Stuudios on Jaan Ruus. Nagu te teate, Eesti keskmiseks mängufilmi arvuks ühes aastas kolm kummalistel perestroika aegadel tuli neid koguni viis. Vanasti tegi ka telefilm aastas ühe mängufilmi, aga et olla kuulus, pead sa olema pidevalt ekraanil. Sa võid olla hea, aga lihtsalt uued maod varjutavad su tahaplaanile, kui sa ei ole kogu aeg esiplaanil. Täna on külaliseks daam, kes on mänginud 52. filmis, enamus neist tehtud väljaspool Eestit. See star on Eve Kivi. Kui pikk sa õieti oled, Evesest filminäitlejal on, tema imidž on väga oluline. Ma olen täpselt meeter 62 ja palju kaalud. Kaalun 52 kilo, see on sama kaal, mis 20 aastaselt ele, et 20 aastaselt ma kaalusin 53 kilo. Oled sa abielus? Antud hetkel? Ei, aga mitmendat korda oled sa üldse mitu korda oled sa abielus olnud? Ah issand jumal. Kaks karme väga lähete. Kas see kummaline vabaabielu Tiinriidiga on ka siin sees? Ei ole seal nalja pool. Kuulsas Hollywoodis on mõned kuulsused, kes pole üldse abielus olnud, hiljangishija, Kreeta karboyal rooli, Kristi aga aga kaheksa korda nüüd juba abielus olnud Elizabeth Taylor on kunagi vastanud küsimusele ja mis ma pean siis teie arvates tegema magama üksinda või? Kas sul lapsi on? Ja mul on poeg? Minu teada oled sa ka vanaema ja ma olen ka pojapoeg. Poeg, on sul Fret? Kuulsa norra uisutaja? Jah jaa, norra uisutaja järgi küll, aga ikkagi Eesti kuulsa uisutaja oma. Aga mis nime sinu laps sinu lapselapsele panid? Pani Allar, kus Helod, Maran loomulikult Eestis, Tallinnas, kesklinnas, kus sa tahaksid elada? Argentiinas? Saates Eesti filminäitlejaid on stuudios Jaan Ruus ja külaliseks Eve Kivil. Eve, sinu filmiosade loetelu algab siis, kui Eestis pärast seda lubati teha iseseisvalt mängufilme. Miks lubati? Arvatavasti Jossif Stalin arvas, et üle 12 mängufilmi ei peagi Venemaal või noh, nii nimetati tollal Nõukogude Liitu ja alles pärast Stalini surma võis ka väljaspool Moskvat slaavi keel Tunde kuuluvat Moskvat Leningradi Kiievit teha filme, kui saabub õhtu 1955. Sinu tulek filmi kõlab nagu legend lillemüüjast näitlejannaks, jah. Ei, see nii päris ei ole, ma olin koolitüdruk. Väge lille putkas seal Viru tänaval olin ma lihtsalt sellepärast, et koolitee esimesest keskkoolist me tulime alati sinna ja pinginaabri õde, mis lilli. Nii et sellepärast olime siis meie need noorukesed tütarlapsed seal lillegi oskis, et ma ei ole kunagi mingi lillem, ei olnud tegelikult ja see on väga ilus elukutse, ega mul selle vastu midagi ei ole. Kui vana sa oled tulnud? Vist olin 16 täis juba. Ja solid olen lugenud ja aru saanud, et sa olid ka dünamo kergejõustiku koondisesse, aga see oli vist ikka vabariiklikus eestimaalast. Ja, ja loomulikult ma olin jooksja, ma olin sprinter ja jah, ma olin tõesti isegi siis veel kui ma sattusin filmis esimene aasta. Ma käisin veel treeningutel, aga no lihtsalt hiljem ei suutnud, sest ikkagi koondvõistkond tegi väga kõva trenni ja ma tegin koos meestega. See ala vahelepõikena ei ole sind maha jätnud, sa olid ju hiljaaegu ka kuskil, mis oli miili juurde. Jah, see oli jah, see oli rohkem nii-öelda show jaoks et leed jookseks Eesti rekordi ja sellepärast ma jooksingise viimased 300 meetrit. Miks ja kuidas siis režissöör sind leidis? No leidis otse tänavalt sealsamas lilleputkast. Miks, mis olnud juma siis neile meeldis siin? Tõesti on mu väljanägemisele ei olnud tookord väga viga. See oli väike osa, aga selle järel tulid teised eesti filmid, eesti mängufilmi tuli ju arendada, aga režissöörid, kes Moskvast Eestisse sattusid, ei olnud just kõige andekamad, mis kiiresti suhtlesite. Ja me suhtlesime vene keeles sest näiteks esimesi Richeri üldse esimesi, kes tegid esimesed eesti mängufilmid, tehti LM filmi baasil ja siis oli meil selline Aleksander manud röökinud, kes ei osanud tõesti eesti keelt ja suhtlesime loomulikult vene keeles, eme isegi mängisime vene keeles. Nii et meil oli puht nii-öelda vene film. Jah, film, esimese järgu kapten, mis on Eestis tehtud, on ju sisuliselt vene film ja sa mängisid seal vene neiut. Ja ajal jätta. Ja tänu sellele filmile ehitati meile ka koplisse laia ekraaniline kino teater, see rahu tänu filmile esimese järgu kapten. Ja selle filmi teeniks eesti filmiloos ongi see, et esimene laiekraanfilm aga nüüd vallatud kurvid 1959. E Vi, see oli ilus komöödia, osa õieti. Kuulge, kas ei olnud hiljem minu meelest, see oli ikka kuskil aastal 1001 62. Oli tõesti 59. Sest esimese järgu kapten oli, oli aastal. Kas ei olnud mitte tagahoovis, oli seal vahel veel enne? Ja see oli küll, aga oli vallatud kurvid ja see tehti hiljem panoraamfilmiks ümber ohtlikud kurvid ja see oli 61 ja see vallatud kurvid on ka tänapäeval vaadatav kui noh, normaalne, hea Austria 50.-te aastate lõpu 60.-te alguse komöödia. Ja see on väga hea komöödia, ma ütleksin ja ma tahaksin siin tuletada meelde, kes kirjutas sellega tööd ja Dagmar ja Leo Normet, me alles hiljuti kohtusime pronormetiga ja tõesti, see on väga andekalt kirjutatud komöödia, täiesti vaadatav, see oli hiljaaegu ja see ei ole mitte vananenud ja see, ma arvan, et see oli, on ja jääb. Aga sinu kõige müstilisema filmi osa, samasse aega kuulu Soome neiu Anniki Vene-Soome ühisfilmis Sampo Sampo õnne veskimis, tema omanikud soola ja raha jahvatab ka ei, on Kalevala tähtis tegelane. Miks sa arvad, miks vene peaeelse nukufilmilavastaja Aleksandr uskuvad oli siis juba 58 aastane? Sind valisin ossa, mis osas olid? No see oli ju eepose nii-öelda kangelanna, see Anniki ja miks ta mind valis? Ma ei oskagi seda tõtt-öelda ma arvan, et võib-olla tema sõna ei olnud otsustav. Otsustav sõna oli siiski soomlastel. Sest sinna oli kokku aetud üle Venemaa 300 kandidaati ja mitu kuud kestsid näitleja proovid. Nii et siis meid jäi lõpuks sõelale vaid paar. Isegi Soomest käisid paar tütarlast ja lõpuks siiski otsustati võtta mind. Ma olen seda filmi näinud siis, kui ta meilgi kinodes jooksis. Aga mäletan vaid muinasjutulist miljööd soli muinasjutt, silmne, et usco tegi ju muinasjutt muide enne sõda uue kulliveri 1500 nukuga ta enne seda tegi väga palju nukufilmi veel. Kuidas oli tööd teha, et uskuge, see oli vist noorele neiule kummaline elamus kinnisest ühiskonnast välismaale. Tegelikult oli temaga töötada väga raske, tähendab, kui näitleja, kui noor näitleja ei saanud mina temalt mitte midagi, seda ei olnud näitleja režissöör on jah ja tema tema proovid olidki sellised, et üks-kaks-kolm langetad, silmad, ripsmed tähendab pikad valeripsmed kleebiti ette tandinud vaatri haigeni alla ja niimoodi isegi reaalsust, siis meil filmis läheks. Minu partner oli ka noor näitleja ja ma pean ütlema tõesti, et see oli, meil oli väga raske selles filmis mängida. Aga kui inimesena oli ta päris talutav ja väga meeldis, kuidas ta tähendab, ta üldse käis elus, tal oli suur selline kepp käes, kuidas ta ajas kepiga vibuta, see ajas neid austajaid minust eemale, ähvardas. Aga selle filmi järgi siis leidsidki sind teised Moskva ja Leningradi lavastajad. Ja juba Sampo filmi esimestel nädalatel tuli mulle ma mäletan väga palju pakkumisi, aga usku ei lubanud mind mitte kuhugi minna. Mind kutsuti olextril, enam ei partneriks Nõukogude liidus India ühistöösse Afanastasini kiiti. Mul on väga kahju sellest rollist, aga ei lubanud. Ja seal oli veel nii õige õige mitu rolli. Filmi vändati tegelikult ju kaks aastat tehti Eesti ja tähendab vene ja soomekeelne variant, nii et mõlemad näitlejad pidid mängima seal ikka soome näitlejad, nii eesti kui vabandust, kui vene, kui eesti keeles. Soome keeles ja näed, see vene keel on juba nii ära läinud, et enam. Film Tobago vahetab kurssi, sellest on palju kõneldud. Muudavale jah, miniaajat kurss muudab, kui vahetab pea võib vahepeal ka ekraanil oli, ta muudab molekul. Ja see oli läti film. Aleksander Leimanis oli selle lavastaja, aga see õieti lugu sellest, kuidas Läti kaubalaev 40. aastal päris Sadalas ja siis pöördub peatud tagasi ja sina olid seal Alissa, mis osas oli? See oli laevaomaniku rikka Läti miljonäri tütar, väga isekas, väga, väga selline. Kapriisne naine. Tali lätlanna. Jah, nii et kui meil seitsmekümnendail aastail heideti meie lavastajatele ette, et nad toovad Leedust näitlejaid, siis juba 65 võttis Läti režissöör näitlejannat mängiva eestlanna tuleb välja. Tuleb küll jah, nii, aga ta ei tahtnud seda. Kunstinõukogu ei kinnitanud tema abikaasat rollile, kinnitas minus mind toodi Moskvast kiiruga kohale, ma tegin proovi ära ja siis öeldi, et ei, et vot see Alisson ikka jäägini. Tean, et oli pikk film neli seeriat 1977 seiklus ja kriminaalfilmide režissöör Anatoli Bubrovski lavastas Ferdinand lüssi. Elu ja surm, seal solid Frau shornbach, kes, Jaa, eseni saarembach, ta oli, filmis ma mängisin koostonadesponioonisega ja ma olin siis nii-öelda filmi režissööri armuke selles filmis ise olles abielus ja perekonna ema. Siis võiks veel kõnelda Laima osast küll juba venelaste poolt Moskvas tehtud Mosfil SOS tai ka kohal. Sellest sõjalistiks oli ka kriminaalluurefilmil autor Vladimir Kuznetsov. Ja noh, selline politsei-miilitsa Fildist, kes seal Raimo oli, laimu on ju läti nimi. Ja see oli jälle lätlanna tali, ta oli tudeng. Ja sellega oli üldse niisugune lugu, et ma keeldusin sellest rollist üks paar nädalat, sest ma lihtsalt ma ei tahtnud. Ma samal ajal mängisin, lõpetasin just seda Fernand lussi, meil võtted käisid Lääne-Berliinis ja mul oli väga raske sõita sinna don Bay mägedesse ja ma nagu ma ei tahtnudki või väga raske oli ühest keskkonnast teise kohaneda. Ja Aleksander kalt saati oli tegelikult operaator, aga ta tegi oma viimase filmi hiljem ta emigreerus Iisraeli ja saate oli niivõrd jonnakas, et ta läks välja kuni Mosfilmi tolleaegse direktori soovin ja siis mulle öeldi, et tead, sa ei saa ühtegi rollimas filmis enam kuseni keeldud sellest laimuosast. Aga mul oli väga niisugune tungiv põhjus selleks, kuna minu vastas partner oli väga noor. Ja no mina olin temast ikka üks 15 aastat vanem ja lihtsalt mul tunne ta ei sümpatiseeri mulle mitte sugugi ei tahtnud seal kollane koos mängida nisust, tema armub minusse ja, ja ma ei saanud seda lihtsalt. Ja sellepärast ma keeldusin. Ma mäletan fotot, kus olid sõjaaja saksa armee plits meedial selline mundri ja ühe silmaga. Aa, ja mis osas? Kuule, ütle, mis film see oli? See oli Usbek film tehtud Mosfilmi baasil ja vändatud Minskis. Lavastaja oli Usbek. Aga tõesti, ma ei mäleta tema nime ja ma ei ole filmi näinud. Aga jah, mul oli selline roll seal. Kaks Usbeki filmitöö iga kolmas. Ja see oli ka, see oli teine ja siis mul oli veel, oli, seal, oli õige mitu, sa pole Orbja üldse, tegin mitu filmiusbekis emal kolmekordselt tähendab tapetud ja seega. Aga see nüüd oli, see oli tõesti selline roll seest, ema olin vormis ühe silmaga ja kõige raskem teen oli see, kus ma pidin siis neid vene naisi, kes olid Saksa vangilaagris, ma pidin neid piitsutama. Ja lõpptulemus oli see, et kui juba Nõukogude armee tuli tuli, vallutas siis nii-öelda selle laagri siis mind kägistati ju ära filmi nii-öelda see viimane minust stseen oligi, kus ma püüdsin liivasest järsakust üles ronida ja siis need vene vangid, keda ma enne olin piitsutanud, irvitanud nende üle. Need tirisid mind siis jalgupidi alla, moleid suud-silmad liiva täis, kägistasid siis ära ja samal ajal mul oli toimus mingi asi toimus Moskvas, ma lendasin lennukis mannast, puhastasin liivast. Me oleme nüüd pikalt, nüüd oleks aeg panna muusika mängima sinu nimekirjast mida praegu otsitakse, on leitud üks eesti interpreet, mis sulle vastavaks, Marju Länik vist, eks ole. Ja nii et palun, Marju Länik. On elu ei kirjuga õega. Saates Eesti filminäitlejaid on külaliseks Eve Kivi. Eve, kuidas saab Jeemenisse sattusid ja kuidas sinu need pikalt kauged välisreisid algasid, see oli 70.-te aastate alguses ja ju vist jah, ma. Mis sa arvad? Kuidas ja. Saadeti kutsuti. Vaata asi oli selles, et vene ajal oli ju hästi, oli ju kombeks saata sportlasi ja näitlejaid. Me olime siis nii-öelda seal esi, esi, nii-öelda esiliinil. Kõigepealt saadeti, saadeti meedia, siis läksid juba järele teised nii-öelda diplomaatiline korpus ja siis siis siis siis ülejäänud väed. Nii et sinu roll oli olla Ja kindlasti kaunis naeratav kõiki ära võluv. Ja need sinu Euroopa olekuga lootsid venelased araabia maadest lõigata kasu, eks ole. Ja kindlasti oli veel tarvis näidata ka seda, et me mitte Baltimaad ei ole, ei ole nii-öelda selle suure müüri taga, nii nagu räägid. Ja Jeemenis loodeti naftat leida kas ju abikaasa ja, ja ma mäletan sinuga intervjuud ajalehes kodumaa ammu sa ütlesid, et Aafrikas oli kena ainult, et et ahvid tükkisid ligi, nii et pärast Jeemeni tuligi Aafrika jah. Jah, ma lendasin õige mitu korda siin Aafrikas Jeemenis, tulin tagasi ja ma ei saanudki olla õieti istusin pool päeva Moskvas, kui tuli tagasi lennata ja siis juba üle Punase mere. Somaaliasse vist jah, magatius. See oli mu esimees, on see õige Aafrika riik? Ja sealt juba siis läks edasi, nii et jah, ma olen peaaegu terve Aafrika läbi käinud. Kõnelesid ühes intervjuus põõsas seelikust, millegi nii abisse, peaministrit sulle kinkisin, paluks sellega paketile tulla, ütle, mis see põõsas seelik on? Tähendab, see on selline nisukesed pika nööri otsa, mis natukene jämedam, kui tavaline niit on siis sellised pikad, nad on nagu rohukõrred või sellised kasvud, need on sinna külge põimitud ja see on kõik nii-öelda nendest rohukõrtest. Mul on see seelik olemas, ma võin kunagi Meie televisioonis consaade tõesti selle selga panna näidet, mis see on. Ja selle kingituse ta tõesti mulle tegi. Ta palus sellega ilmuda Läntšil. Ja kas sa tegid seda ja loomulikult. Kui sa olid Aafrikas, siis sa külastasid ka riiki, mille nimi on Uganda. See oli ainus riik, kus oli püstitatud ausammas, Adolf Hitleril end seal oli. Jah, väga terroristlik peaminister. See jää president oli see kahe meetri pikkune raskekaalu poksija iidi amiin. Ja mind peideti selle meest, sest sellel mehel oli väga kombeks naisi vägistada ja siin ta ei löönud risti ette, oli see siis valge või oli see Venemaalt või ükskõik kust riigist, nii et kui tema oma pilgu peale pani sisse naine talle ka viidi. Ja oligi selline juhus, kus temal ühe kuuga sündis 13 poega. Aga sel hetkel, kui sina oli, ta ei olnud vist ringis. Oli küll oli küll rivis, mind mind peideti tema eest, niipalju kui saadi, ta armastas väga käia Nõukogude Liidu saatkonnas suursaadikuga viina joomas. No ja siis, kui ta oli ära läinud, siis mind viidi sinna, kui ta hakkas minu vastu huvi tundma, siis mind tõesti peideti. Nii et see kaks nädalat oli niisugune lõputu reisimine ühest hotellist teise. Sa oled öelnud, et kollatõbi tabas sind Somaalias just siis, kui sa kõnelesid suahiili. Kas sa mõtlesid selle ise välja või oli see nii? Mis asja, kõne või haiguse hetke hetke? Ei, see ei olnud mitte, mind tabas kollatõbi, mind tabas reaktsioon, sest süst tehti mulle nii-öelda samal päeval samal hommikul, kui toimus filminädala avamine ja siis ma sain tõesti oma kavaluse sain ma lennukist välja, muidu ma oleksin pidanud kaks nädalat istuma seal laagris kus korjati kõik kokku, kellel ei olnud need kaitsepookimise tehtud. Ja, ja tõesti, see oli niimoodi, et ma ei saanud, no ma võin sulle demonstreerida, tähendab, lillebukett oli õudselt suur. Ja see, see niimoodi Mazeesinese võbisesid niimoodi käisse ja ma ütlesin, ütleme kaks kuningannat Need on need kaks rida nii-öelda seda tervitus kõnest mõtlesin ära ja rohkemaks ma ei olnud enam võimeline. Sellest saadi aru, muidugi ma sain isegi suure aplausi osaliseks. Ma olen ikka märganud, et, et filmi näitlemiskunst ja elukunst on võrdlemisi lähedased, eks ole. Ja tegelikult hea, ega sa ikka ekraanil ei peida oma silma. Sest suur plaan ütleb. Ja aafrika järgi tuli siis Lõuna-Ameerika Tšiili, eks ole? Kas kas mitte Aliende julgeolekuteenistuse ülem ei olnud Tšiili filmi president? Oligi Eduardo barredest, kelle hüüdnimi oli koka ja väga-väga ilus meest, oleks võinud olla täiesti Hollywoodi filmistaar. Väga hea tutta. Need olid Tšiilis nende traagiliste sündmuste ajal ka või olid enne seda veidi. Ei, ma olin, ma olin enne ja ma tulin välja, täpsemalt öeldes sellel samal päeval, kui esimest korda läksid tankid Lamoneeda ette ja sõitsid siis purustasid ära kõik autod, mis seal platsil üldse parkisid. Tähendab, see parkimine oligi nii, kõik võisid parkida sinna masina, see ei olnud keelatud, mina elasin sealt umbes 100 meetri kaugusel. Oli see hotell ja siis need sündmused algasid. Aga seal oli palju, oli enne seda, mis toimus. Et tavaliselt hommikuti jah, oli nii, et minu kõrval oli parempoolsete staap, vastas oli üle tee oli vasakpoolsete staap ja hommik algas sellega, et nad tulistasid siis 11 automaatidest. Nii et näitlejad olid segatud poliitikasse ja nad pidid tööd tegema suurele poliitikale kaunistama ilustama suurt poliitikat, aga mis sind tollal? Rõhutan veel, et Nõukogude liit oli ju küllalt suletud ühiskond välismaal käies üldse üllatas või, või vapustas, mis oli kõige üllatavam sinult tollal? Võib-olla oli see, kuidas mind seal vastu võeti. Tähendab, mind ei vaadatud, kui imeloomasid nüüd Venemaalt tuleb karuna karunahas või ei tea milles. Mind võeti vastu täiesti normaalselt, täpselt samamoodi nagu oleks tulnud kusagilt mõni läänestaar ja sellest kirjutati ka lehtedes. Ja muidugi see andis ka tõuke, et mind ikka ja jälle ikka ja jälle saadeti jälle edasi edasi. Film nõuab suurt auditooriumi, Lembit Ulfsak oli ju kogu nõukogude liidus kuuendiku maakerast tuntud näitleja kuulsus nõuab haaret ka geograafilist. Ma mäletan 70.-te aastate alguses sunnitud ilmastikku taandumist Tbilisi asemel Jerevani ja seal lennujaamas ostsin ma ühe naiste rahakoti Eve Kivipildiga. Ja ma olen ostnud ise rahakott, tema olen ostnud Moskvas Saksa DV kauplusest oli seal kusagil Luzniki pool, ma ei mäleta enam seda ühesõnaga kaupluse nime, valeripsmete karvi ja selle, mul on see kodus praegu alles sinna sisse kleebituna, jällegi minu foto, ma tahtsin nad küll kohtusse anda, siis öeldi, et ära jända tega, nagunii sa võitu ei saa. Igasuguseid pilte raamides, millega tehti äri. Et see ei ole sugugi uudis. Nii nagu viija artlane lätlanna niga, sina esindasid kogu nõukogude liidus euroopalikku Baltiliku kultuuri. Aga Moskvasse ehitati kinomaja võimsate laiade treppide käinud filmidiivad saaksid ennast näidata Eestisse nüüd võimalust ei olnud. Täidis küll ehitas ohvitseride kasiino, seal olid sellised madalad laiad trepid, kus kindralid said, kus mõõkade ja abikaasadega teineteist ilusti tervitades mööda minna. Aga see tehti poliitharidus majaks, nii et paratamatult oli Moskva kinomaja suur seltskonnakeskus, eks ole. Ja loomulikult ja mina viibisin seal väga tihti ja üldse vastu võtutel võttudel mõtlen peaaegu igas välissaatkonnas Moskvas. Sinu viimases mitte viimases võideti. Ühes viimastest filmidest ma hakkan tagantpoolt ettepoole tulema. Solid ka linnapea proual uuris siis, eks ole, ja. Ja Mati Põldre filmis Need vanad armastuskirjad olid seal, Raimond Valgre pruudi ema, mitte Raimond Valgre. Ja tegelikult ma tahtsin mängida Raimond Valgre ema ja me tegime isegi proovi selleks ja ka ma ei tea, mul ei tulnud see välja, kui ma vaatasin seda videokasseti, siis majas täiesti ennastki naerma ja panin täitsa nõus Mati möldrile. Ja Hardi Volmer valitsenud viimases filmis tulivees, mis on alles värske sellekevadine film, salapäraseks salakavalaks haigla, eks, eks ole. Lulu luule, sa oled mänginud ilusaid ja kergemeelsed isepäiseid naisi, ma olen ikka arvanud, et sulle leidub osa igas filmis, sa oled selline natuur, tüüp tüpaaži, eks ole, rehisel võtab ju filmiga tüvi. Ja loomulikult ja tihtipeale rohkem valitaksegi tüübi järgi. Aga võta väike reekviem suupillile, milline ma seal olin? Veljo Käsperi filmis. Nii et kõik mind viidi grimmituppa, pestise viimanegi ripsmetušš maha määriti kokku, tehti kortsud, tehti, tehti niisuguses maainimese kortsud ja raginad lõigati siis pikad küüned maha. Veljo Käsper pani mind isegi pesu pesema, et need käed oleksid nii üles kaotanud tööinimese käed, pidin isegi ennast paksemaks sööma. See eriti ei õnnestunud, siis mässiti mulle niisugune villane rätik ümber ümber keha kleidi alla. Nii et kõike on teha. Aga seepärast ära ole pahane Crowonovile. Kui sina oleksid mänginud seal peaosa, siis oleks silm tulnud välja teine, aga tema tahtis just oma sellist filmi, nagu ta tegi teha, eks ole. Ei, ega mina ei olegi pahane kromonoile, meil tekkis ainult üks moment, siis kui ta tahtis hakata mind Krimmiga ja tõesti TVd ei maksaks üldse nüüd, et et värvi ripsmeedia ja vaat siis ma kargas hing täis. Ma ütlesin, no et, et valis endale ilusam peaosaline, aga no Ingrid oli tõesti väga-väga ilus tüdruk, ma ei saa siin midagi öelda, ainult ma ei tahtnud lihtsalt ennast rikkuda, kuna osa ei tinginud seda nomery nüüd oma ripsmed mingi valge mütsiga kokku või tooniga kokku näed külm seasilmad pähe tulevad. Mul on ka ele õieti komöödia on, et seda on Ilmar Taska hiljaaegu välja öelnud. Nii et minu meelest komöödia režissöörid on sind harva kasutanud, vallatud ja ohtlikud kurvid olid aga. Ja ma hiljuti vaatasin neid kurve tõesti, mulle endale ka meeldis ja üldse ma olen eluaeg mulle meeldinud mängida, mängida, komöödias võib olla elu on küll liialt dramaatiline, isegi ja sellepärast olekski parem komöödias mänginud. Ma vaatasin sinu horoskoopi seal sündinud kaheksandal mail, see on siis Ida-Lääne horoskoop koos tiiger, sõnn ja on öeldud, et hästi tasakaalustatud tiiger, välja arvatud kerge kalduvus ülemäärasesse tundlikusse. Ma olen tegelikult olen õhtune tiiger, sest ma sündisin pool seitse, õhtul jäävad õhtune tiiger satub väga tihti ohtlikesse situatsioonidesse. Ja mina olen sündinud viis minutit ras süda ja sina oled kaks tiigrit söömas. Aga ma otsisin silmi kalendrist ja ma leidsin sinu horoskoobi kaksiku ja see on prantslanna Rein Taara, kes on sündinud nädal aega hiljem kui sina. Ma võiks kuulajatele öelda, et see on prantslanna, kes sai klaarseks juhtivaks näitlejannaks tänu oma oma elujõule, jaga koomilisele andele. Meie mäletame teda filmist pikk blond mees mustakingaga ja hiljuti oli vist diplomaatiline pagas ja see on mingil moel Eve, sama tüüp, mis sina vee alla ja nii et oleks nagu ei eksigi-Jäämere Ithaka leiab ikka äge alandele on hea abikaasa. On vist aeg kuulata muusikat sellest nimekirjast. Olla. Kahjuks ei ole neid teie kartoteegi siin. Aga ma tahaksin yld Raimundit kuulata, näiteks Niibline mo ning võim on sajaid, ei ole. Jale Dennis Russak ei ole, tuleb valida siis Tom kõuts, panemistan seansi. Saates Eesti filminäitlejaid on stuudios Jaan Ruus ja Eve kivis. Eve, kes on õieti filmistaar? Kes on staar, nostaar on, see inimene on see näitleja kel on oma mina ja kes julgeb teha öelda mida tema mõtleb ja mida tema tahab. Siis ma nimetaksin veel seda nii-öelda kodaniku julguseks ja isiku vabaduseks staariks isa, et üleöö. See võtab siiski veidikene aega aastaid staar peab suutma jääda püsima. Tähendab, ühepäevaliblikad ei ole staarid. Aga nii, et mulle jäi meelde, et staar nõuab julgelt iseloomu. Loomulikult. Kes sinu lemmiknäitlejaks on? Michel Morgan ja Kreeka? Ja nad on väga mehelikult, aga samal ajal mitte väga karmid oma imidžit. Kes on sinu meelest hea filmirežissöör? Missugust oma filmi osa sa pead kõige olulisemaks, mis sa oled mäng? Võib-olla Kristiinat väikeses reekviem suupillile. Aga muidu üldse on filmitöö, sul on seal olnud kogu minu elu, see filmitöö on mind vorminud, teinud selleks, kes ma olen. Kogu minu elu. Kõik on ta mulle andnud terve maailma, mõtleksin. Kuidas sa näed nüüd eesti tulevikurollidest hetkest edaspidist või siis on väga raske küsimus, sest nagu sa tead, Tallinnfilmis ei ole jana. Tähendab, raha ei ole? Film enam teha ei saa. See on tume. Sama tume võib olla nagu on, nii nagu on meie haridussüsteem. Nii et võib-olla tõesti paari aasta pärast peame tõstma käed üles ütlema, et meil ei ole Eesti filmina. Nii et rahaandeid Nõuandeid kindlasti vändeid on meil väga palju. Aga kuidas on üldse Eestimaa sinu meelest viimaste aastatega muutunud ja Eestimaa inimest? No inimesed on hakanud rohkem mõtlema ja ennast rohkem teostama ja mõtlema rohkem nii-öelda homsele päevale. Aga kahjuks meie poliitikas poliitikutel ei ole, ei ole julgust. Tähendab, ma räägin seda, mida mõtlen mina, eks ole, kõik on üksteisega väga seotud. Tähendab, üks ei saa teist korrale kutsuda, selles on see peaprobleem, nii nagu näen mina ja praeguses poliitilises süsteemis nii koalitsioon kui opositsioon on, tegelikult nad on, tegelevad skandaalidega ja üksteise maha tegemisega. Aga niisugust ülesehitavat on väga vähe ja ei ole, ma ei ole välja pakutud, minnakse, minnakse isiklikuks ja selleks olekski vaja nüüd uusi, selliseid radikaalseid erakondi ja inimesi, eelkõige neid, kes ennast ei ole kompromiteerinud millegiga. No ma pakuksin näiteks välja praegu kohe rahvuslaste keskliidu ja Eesti tuleviku erakonna. Sest ikkagi, mida on öeldud, seda peab ka tegema, Ta peab hakkama ellu viima, ei ole vaja seda hämamist ega nisust googelmoogelit segamist, sest selgus ja kindlapiirilisus. Vot need, see ongi nüüd see, mida Eesti rahvas praegu meil antud hetkel ja vajab ja alati tuleb rääkida tõtt, isegi siis, kui see tõde on, on valus rahvale. Nii et arvamustest on ainult vähe ja seda ristsõna mõistatust, mida meie valitsus ja opositsioon ka välja pakub ja nad ise ei tea seda. Seda ei ole vaja, sest eesmärgiks on ju tegelikult ainult võim. Võtke raskele praegune rublade afäär, eks ole seal väga aktuaalne ja skandaali esitati, aga seda oleks pidanud lahendama muide Tiit Vähi, sest see tehti vähiajal, aga Tiit Vähi jättis nii-öelda vabandust väga väljenduse eest praegu omassita teistele, sest laar tuli ju hiljem. Ma olen võib-olla väga järsk, aga ma olen harjunud alati ütlema seda ka vanasti vene ajal, mulle öeldi mitu korda, et ei näe sind, pannakse sinu suupärast võib-olla trellide taha ja sellest tulebki nüüd järeldused, et pada sõimab katelt, aga ühed mustad Nemad ja sellepärast ongi vaja uusi nisukest jõudusid. Sest elu geniaalsus peitub lihtsuses, aga meil tehakse lihtsast asjast keeruline, keeruline asi ja ei lahendata lihtsalt lihtsalt. Sa oledki tulnud Eve uue aega poliitikasse, aga sa mulle leib kordnud praegusega rolli, mis sul oli 70.-te aastate alguses, et sa oled kaunis blondiin. Reklaamiagent, poliitik. Minu jaoks ja ma arvan, et seda vett, aga lihtsalt mul on. Ma olen siiski natukene mõtlev inimene ja nagu ma juba ütlesin, peab olema oma mina ja peab ütlema, peab julgema ütelda välja seda, mida sa mõtled ja ma olen siiski elu natukene ikkagi näinud ja ma olen näinud ka seda poliitilist võitlust mujal maades. Ma olen näinud siili, siis ma olen näinud väga palju seda. Ja poliitika on üldiselt julm ja räpane asi, ma ütleksin. Aga julguse poolt olen mina ka. Stuudios on Eve Kivi saates Eesti filminäitlejad. Eve, ütle palun üks tähendusrikas juhtum oma elust. Tõsielujuhtum aga millele on olnud, tähendas. Ma vastaksin nii, et minu elu koosnebki tähendusrikastest juhtumitest. Aga mis on sinu kõige esimene mälestus olnud? Ja ma mäletan lapsena see oli vist, ma olin vist kolme ja poole aastane, mäletan seal, see oli esimene, mäletan kui ema pesi põrandat ja maika. Segasin teda seal ja kukkusin siis nii-öelda tagumikku pidi sinna pesukaussi põrandapesuveekaussi ja siis ma sain laksu tagumiku. Seal minu esimene mälestus üldse. Mis on sinu kõige tähelepanu vääriv, on iseloomujoon? No seda sa pead küsima inimestelt, kes mind tunnevad. Ma ei saa ju iseennast nii nii lahata ja ma ei ole sellele mõelnud. Aga ma küsin siis selle ümber, mis on sinu jaoks kõige täiuslikum või täiuslik kõnd. Õnn. Teatud täiusliku õnne vist ei ole üldse olemas midagi lähedast, võib-olla jah. Aga et need päris täiuslikum, ma ei julge öelda. Mida sa kõige rohkem kardad? Ei karda üldse mitte midagi? Ei kedagi ega midagi, ei kuradi. Aga missugust imeinimest sa kõige rohkem imetled? Ma jäätleni julgeid inimesi, ma imetlen selliseid inimesi, kes on elus palju kannatanud ja kes on ikkagi tulnud tagasi oma ideede juurde, et neid uuesti ellu viia. Ja, ja ma võin nimetada ka konkreetselt kaks nime, kelle oma imetlen. Ma nimetlen, imetlen Jaanus Raida liia imetlen Tiit Madisson. Need on siis sinu meeliskangelased elus, aga kes on sinu meeliskangelased kirjanduses? Mul on, ma ütleksin, Erich Maria remarki naiskangelased on. Ja, ja nüüd missugust inimest sa põlgad kõige rohkem? Põlgan Oya põlgan Fidel Castro, AT ja, ja põlgan. Nüüd juba surevad risk annekeri. Esimene saatis surma Ernesto Che Guevara. Ja teine kirjutas alla tapmiskäsule Tinriidi tapmiskäsule. Neid kahte maa põlgan, aga nad esimene sai oma oma palga, juba saatus tuleb kõik tagasi, maksab kätte. Nahkelfidelgi saab. Mida sa pead oma kõige suuremaks saavutuseks seni? Võib-olla seda, et ma olen suutnud jääda selleks Kes ma olen? Missugust Lomonossov mees kõige rohkem hindad? Kindlasti arukust. Maisus, naiselikkust, mis kuulsa Voletud Ma ei, ma ei tea, ma ei, ma ei oska konkreetselt öelda, mul ei tule meelde, et ma oleks valetanud. Võib-olla vahel arvatakse, tantsin, ma räägin liiga palju tõtt. On sul sõnumi väljundid, mida sa ise liiga Dorvitud ei jäta, jama. Mis sinu lemmiktegevuseks on? Mulle meeldib väga metsas ringi kolada. Ja millal sa pead kõige suuremaks ekstravagantsuse, eks enda juures. Aga ei, ma ei tea ennast. Ekstra nüüdseks on päris normaalne inimene. Mida sa kõige vähem sallid. Ma sallin kõige vähem pugemist ja neid inimesi, kes, kes püüavad teisi ära kasutada oma huvides. Aga mida sa iseendas kõige vähem sall, tähendab, ma sallin seda kõige vähem, et ma liiga võtan kõike südamesse ja, ja, ja ma ei tohiks nii palju tegeleda, võib-olla teiste asjadega, ma ei saa kunagi ära öelda, ei, kui tullakse abi paluma. Ja sellepärast on, on vahel kui tõesti niisugust väga rasked olukorrad, et lihtsalt aega jääb napiks. Kui sa saaksid enda juures muuta ühte asja mis oleks võimalus muuta, ei muudaks mitte midagi. Ma eelmise vastusega juba ütlesin, mida ma võib-olla ja. Kes või mis on sinu elu kõige suurem armastus? Kes loomulikult loomulikult imesid oli? Ja mis ka tahad teha? Noh, mis ma olen rahul, kes või mis mina laseb, kes oli, on sul oma lemmikteekond? Ja lemmiktee on Hispaania ühest otsast läbi Andaluusia sinna alla Gibraltari poole. On midagi, mis sulle sinu enda ilmnes, ei meeldi. Äge morn nägu, see mulle ei meeldi. Ja me peamegi hakkama varsti oma saadet lõpetama. Aeg saab täis. Ma küsin veel kaks viimast küsimust. Kui sa sureksid ja tuleksid tagasi maa peale inimesena või asjana, kes või mis see võiks olla. Ene kivine. On sul oma moto? Eangel tee ära virise. Suur tänu, Eve, meie aeg on läbi. Talal. Saates Eesti filminäitlejaid oli stuudiokülaliseks Eve Kivi usutles Jaan Kruus.