiina päritolumuusika vangli. Piret päiv rist käis kohal. See on Hiina muusiku vangli, kes praegu mängib ja vaieldamatult on ta 21. Viljandi pärimusmuusika festivali muusikagurmaanide lemmikmuusik. Harry Illak ütleb seekordse festivali avastuse kohta, et vangli on huvitava maailmaga. Iga loo sees on oma areng ja dünaamika piinas neid parmupillilaadseid, mis on meil hästi palju liig, asutas meile väga erinevaid, aga see, kuidas ta Pärti mängib, väga huvitav intervjuu. Seda, seda tegelikult peaks Pärdi käest küsima, mis tema sellise esituse poole arvab. Aga Eesti publik armastab ka eesti muusikuid ja seda tõendab nii rahvaarv, platsidel kui üksikpiletite müük. Nõnda rääkis festivali piletimüügipealik Anu Rannu. Setod on meie selle festivaliajast ütleme kõige-kõige esimesed sättawatra, väikeste lõõtspillide ühing, sama vangli kindlasti üllatus meiegi korraldajate jaoks oli Maria Korepanova, üldse pole jällegi üllatus, see iirlased on ikka veel eestlaste seas populaarsed ja loomulikult sellised eksootilised jaapani esineja, India esinejad, kes kaugelt siia kohale tulnud, et need pakuvad külalistele huvi. Kui aga rääkida festivali turvaprobleemidest, siis neid nagu polnudki. Nõnda ütleb festivali turvapealik Marek Susi. Meil on meeskonnaga hea tõdeda, et ka selleaastasi pärimeetri valik oli õige, sest vaadates seda suurt rahvahulka, kes meil siin on juhtunud festivalialal, praktiliselt mitte ühtegi märkimisväärseid sündmuste, mida mainimist väärt traditsioonilised asjad, et inimesed üritavad tasuta sisse saada ja klaastaara, et nendega ma olin põhiline tegevus, et sellega asi piirdub, nii hästi läks me seekord mitte midagi kurja ei toimunud. Te olete ju kogu aeg ka politseiga nii-öelda kontaktis, et ka Viljandi linnas ei juhtunud midagi sellist märkimis arstid, kes ka nende andmete kohaselt oli täiesti tavaline nädalavahetus, kes midagi erilist välja tuua ei ole, aga kuidas see kõik võimalik on, võib-olla nüüd jõudnud nii kaugele, et inimesed tulevad siia folki nautima rohkem ja seda muusikast aru saama ja nägema seda muud maailma kultuuri kui siis alkoholi jooma või mingi probleem otsima. Missugune on festival, aga külastajate arvates kohe kuuleme? No minu jaoks kõige-kõige põnevam oli muidugi see parmupilli Angli, see on üks, mis, mis mulle sellest aastast meelde jääb Eesti omadest, mis meis haaranud seppade sõu oli ikka vägev. Eile õhtul. Alaska gruppe luua oli hästi võimas, eile käisime teist korda uuesti ja siis oli täiesti teine programm ja siis oli india grupp, oli, ma isegi ei suuda seda välja hääldada. Aga see oli ka niisugune hästi-hästi omapärane. Ja täna ma lähen kindlasti vaatama vanglid vaatanud töötubades osalenud siin sünnipäevalaulude töötuba, väga huvitav, aga lihtsalt jutt oli palju rohkem tahtnud tegevust ikkagi saada, just laulda, rohkem oleks võinud küll, et see mind natukene häiris, et hästi palju oli siukest loba. Aga kuidas on Viljandi pärimusmuusika festival muutunud selle 20 aasta jooksul mõnes mõttes palju kommertslikumaks, aga peale seda, kui see ala on piiratud perimeeter on siin vähemalt palju rahulikum, et ei ole selliseid rullnoka tüüpi inimesi siia väga sattunuid, kes tuleksid tüli norima või kaklema. Ja algava nädala ilmast räägib nüüd sünoptik Merike Merilain. Palun, uus nädal algab üsna rahulikult üle Läänemere läheneb madalrõhulohk sooja frondiga kuid selle pilved ja sadu homme veel kohale ei jõua. Küll aga võib õhtupoolikul Lääne-Eestis olla kohapeal hoovihma. Väikest kagutuul tugevneb väheke läänerannikul ja mööduleb udune ning sooja üheksa kuni 15 kraadi. Homme päeval on sooja 22 kuni 28 kraadi. Teisipäevaks on ilmamuutus tulemas tõenäoliselt tulikuumas Kesk-Euroopas ja täpsemalt Poola kohal tekkiva tsükloniga näol, mis mõne arvutuse kohaselt toob meeligi tugevaid äikesevihmasid. Praegu tuleb märkida, et Kesk-Euroopas on ebatavaliselt kuum seal maksimumtemperatuurid 35 kuni 40 kraadi. Ja peale äikesevihma võib siis ka meil see uus tsüklon tuua tugevat kagutuult. Õhutemperatuur võib teisipäeval tsükloni soojas osas tõusta 30 kraadi ääre alla. Kolmapäeval liigub see tekkiv tsüklon piki Läänemerd põhja poole ja võib jätta meid enam-vähem kuiva. Kuigi külmal frondil mingid äikesevihmad võiksid ikkagi üle Eesti sattuda. Öö tuleb, see on 14 kuni 18 niimoodi ja päeval jääb maksimum, siis vähemaks on 19 kuni 24 kraadi. Reedel ja nädalavahetusel taastub Kesk-Euroopas kuum suveilm ja see kõrgrõhuala on tee Läänemere ning ka Eesti poole.