Just kõlas setu leelopäevade hümn. Viiendat korda, selle tegija Veera pärnapuu puhkab ise Värska kalmistul, valge liiva all. Aga leelo päevad kestavad ja momendil pöördume tagasi suvisesse aega. Heinakuu 18.-sse päeva, kus Värskas olid kuuendad. Kuues setu leelopäev. See oli traditsiooniline, aga samas mõnes mõttes ka uus. Seekord ei lastud kibea lavale, korraga tehti enne kontroll ja ainult kõige valitumatsaid loomulikult nende hulgas oli Värska leelokoor Leiko kelle eestütlemisel see hülgi kõlas. Aga olgu ka järgmine laul veel lõikult. Nii leelo alustati sisse Elo magati, improvisatsioonilised tervitad, tas, kes kohale olid tulnud. Igale koorile oli mõeldud tund aega, kas seda just päris ära kulutati, oli iseasi. Aga siiski, teiseks oodati Petseri rajoonist Kosalka naisi, aga sel päeval tuli veidikene kurb sõnum, et tuntud eeslaulja Marie Pärnapuu oli end vigastanud ja koor ei saanudki tulla. Ja järgmisena astusid rahva Tartu naised, ilus nimigi, neil leelonaised. See oli avalöök, sest esimest korda olid Tartu naised leelo päeval. Ja peaksin tunnistama, minu arvates avalöök läks täiesti korda. Olgu nüüd sõna Tartu naistel laulmiseks. Ei ole mõtet Tartu naistest pikka juttu ajada, sest meie aeg on veidikene lühikene. Eestütleja alli siruli iseloomustab Tartu naisi võib-olla pareminigi kui mina sõnadega oskaksin seda iseloomustada, olgu siis, kuulake laulus. Ja nii nad siis ennast tutvustasid, küll edasi. Leelo päeval olijad said kuulata ka norra rahvamuusikat, aga praegu jätame selle siiski kõrvale. Sellest võib-olla mõni teinekord. Setu leelo koorides sai esinemise järje edasi õppu Helme Meremäelt. Seda on raadiokuulaja üsna palju juba kuulnud, kuna Eesti raadio ja eelmisel aastal seal käis. Aga meeldetuletuseks mõningad katketki. Meremäe naised alustasid pikali ro eepilise Ilo lauluga peale ja kui kümmet minutit neile aega oodata ei ole, siis lühike katke. Sellest võiks küll tulla. Niiviisi ütleb eest Olga lohk ja loomulikult Meremäel on ainukesena üle setu olemas vägev meeste rühm. Ja olgu nendel, et ka üks näide meeldetuletuseks, et vägev meeste laul, mis varasematel leelo päevadel kõlas isegi mitme koori suust. Paraku nüüd oli ühe ainsa koori ehitada eest ütleb Nikolai, rinn loomulikult ja vägev Velokas peaks nüüd järgnema. Nii see meestelaul ja jälle läheme järgmise koori juurde. Vähem on ehk tema nimepidi tuntud Helmegaala aga Võru ansambel Anne linnupuu eestütlemisel. Uju, teatakse paremini. Teatakse isegi niiviisi, et leelo päeval antianne linnu poole hedama, koorile üle rahvusvaheline Saksast pärit folklooripreemia tõhusa rahvatraditsiooni säilitamise ja propageerimise eest. Et anne seda väärt on, seda ilmselt peaks osutama tema, tema improvisatsioonivõime ja oskus kasvõi järgmine laul, millega kirjeldati, kuidas nemad leelo päevale tulid. Kuulge, külarahvaga nõeliivaniinid Kuulge, kulla, rahva turmaniinid joogas. Nii ütles on ise eest, aga Anne on pingutanud. Laul ainult vanade naiste osaks ei jääks. Tema kooris. Juunikuu alguses, kui koor oli Soomes, Soome Karjalas Joensuus väikesed, nii pikale retkele kaasa ei pääsenud. Värska on ligemal ja seal olid päris väikesed ka. Ja kohe tulebki laul, mida ütleb eest pisike tüdruk, talle sobib väita, et tema mehel ei taha. Ei nad ei saanud emaga nõu. Ja aitab küll Võru naistele edasi, Värskas saadi kuulata lätlaste laulu ja pillimängu jätame meiega kahjuks küll selle vahele. Aga läheme edasi setu ansamblitega ja seal laulis üks veel, kelle nimel. Väga hästi tegi suli, pääslane, pääslase Obinitsa lapsed, aga nad olid kavalad, nad olid tulnud koos helby naistega. Ja olgu siis enne küll päästlastelt üks laulaga helby naistelt järgiga, pääslased laulavad. Nende kompositsioon oli temaatiline karjaelu ja see laul tulebki. Kuidas kari kaera läheb? Pilli. Ent nagu ka pilli Selline kurb lugu siis lastega juhtus ja lausa nagu kontrastiks esitasid naised omalt poolt karjalaulu ja kuuleme siis seda. Jätame sellelegi laulu pooleli, sest kõik koorid loomulikult vääriksid palju pikemat esitust. Aga ega see nüüd nii hull ei olegi. Sel suvel oli väljas Eesti Raadio Tartu stuudio ja need korralikud lindistused on ilusasti tallel ja sealt edaspidi ehk saame veelgi ühte teist Te näidata kuulajatele või kuulata anda kuulajatele. See on veel rohkem vaja selle tõttu, et traditsiooniline setu leelopäev, mis on senini peetud iga kolme aasta tagant peaks nüüd veidikene traditsiooni parandades hakkama toimuma iga aastal. Laulunaised võiksid küll käia ka Kirmaskitel laulmas, aga ülekohtune on ühtegi küla eelistada ja selle tõttu on parem, kui käiakse koos laupäevasel päeval. Järgmiseks aastaks ongi alustuse korra Meremäe enda kätte lubanud võtta, nii et loodame, et setude saavad siis iga aasta kokku. Aga tagasi tulles kuuenda leelopäeva juurde. Üks koor on veel tuttav, tutvustamata KesK laulis, see on kulda. Džauk. Noortekoor Värskast ja tema esid tähendab ühe keerulise laulu, mis on kunagi mõeldud lastele ooda. Oodakitskits. Küll ma sulle. Oda külma asun. Oda a'la ära külma õllega. Oota, oota, aga külma sul? Ta tuli tuli külma asul.