Tere, head kuulajad, kell on saanud 14 ja viis minutit ja vikerraadio läheb nüüd eetrisse Viljandist. Meie oleme tulnud suve nautima Viljandi lossimägedele, kus kestab juba teist päeva Viljandi pärimusmuusika festival ja Tarmo Tiisler ja mina, Arp Müller. Oleme koos teiega kuni kella viieni pärastlõunal ja plaanime vahendada festivalimeeleolu. Räägime jutuni esinejatega, kutsume artiste ka meile siia mikrofoni juurde musitseerima. Teeme ka lülitusi lavadele, aga mis muud, kui ikka alustamegi elava muusikaga. Kui mina noored. Ei, see ei olnud meil. Läksin surnuaiale tooma, läksin surnuaiale ja palusin. Muidu Augurandmine tööle. Nüüd viimaks. Ometi me krooni käegu. Jaanina. Ja meile musitseerid siis Tarmo Noorma Tiitsaare ja Jako Reinaste, aga Tarmo Noormaaga hakkame kohe ka jutt juttu ajama. No festivali teema on tänavu püha müristus ja tänavu on siis tähelepanu rituaalset tegevustega seotud muusikal. No see praegu äsja kõlanud lugu, mille sa koos kaaslastega esitasid. Huvitav, millise rituaali juurde see võis käia? Et me just mõtlesime ennet ägeda loo teha, et huvitav, et võiks olla selle teemaga seotud, et mida teha, mõtlesime sünnipäeva laule, mõtlesime pulmalaule, aga just lõppes meestelaulutuba. Ja mehed laulnud poolteist tundi sellist vägevaid mehelaule. Tahtsime teha just niisugused nagu, mida seal lauldakse. Ja minu arust see laul on niisugune, et mida mehed omavahel laulavad, kiruvad naisi, siis saavad selle halva endast välja ja siis lähevad ja kallistavad oma kallist naisukest siis kodus, et on niisugune tõrge tõrjemaagiline minu jaoks. Selline meeste koosolemise rituaal, niisiis tõrjemaagia siiski, tähelepanu, niisiis nagu ma ütlesin, rituaalidel ka taevaste vägedega seotud tegemistel nagu loitsimine, nõidumine ja pühade ja tähtpäevadega seotud repertuaar tänavusel festivalil. Kas nüüdseks on tundunud ka juba, et võtsite paraja pähkli pureda? Päris raske vist oli festivali programmiga? Kui panna jah, kui me mõtleme sellele, et kui palju meie tänapäevaelus on seda rituaali ja pidu, siis selliseid rituaale, pidusid, kus muusikal on määrav tähtsus või muusikal, on sellised olulised rollid kanda, et seda jääb järjest vähemaks, aga see ongi, miks me seda festivali tegema, et me tahtsimegi seda kuidagi tähtsustada. Ja nüüd Eestist otsides on väga raske leida tõesti nagu selliseid ansambleid ja tegijaid, kes on keskendunud rituaalsele muusikale, kui välja jätta siis kirikumuusikaga tegelejad aga tõimegi pöörasimegi tähelepanu siis nendele kultuuridele, kus rituaalne muusika on silmapaistev ja proovisime kutsuda näiteid erinevalt erinevates kohtades üle terve maailma. Teine saatejuht ütleb ka tere, tere, mina olen ka Tarmo, nii nagu külaline, Meil on pea libisel just hea nimi, head mehed on ka mõlemale tuleb tunnistada, sobib hästi kokku ja kuulajatele, kes, kes meid kuulavad. Väike selgitus ka, et mis laul meil taustal on, ehk siis neil ei ole sugugi pandud peale üks helikonserv, vaid siinsamas aida kõrval on ju ka kirsimägi ja on ka kaevumägi kustu helid kostuvad aidanud välja ja kirsimäe peal on, kel laulutrio Matvere Jantson ja kolmas oli meil põltsapõld, saab just Margus just kes mitte ei laula ainult seal ja ei räägi jutte seal, vaid ka tulevad siia laua taha järgmises tunnis ja Steni juttu, juttu rääkimata, aga nüüd üks habe küsib teise käest, et kui te seda kõike hakkate paika panema, siis ta, kas ta kõigepealt istute seltskonnaga ühe laua taha, mõtlete välja selle loosungi pealkirja ja siis hakati internetti sobrama, et mida sinna alla siis paigutada või kuidas see täpselt, et minu arust sa oled seda tööd varem teinud, sa rääkisid mulle täpselt ära, nagu mina teen, et täpselt nii see käibki, siis ma tegelikult arvasin, et äkki teete vastu või nendes, et otsite esinejad välja ja siis vaatate. Tal ei ole, me teeme tegelikult kuskil oktoobri alguses, valime teema välja ja siis hakkame tegema uurimustööd, vaatame, erinevad regioonid, kust võiks esinejad tulla, otsime üles siis, kes on kõvemad tegijad seal, kes sellele noh, enne päris kõva selline uurimustöö, et loen erinevaid materjale, artikleid, vaatan dokumentaalfilme. Kõva kõvem tegija on. See on niimoodi, et kui nüüd ma seda taustainfot uurinud, siis mingil hetkel hakkavad need nimed nagu korduma. Mainitakse, et see on nagu see või mina olen õppinud selle käest või ja see nalja andnud selle, see on ütelnud seda ei saanud aru, et see, see tüübid, need ongi kultuuris olulised tegijad, et et nemad peegeldavad seda kultuuri tegelikult kõige paremini. Sa tahad neid siia saada? Proovige, proovige selliseid leida. Mitmed artistid on sel aastal nõnda autentsed ja nõnda võrd globaliseerumisest veel rikkumata. Et nad näiteks ei olegi kunagi varem oma kodumaalt välja saanud ja nad ei ole ühtegi helikandjat välja andnud. Nendeni jõudagi oli vist raske. On küll selliseid, ma tean, millal sa viitad, aga nüüd tuli välja, kellel ikka on neli käin. Et indie-bändiga mõtlesid ja nemad on jah, et nemad on tõesti sellised, kes on pärit sealt tsaari kõrbest, Rasjastanist, Indiast ja kuna nad on muusikute kastist, nad on olnud ajalooliselt nende perekond on olnud puurida õukonnamuusikud ja nad on, nad ei teegi muud, nad mängivad kogu aeg ja, ja kuna nende muusika on niivõrd kuidas öelda atraktiivne ja kuidas öelda, ma ei oskagi nagu ütleme inimestele läheb see nii korda, et popmuusika lihtsalt ei pääsegi nagu mõjula, et seal nagu ei tereta selle kandi inimesed, lihtsalt see oma muusika nii vägev lihtsalt popmuusika ei ole sellist jõudu taga. Mina käisin eile seda india seltskonda kuulamas ja kui ikka kuulad mingi natuke võõrast asja, tulevad igasugu mõtted pähe. Üks mõte oli see, mis ei ole kindlasti originaali mõte, et Euroopa inimene või siis eesti inimene on harjunud mingi teatud kindla helikeelega jaa, folgil harjunud võib-olla kuulama lugusid, kus on A osa B osa, osa B osa, nii nad siis vahetavad ja ongi selline hea, kindel kaup. Ja nüüd on laval viis meest Indiast, kes teevad hoopis teistsugust muusikat, saada seal aru, kus on loo lõpp, kus on loo algus, mis see kõik üldse kokku on. Ja nüüd minu pika ja lohiseva sissejuhatuse lõpuks ka küsimus, et kuidas sulle tundub, kas Eesti inimene saab sellisest india muusikast aru või mida tema sealt saab? Ma mõtlesin just selle peale, kui ma seda seal kontserdil olin, et nad ütlesid alguses ainult tutvustasid nimepidi, et tema on, see mängib, seda rohkem nad ei rääkinud selle kontserdi jooksul, et ja minu arust see toimis, sellepärast et see muusikalini kõnekas. Et ja kuna nad on seda, kuidas see on nii sügavkultuur ja nad on selle selle kultuuri osad, et nad ei teeskle kedagi teist, nad ei ole seda õppinud niimoodi, et ma koolis nüüd õpin selle oskuse selgesse on emapiimaga imetud seal nii osa nendest ja kui nad seda nüüd vahendavad, siis see peaks kõnetama nagu enamus inimesi, kes vähegi on avatud sealt, kuidas sulle tundub, kas nemad nooti oskavad lugeda. Ma arvan, et see pole nende jaoks oluline, nad ei teagi, võib-olla mõist noodikiri on, ma arvan võib-olla teha, olen kuulnud, et on selline märgi märgisüsteem, et saab kirja panna ka nende jaoks ei ole oluline. Kui suur see seltskond on, kelle hulgast sa lõpliku valiku teed on neid 100, on neid 50, kui palju, et mõned kultuuripiirkonnad nagu ära kaardistanud, smootsin igast piirkonnast kuskil neli, viis tegijat ja need tuleb kokku võib-olla ei teagi, võib-olla mingi 30 40 ja siis me kuulame promi nõukoguga neid erinevaid variante, siis istuti arvuti juurde ja vajutate nuppu ja siis hakkab lugu tuleb. Ai, see on omaette sündmus, kuidas me seda teeme, võtame aida suure saali, võtame suure projektari täis selle võimenduse seal taseme suurel ekraanil. Püüame ette kujutada, kuhu see esineja sobiks. Räägime sellest, on ju, mis võiks parem olla, mis nagu ei sobi, mis nagu sobiks. Et see on väga huvitav koosolek, alati kaastal teda, kõik ootavad. Räägime veel huvitavatest välismaist. Sest esinejatest eile andis oma esimese kontserdi türgi kooslus Nebahhaar. Nemad ka nende muusika oli väga selline, kuidas öelda, sinna muusikasse tuli sisse minna. Ja minu peal ta päriselt väga hästi hakanudki tööle, sest see oli minu jaoks folgi kõige esimene kontsert siin kirsimäel, ma saabusin iga viie minuti järel, mõni tuttav läks mööda, hõikas tere ja üritas natukene juttu, kui rääkida, et ei saanudki väga keskenduda. Võib-olla see Nebahhaar mõjuks paremini pimedas öös või mõnes siseruumis ja sul on õigustatud. Ta sobiks tõesti paremini siseruumi, aga kuna see ansambel selgus nii hilja ja ma ei saa panna neid kirikusse nende usu tõttu ja mul ei ole nii suurt siseruumi, kuhu nad ära mahuksid, siis seal oli nagu ainuke variant, et ma tunnen ennast hästi sellepärast et, aga lihtsalt see oli ainuke variant, kuidas, kuidas nad saaksid esineda ja see on tõesti muusika, nad nad ei tee seda. Selleks, et esineda. Nad teevad seda endale, Nad teevad selle seda selleks, et pöörduda kõige kõrgema vaimu poole ja selleks, et sellest aru saada, sa pead tõesti nagu tahtma sellest aru saada. Sa pead nagu kontsentreeruma, et seda on jube raske teha, kui inimesed käivad seal ringi ja ja sa pead suhtlema, et seda tõesti sellist nagu aega ja ruumi erilist kohta, et aga paljud saidele elamused päris lootusetu. Ei, loomulikult mitte, ka mina suutsin paar lugu niimoodi ära kuulata, et keegi seganud ja ja siis oli tore, eriti mulle meeldis naislaulja esinemine ja loomulikult sufi tants, mida ma ei olnud varem kunagi oma ihusilmaga näinud, see oli, oli ka mõjus ja seda türgi ansamblit Nebahhaar saab uuesti vaadata homme kell 16. Kaevumäel see on, see on parim lava nende jaoks kindlasti. Tutvusta veel mõnda just nimelt eksootilist artisti keda ei tasuks kahe silma vahele jätta, kui inimene tuleb nüüd täna-homme-ülehomme Viljandisse. Noh, mul on nagu raske seda valikut teha, sest see ongi juba valik, mis ma siia festivalile olen kutsunud, enda ongi nagu minu arust noh, selle hetke kõige paremad asjad üldse, mis ma sain, sain nagu saime tuua, et nagu raske soovitada, kui ma võtan lihtsalt järjest, ma nagu ei tee valikut praegu ma lihtsalt räägin mõnest ja siis inimesed ise edasi uurida. Tarmo Noormaa plaadi karp praegu käes, sealt pimesi. Ma ütlen, et plaadimängijas on meil valmis, kõige esimene lugu, haaras sukaar. Fanfaarikaar on rumeenia ühe mustlasküla puhkpilliorkester ja see küla on päris vaeses piirkonnas ja paljudel nende külaliikmetel on see ainukene sissetuleku allikas mängida sellises puhkpilliorkestris ja käia mängimas ümberkaudsetes külades ja ka väljaspool sealtsamast külast on pärit viis ansamblit kõige kuulsamalt Fanfare, Charlyya, kes on maailma lavadel ja nemad on üks nendest parasukar ja nemad on kõik sugulased omavahel enam-vähem seal nõbud väimehed ja nemad mängivad siis sellist hardkoor pulmamuusikat, nagu te olete näinud võib-olla kust uulitsa filmides, et, et su püha müristus juurde kuulub, tähendab, mis muudab selle müristamise rituaalse, kes on see, et mürin peletab halvad vaimud ära ja mida suurem mürin, seda rohkem no ajab ja sellepärast on see orkester üheksaliikmeline ja teeb jube kõva lärmi, kui seda akustiliselt kuulata. Aga teemegi nii, kuulame seda rumeenia mustlasmuusikute ansamblit, sest jutt on meil muidu liiga pikaks läinud. Suur tänu, folgi programmi juht Tarmo Noormaa. Veel ikka üks Lynetmi repliik, see ei ole mitte ainult folgi programmi juht. Sa oled ikkagi ka ülemakstud rentsli härra. Peol ja alamakstud programmi juht ei tea, kumb peale jääb, et tõesti, minul on üks koosseis, kellega ma esinen vahepeal ja selle nimi on ülemakstud rentslihärrad. Minu mängin koos Lauri õunapuuga kes laulab vanu rahvalaule ja sel folgil on meil abiks veel Raivo Trass, kes loeb vahetekste. Meie selle aasta selleaastane kava on siis üles ehitatud vangide väljasaadetavate lauludele, et see on see osa pärimusest, mida tihti ei taheta arvestada. See on niisugune natuke vastik. Et ei ole nagu mõnus laulda tapjate ja mingite vägistajate laule aga see on siiski osa pärimusest, me ei saa seda eirata, siis on ikkagi osa tervikust. Kõlab väga põnevalt, ma hiljem kindlasti kuulame näidet ka plaadi pealt, mis kell ja millal saab kontserdil kuulata. Täna öösel kell 12 sellises veidras kohas nagu lennukitehas ja me valisime selle koha sellepärast et see muusika on niisugune natuke jõhker ja natuke selline. Meeleolu on selline raske, et see tehas nagu annab seda kõige paremini seal atmosfääri meie jaoks edasi ja mina isiklikult võtan nüüd voli ja ütlen, et ülemakstud rentslihärrad on ülem ületamatult lahe tuua. Täiesti siiralt ilma pugemata, teatan programmijuhile. Aitäh. Aga praegu kuulame siis Rumeenia mustlasi. Puhkpillimuusika on ju tegelikult üks väga lahe muusika ja mis seal salata, meie igapäevaelu Su väga palju puhkpillimuusikaga kokku ei puutu ka raadioeetris väga sagedane külaline, niisugune orkester ei ole ja ka muidu väga palju neid kooslusi kuskil kuulata ei saa, kui siis mõningatel paraadipäevadel või siis laulupeo rongkäigus, aga äsja kõlanud instrumentaalkollektiiv oli siis fanfaarikarja. Neid saab täiesti elusal kujul vaadata ja kuulata laupäeval keskööl hale koki telgis. Aga folk läheb täie hooga edasi, nüüd võib-olla väike selline juhis või siis meeldetuletus nendele, kes on siin aastatel käinud, aga seekord ei saa tulla või ei ole tulnud veel või sõidavad hetkel siiapoole, et kuidas siis sel aastal on? Laias laastus võib öelda, et kõik on vanamoodi, ehk siis on olemas kaks sellist suuremat laevu, lavakaevumägi ja Kirsimägi. On olemas väikseid lavasid, on olemas Viljandi muuseumi hoovil täiesti uus lava, on olemas õpitoad, mille fänn, suur fänn mina olen ja jätkuvalt siin Viljandi kirikus on ju õhtul, kontserdil on ühed väga toredad asjad, aga nüüd spordireporteril on hea meel öelda, et me jätkame väikses sportliku rubriigiga mõttespordiga nimelt. Enne ma siiski mainiksin ära ka ilmaolud, ilm on läinud ilusaks, päike on välja tulnud ja on taas soojaks läinud. Kui ma kell 11 hommikul uksest välja tulin, siis oli lausa kõle ja ma keerasin ringi, et riideid juurde selga panna. Aga nüüdseks on kõik muutunud. Ilm on taas ilus ja see ähvardus, mis oli üleval Norra ilmateenistuse lehel eile, et kella 14-st 18-ni täna sajab Viljandisse vihma. See ähvardus on praeguseks maha võetud. Ilmateade, see Norra ilmateade, mida mina väga usaldan, ütleb, et terve tänane päev on Viljandis kuiv. Enamasti päikesepaisteline ja me kutsume ka teid siia ja meil on ära anda ühele nutikale kuulajale, kas Viljandi folgipäeva passi pühapäevaseks päevaks ja need kaks passi loosime välja ühe inimese vahel, kes vas nende inimeste vahel, kes, kes vastavad õigesti meie heliküsimusele ja üks inimene, siis saab need kaks passi, passi ja küsimus kõlab. Mis pill see on, mis instrument see on? Kuulame? Mis pill see on, mis instrument kõlas, kui tundsite ära või arvate, et tundsite ära ja tahate saada endale kaks Viljandi folgipäeva passi pühapäevaseks päevaks siis kirjutage meile õige vastus meiliaadressil viker äpp ERR viker ät r punkt ee ja meie saate lõpus umbes kell 16 50 siis ütleme eetrisse ka õigesti vastaja nime ja hiljem võimega vihjeid anda, kui kui te ei lähe õiget teed mööda oma vastuste juures, aga võib-olla neid vihjeid ei ole vaja, praegu veel neid vihjeid ei anna. Aga kuulame, mis siin kõrvalmäel kostab. Liigutame heeblit. Meie kõrvalmäel käivad melanhoolselt meestelaulud. Tuua menu haarama. Raevukellani pidudel lööva nati. Nõnda võimsalt siis kõlab praegu kirsimäe laval Margus Põldsepal, Jaanus Janssoni ja Marko Matvere kontsert. Aga teie kuulajad ikka mõelge, mõelge need, mis pill see ennist mängis, muusikaküsimused on selles mõttes head küsimused, et neid ei saa guugeldada, et vastust leida. Kui on selline verbaal küsimus, siis mingid märksõnad toksinud internetti sisse ja ikka midagi annab, aga muusikaga on tiba keerulisem selle üle vaid hea meel. Aga me ise ju käime ka Arbiga midagi kuulama, see ei ole sugugi nii, et ajakirjanik tuleb uhke näoga neljapäeval kohale, lööb stuudio püsti, istub siin laua taga ja mõtleb, et on maailma kõige targem. Ajakirjanik käib kuulamas ka ja mina käisin eile õhtul kuulamas sellist vahvat kollektiivi, mille nimi on Madriid. Madriid on kolm Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilast viiuliõpilast, kes siis mängivad sellist rahvalikku viiulimuusikat, et nad ei mängi seda tantsuks. Kuigi noh, ilmselt mängivad tantsuks, aga vähemalt eile oli selline ilus ja väga ehe kuulamise kontsert siin kirikus. Kirik oli rahvast täis ja võin küll öelda, et see läks inimestele väga-väga korda. Ja sellise veidi intiimsema muusikaga siin folgil on alati sees see asi, et, et ta kuidagi võimaldab mingiks hetkeks või tunnikeseks minna välja sellisest noh, ikkagi folgimöllust, mis siin domineerib, kas siis suurematel lavadel või lihtsalt ringi käies ja kuskil põõsa all laulujoru kuulata, ühesõnaga minna korraks selliste suurte kiviseinte vahele, kus on natukene jahedam ja kus on selline intiimse muusika, vat see on selline noh, nii-öelda ära käimine, aga see oli väga südamlik. Kas Meidrisid saab veel kuulata selle festivali jooksul peame festivali kavast järgi vaatama, see oli nüüd see küsimus, millele vastust me ei olnud kokku leppinud, ehk siis kaassaatejuht avab festivaliteatmiku mis on meil kesti ju olemas ja vaatab läbi ja tunnistab, et vist ei saa, aga esinevad küll. Eestis aeg-ajalt. Nii et ma arvan, et kes ikkagi kui nüüd järgmise loo ära kuulanud ja ja, ja, ja neile väga hakkab meeldima, siis ma arvan, nad leiavad selle küll. Leidsin siiski laupäeval kell 14 Viljandi muuseumi hoovis esinevad mitrid uuesti, aga praegu esinevad mutrid plaadi pealt. Loo nimi on meeste. Ma pole nüüd umbes poolteist aastat raadios töötanud, millest mul on muidugi ütlemata kahju, mitte et ma eluga rahul ei oleks, aga kui ma raadios töötasin, siis ma mäletasin, et saadete sees öeldi kella. Ja vaat mina nüüd võtan endale õiguse öelda kella, mis on 14 ja 38 minutit ning sain selle kõige tähtsama ära öeldud. Meie saatejuhtide loominguline kollektiiv jaguneb usinad texi veidi vähem usinalt udinateks. Mina kuulun sinna vähem usinate kilda, sest mina, Ma ei valmistunud saate tegemiseks ette ühtegi saatelõiku ette. Küll aga usin saatejuht Arp Müller käis salvestajaga kuskil, kus ta käis seda kuulamegi. Levinuks on kujunenud väide, et Viljandi pärimusmuusika festivali ajal Viljandi elanikkond lausa kahekordistub ja on ja siis ka ilmselge, et kõik need inimesed hotellidesse ööbima ei mahu. Ja ilmselt ei mahu kõik inimesed ka oma tuttavate korteritesse kusagile nurka mati peale. Ja ka aiad, aianurgad on rohelisemates linnaosades telke täis. Niisiis ongi püsti pandud siia Viljandi järve äärde ka selline suur ametlik telk, kla mis on piiratud taraga ja kus on valve ja kus on tualetid ja vesi pesemiseks. Ja see ongi koht, kuhu ehk tulla ühe folgipäeva hommik kul testima folgimelu ja inimeste meeleolu. Käingi nüüd natukene siin telkide vahel ringi. Hinnanguliselt on siia telkima tulla praegu umbes 70 80 telgitäit rahvast, palju seal telkides sees kokku on, muidugi ei näe, enamik inimesi veel magab, folgi kohta oli varajane hommik kell 11 koma salvestan seda lõiku. Tere, mina olen vikerraadio start, Müller, kas ma võin hellitada? Pealegi võluv selles laulus tuge. Ahah, kuidas möödas, telkla tegelikult, ega ma suurt ei tea, magasi. Järelikult möödus hästi. Nojah, täitsa kosutav. Olete tulnud lausa terve perega polgile ei poole perega. Pool peret on kodu. Aga kas te ise üles või, või kuulate maastur, loba kuulajad tagumise rivi peale üles küll tavaliselt iga kontsert mitmes aasta teil folgil käia. 403. meiega väikese Volkari, mida teie tulete folkile tegema, kas vaatate kontserte või osalete õpitubades ja kõikvõimalikel muudel üritustel ka? Tegelikult folgil kodust jalga laskma? Siin on vahva siinpool peret kodu jääda, et siis nagu kodus ja siin. Täpselt nii. Aitäh, ilusat folki, ilusat folki teilegi. Kuidas möödas, telkla, see suurepärane sai hästi magada, hommikul oli rahulikult päike paistnud, sai kaua magada. Kas te olete juba staažikas folgi külastaja ja telkla seebi? Julgen väita küll, peaaegu nii, et ligi 20 aastat juba. Kui te nii ütlete, siis ei loe, aga mis teid siis on paelunud selle Viljandi festivali juures? See on tore üritus, kus saab aega maha võtta ja nautida muusikat. Kas juba sellelt festivalilt on erilisi muljeid ka neljapäevasest päevast veel ei ole jõudnud. Jõudsime eile õhtul väga hilja. Kella 11 ajal panime telgi püssi, nüüd pesime hambaid, läheme vaatame, mis tuleb. Aitäh, palju edu. Tere vikerraadiost. Kuidas möödus telkla, see, noh, mis elu see on siin? Siin mingi vend oli hommikul kell seitse trimmeriga muru niitma, seal oli küll lahe. Nii et magada ei saanud või? Sinnamaani sai, edasi oli keerulisem. Mitmes aasta teil folgil all mingi 13 või midagi sellist, jälle staažikad folgil käijad. Kas te olete rohkem selle festivalimelu telkla melu pärast või, või olete kõikidel kontsertidel ka kohale? Esimesed 11 aastat käisin kokku võib-olla kolmel kontserdil, nüüd on viimased kaks aastat passiga olnud, et siis jah, nüüd on kontsertid rohkem. Millest selline muutus? No rikkaks sain vahepeal. Vikerraadios tülitele, kuidas mööda sööd, helklas? Oi tere. Tere vikerraadio. Väga ilus oli väga rahulikult, aga ilm on selline, natuke halb, et võiks olla nagu rohkem päikseline aga muidu rahulik niiskele teiega õhtul, kui tulime. Aga muidu tore. Miks just selline valik, et folgil ööbida telgis? Siin on mitu aspekti, muide esimene aspekt, mida mina panin tähele, et kahe 50-st saab ühe jalane kahe viiekümneid samma perimeetri alasse ka, ehk siis tasuta rohelisele alale ja mulla reaalset mõtet ööbida kuskil suvalises kohas telgi alguses on ka ilus või mis telgi all või õigemini puu all on kaks eurot maksma, et siis peale kahte sisse saada ja siis kui ma välja tulnud, aga sellega saab edasi sisse tagasi käia proovislaverst. Aga siin on tegelikult päris hea seal nende kemmelingi vetsu juures on isegi muretsetud seal pesemiskoht, kuigi see vesi oli joodav, aga hambaid pesta küll. Mis muidu folgifestivaliga all ma mõtlen selle festivali muusikapoolega, okei. Muusikaga väga sina peal nagu ei saaks öelda 100 protsenti kuuld nagu kuulen, nojah, selles mõttes, et ma väga fänn ei ole, ütleme nii, aga, aga mis siis toob ikkagi igal aastal festivalil inimesed ikka eksik inimesed, see melu, aga minu, mina, ma olen nüüd viiendat korda see aasta ja eelmine aasta möllud ja esimest korda ma näen, et on see aias süsteem pandud sinna ülesse ja minu jaoks on see melu natuke ära kadunud, kus olid loomingut, see väldib neid alaealisi, nii palju ja erinevaid igasuguseid isikuid, keda sa ei soovi näha linna peal, aga see kõige suurem tänav, mis seal kesklinnast on, kuni siis sinna varemeteni antides, siis see on nagu see melu natuke ära kadunud. Aga muidu väga rahulikult, väga rahulikult. Nagu ei ole enam, seda, ma ei tea, folkanic olemas üritused, üritused. Rohkem turvalisust on, ma vaatan siin telklaagris ka tegelikult aed on tõlkidel ümber ilmselt siin siin ka öösel mingisugust kitarri mängimist ja, ja õllejoomist, jalad. Seda ei olnud, seda, seda ei ole enam, seda vist ei tule ka, ma ei tea, ma loodan, et seda tuleb, aga varasemate aastate, kui ma ikka käin 2007 2008, siis on olnud seda ikka. Talutata saab üle elatud. Aitäh ilusat festivali, jah, aitäh. Kuidas möödus folgi telkla, see? Uni oli hea, aga mingi hetk läks natuke külma. Ja siis hommikupoole kuuled juba teiste inimeste hääli siis on ka natuke keerulisem magada. Mitmes aasta on folgil kolmas. Kas norskamine tuli kõrvalt telgist vä? Kuskilt ligidalt. Kas te olete päris nii-öelda haard, koor, folgifännid on teil lausa folgipass? On kyll folgi Pacia aga ei ütleks päris HS fänn olema mis toob järjest folgile kogu see õhkkond ja inimesed ja hea muusika kokku. Nagu need raskused, mis siin Belklas on, norskab naaber, võib olla, see siis ei häiri, nii palju ei ole takistuseks telkla sebimine, Nix folgiosa, see oli siis väike ringkäik folgi telklas Viljandi järve kaldal. Kui ma siin ringi vaatan, siis ma näen ka ühte viikingilaeva, mis sadamas ootab. Ilmselt saab selle ka Sinijärve peale sõitusid teha. Ja kui telkimisinfot veel jagada, siis ma küsisin äravas korraldajate käest ka. Nad ütlesid, et vabu kohti veel on. Et kõik need vabad ruudud, mis siin telkide vahel on, ei ole veel ära broneeritud. Seega on võimalus telkida siin valvataval alal ka nendele inimestele, kes täna veel siia Viljandi poole pärimusmuusika festivalile suunduvad ja kellel ööbimiskohta ei ole. Ringkäik on lõppenud ja me oleme taas oma väikeses stuudios pärimusmuusika aida kõrval ja uus külaline anga kohana, tehe. Tere, Juhan Bernard. Tere. Enne kui me kuulame ühte muusikalugu, mis viib meid teemasse, millest sina rääkima hakkad, siis sa oled nüüd kes, sest sa oled sündinud Rootsis ja väljast tulnud inimeste poolt, nii kummaliselt kui see ka ei kõla, selle termini leidmine on alati veidi keeruline ja, ja ka vahel natukene piinlikkust tekitav, ehk siis kas sa oled väliseestlane või välisrootslane või, või kes sa oled? Tegelikult tunnen ennast nii, et olin väliseestlane, on varsti viis aastat Eestis elanud ja see integreerumisega see tunne aina muudkui väheneb. Vetika. Nyyd nimetaksin ennast eestlaseks. Tore, sinu taust on meil nüüd teada ja et saaks kuulaja aru, millest me räägime, siis me räägime Pakri pulmatantsudest ja need tantsud tantsitakse sellise muusika saatel mille stiilinäite esitab kohe meile elusas vormis Kaarel Kõivupuu. Sellise muusika järel tantsitakse Pakri pulmas või või kuidas? Jah, Pakri pulmas tantsiti 100 ja ka ütleme nii, et need viimased Pakri pulmad olid peeti 1939 väikse Pakril, nii et aega on taga läinud mööda sellest ajast, kui neid Pieti ja neid hakatakse ära unustama. Miks sa seda asja ajad, sajad mingit asja, mis toimus enne seda, kui sina Jah seal on mitu põhjust, Stockholmis olin, juhatasin ka ühte eesti rahvatantsurühma mingi aeg ja, aga meil oli niisugune tihe koostöö Pakri lastega, et ma ütleme, pisin Pakri tants Pakri muusikat juba 30 aastat tagasi. Peale selle veel olid need Pakri pillimehed meil selle eesti rahvatantsurühma pillimeesteks. Nii ta ka eesti tulles siis kogesin, et üleüldse siin neid suurt ei tuntud. Tähendab, et Pakri lastega on selline asi, et seal saartel on kõik kadunud selles mõttes, et inimesed kolisid välja. Mis tähendab, et need mälud, need mis on kuuldud, mis on nähtud, on Pakrilt ära kolinud ja isegi see nii-öelda see ruumiline või see kohalik mälu on ka kadunud, kuna saared pommitati täitsa lagedaks. Ja siis ma tundsin siia tulles, et jah, kee siin rahvatantsu või ütleme, selle keskkonnas suurt sellest midagi ei tundnud. Ja tundsin ka, et need viimased nii-öelda elavad pillimehed ja inimesed, kes võiksid seda veel edasi kanda, nad on üle 80 ja kõige noorem on midagi 84 85. Nii et see hetk on ligi, et kui me seda nüüd ei hakka, hakka kirja panema, Mei õppi nendest siis ütleme siis on see kadunud. Eestis on ka käivad näiteks tudengid ka siit Viljandi kultuuriakadeemiast ju sellistel ekspeditsioonidel, kus nad siis uurivad mingist kohast. Äkki on veel võimalik kirjutada üles mõni tants, mida veel ei teata, või rahvaluule arhiivis tuleb välja mõni laul, mida ei ole uuesti üles leitud või olek Eestis mõni pillimees, kes teab mõnda lugu, mida ka ei ole salvestatud ja tänapäeval neid üles võtta, on ju kõik väga lihtne. Oma teadmised saad ju vaid arhiividest, millest. Jah, see on tõsi, muusika, ütleme Yess Veroots, eestirootslaste muusika on päris ütleme suhteliselt hästi dokumenteeritud nii eesti teadlaste poolt Rootsi teadlaste poolt Soome teadlaste Voobu Academy sellega tegelema. Aga mis on olnud puudulik on, on, et rannarootslaste tantsuvara on, on Rootsis tehtud kogumik Ruhnu tantsudest? Jaa. Üllodoomi tegi ühe tantsu, mis on seadnud ühe Vihterpalu tantsust ja nii see on jäänudki. Natuke kirjeldusi on olnud nii Oobo Academy kirjades sealt natuke taastatud neid. Neid Vormsi tantse ja ka nii et Pakri tantsude oli meil viimane, viimane. Võimalus, et peale seda, mis on salvestatud, mida arhiivides, on ka seda nagu rääkida, seda proovida nende inimestega, kes on elusalt seda pärimust edasi kandnud ja see on nii tähtis selle past, siis saab olla pärimustants ja meil ka Üks asi on see, nagu sa mainisid, et te loete mingeid kirjeldusi ja selle järgi hakkate õppima või teil on siis mingisugune noodikiri muusika kohta, kus siis pillimees õpib ära. Aga kui palju on teil kasutada üldse sellist liikuvat pildimaterjali, kus on siis üles võetud just nimelt seda, kuidas grill neid tantse tantsida? Tähendab pildimaterjali pole nii palju, meil on nuriskame Siiet disonniks filmis bakteri elu kirjeldab tehtud 33 kuni 35, mõni nendes aastates kindlat aasta ei ole sellest selle kohta ja selles Siis peale seda on Rootsis tehtud mõned salvestused, me oleme siin uurinud ja selleks on suureks abiks olnud ka viisard kiiret Rootsis, kellega meil on hea koostöö selles asjas. Ja võib-olla leiame vee all, aga ikka väga tähtis on olnud, et Stockholmis pakki rahvatantsurühm on toiminud, aga see on jälle, need on mõned paarid kõikonile ütleme 75 pluss. Ja paraku iga kord, kui ma seal käin, siis on aina vähem, kes suudavad tantsida, aga me oleme palju õppinud nendest ja me oleme intervjueerinud ja paneme siis nende filmide ja kirjelduste juurde ja katsume aru saada kuidas see käis. Seda võib vist võtta kokku sellise piduliku nimega emissioon. Sinu puhul? Jah, mul on tõesti see, ma võtsin selle südamelähedaseks ülesandeks. Aitäh Juhan Bernat, ma loodan, et natuke saime aimu Pakri tantsudest ja nüüd jällegi vahetame kõlapilti ja kuulame paar takti melanhoolselt meestelaulu kirsimäelt. Ta laule, aga Me kordame meie päevaküsimust, millele õigesti vastanute vahel loosime välja kaks folgipäeva passi pühapäevaks. Meie küsimus kõlab, mis pill teeb sellist häält? Laseme kõlada. Mis Pilse on, missiinstrument kõlab, kui teate, saatke vastase aadressil viker ät r punkt ee ja pange sinna vastase alla ka oma nimi ja mobiiltelefon, pane number kontaktiks. Seni on kuulajad saatnud meile ainult valesid vastusevariante, ma nimetan ka. Mis pill see ei ole, see ei ole kannel. Ei ole Hammond orel, see ei ole suupill ega Pippa. Ja veel kord on suupilli pakutud, see ei ole suupill. Jah, seda pilli mängitakse suuga, aga suupill see ei ole, sellel on üks konkreetne nimetas ja seda ootamegi õigeks vastuseks. Saatke õigeid vastuseid meile aadressile Iker ät, ERR punkt ee ei. Meie saate lõpus kell 16 50 orienteeruvalt siis loosime õigesti vastanute vahel kaks päeva passi pühapäeval sellele päevale siin Viljandi pärimusmuusika festivalil välja. Aga meie saade läheb edasi peole pikemaid kella, kolmeseid, uudiseid, siis on teiega endiselt ja taas tagasi siin eetris Tarmo Tiisler ja Arp Müller. Ja ehk jõuavad siis mikrofoni ette ka Margus, Jaanus Janssoni, Marko Matvere, kelle kontserdile me siin väikeseid lülitusi ka tunni jooksul oleme teinud. Loodetavasti õpetab Ando Kiviberg teile head kuulajad mõne toreda sünnipäevalaulu ja siis on meil huvi suhelda mari kalkuniga. Loodame, et ka tema jõuab Viljandisse järgmises saatetunnis. Ja loodame, et ka teie jõuate Viljandisse kunagi. Jah, sest tegelikult raadiot on küll tore kuulata ja me ei taha teid kuidagi raadiote juurest ära tõmmata, aga tegelikult, mis seal salata, süda ütleb, et tulge kohale ja, ja siis see on ikkagi see kõige õigem. Laseme uudisteni paar takti kõlada veel kirsimäe laval toimuvat. Eel eestiku koodi.