Kodukant on Leningradi oblastis, aga esivanemad läksid siit Kaala järve äärest Kolga vallast, meil üldse 60 peret korraga, otse töölaualt mõisa solisi medid, asundus, kus nad alustasid uut elu eelmisena vastase ajal välja. Eelmises astudes välja, üheksandal juunil ongi meie Simitsa rahva kokkutulek. Palju neid on elama jäänud Nõmme kultuurimajas. Kas Tallinna sõja tulevad üle Eesti? Aga kust ta nii täpselt teate Eestist väljarändamist omaaegsed? No mina mäletan Saige päritude vanaema käest vanaisa käest ja nii et hobunegi mäletan, oli veel kodutalus Rakverelaadalt ostetud, nii et niisugust sise kui tulime. ESS-i 44. aastal 40 veergu sõda lõppes, ma läksin sinna Kahala kanti Kolga valdaja. Ja siis köhin. Seal oli Männiku kõrts, perenaine ka üks seitsmekümneaastane ja maasikas ta vaga Liinet tundsite ja tema siinsamas järve ääres, miks ei tulnud? Me oleme ühes suures plikatad, vot nemad, mis. Maja kraamisel kaasa võeti, kui, kui välja rännati ka sellest juttu ei olnud. Sellest oli ka, nad tegid niimoodi, et see mõis osteti varem ära ja siis nad ehitasid endale majad seal ülesse, need käisid siit hobusega ehitamas jah, olid seal, ehitasid valmis maja ja siis nii hobusetalli ja ja siis tuli talle see perekonna järel. Siis hakkasid edasi seal ehitama. Soome Kingissepast tähendab 40 kilomeetrit Leningradi poole Narva maantee ääres, no kuidas seal maad on seal nihukesed tasaselt nagu põhja maadega võrreldes siis loomulik, jooksevad paremad maad ja paremad. No mida te oma lapsepõlvest mäletate, kõige varasemad mälestused karjapoisiajast või natuke varasemast ajast? Eks see natuke varasemale liiga niisugune udune, aga karjapoisiaeg on hästi meeles, sest vanaisaga sai hakatud karjas käima kuueaastaselt. Kaks peret elasime koos, minu isa ja vanaisa olidki ühes majas kaks perekonda. Ja siis vanaisa enam oli juba nii 60 aasta, tema põllutöid enam ei teinud. Pojad ja lapsed tegid mees, mina temaga käisin karjast. Koera asemel oli. Eks see majapidamine oli ikka nagu eesti talu, nii. Ja täpselt kõikule nii ehitatud aidad ja hobusetallides saunade keldrid, nii nagu põhjarannikukeldrit siin on, nii tehti meil ka. Ei, kõik oli eesti pärand. Muidu põhiliselt oli karja peale rajatud. Piima saada. Need loomad andsid suurema osa sissetulekust olekust. Kitsas oli vist eesti kuul ka või? Oli küll seitsmeklassiline siis õpikud olid eestikeelsed, trükitud olid Leningradis Leningradi õpikud, geenius oli suuri Eesti haridusselts. Isal oli õpetajate tehnikum ja kõik õpetajad tulid seod trügi edasi käis meil regulaarselt, palju seal koolis laps siis olla võis sel ajal nii alla 100. Kas nii seitse 80 võis olla sellel, sest ümberringi olid kõik väiksemad asuvad meie olime tsiviilsai üks suuremaid ja siis seal sinna ka see kool siis sõlmiti, et see oli puht eesti asundus puhti Eesti ja suhtele kakskend talul süüdistused olid üldse väga ettevõtlikud. Inimesed ja nad ehitasid kultuurimaja kõige suuremale rajoonis. Rajooni keskus ei olnud skulptuuri. Kui meie esivanemad üles lõid, seal kõik ühistööna neutraga. Kõik puhkpilliorkestrile söö, töötas, seal oli vist ka üks kaks 30 meest. Mäletan, see oli võimalus ka üle rajooni kõikulini. Kombe kohaselt ei tahetud viletsam olla, teised Eesti kõlavad kõik väiksemad ja nad ei olnud jõudnud. Et seitse aastat käisite siis imik kitsa koolise kuus, kuus rohkem ei saanud käia majandusliku töölt võimalik. Ja siis maa. 32. aastal läksin tehasesse tööle, kolhoosis oli see ajastu niisugune, normipäeva peale suurt ei saanud, kui seal endale majapidamisteouts spireedid, kuidas tundub kõrvalt vaatama ja siis ma läksin tehasesse tööle samasse rajoonis, Gigeerinas kaugel see oli semantilisest 20 kilomeetrit jaamasse ruudasse võimaloskavitsasse. Ja sealt siis on kaks jama vahedega, rohkem ei olegi need elasite siis juba seal jojo oleksin sinna juhi Elo ja sealt läksin, kui vanaste aasta töömehe põli algastelises seitsmeteistaastaselt kolhoosist sai enne paar aastat ka seanes, varem kaks aastat ülikoolis sai ka tehtud, aga ei tulnud välja, selle omadega. Sai mindud peas. Kas kolhoos oli eesti kolhoos või oli seal juba mitmest rahvusest? B, põhiliselt oli eesti kolhoos uus tee ja ta kuidas läks, väga jõuka, nii jõudsalt jõudsalt edasi, nii et meil oli juba kuus veomasinad ja traktorid ostetud ja sel ajal oli kolhoosil võimalik osta masinaid, trakt ja korki. Tehas hakkas laskva välja, siin 33. aastal oli meil need gaasikut, tulid nagu suured leivata Leningradi, siis sai kõik kaup veetud turule dollalt teemia niisugune millekski, millest raha sai. Lukksepa ameti õppisin ja töötasin niikaua, kui sõda hakkas. Kas te mäletate sõja esimest päeva? Ja mäletan küll, ma olin orkestrimeelse siis tellide mängisite, teist tenorit. Ja siis läksin, olime matustel hommikul kell 10 11 aegu ja tulime matustelt tagasi jaamas. Kuula valju hääldajast. Molotovi kõne oli kell 12, jah, et sõnana. No me olime noored kutsealused. Meie ei osanud seda nii ette kujutada sõja koledust, hirmsast, aga vanemad mehed jahivad nii tõsiseks. Ja, aga meie noored ei osanud seda niimoodi võtteriad. Vot niimoodi oli meil sõja algus, isa. Tuli ju kohe mobilisatsioon. Ja ega seal suurt ei olnud, sest sõda hakkas kaks, teine. Siis me tehase ja kõik rahvas aeti kindlustustöödele. Ja siis me tegime kuni. Juulini või 600 kaitseliinirajatise Luuga jõe jõel ja Narva poole soid sotise tottisi ehitatud ja kaadritankitõrjekraavis kaevatud ja laagrielu oli seal ööbisite ka siis seal. Ja ikka see oli luugale meist kaugel, kui 100 kilomeetrit. Aga siis juba rinna lei pressi peale, et toodi meid sealt ära, tead, töölised siis oli, oligi tehases kõik, mobiliseeriti veel, kes olid noh, niimoodi veel võtmata. Nende hulgas ka siis mina. Nii et te saite kohe 41 endale armee vormi selga. Vormi saime jah, Me läksime keegierlast Kaczynasse jala 50 kilomeetrit, kutsealused, sealt pandi elektrirongi peale Leningradi. Ja siis oli veel pikk teekond veidi mööda marinski süsteemi kanal ana Pietro aegne ehitusel Corki linna õppusele ettevalmistuseks, me kõik rohelised väljaõpet ja seal siis kujunes see asi niimoodi, et rindele ei pääsenudki nii ruttu, sest siin vahe, palju star russo, Eesti päevased võeti rindelt ära, saeti tööpataljonidesse laiali. Ja, ja meie töötasime ka, võeti õppused, jäeti ära, saadi kolhoosi tööle ja metsatöödele Kirovi oblastis arvule. Mida sa, noh, nii nagu tööPatti mehed, et te olete kah töö Patti leiba maitsta saanud, olen küll, poisid läksid kärbsed, toit oli nii viletsad. Nii et ei olnud see sugugi lihtne, ei olnud. Mis ta tekitas, metsavõtsin metsa, võtsid? Jah, aga kui oli sügisel, siis, kui see vilja koristasime? Talvekuud tulid oktoobrist juba läksime metsale, minul vedas, meid oli veel niisugused, mõnede lukksepad veel ja me saime alevisse siis töökotta tööle, see oli ikka vaja, nii peenem ots ei olnud, seal oli külmades õppimist ja söögivärk on ka parem 41 te siis üldse vaenlastele jäljega, kahurimürinat. Ennem kui hakati Eesti seda pääsu formeerima Uuralites siis korjati kõik üle Venemaa, kus nad, mehed olid kokku, nii et siis oleme Sverdlovski oblastis, seal te läksite esimesse diviisis, oli seitsmeseltsile sõja. No ja seal siis mina istusin tagavarapolgus 354.-sse polku. Sealt. Saadeti õppepataljoni kivi sihuke pataljoni oli vaja nooremseersant koosseisu. Ja see seerunud koosseis, meie lõpetasime seal kaks või kolm kuud, mis oli üldse kuus kuud, olime seal Uuralis. Ja kolm kuud olin seersandi cool ja Luki alla minekuks olime seersantidega valmistatud jaokomandör jaokomandör, jah, ja rühmavanem ja ja rühmaülem ja Džibroovitalises urbaniseerunud kaar. Alukjal mul ei vedanud seal kuigi kaua ei saanud, tollane 13-l detsembril läksime lahingusse ja 26. paiku sõidavad pikka rännak marsiga, eks, ja ja see oli Turopetsismide laadide maha. Ja siis seal me olime nii ooteasendis ja ja siis, kui vaja oli siis mehele, kes oli 100 kilo umbes 150 paljudorobetsessinna Lukisson tuli jala visata ja see viskamine tuiskas ja tormas Swilgole hobusedes. Me olime tankitõrjepüssirood, kaks hobust oli rägesi, ei olnud siis kõik kuskilt Ühereesaimenemises planetaaruduvarustuse laskemoon, litsist, suuskade põlase keldult tehtud ja siis vedasime enda järel tankitõrjepüssi ise juba 20 kilo. No laskemoona. Nii et selleks nii. Aga tõsine, tõsine rännak, kakskolm päeva, kõva kolm kõva, kolm päeva kõva kolme poleks talle nii, tuiskas ja läksime kellut, ööd ja päevad, ega seal vahet ei olnud. Magamine lume peale Rovic talvelik tegid augu endale maadesse rindel olid seal istumas plass palato üle augu või seal hea suveda. Kelle põlguste olite siis? 350 neljandas 13.-le läksime laimus. Kas ajasite enne seda puhata ka või otse marssi pealsetele lahingusse meil, eks, või seal, kuhu annate oma ridu ja valmistunud ikke ja aga see lahingusse minek oli hästi niisugune läbimõtlemata asi, tead, hommiku hakkasime minema, kui juba valgeks läks Aeliku ja nagu lambad, siis läksime jal vaenlane, lasen ta enda tulepiirkonda sotside totti alla ja siis palli laskis lähedale tulla ja, ja siis pani tule peale. Vähesed, kes eluga pääses, sellest leiust või vähemalt nii, et mina olin tankitõrjepüssiga ja mul oli laadur hommikujust võetade lasknud endale uut meest, oli puudujat. Laskurroodus võeti mees Tallinna poiss ja nimi, mõtle siiamaani üks ja heinast oli ta nimel. Igatahes tema ema käis siin meiega, tulime Tallinnasse. Seda jutt oli kuskilt kuulnud ja siis uurimas ta minuga, rääkis oma, rääkis, kuidas see lugu oli, kuidas oli. No me, kes sai pikali ja siis kaevasime Lumässaga all oli suva ja soojalt jäätunud ja ise vee sees olime nii pooles kirjast Vieseese lumevall oli ees. Ja no aga see oli vist nii 11 paiku ja Novotokatsoni tollasele ega külm, külm ei olnud palju ekraanil mõni kraad oli, aga lund oli palju, aga vesile all soojalt sulanud. Ja temale adra mul kõrval. Ja ma ütlen, ära sa nüüd liigutaja, see kese tegi ennast surnuks. Maanduge käsi liigutades algasid niimoodi ja liigutasime, et aga et sa pead ei puudused ja vot niikaua kui pimedaks läks siis võis hakata ära rooma, kui ta enam ei seletanud, aga ennastajaid mina enam ei kannata, täiesti maa nagunii suren. Ja et ma lähen minema nagu ta leidude seas üks valang-valang, kotum, mitte üks, oled mina veel siis kõik jõud kokku ja Eelmas nii käsi liigutada jalgu. Ja läks juba pimedaks kella kuuebecklaga püünaks oli. Detsembrikuu varem läks juba pimedaks. Aga siis oligi kõva käsi noorsõdurile meeles, et relva ei tohi ka selle surnovrello maha jätta. Need tankitõrjepüssi ja tema vendi ja ja niisiis hakkasin tulema tagasi pimedas. Nii oli see esimene lahingristsed. Aga me saime ja vati seal, nii et sellest rünnakust ei tulnud midagi, leidub lassi kohe rahulikult olla tulepiirkonda, nii ligidale siis panni varu tuli. Mina ei teagi, palju seal surma sai, palju seal elus. Ma sain seal kergelt haavata ka sealsamas soos ja hiljem, hiljem, hiljem, juba hiljem, mõni päev hiljem ja automaadi läksite uuesti, siis. Harjusime ja kogu aeg üritasime toas tankide taga aja, aga see linnaline. Ta oli hästi kaitstud. Nii et mina sinna linna sisse ei saanudki ta teki ääre peal, Madistasime. Sain ootaja, kuhu sain automaadivalangud olla. Käest läbi ja automaadivalangut ja asi jääb päev ja ma mõtlesin, mis ta nüüd on, pikali kurataks lüüa. Ja nii kõvasti on see leek kuulist rikkashet. Paalo kiiver päästis jajaja, mõtlesin, mis asi sellel toni. Võtsin. Pikali lasin ja kukkusin peaaegu pikali tsiviilkiivri peast ära, vaatan lõikeldvask triipe mõlk, see oli ikka kõva kõva hoop, oponiaalsed. Et kiiver on ka ühe sama valanguga Tjajate ja jah, ja need kiivroniaalsed ja Kuura maal veel päästis kiiver, ega ma peale seda enam kunagi piirid peast ära ei visanud, muidu Meetali raske kanda ja viskas minema, kurat, mis jama. Aga Kuurama veel kantsenike kiivrid ja ja seal oli ka niisugune juhus, et üks äge miinipilduja tuli pani Saksamaa peale ja seal olis mürsuauk üsna suur ja poisid hüppasid sisse, mina ka sinna järele ja, aga juba nii palju laugus mehi all, et mul ei pea välja juba ja siis miinikilde Mamas jooksevad. Need jooksevad Maalehe lähedalt, jah. Ja siis lõi kiivrist läbi ja vati mütskaja ja pead niimodi riivas vähekese verd, tuli, et asi oli sellega murtud, nende kuskile minna. Ja kiiver päästis. Aga kas Velikije Luki haavaga läksid ikka sanitarid kätte või ei, ma oleksin kolm kuud oli haiglas kolm kuud haiglas, siis ei olnudki see nii eriti tõsine. Hei, tühine kriimustus. Vasak käsi vä? Haiglasse oligi jälle mobilisatsioonipunkti, aga sealt valiti välja alati mehi koolidesse ja selts sõjakooli vaid Podolski, sõjakooli. Podolski 100 koolis ma seal ikka kaks eesti roodu. Aga mina olen venelast, sai kuulipildujaroodus ja kuus kuud, programm oli juba noorem ohvitseridel aastane, aga meie saime kuus kuud õppida ja siis oli hästi vajalik täiendust Kurski kaarel. Seal olid juba lahingud kaua käinud augusti alguses meid saeti terve terve kool oreooli alla katkestab õpingud ja, ja ohvitseripagunid peale ei pandud, ei valinud. Nii see on, aga ma olen, nii ma jäin ja Tuulas tsenskini viidi zone Reolist, kas midagi 30 kilomeetril saadaksime oma jalad? Sealt hakkas juba lahingutega pihta? Et ei läinud enam korpusse tagasi ei läinud? Ei, seal oli kuidas määrata, ma oleks võinud ju eesti poiste juurde minna ka sinna kooli ülem, igatahes ta keeta praegu. Aga ma olen juba sest mahvis, nii tülitatakse teid läänerindel, aitab, sest ma vist küll ted, vot niimoodi 12 tundi õppuslikule päeva sealt hästi pidev relv ei kahetse segada ja kuhu üksusse ta siis sattusite? Kuulipildujaroodu, me olime kuulipildurite sõjakoolis ka ja kuulipildujaroodu raskekuulipilduja Maxim laksem ja. Seal oli üks väga andekas võimas roodu komandöri vangus, mis sokku. Ja esimesest päevast peale ta pani mind rihma vanemaks. Ja mõni päev hiljem sai rihma komandör surma insponi rühma komandöriks. Ja millegipärast meil temaga klappis see elu ilusti ja ülesanded, mis sai antud, täideti ja ikka tuli kuidagi mäele. Nii et ta, millega poolaid mulle oli, et kui med neprini jõudsime, siis siis ta tegi ettepaneku minule võtta üks kuulipilduja toimuvad kaasaja platsdarmi looma. Siis ta oli ukrainlane, raisaneja saab ka jahja, tali Winitsa sõjakooli lõpetanud, enne sõda juba kell 18. aasta, mees. Et ma peale ütlesin. Rahuaeg juba käisin talda, Kertsis elas, käisin vaatamas tema elu ja tervishoiuga kõvas läbineta, nüüd paar aastat tagasi suri juba ära. Noh, jõudsite selt näpri äärde, seal olid vist väga ägedad lahingud, üldse oli madinat, isegi selle Tšerniigovi linna pärast olid hästi kõvad madinat Cessna jõgi, seal tuli ületada. Jah, aga no meil oli siis Saksamaale siis hästi. Nii paanikas ja talisegamine löödud. Nii et meie pealetungile väga nii võimas suurt pidamist ei olnud ja meil oli käsk ka, mida kiiremine neprini ja üle sillapead moodustada. See oli, olgu sakslased sul tagalas või kus tahes ja nii oli, et sakslased või olid, nad olid nii lõhutud, et 60 kilomeetrit taga pole veel sakslased, korjati neilt kas vangises või teie olite juba seal lehm, mingisugusest mingisuguseid. Üle ületamise nii asjandust ei olnud ju. Dessantvahendeid loiult. Mida ise leidsime, Me leidsime kaluripaadi, sellepärast üheksa meest sinna mahtus. Nii ta siis jäidud. Ja siis teised tulid sealt parvedega ja mis, mis seal ettevõtjad kõiki, nii see esimene meie polk, vähemalt hiljem sisenevad batoonid pandud see võti, nagu te jõudsite Dnepri äärde, nii hakkasite üle minema kohe v i enne uurisime pinda pärisskoobi kaudu ja kuidas nende kaevikud seal teisel pool jõge on? Seal jõgi oli ka oma kilomeeter Klaidubki ja teisel pool on niisugune kõrgendik kolm, neli meetrit liivavallid ja seal olid neil Trošeedia, siis üks suurtükk oli seal rasked kuulipildujad olid ja roodu miinipildujad olid nii et seal kohal oleks tugevdatud rihm, oli kaitse, kus meie tegime seda dessanti, aga missugune teie-poolne kallas oli? Neil oli lamedad asjal tõusulinest, kolmneli Vetta rokna põõsastikku õli või, või puid või, või lausa lage sees. Meie meie pool oli Ma enam-vähem lage, aga no me valmistasime õhtupimedas seda asja ette. Ja esimene kord ei õnnestunudki loo, räägime seda natuke täpsemalt, tähendab, Sapko kutsus teid enda juurde järve. Me oleme rootsin ja üheskoos kõik ja, ja ja kes meilt lähevad, lolliks, vajaks. Teenete Bowindras, kui ta oli endale üks toimkond, eks ole. Rühmas oli neid neli, neli kuulipildujad, toimkonna siis võtsin. Ja viisoftomaatori trid oli, oli, tähendab laskurroodus, kellede välja valisite, kes need mehed olid, nendega olime ühes sõjakoolis seal Podolski ühes roodus vene mehed, kõik ja kolka oblasti noored poisid, noormehed olete 17 18. Kui vana teie ise siis olite? Ma olin siis 40 1201. 21 ja te olite siis üks peajagu vanem, nelja jagu vanem. Ega nendel nendega, kui noorte aega olegi tegemistest ühes jätta vallamaja ja nii postile, tead, lapse asi jääb magama, et hea uni, diavastaja. Seda ei tohi lubada, et väga tegemistele väike noored, aga noored on 17 aastat, mis on. Ei olnud bandiit, tugevad ka ja aga seda maksime vedada väga koledad. Raske. Mis tähendab 32 on alus ja 20 torudad. No ta käib ju lahti, eks ole, alus eraldi ratastega ja raud eraldi. No aga seal teda lahti saanud, võetakse ainult oma järglasega tartlastel selles päevas läksime ju 20 ja 25 teinud 30 noh see kilomeetritele. Nii kaua, kui see on üpris, oli käedrilt basse läinud lahti üldsidud sääred olid kõik nii paistes paksud vedamisest raske nelja mehe peale ja vahetasime küll, aga kaheksas peatükk ja laskemoon ka vähemalt neli karbiva Tikega kanna kaadrist delegaat tunduva padrunit igas 250. Te valisite siis need üheksa meest välja. Eivi needeeefftomaatorite lasku looduste andsid andi juurde juurde ja mina kolm meest, mina neljas Maximiga siis hakkasite otsima, millega üle minna, see oli meil juba otsitud, paat oli meil otsida, aga me ei osanud järele vaadata, ta vennikene ära oli kuivanud, et kui sisse istusime, hakkasime minema. Saime 10 20 meetrit paat juba vett täis ja vot siis tuligi paanikas kolistama ja ja sakslane avastas, et miski nüüd on seal teises kaldal lahti. Panin raketid ülesse ja tule peale. Me saime siis tõmmata liivavallide taha ja, ja noh, siis olime seal vaid tund või poolteist ja aga kus need liivavallid olid? Calder, tule tikivad liiva, vallitad Ahja kalda peal oli Arhalda seal ja me saame kõike tagasi me ja 20 menetletud läksime, saite uuesti kuival uuesti kuivale ja keegi pihta ei saanud, ei saanud. Nii kaugelt lasteaiakilomeeter ja, ja see on võimatu. Pimedas hakkasite minema pimedas ja see oli nii. Kas kella 10 11 vahel sellepärast Ukrainas läheb pimedaks läheb, ja see oli 23. septembril, kaua ta nende liivapallidega olite siis tund-poolteist oli menetluse ja siis siis hakkasime kohe otsima, kust saaks taku, millega ära toppida. No ja siis, kui kiriku varemetest saimegi takkuja ja siis toppisin paati, selle toppisin ära ja, ja uuesti seal uuesti hommikul kella nelja paiku, viie vahel. See oli niisugune aeg solvatel, et kui truusa ei ole, sõdur ikke kipub magama ja vot sakslane oli ka magama jäänud, aga meie paat pidas vastu ja me lasime liugled, läksime ülespoole vett ja allavoolu. Liuglesime nende tranžee, teete need aerutada ei olnud vaja, jäävad nüüd laseb joostud meil juba kõik ära uuritud mõlaga, tüürisitest. Jaa, jaa. Mõlemat tulite põiki ülejõel ja me läksime kuudeks kilomeeter maad üles, lasime nimi allavoolu. Et ei oleks mingit suminat kolinat. Kuulipilduja oli paadininas, oli, no igaks juhuks, et kui avastavad, et siis paneme vastu tuled. Nad ei avastanud vaiksele seal iga pimeda ajal jojo täitsa pime ja siis hommikul tuli see udu tolku silm peast välja, et me saime teise kaldale, ei näe mitte midagi, aga me teadsime lihtsalt kolm millimeetrite peale nende Trošeed ja siis meile granaati palju, kas palju keski jaksa seal üle 10 neid ka ei võta? Ei ole kuhu panna, siis hargneme laiali ja pane hästi vaikselt ja vaikselt, jah, ja siis siis panime selle granaadimöllu peale ja tormasime ülesse ja uraja teisel pool jõge siis polk kisendas Kaura ja mõtle, ta läks, kõik magasid riidest lahti, seal kaevitus on tehtud, need pesad ilusti kõik ära, ohvrid vooderdatud ja ja panid pesu väel minema, hüppasid välja välja ja, ja jätsid 10 seda kuulipildujad oli ja siis kolm roodu miinipildujad oli ja üks suur dekolid niukene, kiirlasia ja väga manöövrivõimeline ja tõmmas ära ja meie selle kasutasime ära ja kas 300 meetrit no keskkooli edasi ja siis kindlustasime, jäime ootama, mis nüüd tuleb. Et te võtsite ära ainult selle kaeviku kaugemale ei läinud, üks 300 meetrit, 300 meetrit kaja jõest. Aga kuidas nad välja hüppasid, see oli ju kõigest mõne meetri. Kui seal teha ja neljate, seda jah ja relvad olid teatud nii magasid, kui me juba selle madina seal ära tegime, siis hakkasid seal teised tulema ikka sama arvedega jaamale plast, samale platvorm ja ja, aga siis ta taipas, sakslane hakkas vasturünnakule tulema sakslasele tõkkesalk kes, kui kes tagalas, siis oma mehed elasid maal ja siis nad tulid tagasi ja kui seal ellu jätsid, maha tuli ilma relvata, vot niisugune, kes oma relvale jätnud, tulid tõmbasite tule peale. No ja ega mina roodu komandöri näinud, enne kui sain haavata kahe või kolme päeva pärast siis nägime allest, aga peale seda, kui ma külastasin, siis tal oli veel meeles, et kas need olid ikke sinu padrunid, seal maksime omada terve hunnik olid, et Valtega üks Maksim oli seal ega seal rohkem neid ei olnud kellena tekki pidada. No aga siis ka nii palju. Lasime, kui kui saime abi jätice vahepeal oli väga kriitiline, tal tuli tankid Kaja kolm või neli tankivigu rattad, sest meil tuli juba rohkemad. Nii et. Ei olnud enamuses üheksakesi joober, ei olnud. Kui tangid olid õhtaks niimoodi kas viieks või neljaks ja ta sai juba kuskilt suuremat, nii abiväge, aga siis oli meid ka juba seal, rohkem suurtüki veel ei olnud. Ainult tankitõrjepüssid, püstolid, süütepudelid, tankigranaadid. Aga millal kõige kriitilisem vot seesama esimene päev oligi kella viie viie või nelja paiku, kui ta abivägede ja hakkas meid tagasi tõrjuma vaadet lükkab jõkke tagasi juba nii, reedel. Aga siiski mehed said piiri panna nii et seal mõni tank löödi välja rivisse tankitõrjegranaadiga ja ja siis jäime pidama. Siis juba kas tulema koguki, diviis juba üle oli sild ka juba siis olid juba raskerelvade, siis hakkas minema. Edasi, kas. Tulevahetus kestis kogu aeg me esimesel päeval, kui sakslased välja lõite, sealt, Ma täitsa pidevalt ei saa olla koonduaaria ridasi ja, ja meie samat väike hingetõmbeaega ikka oli kõik. Ega seal, ega seal magada ka söögiaega ka ei olnud, aga, aga ta pidevalt ei saa. Ja laskemoona ei jätkuks. Kas. Neli karpi padruneid läksid kõik käiku. Need läksid küll seal kohe oli väga kriitiline ja me seda maksin. Teadnud ei saanud muidu väga täpselt tabama Maksimi tuld, kui ta v paar valanud lasid siis teadete Roodomeenulisel kuklastad. Sa pidid kohe positsiooni vahetama, paar valangut said andades, miinid tulid kolmeenia sepili rivist väljas olema. Need lasid paar varand ära ja siis pidid kohe vahetama kohtadelt. Nii et algas pimedas päev läbi, oli siis nagu tulevahetust. Nojah, eks ta siis vaibus laienduse. Ja, ja siis, kui esimese päeva õhtuks teil olid jalad maas, siis töölt juba kindel, et jääte püsima sinna. Naiste mõtteke olid tehasest kogu aeg, siis ehitati sinna pontoonsilda ja siis teie selja taga ja selja taga. Käis küll lennukitega pommitamas, lennukid olid ka mängus, joo, joo, löönud selle silla ehitust nii takistused. Ja see sai paaril korral pihtagid. Muidu oleks ta enne valmis saanud. Teine päev oli juba kergem, teine päev ja siis, kui juba söödan, toni sild valmis sai siis tuli juba igasuguse relvastust. Siis läks vaikselt liikuma. Kaugele te jõudsite? Enne kui teie haavata saite ega ei saanud ja selle kahe-kolme päevaga viis kilomeetritest, siis tulid jälle nepri kõrgendikud. Siis ta jõudis sinna jälle tõmmata uue kaitseliini kaitseliini ja seal oli tal juba kindlasti valmis ehitatud, nagu see Hitler avas alt. Peab olema tema kindlus. Seal siis sai tükk aega madistada, nii et mina olin haiglasse kuu aega. Ja kust te pihta saite siis? Sisekolmas päevi ja kolmanda siis ma sain lõhkekuulis siia rivi kondi ühel või niimoodi pooleks paremasse külge asja, Pikaavlid, Veiuse tormasime edasi ja, ja siis ta tuli, tuli jällegi täiendustad, igavene suurportfelli meilide, maksime, panime seal. Ja siis ta pani kõvasti hulka pihta ja aga ikka saime pidama kuskilt täiendust, tulijat ootamatult tulivad ja siis seal ühes oligi, et me olime kõik nii väsinud, aga mina läksin ära. Noh, metsad vati. Aga pärast siis meie poisid, mitu ööd juba magamata. Ja mõtle sakslane öösse, kurat. Tulija. Ja kaevus poisid magavad bussiga, buss, selg. Missugune piltsi võis olla siis partorg, tuli kuulipildujad tooma ruudule. Ja nägi. Sakslane tuleb ja Porturka siiski panin selle kulbile tööli hakkas niitma, sellega päästis siis need mehed, et muidu oleks nad pildi ära pussitanud. Aga kas need esimesed üheksa meest, kellega ület nööri tulite? Jäid kõik ellu? Ei, ma tean, neli meest sai surma küll. Kohe esimeste päevade jooksul nende esimeste päevade ja aga teie kuulipilduja komando. Minu kaks meest said surma, kaks meeste Kaksed jalas. Pärast seda, kui te juba haiglas olite või enne seda. Ei need saidid, minu aeg, noored poistelt, kaks meest. Teie kõrvalt siis kohe võiks öelda jah, noh, ühe kuulipilduja automaadi tulid ka meile. Ja siis, kui saab, saab pihta või surma, siis teine kohe jälle asendust. Kas selles sõjas kasutati lõhkekuule siis ja Ma olen kuulnud, see oli lubamatu. Sakslane kasutas rõuge kuulidetel mängus. See viskas nagu tabas, viskas ka ta läks kuskil oksa vasta ja ta mulle otse tuultega läks vastasele killud rebisid? Jah, nii padrikus. No ja siis oli teil jälle laatsareti minek? Jah. Kuu aega sai oldud, siis tuli enda enda ruudu tagasi. Vot siis saab ka ütlebki, et vahepeal seal on suured muudatused, sind ehitasime kangelaseks. Fatsemiseerist. Oot, käsk oli niisugune. Säre platsdarmi hõivamine oli niivõrd tähtis, et otse ülemjuhatajaga oli seal olnud side ja jääd mäed esitada kangelaseks. Meile jälgi muud üles. Juus asendajad mina ise küll rääkisin, et seal haiglas poistele. Me saame mõne ordeni, selle nalja, punase tähe või, või.