Alpide laulud kõlavad Austriast üle Põhja-Itaalias šveitsini välja sealonalpidereti, uhked ja vägevad, igilume ja liustike ka kaljused, sakilised hiigelahelikud katavad suuri alasid. Ilmatu hulk on jõgesid ja järvi. Kas nad Šveitsi alpides vaadeldavad mine, võta kinni. Teadupärast kuulub see lõbuskunstrist siiski rohkem. Austria mägede kanti. Vanasti. Mäed on keerulised, arvab madala ja lausiku põhjamaa elanik Liive võimsalt, isegi hirmuäratavad. Sa oled nende läheduses tilluke Abik tuning looduse vägevusest ja hinge kinni põnevast ilus tüdini vapustatud. Hommikul nende kõrval ärgates võiksid ehk pikapeale selle kummastava vaatepildiga harjuda. Aga ühe korra jaoks on seda liiga palju. Kursist jäävad Alpide määratud lumised maalilised tipud juba enam-vähem ohutusse kaugusse. See linn seisab põhja pool Šveitsi platool ja selles linnas PM päris tähelepanu, väärset, ajaloolist kirikut. Ilusat pühapäeva, mis muud. Vikerraadio Helgi Erilaid ja alanud on ajajalg. Vähemalt kolmveerand Šveitsi elanikest kõneleb saksa keelt. Tundub küll, et selles riigis ongi kõik päriselt tip-top. Siin valmistatud kellad näitavad eksimatult aega. Majandus õitseb, pangad nõustavad ja kindlad, siinsed juustud ja šokolaadid sulavad suus. Rikkuse hõng hõljub üle riigi. Kõik on niidid, topp heas korras ja kvaliteetne. Kuidas siin kõik just niimoodi kujunenud on, ajaloolased ja majandusteadlased oskaksid seda suurepäraselt põhjendada. Kuid võib-olla mängib rolli seegi, et kahes suures Euroopat vapustanud sõjas suutis Šveits neutraalseks jääda ja et tal pole juba kaua olnud ahneid ning tülikaid naabreid. Zürich peaks siis veel eriti tiptop linn olema, kui ta tunnistati 2006. ja 2008. aasta uurimuste põhjal Euroopa kõige rikkamaks linnaks ja parima elukvaliteediga linnaks kogu maailmas. Väike tagasivaade. Rooma aegadel oli siin tuurikum maksukogumispunkte, kallijabelgika ja räätja piiril tiheda liiklusega limati jõe ääres lavastatud teise sajandi lõpust pärinev hauakivi kirjaga staatia turitseb Tennis tuurikkumi maksupunkt. Nime tähendust pole täpselt teada, kuid on võimalik, et see tulenes kalja isikunimest tuuras. Nimevorm Süürich pärineb juba 10.-st sajandist. Kuni seitsmenda sajandini seisis siin kunagise maksupunkti kaitseks ehitatud iidne roomakindlus. Karl suure pojapoeg Ludwig sakslane laskis selle asemele 835. aastal uuega Stelli püstitada ning 853. aastal oma tütre Hilde kardi jaoks Cafrauminsteri kloostri rajada. 13. sajandi algupoolel kerkisid endise Rooma maksupunkti asukohta Limmati jõe ääres juba linnamüürid, hooned ja kirikud. 1600 kahekümnendatel piirati linn veel teise kindlustuste müüriga, sest enamikku Euroopa riike oli haaranud kolmekümneaastane sõda, mille põhjuseks said katoliiklaste ja protestantide usulised lahkhelid. 1648. aastal kuulutas Süüri ennast vabaks riigilinnaks, kus domineeris umbes 15 kõige jõukamat perekonda. 1798 okupeerisid Šveitsi-Prantsuse väed ja leidis aset niinimetatud helveetseja revolutsioon. Et see oli šveitsi ladinakeelne nimi, tulnud kunagi Põhja-Šveitsis elanud keldi hõimu helveetide nimest Šveitsis eladele tekkis 1798. aastal Prantsusmaast sõltuv hel veets ja vabariik, kantonite Iseseisvus, privileegid ja seisuslikud erinevused kadusid. Nii juhtus katseerichiga ja linnarahvas polnud selliste asjade käiguga hoopiski mitte rahul. 839 lõhuti seitsmeteistkümnendal sajandil teatud kindlustuste müürid rahvahulkade rahustamiseks taas maha. Linna polnud selle aja jooksul keegi isegi rünnanud ega piiranud. 1859 sõlmiti Zürichis rahuleping, mis lõpetas Austria prantsuse sõja. 19. sajandil arenes linn kiiresti. Juba 1847 ühendas šveitsima esimene raudtee Zürichi vaadeniga. 1871 ehitatud Zürichi pearaudteejaam on tähtsaim jaamahoone Šveitsis ja seisab praegugi omal kohal. Linna börsihoone rajati 1877. Kiire tööstuse areng tõi linna üha rohkem elanik. Ja nii see rikkuse kasv siis algas ning on tänase päevani õnnelikult jätkunud. Naele. Praod. Nii-öelda. Ei kao. Zürichi väärtuslik ja huvipakkuv vanalinn laiub Limmati jõe kallastel pearaudteejaama ja võrratult kaunid Zürichi järve vahelisel alal. Siin on Linden How, kus kunagi seisis iidne roomakindlus ja hilisem Carolingide kuninglik klass. Ja muidugi leiad sa siit ka Zürichi kolm kõige kaunimat, kuulsamat ja tähtsamat kirikut. Neist silmapaistvaim on Grozmenster siis Suur-Kloostri või toomkirik. Legend räägib, et selle kiriku rajaja oli Kaarel Suur, kelle hobune Süürichi kaitsepühakute Felixi ja Regula lõual põlvili vajus. Ühest legendist arene Potsemaid, teine, kes olid Feliks järecola. Legendi järgi olid sõelixi regule vend ja õde, kes kuulusid Teeba kristlaste ühendusse 286.-le aastal Teeba ühenduse liikmed tapeti, oli ju kristlaste tagakiusamise aeg. Felixi regule pääsesid koos treener, eks Superantiusega põgenema jõudsid Zürichisse välja, kus nad kinni püüti ja nende pead maha raiuda. Siis sündisime Feliks Regula jõeks, operantius tõusid jalule, korjasid üles oma maharaiutud pead ning neid käte vahel hoides astusid 40 sammu mäekünkast üles, palvetasid ja langesid alles siis surnult maha. Nad maeti sinnasamasse künka tipule siis frangi riigi kuningaks Karl Suure hobune umbes kuus sajandit hiljem põlvili laskus ning kõhuga ringide dünastia väljapaistvaim valitseja kiriku laskis rajada pühakut Felix Regula ja Exuperantius ning nende lugu ilmunud vaga munga Florenti ju see unenäkku, seda siis juba kaheksandal sajandil ja kohalikes õpetatud kristlikes ringkondades äratanud see nii suurt tähelepanu, et need kolm pühakut on tänase päevanid Süürichivapile jäänud. Üheksandal sajandil seisis legendi järgi kuulsaks saanud mäekünkal lemmati jõe vasakul kaldal taevasest Süürichi asundusest väljaspool väike klooster pühakute haudade alale, asutegrosmonisteri kirikut ehitama umbes 1100 ja kirik pühitseti sisse umbes 1220. Kroos minister on ilmatu suurromaani stiilis ehitis. Arhitektuuri ajalugu ütleb, et romaani stiil sai frankide sõdurist kuninga Karl Suure maja stiiliks. Tugevad kivivõlvid toetuvad tohututele sammastele ja erakordselt paksudele müüridele. Tolle ajastu. Massiivsed kirikud olid tihtipeale hämarad, sest kõrged ja rasked hooned ajasid sügavaid väikeste akendega seinu. Selliseid väikesi kitsaid aknaavasid ongi krosmanisteri kolmel esimesel korrusel näha uhked variat. Lõunaportaali ehivad keskaegsed sambad, mille kapiteelidel ilutsevad groteskid. Aegade jooksul on tagasi hoidlikele kiriku seintele ilmunud reljeef, kaunistusi ja skulptuure, mis kujutavad pühakuid, kirikutegelasi ja valitsejaid. Kaarel istub oma troonil kiriku lõunapoolsel tornil, mille nimi ongi Karl Storm. Ja mõnelgi pool võib kohtuda reformatsiooni liidrite Huldri singli ja Heinrich pullingeriga ja neist me veel kuuleme. Kraasmensleri uudne romaani stiilis krüpt pärineb 11.-st 13.-st sajandist. Selle ristvõlvi teil on näha iidseid vappe. Tugevaid sambaid ühendavad ümarad kaared ja krüptis on ka 15.-st sajandist pärit Karl Suure kuju. Ühest viieni katusega kirikuhoone otsast tõuseb taeva poole kaks vägevat torni püstitatud aastatel 1487 ja 1490 kaksaegselt olid tornidel teravad koonusekujulised puust kiivrid, kuid 1781. aastal puhkenud tulekahjust need hävisid ja asendati pisut ootamatute kaheksanurksete Uusco kiivritega, mida katavad ümarad kuplid ja nende tipus on sädelevad lipuvarda alused. Helilooja Richard Wagner nimetanud kroos ministerritoorne kaheks pipraveskiks. Pisut kummalised on need tornid tõepoolest kirikuhoonega ühendatud, horisontaalselt kolmeks jaotatud, tugev ja massiivne, lausa selle kohal. Kahe massiivse kõrge korruse Nonii kaarakendega valust raadidega lõpevad torni osad ja nende otstest tõusevad hoopis kitsamad piklike reljeefsed nurga sammastega kaheksanurksed tornid, mida ehivad teravad gooti kaared ja Kiviibits. Ja siis veel need kuplid kogu kiriku ühtlaselt kivisest, tumehallis toonis tornitipud koos kuplitega on hoopis heledamad, lausa valkjad otsekui hüüdes. Vaadake meid, meie oleme uued, uus olla ja erineda pole ju kuritegu ja neil Wagneri sõnastuses pipraveskit, teil pole seal tornide otstes häda midagi, vajavad vaid veidi harjumist. Ena Metgrosmonsteris on veel üht-teist hoopis uuemat. Tulles tulist vahelisi tundu naabris vaalud. Aastaks 1932 Kongo jõudnud nii Saksamaale kui Šveitsi ja just sellele aastal paigutati kroos minister ümaralöövi alla. Kolm Alberta Jako Meti kujundatud pikka, värviliste klaasmaalidega akent, Šveitsi skulptor ja maalikunstnik Jack ometi elas aastatel 1901 kuni 1966. Tema isa Giovanni Jakomeeti oli maalikunstnik, poeg Alberto suundus Pariisi, valis oma alaks skulptuuri ja vooluks sürrealismi. Niisiis, mis tiimis hästi lühidalt öeldes pidi tulema Nemad vahetult alateadvusest, ilma et seda mõjutaksid mõistuslikud, moraalsed või eetilised kaalutlused. Jakko netis skulptuurides kujutatud figuurid olid pikad ja kõhnad. Jalad ja käed venisid üha enam välja. Algselt olid tema skulptuurid üpris väikesed, hiljem muutusid pikemaks ja üha peenemaks. Ju siis elasid inimfiguurid tema alateadvuses just sellistena. Alverbeczokomeeti oli väga omapärane ja hinnatud kunstnik, kes jõudis lisaks skulptuuri televeel palju muudki teha. Maale hauamonumente lavakujundusi ning piklikud klaasmaalid Süürichigrosmonisteri kiriku akende jaoks. Abstraktsed, vähemalt värvilised. Grozminsteri ajaloost rääkides ei saa ka möödamehest, kelle nimi oli Ulrich või Huldrif. Swingli. 1484. aastal sündinud Ulrich Swingli õppis Maaselis ja Viinis ning tegi koguduse vaimulikku tööd Šveitsi maal klaarussis. Pärast Habsburgide jäävaloade vahelist sõda, kus kats ringli koos kohalike sõduritega ära käis hakkasite uurima katoliku usu ja humanismi aluseid. Seda juba Sist Süürichi Kroos Münsterist preestri kohal olles. Samas Kroos ministri kirikus hakkas Swingli 1520. aastal pisut teistmoodi jutlusi pidama, kui seni oli peetud jutlusi, mis põhinesid puhtalt piiblil õige Peeaa asust singleid Süürichi linnavõimudele oma uusi usupõhimõtteid selgeks tegema ning linnavõimude najal arenes tseeris kiiresti protestantismi keskuseks Šveitsis, mis tähendas kiireid ja suuri reforme. Kirikut oli kõigest mittevajalikust puhtaks teha. 1524. aastal leiti, et enam pole kirikutes vaja religioosseid kujusid, maale ja kaunistusi ka orelit, mitte. Lukkadele nunnadel kästi oma eraldatuses loobuda. Kloostrid suleti ja nende varaga hakati haridust edendama. Osa sellest jagati vaestele. Uhkete katoliku missade asemele tulid väga lihtsad tseremooniad protestantliku preestrite kontrolli all nagu Martin Luther ja Calvin. Nii seisis ka usupuhastajad Swingli Süürichis suurte probleemide ees. Inimesi arvas, et ta oli liiga kiiresti liiga kaugele läinud. Teine grupp baptistid leidis aga, et ta pole piisavalt kaugele läinud. Vatestid osutasid tülikad, eks ja koos linnavõimudega otsustest süngli, et nad tuleb linnast ära saata. Kes sellest keeldub. Need tülinorijad tuleb lihtsalt Climate jõkke uputada. Nii halastamatu oli šveitsi saksa protestantismi sünnipaigaks ja kogu reformatsiooni ajastu tähtsaimaks tugipunktiks saanud kroosmensteri kiriku preester Swingli oma põhimõtetes. Ulrich Swingli hukkus keppeli lahingus 1531 ning tema tööd jätkas tema väimees Ain rihmulinger. Selline sai siis Süürichi suurima ja kuulsaima kiriku kloosmelisteri lugu. Teine tore vana kirik, Zürichis on Fraumensler tõlkes naiste kloostri kirik või siis toomkirik. Kuid tegemist ei ole mitte jumalaema kirikuga. Peaminister on rajatud kunagi siin seisnud aadlisoost naiste kloostri müüridele. Selle kloostri laskis 853. aastal oma tütre Hilde kaardi jaoks ehitada Karl Suure pojapoeg, kuningas Ludwig, sakslane Royal Ludwig. Teisena tuntud tollase Baierimaa ja Ida-Prantsusmaa. Kuninga nimel lisati Germaanikus sakslane varsti pärast tema surma, kui oli selgunud, et enamus tema valitsuse alla kuulunud aladest oli endiselt Saksamaal. Ludwig sakslane abiellus Elsassi kuningatütre Emmaga ja neil oli seitse järeltulijat. Ludwig saatis oma kolm tütart kloostrites ja nimetas nad abtissideks Hilde kaardile sai siis Fraumenstertsüürichis. Esimene Frauminsteri kloostri kirik sai valmis juba enne aastat 874, sellest aastast pärinevad aja. Lõuennaalid jutustavad kiriku olemasolust. Et kuningas Heinrich kolmas andis aastal 1045 kloostrile õiguse Laatu pidada, tollimakse võtta ja rahapajas münte vermida. Aastal 1812 tegi kuningas Friedrich teine kloostri täiesti sõltumatuks. Selle üle valitsesid väidab tisse kuningas ise. Rauminsteri kuulsaimat tisse oli Elizabeth fon. Otsik on 28 aastat. 1270 kuni 1298 valitses ta kuninglikult Frau meistri kloostrit, mis oli tol ajal oma võimu tipul. Kloostrile kuulusid suured maa-alad Nende seas ka uuri kanton ning võim katse üürichi linnas. Aptis Elizabeth oli see, kes määrast Zürichi linna peaartist oli ka linnapea kohta. Kohtunik ja tema alluvad kogusid kaupmeestelt makse. Elizabethi nime võib leida 170-st, olles kaugest ajast säilinud ürikus. Mõnel on ka tema pitsat. Lisage veel, et vabahärra Ulrich von vetsikoni tütar Elizabeth alustas oma tõusuteed 1265. aastal Frau ministri kloostri nunnana. Fraaministori kiriku romaani stiilis kooria osa ehitamine lõpetati samuti juba Elizabeth fon Fretsikani valitsemise ajal 1270 kuid need Zürichi linna kui kloostrimaid valitsevad, tähendab tisside mõjuvõim vähenes ajapikku juba 14. sajandil, kui tekkisid linna gildide seadused ja Fravoministeri kloostri artist ei saanud enam Katsüürichi linnapead paika panna. Ulrich, Swingli tegutsemise ja reformatsiooni ajal muutus muidugi kõik klooster, kui kirik allusid nüüdsest Zürichi linnavõimudele 1898. aastal kloostriehitused lõhuti, et teha maad uuele linnavalitsuse hoonele. Fraamelisteri kirik seisab aga ikka nagu ka aastasadu Münsterhofi väljakul uhke ja massiivne Khanis stiilis kivihoone, mille krooniks on kõrgele taevasse tõusev saleda gooti kiivriga torn. Kiriku uhkuseks on kogu kantoni suurima orel Augusteliacometi maalitud üheksa meetri kõrgune akenerist löövi põhjaküljel relviis maalitud akent, mis paigutati oma kohale päris hiljaaegu. Aastal 1970. 1970.-ks aastaks oli see laul muidugi juba üle ilma tuntud ning samal aastal astub seest Süürichifraumensteri kiriku ellu üks suures Valgevene-juudi perekonnas. 1887. aastal sündinud mees, kes 20 10 aastaselt Pariisi suundus ja Luuvrist vaimustusse sattus. Hiljem avastas enda jaoks avangard, istlikud, kunstivoolud, kubismi ja Fovismikuid alati truuks omaenesestiilile, milles oli palju sümboleid, reaalsust ja nostalgiat. See mees oli märksa kal sünninimega. Maissesseegal, kes kujundas raaministeri kirikukooriosa jaoks viis suurt klaasakent. Aknal on olemas põhiline värvitoon ning igaüks neist kujutab üht lukku kristluse ajaloost. Aknad on piklikud põhi toonideks, särav sinine, lasuursinine, helekollane ja kõigisse põhi toonidesse lisandub igas astmes punast, valget, rohelist, kõikvõimalikke värvitoone. Päikesevalgus paneb kõik need lugematud toonid draama ja loob tagasihoidlikult kaunistatud Fraumesteri kirikusse. Sädelevaid vikerkaari. Ja kolmas Zürichi iidsetest kirikutest, Püha Peetri kirik seisab Biden Hohvi künka lähedal, kus kunagi asunud roomaaegne kindlus haiguse saanud Peetri kohal seisis siis Jupiteri tempel. Kaheksandal või üheksandal sajandil ehitati siia esimene kristlik kirik, mis oli õige väike, 10 korda seitse meetrit. On kaudu. Aastal 1000 asendati too tilluke pühamu varases romaani stiilis kirikuga. 13. sajandil tõusis siia ka juba hilises romaani stiilis pühamu. Aeg läks, ehitusstiilid muutusid ja peegeldusid, teadagi ta kiriku ümber ehitustes. 15. sajandil ehitati kirikuhoonesse juba gooti stiilis lööve. Reformatsiooni oli Püha Peetri kirik ainus koguduse kirik kogud Zürichis. Kõik teised olid kloostri kirikud. Siis tuli Ulrich Swingli oma reformidega ja Püha Peetri kiriku praegune hoone pühitseti sisse 1706. aastal kui esimene protestantismi ajal rajatud kirik Süürichi linnas. Hannes on nii romaani stiili, kootikat kui baroki. Selle ühest otsast tõuseb nelinurkne kellatorn. See on massiivne ja väikeste akendega tornikellade järguni ja selle külge on kinnitatud igas suunas vaatavad Euroopa kõige suuremat kiriku kella numbrilauad läbimõõt 8,7 meetrit. Need on tõesti päris tohutud rooma numbritega kellad ulatuvad lausa tornini äärest ääreni ning pärinevad kirjade järgi aastast 1532. Laudade kohalt tõuseb taeva poole Püha Peetri kiriku piklikuks venitatud püramiidi meenutav tornikiiver. Valevõitu viilkatusega. Kirikuhoone ise tundub tugeva ja massiivsena. Hoone on lumivalge, katus, hall, torniosa pisut heledamat sorti hall ja kiiver, päristume kaks korrust, kaks väikese sammastele toetuva katusega sissekäiku teisel kohal kruusal, Pikrida gooti kaaraknaid. Kiriku siseruumis on kõrged valkjad, tagasihoidliku baroksestub kaunistusega seinad. Mõte on kaunistatud ka 16. sajandi lõpust pärit ristimisvaagen. Ka puust kiriku toolid on uhkelt välja nikerdatud hapravõitu haaratel, sammastel seisab koorirõdu kantsli, kohal on rikkalikult akantuse lehtedega kaunistatud piiblitsitaadid. Laest ripub 1971. aastal paika pandud uus särav kristalllühter, mis valmistati täpselt 1710. aastal. Ühtrier. Kaunis kirik. Kellatornis on viis kella. Kõige suuremat helistati linnas puhkenud tulekahjude puhul keskajast kuni aastani 1911. Söör Allewifers teen kõigile, kes mõistavad, taipavad ja aru saavad. Maailmas on aga ometi nii palju asju, mida on raske mõista ning milles tundub olevat võimatu aru saada. Seda on inimesed alati otsinud võimalust mõista ning oma mõtteid, ideid või oma kunsti teistele arusaadavaks teha. Kaaslasi leida. Siit edasi Šveitsis, Zürichis, meie tänases peatuspaigas ilmus 1916. aastal midagi väga erakordset. Parasjagu käis teine maailmasõda, kuid Šveits oli teatavasti oraalne riik mistõttu sinna kogunes hulk inimesi, kes kohutavast väsitavast sõjast mitte midagi teada ei tahtnud. On öeldud, et see oli otsekui suur kaitseala, kus rahvused oma viimaseid varusid hoidsid. Põgenes saksa soost radikaalne teatrimees huga val koosema naiseeemmiga. Terdorfis, mis olid Süürichi mitte just parima kuulsusega linna jagu pidas tol ajal keegi herr Efraim piimabaari nimega meierei. Hugo Ball palus härra Eprimilt võimalust tema piimabaari ööklubi tööle panna ja sai selle võimaluse, avaldas Zürichi lehtedes kuulutusi, millel oli kirjas uue ööklubi aadress ja nimi. Kabaree Wolt Täär. Aga see polnud sedasorti kabareevallikuulutuses, oli öeldud nimega paremalt äär, alla on koondunud rühm noori kunstnikke ja kirjanikke, kelle eesmärgiks on luua kunstilise meelelahutuse keskus. Siia hakkavad tulema külalisesinejad, kes annavad muusikalisi etendusi esinevad tekstidega. Siis sellise kabaree lootsid luua eme Henning jahuga val ja nendega kaasale Elsa systerit. Kunstnik Hans Arp. 1916. aasta viienda veebruari õhtul, kui kabaree avamiseni olid jäänud vaid mõned tunnid ilmusid kohale maalikunstnik, marsseljanko ja tema vend George Janka ning Rumeeniast pärit luuletaja Tristanud Saara kelle kohta on kirjutatud, et sõnad voolasid temast välja katkematu vuliseva voona. Vapustav palli vana sõber, hõlsembek jaga Parevoltari põhituumik oli koos ning õige pea selgus, et herr eff räimi meiereis toimus midagi erakordset. Siin toimus eitus. Vastan kõigele sellele, mida enne kunsti nime all tunti. Siin on ühe etenduse ülilühike kirjeldus. Punased lambid, avamäng, klaver, val loeb typerale, klaver Pariisi sildade all. Saara, tõlgid kiiresti valjult mõned luuletused. Proua Henning, vaikus, muusika manifest. See on kõik. Eks ta oli siin nüüd rohkem kui vaja. Nimelt maailm tunneb ka Parevolk vääri ning selle esile kutsunud liikumist dada nime all. Mida see tähendab? Noh, nagu teada suugaval dada tähendab rumeenia keeles jah, jah, prantsuse keeles kiikhobu ja karusselli, hobust. Sakslaste jaoks tähendab see mõtlematut naiivsust, rõõmu lapsevankritega jändamist. Hans art üks rühmituse liikmeid on kirjutanud. Leiutas sõnad Aada, kuuendal veebruaril 1916 kell kuus pärastlõunal. Ma olin seal oma 12 lapsega, kuid säärasele sõna esimest korda kuuldavale tõi see juhtust Zürichi terrassikohvikus. Ja mul oli saiatükk vasakus nina sõrmes. Kõike seda loen roos, Frandoni raamatust, sürr, reaalsed elud. Huga pal luges rühmituse esimesel avalikul kogunemisel Zürichi Vaag hallis ette omandada. Manifesti dada on uus kunstivool. Siiani ei teadnud keegi teadest mitte midagi. Hammer räägivad sellest kõik inimesed Zürichis. Kuidas saada lahti kõigest, mis lõhnab ajakirjanduse järgi vaklade järgi kõige selle järgi, mis on kena ja õige silmaklappidega moraalitsev roopalikuks tehtud ning jõuetu öeldes stada. Laade on maailmahing. Laade on pandimaja. Laada on maailma parim liilia, piimaseep. Taismi kainema kunstiajaloolise iseloomustuse leiame stiivan Letli raamatust ismid, siin on õeldud ristid kuulutasid, et sõda siis esimene maailmasõda hävitas kõik senised moraalsed, poliitilised ja esteetilised tõekspidamised ja propageerisid sõltumatut taanonite vaba lähenemist kunstile ükstada manifeste kuulutas, et ta täismanus, reaalsus. Selles kunstis oli oluline koht šokil. Kunstnikul lootsid, et suudavad ühiskonna lahti päästa. Maailmasõja tapatalgud kaasa toonud natsionalismi ja materialismi ist. Täismi oluliste komponentide hulka kuulusid õnnelik juhus mõttetus ja alateadvuse väljapaistev roll. 1920.-te keskel andistada ism teed sürrealismi-ile. Näete siis sõõri osutus juba meie väikeses ülevaatetunnis üpris põnevaks linnaks Iidsete kirikutele ja moodsa kunstilood ning nende vahele mahub veel miljoneid lugusid, nagu ikka ja igal pool. Vaadakem kasvõi, kes on Süürichis aegade jooksul elanud siia, kes praegu elavad. Siin on vaid mõned sellest hoolimata pikast nimekirjast. Alver tähistain joys Toomas Mann, Richard Wagner, Tristen Saara ja tänasest päevast Patricia kaasmagnowler ja muidugi Riina tööna.