Päevatee suvekülaline päeva tee suvekülaline on täna üks tuntumaid Narva eestlasi Reiman Nick ja siin rahvusringhäälingu Narva stuudios olev küsitleja rollis. Mina, Jüri Nikolajev. Tere tulemast päevade saatesse härranic. Tere päevast. Rein hunnikuga oleme tegelikult päevad ees juba korra põgusalt kohtunud. Mõni kuu tagasi rääkisime Narva suur pommitamisest 1944. aasta märtsis ja selle sündmuse mõjudest Narva edasisele käekäigule sealhulgas ka rahvuslikule olukorrale. Kuidas eestlased piirilinnast lahkusid ja kui palju neid pärast tagasi tuli? Üks kodulinna naasnutest, Rein Annik. Peale õpinguid tehnikaülikoolis töötas ta Narva elektrivõrgus, mida hiljem ka juhtis. Rein Annik oli üks neist, kes Narvas taas üle mitme aastakümne sinimustvalge lipu. Hõiskas. Rein Annik oli üheksakümnendatel Narva linnavolinik ja Narva kurikuulsa autonoomiareferendumi tunnistaja. Ning poliitilise karjääri tipuks oli Rein Annik Narva-Jõesuu linnapea. Mis aastatel? Linnapeaks oli 99999 kuni 2005. Ja lisaks olete saanud presidendilt valgetähe kolmanda klassi teenetemärgi. Praegu peab aga Rein Annik oma Narva äärelinnamajas jõe tänaval pensionipõlve. Kas ma jätsin midagi vahele? Ei, täpselt kõik. Tegelikult jätsin mainimata ka selle, et Rein Annik on nimelt põlisnarvakas ja Narva Eesti Seltsi liige number üks tänases intervjuus räägimegi Rein Annikuga. Kui põlisnarmakaga ja Narva Eesti Seltsi asutajaliikmega ehk siis narvakatest ja Narva eestlastest mitmenda põlve narvakas, siis te tegelikult olete. No minu arusaamise järgi on nüüd see kolmas või neljas mulle isegi segamini, siis on niivõrd kaugele, ulatub tagasi. Kui kaugeleulatuvad Annikute suguvõsa narva juured? Narva juured üldiselt ma pean siin nimetama seda Annikute Annikud, kui sellised on ära märgitud kirikuraamatus juba Roela vallas Roela kihelkonnas aastatel 1721. Kui seal kusagil külas, mille nimi on, lasi vere, elas Jaano jaagu sealt edasi, siis läks nii-öelda see suguvõsa. Nii minu vanaisani. Madis Annikuni, kes sündis 1853 suri Narvas 1943. Anniku nimele. Järgnesid ka sellised nimed nagu Hännik enniko ja lõplik variant, siis jäi Annik. Madis tuli Narva arvatavasti kusagil 1886 sest tema oli küla peal puntud sepp. Seal lasi vere külas, muuseas, me kaks aastat tagasi käisime oma perega seal külas ja nii kahju kui ei ole, seal oli ainult üks suits ja segi vana inimene, ütles, et tema läheb talveks ära. Nii et üks järgmistest küladest, mis on Eestimaal nii-öelda väljasurnud peab ära märkima veel, et kõik mu esivanemad olid seotud frangeli mõisa maadel olevate nii-öelda moonakate ja tegudega sest need, see küla ja kõik ümbruskond, see kuulus siis rangelite suguvõsale. No 1886 vanaisa Madis kui spetsialist tuli Narva siia sinovjevi tehasesse, mis on siin all Joarus mille varemed on meil täna veel näha ja tegi seal tõhusalt tööd. Ja nüüd edasi kõik järgmised Annikut, vot see oli nüüd, eks ole, Madis oli tullut Roela kandist edasi, isa Karl 1900 sündis juba Narvas ja siit hakkas nii-öelda nüüd hakate Annikute suguvõsa peale. Sest kõik järgmised, nii mina kui minu lapsed kui minu lapselapsed on sündinud Narvas. Neetis mitmenda põlvkonna narvakas te olete? Ma ei tea, ma, ma olen nii vana, et ei oskagi aga noh, selles suhtes, et kui, kui alustada nüüd 1900 see on siis, eks ole, sajandivahetus noh, üle 100 aasta kõvasti on siis nagu narvakad ta Narvas. Kuidas te end tunnete Narvas põlisnarvakana, eks linnas, kus tegelikult inimesed, kes siin kunagi elama tulnud peale sõda peavad end põlisnarvakataks ja nimetavad teisi sisse sõitnud variaakideks. Mis tunne on olla siin põlisnarvakas sissesõitnute keskel? Ei, no ei oska tunnetest rääkida, sellepärast et ma jagaks seda nii-öelda jagaks seda nagu sisse sõitnud, eks, ja selles suhtes, kui me räägime narvakates, siin, ma loen kõik Narva katteks seda, kes on Narvas sündinud. Narvakaid on tegelikult ju palju, ainult, et kui me räägime nüüd põlisnarvakates, siis me peame tõmbama mingisuguse kriipsu ütleme palju aastaid tagasi seal enne sõda nagu meie peres oli siis aasta 1900 või sajandivahetus. Aga need, kes tulid pärast sõda siia, no mis ma oskan öelda, kui nad nüüd juba nii kaua siin olnud, siis nad on ikka narvakad. Ainult et kas sellest Narva kui linn midagi ta muutis tegelikult linna sisu. Sest minul olid andmed ja ma, ma sain rääkida inimestega, kes Kreenholmi pärast tulid siia. Tähendab, Green on taastat, T noh, seda oli vaja kõigepealt, eks ole, see oli suur tehas. Ja, ja selleks Pihkva ja Novgorodi noored lapsed, tütar, tütarlapsed põhiliselt, nad olid ju seal peale seda päris naljapajukil ja elasid elasid noh, nii-öelda peost suhu nagu öeldakse ja ja neid siis toodi siia Narva nakat, koolitati, pandi riide anti ja palk tehti, tegid tööd. Nii et ütleme, seepealesõjaaegne Narva hakkas siis peale nendest lennuelmi noortest tütarlastest, kes tulid siia tööle Teatavasti Narva eestlaste arv väheneb iga aastaga üha enam ja enam praegu on eestlasi ametlikult Narvas võib-olla kolm protsenti, aga tegelik eestlasi ehk siis neid inimesi, kes peavad eesti keelt oma emakeeleks on praegugi alles veidi üle 1000. Ja võib-olla nii palju küll ja seegi on ka küsitav, sellepärast et eks me need, kes olid siin sündinud ja enne seda olnud ja eks aeg teeb oma töö ja lähevad manalasse ikka ja ikka vähem ja vähem jääb neid inimesi, kes mäletavad seda linna, ütleme naturaalis enne sõda, kes näiteks nagu mina läksin esimesse klassi siin ja 42. aastal ja, ja on meeles kõik need linnapommitamised ja linna vallutamised ja äraandmised ja jälle tagasivõtmised. Nii et neid on ikka väga vähe. Mis need on siis ikkagi need ajaloolised murdepunktid, mis mõjutasid eestlaste kohalolekut Narvas? No kõigepealt kuues märts ja enne seda järgnenud, eks ole, 28. veebruar, kus sakslased kuulutasid välja linna evakuatsiooni sundevakuatsiooni, ähvardades mahalaskmisega, kes linna jäävad ja, ja olid siis vastavalt rongid ja kes sai, meie läksime autoga, sest isa töötas sellel ajal, laupäeval saime autoga siis siit ära minna, tädi näiteks tema töötas linnavalitsuses, tema tuli soome kelguga kuni jõhvi. Nii et nii kuidas keegi läksid, läksid seal siis veebruarikuu lõpp, kui juba front Peterburi või Leningradi all, eks ole, läbimurre. Ja siis kuulus pommitamine, kuues märts, eks ole, mult on kogu aeg küsitud, et, et kuidas te läksite, miks te läksite. Me läksime Narvast ära sellise teadmisega, et me oleme Narvast eemal, kuu, kaks. Kiirelt tulevad peale, võtavad linna ära, lähevad edasi ja mis siis tulevad jälle inimesed vaikselt tagasi Narva ja hakkavad oma elu edasi elama. Kahjuks, aga kuues märts on selline kapitaalne päev mis tegelikult likvideeris Narva linna kui sellise sellisel kujul, nagu ta oli enne sõda ka meie maja, mis oli paemuru tänavas, kaks puumaja oli seal ja garaaz ja ma mäletan seda, et jätsime Singeri masina ja jalgratta ja ja noh, igasugused kõik jäid maha tegelikult. Sest palju sa ikka siis kaasa saab võtta, kui sul on sundevakuatsioon. Nüüd siis kõigepealt linn inimestest tühjaks, siis pommitamisega maatasa. Kuidas põlisnarvakad selle linna hävingu ja eemaloleku linnast üle elasid? No ma peaksin ütlema, et nii palju kui meie tutvusringkonnas oli inimesi, nad ikka elasid väga sellepärast, et Ta kodud see kõik põleb ja nad muuseas narvakaid on ju, kui nad siit ära läksid, siis nad läksid üle Eesti, kus, kellel olid sugulased, missugused võimalused, töökohad. Ja vot, kui nüüd küsida, et miks narvakad ei tulnud kohe peale sõda tagasi, on loogiline see, et see oli niivõrd psühholoogiline trauma. Et tulla nüüd linna, kus sul ei ole mitte midagi järgi? No ei, ei tahetud ikka tulla enam nii, nii hästi suur ja taga siis oli üks põhjustest ja muidugi teine põhjus oli see, et peale sõda kohe muudeti, nii nagu ma usun, Fejeviovi professor Vseviovi raamatus öeldud organiseeriti eritsoon Sillamäe Narva sõja tootmise vajaduseks ja see hakkas muidugi piirama Narva tagasitulevaid eestlasi. Vot need kaks põhilist asjaolu oli see, mis vanu narvakaid enam siia tagasi ei toonud. Samas, aga ikka inimesed tulid ju ka tagasi, teie tulite tagasi. Teie naasion tagasi pöörduda, näiteks minu isa tuli tagasi sellepärast, et oli lihakombinaadi spetsialist. Ikkagi ainult kui spetsialistid või pärast kooli lõpetab tamist suunamisega. Hiljem kuuekümnendatel aastad tulid ju paljud tipi lõpetajad, elektrikud, insenerid siia tööle balti elektrijaama, need olid ka kõik suunatud siia, palju neid siis jäi? Ikka mõni jäi ka, aga noh, suurem jagu läks jälle tagasi, eks ole. Nii et ikka see suunamine oli põhiline, mis, mis nagu siin võimaldas Narva tagasi tulla. Teie tulite 54. tagasi ja mis tunnetega te tagasi tulite? Mina tulin hea meelega, sest kui ma riikliku komisjoni ees ütlesin, et mina soovin minna Narva siis komisjoni esimees küsis kaks korda üle, et kas ikka ma kuulsin õigesti, et te tahate arva minna? No aga mul olid isa ema juba siin ees. Ja, ja Narva oli nagu ikka südamelähedane ja no mis seal ausalt tunnistama ka, et peale kooli lõppu Narvas oli ju elu natukene lihtsam kui Tallinnas misele no puhvaika näiteks talvel võiksid käia, ei olnud see abi asi, eks ole, ja need need kulutused olid minimaalselt selleks et ära elada. Ja, ja kuna töö ka huvitas mind, siis aga ma ei saanudki alguses olla kaua, sest mind kohe kolmeks aastaks saadeti saadet Kaug-Idas. Vene kroonus. Ma vaatasin kunagi Narva eesti kooliõpilaste arvu, siis tol ajal, kui hakati ehitama elektrijaamu, siis õppis Narva Narva eesti koolis tol ajal vist üle 400 õpilase sarvulica maksimaalne, tänu nendele suunatud siia suunatust. No vot, Narvas olid sellised ettevõtted, mis olid nagu põhiliselt kus käis eesti keeles näiteks kontoris töö, see oli Narva elektrivõrk. Narva piimakombinaat, kaubandusvalitsus, seal olid ju ka kõik muuseas ka suunatud, ega seal ei olnud kõik nii-öelda valan narvakad või vabatahtlikud, seda sa peaksid paremini teadma. Nii et, et see, need olid sellised ettevõtted nagu kollid, noh ikka põhiliselt töö, kes aga nad olid ikkagi palju rahvuslikud, sellepärast et eks töötasid meil ju kõik igasugusest rahvuseid rahvusest inimesi. Möödunud sajandi üheksakümnendad siis, kui algas jälle taas Eestis vabadusliikumine Eesti taasiseseisvus millega algas siis teie nii-öelda aktiivne ühiskondlik tegevus, Narva eesti selts jällegi. No eesti selts oli juba natuke hiljem ja muuseas mina ei olnudki esimesel koosolekul, sellepärast ainult et see p Narva elektrivõrgu nõndanimetatud punanurgas, nii et Narva elektrivõrk, kui oli see koht, kus pärast hiljem oli seal siis mis komiteega nüüd oligi kodanikke, kui mittekodanikke komitee ja Lagle Parek ma mäletan, tuli suure lõõtsbussiga, siis ta oli meie hoovi peal, seal pidas siis seal neid koosolek koosolekust ja no nii, et ma ei tea Kui tähtis toona oli eestlaste jaoks vabadusliikumise algus, mida inimesed tundsid? No, ega sa siin ikka ei tundu nii vabalt midagi, et see Eesti kohe nüüd tuleb ja kes seda ikka uskusid, eriti veel Narvas, et noh, Eesti vabariik võib taastada ja tulla, aga aga siis, kui need tuuled hakkasid puhuma, noh piiri mahamärkimine ja lipp ja hümn ja eesti keelt kuigi palju sundkorras hakati siis peale ja ma mäletan ühte koosolek, kus oli siin klubis, see oli siis keeleküsimuses kui tõusis madrusesärgis üks Eesti Elektrijaama tööline püsti, kui hakati rääkima eesti keele taastamisest ja sellest ütles, et andke mulle kuulipilduja külma, laseks hea meelega kõik maha. No kuulates vot sellist kõnet, eks ole, ikka võttis, võttis mõtlema küll. Aga meil olid siis aktiivsed kohalikud mehed nagu, nagu hiigi Ahto ja kes alati esines Eesti nii-öelda meelse. Ja muuseas, eestlastele või venelastele läks alati peale, see oli Marju Lauristin Endel Lippmaa, vot kui need tulid Narva kõnelema, siis saal kuulas. Ja see oli palju nende teenet, et et narvakad, et need tulnud narvakad, eks ole, kuulasid siis neid, neid teisi eestlasi, kes tulid kusagilt mujalt Kuidas rahvuslipu lugu oli? Ei, ma ei, vot mina, mina pean ütlema, et mina ei mäleta, et ma olin selle lipuheiskamise juures, ma tean seda, et meil oli väga aktiivne see restaureerimiskontor ja seal olid nii eestlased kui, kui venelased, eestimeelsed venelased ja nendel tuli siis mõte, eks ole, ta panna sinna torni torni siis eesti lipp, eks ole, ja kuna see oli piiratud ala ja siis sa saad lipu, seal valvasid siis nagu kaks hundikoera. Mina mäletan aga seda, et linna juhtkond, Partei esimesed sekretärid ja linna juhtkond, linna linnapea ja olid jõelnud, mingisugusel olen küll ja siis seal kanti nendele ette, et vaadake, Te olete siin, aga Narvas on juba eesti lipp tõmmatud sinna, eks ole, kindlusesse muidugi, nad tulid siis siia vaatama seda ja ja pärast kanti siis noh, mina sain teada seda, et antikäskluse lipp sealt alla lasta. Kuna nendega kaasas oli ka miilitsaülem. Siis öeldi niimoodi, et mina tema ei lähe, eks ole, seda tegema, esiteks koerad, lase koerad maha ja siht. Ja, ja kuna see oli hommikupoolne öö siis jäise lipp hommikuni sinna üles. Ja kui siis parteimehed järgmisel hommikul Tallinnasse helistasid, siis öeldi, et ülemnõukogu sanktsioneeritud lipu kui, kui, kui rahvustunnuse. Nii et vot see oli, aga teine oli jälle huvitav, see, et me pidasime, vaat muuseas peale sõda oli ju kirjutati põhja kodu, kunagist Narva ajalehte taastati ja seda tehti siis külakorras, nii et igasugune kõiki Eesti vabariigi põhilised ajalehed käisid siis nagu üks kuu ja andsid välja selle selle ajalehe siin. Ja me olime raamatukogus siin järjekordsel koosolekul, et arutada, mida siis nüüd järgmise kuu lehte panna. Ja raamatukogul oli juba Eesti lipp sinna pandud välja. Aga see oli võrdlemisi madalal ja kusagil keset seda koosoleku hüppavad inimesed siis ütlevad, et te istute siin, aga teil võeti positiivselt, võtsid lipu sealt maha ja viisid joaorgu ja tampisid seal jalgade peale ja siis mul oli au helistada siis kohalikus miilitsas. Tulge, hakake siis seda uurima. Kõigepealt, et noh, vene keeles kõik see käis ja öeldi mulle niimoodi, et mida sa tahad, no miks lipp ees või taga me ei tule. Aga kas ma andsin mõista, et kus, kus riigis ta juba nii-öelda praegult juba töötate, siis ikkagi tuldi. Aga kaugemale midagi ei saadud kätte ja ega neid klippe on võetud maha ka Eesti koolilt ja teistes kohtades. Narvakate või Narva eestlased Narva volikogus pidadel õnnestus volikogus töötades muutuda eestlaslikumaks muuta Narvas. No vot, kõige huvitavam on see, et siis kui oli see stagnaaeg ja ütleme see viimased nõukogude siis volikogus oli Eesti fraktsioon, mille juhatada mul oli au juhatada seda fraktsiooni. Ja siis nii imelik kui ei olnud, siis 31-st saadikust oli kümmekond eestlast. Miks see nii oli, tänu millele sai nii palju eestlasi volikokku? Nad olid aktiivsed, Narva inimesed neid tunti ja noh, rääkimata Anatoli Paalist ja Manfred Sillandist ja kui ma neid kõiki hakkan, eks ole lugema Raivo Murd ja need olid kõik inimesed, kes olid siin tegutsemas ja, ja sellepärast olid kalad seal volikogus. Ja noh, siis olid, meil oli veel siis vene rahvusest nii-öelda aitajad, kes seal olid ka rohkem, mul tuleb meelde ja ja veel seal teised, eks ole. Et oli vaja ju nendele küsimustele, mida nad siis seal saalis tahtsid nii-öelda tõstatada ja teha oli vaja vastu seista, vastu seista, sellepärast et vähemalt selgitada inimestele. Ja vot nüüd ma mäletan seda, et eesti keelt me kasutasime saalis siis, kui me tahtsime demonstratiivselt näidata. Aga kui me midagi selgitada tahtsime, siis me tegime seda vene keeles, et inimestel oleks arusaadav see asi. Ja kõige huvitavam oli veel üks juhus, suid, kin, Vladimir, tema oli siis volikogu esimees ja mul oli au saada mitte kauaks volikogu esimehe asetäitjaks ja kuna ma nägin, Ta tegi seda volikogu, umbes nii, et saalis rääkis ühte pärasku protokolliti, siis tehti seal ringi, nii nagu oli tavaks parteikoosolekul, nii nagu seda sisu oli vaja. Nii pandi see siis nagu ringi. Ja mulle kuidagi see asi ei meeldinud, jama, demonstratiivselt esid, tasin lahkumisavalduse. Ma ei mäleta, kas selleks ajalehte ka, aga, aga demonstratiivselt ma läksin selle koha pealt ära. Jevgeni nimega tuleb kohe meelde see kurikuulus Narva autonoomia referendum mida siin kohalikud venelased pidasid. Üks eesmärkidest oli siis Narva piirkonna autonoomia loomine, mida see ka ei tähendaks. Kui suur oli siis tegelikult oht, et Narva võib teistest eralduda? Ja väga suur oht oli küll, ma ei tea, kuidas Tallinna meestele paistis, aga Narvas koha peal olles oli tyhi oht. Kui kõik olid ümberringi selleks meelestatud, eks ole, et ükskõik missugusel moel seda autonoomiat saada, siis kas kultuuri autonoomine või territoriaalse autonoomia on. Aga arvesta sellega, et teisel pool jaanilinnas olid need jõud, mis olid valmis alati tulema narvakatele appi, eks ole. Tänu kellele või tänu millele seeläbi läinud? Autonoomia no ma arvan, et siin näitas Eesti valitsus ka enda niisugust konkreetset tegutsemist, ütleme siin ida regioonis ja, ja oma oma oma nii-öelda komissaride, nõndanimetatud jutumärkides või saadikute kaudu, kes oli siin, käisid pidevalt ja elasid siin ja andsid informatsiooni, nendel oli muidugi Tallinnasse kõik teada, kuidas see asi siin on ja, ja kuidagi läks niimoodi, et läks luhta. Kas kohalikel eestlasel ka mingi roll selles võidus oli öelda? No ei tea, see mäng oli ikka nii kõrgelt ja nii suurelt, et need vaevalt et see kümmekond eestlast siin oleks saanud oma tegevusega midagi teha. Sest ma tean seda, et suikin käis ju Moldaavias ja Moldaavias oli eeskujuks Nestrealine vabariik, milles siis taheti võtta nii-öelda šnitti ja, ja selle kaudu siis, aga see kukkus nagu läbi. No kui palju tuli teil kohalikele venelastele seletada, et autonoomia ei ole mitte hea mõte? No volikogus pidevalt niipalju kui volikogus neid küsimusi kujutestatati, nii palju tuli kogu aeg selgitad. No ma arvan, et praegused narvakad on rahul, et see autonoomia ei tulnud. Sest ma ütlen, et Narvas elavad mitte enam juba venelased või narvakad tõsises mõttes. Sest ei ole ta eestlane, ega ta ei ole veel venelane, taanika narvakas. Siit see kõik nii-öelda siit see kõik muutus, mind küsitakse, et kuidas nüüd praegult on rahulik, muidugi on rahulik. Me jätkame Narva ja Narva eestlaste teemal mõne minuti pärast, kui oleme ära kuulanud laulu saatekülalise valikul. Rannik, mida tahaksite kuulda ja miks? No kuna kuna on ikkagi tööd tehtud üle 50 aasta nii Narva elektrivõrgus ka kui ka Narva-Jõesuus ja mul olid head sõbrad, kolleegid, kaastöötajad kaasa. Ta ei olnud nii siin kui Tallinnas ja igal pool ma tahaks neid tervitada, kõik. Meeskoorikvarteti vanad sõbrad, lauluga. Me jätkame päevade saadet ja päevade suvekülaline on narvakas Rein Annik. Kuidas te hindaksite Eesti taasiseseisvumise tulemust Narva jaoks? Kas Narva on nüüd rohkem Eesti ja eestlaste linn, kui ta oli 20 aastat tagasi? Kahjuks ei ole, miks ja, ja ma olen seda igal pool ütelnud ja ütlen ka täna ma ei kujuta ette Tallinnas valitsuses või valid või ministeeriumides olles, palju nad üldse oma nii-öelda südamega on pöördunud Narva kui eestlaste linna kunagisi eestlaste linna poole. See on ikkagi kuidagi nihukene danika ääremaa, ütleme ääremaa ja siit tulevad kõik need kõik need küsimused, no toome näiteks niimoodi. Mis on siis konkreetselt selleks tehtud, et eestlust või eestlasi tuua tagasi? Ükskõik kui palju protsent kaks või kolm siia Narva minu andmetel on kogu aeg see tendents vastupidi, et mitte siia tulla. Ja noh, praegu juba enam ei tahetaksegi tulla, eks ole. Viimane näide oli, kui ma olin Jõesuus, linnapea, likvideeriti ära õppepiirivalve õppekeskus, kus olid siis väga palju eestlased ja olid ka Eesti. Eesti poisid olid, õppisid seal piirivalvurit, eks, ja vot see kohalolek oli ikkagi väga positiivne. See tuli ka viia Tallinnasse, et, et oleks õpetajatel ligem käia ja rääkida ja nüüd see akadeemia sisekaitseakadeemia tagasitoomine, son, narrimäng seega ei tule kunagi siia. Mina ei näe niisugust võimu, aga jõudu Eestis, kes tooks akadeemia siia tagasi. Ja kui sa akadeemia siia tuuakse, kes siis seal akadeemias õpetama hakkavad? Teate, Narva on ikkagi piiriala ja see, et siin on, elab valdav hulk vene inimesi ja on vähe eestlasi, seal on võib-olla isegi selline paratamatu nähtus. Miks on teie hinnangul see eestlaste kohalolek siin piirialadel väga tähtis? Miks on siia vaja rohkem eestlasi? Aga vot see on raske küsimus, näiteks mina ühes volikogus suikinile pakkusin, et kui tema tahab hakata minema ära Venemaale, siis mina kannaks hea meelega temalt kohvrit silla peale, aga mina siit lahti minust ei saa. Sest ma olen kasvõi lõhna pärast siin Narvas, oma kodulinnas, et kasvõi ükski eestlane on veel siin, mind viiakse jalad ees, ütleme ka mitte kaugele siia kohalikku kalmistule, aga, aga ei tea, elu võib muuta kõik selle asja ära. Aga ei ole seda kohalolekut, et ei ole kohalolekut, näiteks võtame missugustes, linnades riikides on, eks ole, eesti seltsid Kanadas, Ameerikas, Rootsis ja Narvas. Sest ei ole eestlastel muud väljendit väljundit, kus väike eesti selts, kus käivad siis memmed ja taadid koos muuseas neid onu taat on ikka vähem ja vähem millegipärast, aga see on ka loogiline. Aga, aga naisterahvaid ja tädisid on seal palju, käiakse koos. Et tunda, et me oleme nagu üks, et me oleme eestlased. Kui me meenutame toda aega, kui nagu te rääkisite, oli Narva linnavolikogus päris oma eestlaste fraktsioon olemas. Et millised unistused, toonased unistused pole tänaseks täitunud, millest te siis mõtlesite ja millised unistused ei ole teoks saanud? Ei, no mida seal unistada, siis tuli seal tööd teha, tuli võidelda selle eest, et lipud jääksid alles ja Lenin läheks õigesse kohta ja ja siin oli ju pidevalt muutunud, tegemist on suuri probleeme ei saanud ju endale midagi püstitada, sellepärast et et pärast balti jaama kui hakkas need spetsialistid ka, läksid sinna juhtivatele koht Tallinnasse tagasi, jäi ikka vähemaks ja, ja tänaseks on niivõrd vähe eestlased, no mida sa siin, mis küsimust püstitades? Heakene küll, aga mida siis peaks keegi tegema selleks, et Narvas oleks rohkem eestlasi ja Narva oleks rohkem eesti linn. Sellele mehele, kes selle asja välja mõtleb, valitsuses ma ei tea, suuremad tänud ja, ja ma ei tea, missugused, missugused võiks anda talle selleks, et aga keedi mõtte, vot selles ongi isegi, et keegi ei mõtle sellest. Lood on praegult Kreenholmi tuleviku peale, kui ausalt rääkida, kuna seal on eestlased, investoritena seal investorite Novid seal organisatsiooni sees. Et Kreenholm kuluks ära, seda teha nüüd küll üheks mingisuguseks keskuseks tsentriks kus oleksid nii meelelahutus, kui oleksid korterid, kui oleksid firmad. Maailma praktika näitab, et vanades tehastes on igal pool midagi muud ja moodsat, olgu see siis ükskõik Hollandis või Saksamaal või kusagil mujal. Aga näiteks Tartu Ülikooli Narva kollektsiooni positiivne näide, et siin ikkagi tehakse midagi. See loob keskkonda. Loob küll, aga, aga ütleme nüüd nii, et kui Katri julges ministeeriumist ära tulla ministeeriumis täna tulla siia juhatama, eks ole, kolleksid vot see on üks positiivne näide. Sama ma ütlesin praegult. Asekantslerile mu nimi ei ole meeles interneti kaudu, et võtke oma pere ja tehke sama käik kuidagi, Katri, tulge eesti kooli siia juhtima, mida te praegult reorganiseeriti. Tulge ja tehke see asi ära. No ma ei usu, et see kes on, need, tuleb nüüd Tallinnast ära siia. Nii et pigem oleneb see ikkagi mitte kohalikest inimestest, vaid kaugemal elavatest. No, ma arvan, situatsioon on ikka selline. Sest vaadake, milles on veel võimud süüdi, tähendab Narva venelane ei tea eestimaast praktiliselt midagi ja praktiliselt ka paljud eestlased, sealhulgas ka parlamendisaadikud teavad Narvast väga vähe või ei tea üldse, tähendab, ei ole seda läbikäimist. Ja tänu nendele keelekümblus koolidele, mis Eestimaal näiteks vene lastele õpetatakse, rääkige nende lastega pärast, nad on nii vaimustuses, nad näevad seda loodust, nad näevad seda keskkonda. Aga seda tuleks mitte teha üksi laste peal võid, sinul peaks olema kindlal sugused, muud teised võimalused, mingisugused üritused võiks teha ju näiteks ministeerium võiks teha mingisuguse ürituse Narvas või Narva-Jõesuus, miks seda peab tegema seal Haapsalu, Kuressaare? Mis te arvate, milline roll oleks Narva narva tulevikus kohalikel venelastel, sest kas neist saavad lõppude lõpuks, ütleme, lojaalsed Eesti vabariigi kodanikud? No mingisuguse arvu kindlasti on selliseid inimesi, kes on lojaalsed praegu ja, ja võib-olla ka tulevikus, aga aga vaatame, missuguse mõjusfääris on, eks ole, Eesti või Narva venelane, tema vaatab Venemaa televisiooni, loeb Venemaalehti kohalikud lehed, venekeelsed, kõik see propagandamasin, mis siin on need, need, need asutused ja, ja ühingud, kes siin on, eks ole, tema on ikka praegu on ikka kõvasti vene vene, vene keskkonnas. Samas mõned aastad tagasi ma tegin tänavaküsitlust ja ma küsisin inimeste käest et kuidas nad käituksid näiteks sõjalise ohu korral. Millise poole nende valiksid. Mind üllatas see, et üle poolte olid valimisEesti riiki kaitsma. No see on väga tore tervitada. No raske on öelda, seda situatsiooni ei tahaks enam üldse isegi mõttes läbi käia, veel mingisugune niisugune sõjaline konflikt, sest vaadake, Narva linn on sellises asukohas alates Peetriaegseks dessõdadest kunid. Kuni viimase sõjani, Narva jo hävitati iga sõjakäigu ajal näiteks ka 19. aastal Juhkental põletati maha, pommitati ja, ja no iga, sest see on ainukene ühendus selle suure territooriumiga läbi Narva ei hakka üle Peipsi midagi vedama, eks ole, kui siit on lihtsam minna. Nii et annaks jumal, et ei tule midagi, saan selle linna. Sellepärast ongi, sellepärast ongi ja, ja mis siin imestada, kui enne sõda oli, eks ole, neid kirikuid oli siin vist 14, eks ole, see näitas seda, kui palju rahvusest elanikke oli erinevaid Narvas ja kuidas nad sellesse suhtusid ja ja elasid, ja muuseas venekeelsed laulupeod enne sõda, mul on fotomaterjal olemas ja, ja kõik need asjad ju siin kõik toimisid. Aga paralleelselt toimiska võitleja toimisid ka Eesti diaater, kus olid ka küllaltki kuulsad näitlejad, kes pärast läksid ka muuseas Tallinnasse, võtame ainult ühe nime. Malmstein. No need on ikka väga palju. Me teeme nüüd aga veel ühe muusikalise pausi ja kuulame loo saatejuhi valikul. Ma ütlen ette ära, et tegemist on väga tuntud lauluga, kuid üsna ebatavalises esituses. Veel võin öelda, et seda laulu mängitakse alati, kui juttu tehakse Narvast või narvakatest. Aga sellises esitluses ja sellises töötluses pole seda laulu vist varem vikerraadios veel kunagi mängitud. Kas võiksid ära tunda Raimond Valgre Narva valisi? Ja aga enne seda ma kusagilt olen kuulnud ka ühte laulu, et loll on see, kes Narvas naise võtab. See on ka üks laul olemas. Aga mis me räägime nüüd? Vot tänasel päeval need tütarlapsed, keda seal laulus oli, see oli Valgre aeg siis nad maist oma saate alguses nimetasin seda Kreenholmi noori tüdrukuid, kes olid tõesti noored, kenad ja hästi riides ja aga no täna on ju läinud see asi kõik nii segamini siin et aga ma võiksin kohe küsida, et kui Narvas on nii ilusad kenad tütarlapsed ja venelannad võiks ju vaatata statistikat, palju neid eesti mehi, kes ei ole mujal leidnud omale naist on siis Narvas naise leidnud? Ma aitan neid ikka, on küll, jah, aga, aga neid võiks olla siis tunduvalt rohkem, kui uskuda seda laulu. Muide, meie saates kuuldud versiooni Narva valsist laulis Narva rokkansambli avenüü solist Vladimir Cherdakov ja Narva valss on siis seega olemas ka vene keeles. No tore, tore, tore, aga räägime tasel Narva eestlastest. Kas Narva eestlased on ikkagi siis nii-öelda väljasurev nähtus teie arvates ja kindlasti miks? Noh, aeg teeb oma töö, noori ei tule, noored ju kõik, kes lähevad, lähevad ära, eks ole, noh. Ja ja vanad lähevad lihtsalt ära manalasse, nii et ega siin ei ole midagi teha, see on loodusseadus. Samas Eesti vabariik on tagasi, Narva on jälle eesti linn ja eestlasi üha vähem ja vähem. No vot vot too on Eestil muidugi ja aga ei tea, ega piirilepe ei ole vist täna veel kinnitatud või mis see piirilepe siia puutub, järsku see piir veel liigub? Noh, vaat nüüd, ah mina narvakana ei usu ennem kui piirilepe on kahelt poolt ratifitseeritud, et see piir on ikka jõe peal, sest ma olen näinud ka igasuguseid muid piire. Millisena te näeksite eestlaste tulevikku, ütleme 10 aasta pärast või 15 aasta pärast Narvas? Ma tahaks ikka, tuleksid siia ja leiaksid omale rakendust ja võimalusi ja mõned võtsin mõned firmadki püsti panna, siin ja Eesti maaelu edukalt esinenud näiteks tegutsetakse, miks mitte ka siin samal ajal. Viimane näide tuleb kuulu sigala vene ja, ja Taani rahadega, eks ole, päris linna lähedal. No vot, mida siis, võta nüüd aluseks, eks ole, kui see oleks tulnud, need ütleme sealt Põltsamaalt kas või kurat, moosikeetmise tehas siia. Üks oleks olnud hoopis teine lugu. Narva eestlaste põhilised toetuspunktid läbi aegade on toetuspunktid, linnas on olnud alati kool, linnavalitsus, elektrivõrkraamatukogu, kas ta on niisugune püsivad edaspidi, mis te arvate? Linnavalitsus kindlasti? Vot kooliga on juba raskem, sest ega kool ei saa eksisteerida ilma lasteta ja lapsed ei, ei ole, ei tule siia ju, eks ole, kui ole vanemaid, nii et see on küsimärgi all. Praegu me räägime siis sellises olukorras, kus meil on teada juba haridusministeeriumi kavatsus, see Narva eesti gümnaasium riigistada ja peale seda liita kõrval asuva keelekümbluskooliga ehk sisuliselt vene kooliga. Mida teie sellest arvate? Riigistamise poolt ja sellepärast siis oleks Eesti riigi üks kohaloleku objekte võib punkte. Ja see sunniks võib-olla siis haridusministeeriumi sellesse linna suhtuma teistmoodi aga selle teise kooliga liitmisesse kategooriliselt ei. Sest kui ministeerium arvab, et selle väikesele Eesti laste arvuga võib teha kümblust venelastele, kes on 10 korda rohkem neid lapsi seal Lonzes Samas, nagu ma olen kuulnud ja lugenud erinevatest kommentaaridest, aga praegu siiski Narva Eesti gümnaasiumis seda eesti keelt enam nii palju ole, kui vanasti näiteks on, ma olen lugenud ajalehest, et klassiõhtut peetakse vene keeles ja põhiline suhtluskeel klassiväliselt on ka vene keel. Seda rohkem on see küsimus kümbluses ju ju täiesti perspektiivitu. See on üks järjekordne mingisugune mäng, kus võib panna linnukese ja näidata, et vot me õpetame siin Narvas, eks ole, seda eesti keelt, no ei ole see koht, kus niimoodi teha. Aga mida me siis teeme, kui selles koolis jääb õpilasi aina vähemaks ja vähemaks? Raske küsimus, ma ei oska vastata. Kui sobiv on tänapäeval Narva linn, teie hinnangul elamiskohaks eestlastele? Igasugune eestlane siiski Narva elama ei tule. Esiteks kultuurikeskkond, keelekeskkond. Need on ju kõik teised. Tulevad nagu kunagi mina ütlesin, tulevad linna patrioodid või idioodid. Ja see kehtib ka nüüd tuleviku kohta Narvas, sest teist võimalust ei ole. Mis teie arvates võiks ikkagi eestlasi Narva tuua ja siin hoida, mis oleks? No ütleme, A võiks panna punkti eesti koolile, et see oleks Tallinna alluvuses, võiks tulla mingisugused ette teed või asud, ettevõtteid ei tule, aga asutused, mis võiksid olla siin kohapeal, eks ole, ja reguleerida vot see oleks kohalolek, eks ole. Vaata ettevõtlusolukord, rahameeste küsimus ja see, see on juba, see juba haakub hoopis teiste küsimustega. Nii et te olete tuleviku suhtes pigem skeptiline. Ja kindlasti ma katsun elada selles linnas oma kodulinnas kuni lõpuni. Kui elu ei otsusta midagi teistmoodi. Kuidas teie lapsed on käitunud elukoha valikul? Noh, minul on ka see väga omapärane seltskond, noorem tütar Piret läks venelasele Narvas, mehele sündis laps mida pärast lapsendas sakslane. Ja nüüd nad elavad hoopis Saksamaal, nii et see pool narvakas venelane eestlane on, nüüd saab kooli hoopis Saksamaal ja läks sinna praegult ülikooli vanem tütar, see käis ringi kaera ka igal pool ja tuli siis Narva tagasi, oli kolledzis. Ja, ja nüüd ta sai natukene perspektiiviga oma koha ja läks Tallinnasse, nii et kale ära läinud. Midagi ei ole teha. Kas need on väga selgelt ka tulevikus, näete Narva jaoks, öelge mingi helge mõte, mis Narva eestlasi ülal hoiaks ja millest siis lootust annaks? Võib-olla see, et kui Narva vanalinn Ma natukene unistan et Narva vanalinn saaks elu sisse tänu, no esimene on, kolledž, tegi selle käigu, eks ole, pani seal käima isegi mitu korda raekoja platsil kuulnud, kuulanud kontserti ja see mõjub kuidagi teistmoodi ja kõik hästi ja aga sinna ümbruskonna ümbruskonda peaks saama üks, kaks kolm mingisugust sellist hoonet, mis, mis tõesti juhiksid tähelepanu sellele vanale Narvale ja tema olemasolule ja ajaloole ja miks mitte võib-olla siis ega muuseas ka eestlased, kes tulevad ja vaatavad Narva ega ega nad ei imestusega vaatavad meie linna ja, ja ma pean ütlema, see ei olnud mitte täna, vaid see oli kaua aega tagasi. Eesti oli üks puhtamaid linnu Narva. Nii imelik kui see ei ole, me teame, et siinsamas süüakse päevalille, eks ole, aga hommikuti lähed linnast läbi täitsa puhas ja korras. Ja missuguses olukorras, eks ole, Narva taasehitati üles ehitati, eks ole, kas need elektrijaamad ja need kõik tossasid ja ega see elukeskkond, selline elukeskkond, et see oleks nagu puhas ja see on nüüd viimasel ajal tekkinud, aga oli ju sellise sellised ajad, kus ei tahtnud välja minnagi suitsu, tahma sees olla ja mul tuleb meelde üks niisugune juhus. Oli üks nõupidamine soli kanalisatsiooni pumbajaama käivitamisel, kui kadunud Ministrite nõukogu esimees klausson valt? No võib-olla sina mäletad, on niisugune nimi käinud kunagi läbi, et juhtis Eesti vabariik ja küsiti siis tema käest, et te tahate teise elektrijaama panna siia samale kõrvale, eks ole, et siin on tossu niigi palju. Ausalt, niimoodi küsiti. Valter Klauson vastas ka väga ilusti, kas te tahate, et selle teise elektrijaama paneme pärnu? Vot selle aja mees mõtles ka juba sellele, et kui juba üks koht olnud lastud, eks ole, nii-öelda käest ära siis kulub teda edasi, siin hoida on kergem pärast kui hakata üle Eesti kusagile tegema veel ühte tossu ja. No mis ma oskan öelda, no ma loodan. Loodan, et tulevad siia inimesed, eestlased tulevad. Vähemalt Reinanike lahkusid, kuid mitte kusagile ei, vabatahtlikult eriti mitte ja meie saateaeg hakkab lõpule jõudma ja veel üks muusikalugu on jäänud meil mängida. Ma küsiks nüüd Rein rannikult, mida tahaksite saate lõpetuseks kuulda ja miks? No kuna minu paremad aastad olid kuuekümnendad, seitsmekümnendad siis kui moehoroskoop ja mul on ka võib-olla niisugune personaalne põhjus, siis ma tahaksin kuulda. Kalju teraslaulu käime koos sest selle artistiga mul oli võimalus olla mandlioperatsioonil Tallinna keskhaiglasse ühes paadis. Päevatee suvekülaline oli põlisnarvakas Rein Annik. Mina olen Jüri Nikolajev. Tänan kõiki kuulamast ja saatekülalisele tervist ning jaksu. Meenub kuidas meenegok Puiestee köike hiilge tookord vee, sinu kõrva olend on eesmaaväe leida või üksinda. Noori täisdoosi ning see seeme taas kõrvuti hoides sõrmuseid käe tõotas meie Taani maailm, kauninane, seeme vaid. Ajad mööduvad. Ja ta leiab. Kuid nad kuuluvad meile ja meeldime kanna. Valju käeluud on nii seeme ületajaile, Minnage kuju ulatad käe.