Kell näitab 15 kohe 15 minutit. Viker raadio jätkab Viljandist, kus on käimas Viljandi pärimusmuusika festival. Ja teile üritavad festivali meeleolusid vahendada Tarmo Tiisler ja Arp Müller. Meil käib ka kuulaja mäng. Me kordame mängu küsimust, sellepärast et õiget vastust endiselt ei ole aadressil viker. Et ERE laekunud, mis pill see on, mis instrument see on? Mis pill võiks niimoodi kõlada, meile on tulnud ainult valesid vastuseid. Seni seetõttu on veidi ka vihjeid, seda pilli mängitakse suuga, aga. Pilli nimi ei ole suupill, see on vana-hiina päritolu instrument, mis pärineb ühtedel andmetel lausa 2500 aasta enne Kristust. Ajast keiser ajast ja Hiina jutustuse põhjal võttis keiser seda pilli luues eeskujuks fööniksi. Pilli suu osa sümboliseeris linnu, nokka, õhukamber keha ja selle pilliviled tiibu. Me ei tea, kas see pill ka Viljandi festivalil sel nädalavahetusel kõlab, aga vähemalt üks Viljandi festivali artistidest ka seda pilli mängib. Mis pill, mille taustal kõlab, vastake viker R punkt ee. Aga kuulame natukene konservi pandud muusikat ka vahelduseks värskele pärimusmuusikale. Ansambel kollaaž oli üks esimesi, kes Eestis pärimusmuusikat tõlgendama asus ja kollaažile pühendatud tribuuti saab kuulata. Tänavu Viljandi festivalil vaatan kohe kavast ansambel pusle mis on siis mõeldud tribuudil ansamblile kollaaž astub üles veel kord laupäeval kell 18 Viljandi muuseumi hoovis. Aga meie kuulame päris originaalset kollaaži. Lugu nimega joodiku kutse. See on Hargla rahvalaulu töötlus. Meeli Veli tuur. Kas ta veel toores jää? Eriti lampidega lambale. Ei. Ta pri veidi rannal. Ei. Ta veidi vedelam. Tuleva nooreemilisi, ärgu ta poissi. Saar kultuurikool maantöödaar, kott ulgu. Katri. Lasteaeda tuultele kooles jää. Aga tegelikult. Kõrtsi Jecarte laugude kõrts, Lambapäev. Häälduli kutsi jai olla ja veel tööraha Tiia akna all. Või ka alla anda. Vähegi ma ime tundmatul koole lööma. Olla tri kõigega. Tule kodame näppi, mäe kool, et teist ei saa. Vikerfolk jätkab Viljandist pärimusmuusika aida otsas olevast stuudiost. Külaline on kohal, järgmine uus järjekordne külaline, tere, Ando Kiviberg. Tervist. Ma ei ütle sulle hetkel ette seda uhket tiitlit festivalil häälikuna sind siia, kus ta ütles, et just ütlesin põhjendus, miks ma seda ei ütle, aga me kutsusime sind siia selleks, et, et sa mitte ei räägiks, kui uhke festival taaskord on ja et sa esinejaid taaskord ei hakkaks kiitma, vaid. Sa oled selline huvitav ülemuse tüüp, et sa ise teed, paned ka käed külge, näe imet. Ehk siis sa, Meil oli suur rõõm olla hommikul koos meestelaulu õpitoas, kus sina olid eeslaulja ja mina olin noh, nii-öelda kordeballetis. Aga, aga lisaks äsja lõppes sinul veel üks töötuba, kus sa rääkisid inimestele, mida teha, sünnipäev. Me tegime seda koos folklorist Marju Kõivupuuga koos, kes avas siis selle sünnipäevade tähistamise tausta, et millal see on Eestisse jõudnud üldse see komme, kui pikk traditsioon sellel on ja võta kahe lausega seda tehakse. No sünnipäevade tähistamine on Eestimaal suhteliselt hiljutine nähtus ikkagi, et et kunagi, eks ole, kirikukalendri järgi inimestele pandi või ütleme noh kui, kui, siis usk oli inimeste eluliselt olulised tähtsamal kohal, kui sa tänapäeval siis lastele pandi nimesid pühakut järgi, eks ole, sellest ka siis olid olulised, olid nimepäevad, sest kaitse see pühak, kelle järgi pandi, see oli lapsekaitsepühak ja mõnikord pandi mitu nime, mitu kaitsepühakut, eks ole. Ja, ja tähistati siis Canime päevi. Nüüd kui see see sünnipäevade tähistamise komme tuli ikkagi mõisatest mõisnikud tähistasid muidugi üle viiekümneseid sünnipäev, siis muutus oluliseks inimeste elus talle vanast ja eks siis sealt ütleme mõisa teenete kaudu, kus rahva sekka see komme. Ja nüüd me tähistame ka päris väikeste laste sünnipäev, vanasti seda ei tehtud ja isegi see vanasti lõppes ära, millal see vanasti lõppes ära tegelikult enam-vähem eesti ajal. Et ja eriti oluliseks muutuski võib olla sünnipäevade tähistamine tegelikult olulisemaks kui nimelt tähistan muutuda nõukogude ajal väga lihtsal põhjusel, eks ole, et religioon lihtsalt ei olnud enam olemas, lihtsalt oli keelatud või ütleme siis niimoodi, oli põlu all või vähemalt mitte mitte nii-öelda ametliku elu peavoolus ja, ja siis muutuda oluliseks sünnipäevad. Ja nüüd, kus sünnipäevade tähtsus on meie elus jäänud, me oleme väga sekulaarne rahvast, siis siis need need sünnipäeva tähistatakse kaasajal sageli nende eeskuju, ärgem mis meile jõuavad televisiooni ja massimeedia vahendusel, ehk siis see, mis on angloameerika kultuuris peavoolus, meid ka mõjutab ja kipuvad need laulud nüüd olema väga siis ühesuguseid üks lauljaid ongi, eks paistab, mida naisterahvas ja me otsustasime seda repertuaari rikastada. Ega sa ei taha ometi öelda, et me tähistame sünnipäevi valesti? Seda mina ei oska, ma arvan, et see võiks olla. See põld võiks olla avaram, lihtsalt mitmekesise, mitmekesisem. Aga avardada natukene raadiokuulajate jaoks ka seda sünnipäeva tähistamise ampluaad, siis kas sa võiksid ka raadiokuulajatele praegu vahendusel ühe toreda sünnipäevale? Teeme ühe laulu, see on see sama laul, mida ma tegelikult laulsin rahvaga. Festivali avamisel. Teeme tähendas seda, et saatejuhid laulavad kaasa, laulavad. Saavad kaasteie raadiotite taga, ärge häbenege, et võib-olla kui te olete kuskil kontoris, kolleegid, imelikult plakatid vaatanud, ärge selle peale mõelge, saad toredal sünnipäevalaulu endale, praegu laulame koos autoroolis samamoodi, kas siis ei vaata ju kõigepealt, eks ole rahulikult laulda. Nii, ja lugu, nagu ma ütlesin, pärit Siberi eestlastelt, ehk siis sellelt sellelt rahvalt, kes läks vabatahtlikult Siberisse tsaariajal nii-öelda parema elu lootuses, nendel nemad võtsid kaasa hulga siis oma kultuuri siit Eestimaalt. Ja nendelt selline lugu. Muideks esimene rida võib laulda kahte moodi, kuivõrd no see rida võib lõppeda sõnaga mees, kui lauldakse meesterahvale või sõnaga neid, kui lauldakse naisterahvale, nii laulame, lepime kokku, et mees, mees, hea valik, avalik sünnipäev, sul jõudnu armas eesti mees. Ja kui on sõbrad tullu tervitama siin ja on sõbratu, err vitama sind, tervist Sulle, too me ei söödameest. Võta tervis vastu, sünnipäevalaps, võta tervis vastu, sünnipäevalaps, sellepärast ka hoolerõõmus. Et sa sünnipäeva. Et sa sünnipäev vaeva näha, saad kingiks sulle too oma sõpruse võtta, kingid vastu, sünnipäevalaps, võtta kingid vastu, sünnipäevalaps, selline lihtne ja südamlik lugu, mina küsiks kohe, et aga miks me seda ei laula, see laul väga, see Õnne soovime, sul oleks kuidagi halb laul. Ja aga või no lõppude lõpuks on ju meil kõigil meeles kindlasti. Ta ei oska oili õla, jah, ja pidurid ei ole kehva kehva pidulaual mitu torti reas? Pidula vormitu torte reas, väga tore laul. Keerukam lugu on, ma ei tea, kas meil on aega hetkele, võtame ühe veel. Üks keerukam lause raudselt kohe kõigile meelde ja, aga see on väga ilus, ma tekitanud huvi natukene sellist. Võib-olla hakkab keegi kuskilt netist otsima, guugeldama või midagi ja see on selline lugu. Suur laulu ju Malva Mui mul loomaga on, laena. Luu Me võimas laine võiks hinge ja ta lapsa silma tööle säär ka sul alganud ju see elu. Ka meie peres lauldakse selle lauluga kõik siin juba lapsed üles. Äge tore. Niisiis tasub osaleda folgi õpitubades. Muidugi ma arvan küll, põnevad on põnev on, annab hea tuju ja sa saad, saad midagi säärast, mida sa saad oma edaspidi oma elus igapäevaselt rakendada. Siis on ju tore. Kuulame jälle ühte helikonservi, see on buda folkbänd, Ando, ole hea, juhata sisse ja miks need inimesed on kutsutud siia tegelasel? Ta on kaasaja kõige minu arvates kõige karismaatilisemaid Parema kõige muljet avaldama avaldavama ungari pärimusmuusika pundiga. Ja, ja nende repertuaaris valdavalt on, on tantsulood, sellised pulmatantsulood, nii et et ütleme, kui, kui ikka tuju on kehva, siis need poisid teevad raudselt hoiu jaoks on väga lihtne. Ja elavas, esitades taas siis pühapäeval kell 16 allegoka telgis Ahhaa tänavatel ka. Ja muidugi Emmdee kaevumäe laval ja kuulame siis muda folkbändi ja täname, Ando Kiviberg tulemast mikrofoni ette. Aitüma teilegi, aitäh. Meil on Viljandis nüüd hea meel tervitada vikerraadiomikrofoni ees järgmist vestluskaaslast. Tere, mari, kalkun. Tervist. Festivali teema ja pealkiri on tänavu, püha müristus. Mida sinu jaoks võiks tähendada, püha müristus. Püha müristus. Ma arvan, et see seostub v esimese asjana kõigi loodusnähtusega müristamisega äikesega välguga tormiga. Ja võib-olla muusikas seostub mingisuguse sellise võimsa võimsa kogemusega või, või võimsa juurte tunnetusega. Ma arvan, et nii olekski kõige õigem öelda. Ja siis, kui need kaks asja veel omavahel kokku saavad ehk siis näiteks muusika ja müristamine, minul on päris mitu sellist kogemust oma kontsertajaloost, siis see võib veel eriti põnev kogemus olla. Kui tihti juhtub seda, et see kontsert on väga õrn ja habras, noh nii et, et ei taha näpuga katsuda, kija ei, ei julge hingatagi ja siis on püha müristus Tegelikult ma arvan, et seda juhtub isegi tihemini, et selleks, et, et sees inimeste sees müristada ei, ei pea sugugi kõva häält tegema või kärtsu mürtsu ilmtingimata. Et see, mis puudutab, võib tihtipeale olla väga vaikne muusika või väga vaikselt lauldud või mängitud muusika samamoodi tõesti. Sinu ja Rumorunny kontsertkava, mida te esitate siin folgil, kannab nime tee Ilo ja tähistab teel olemist. Räägi sellest kavast. Palun diilo on tehtud koostöös minu uue ansambliga runo run, selline rahvusvaheline punt Helsingist, muusikud, kaks soomlast ja üks austraallane. Ja diilo on jah, selle kontsertkava selliseks kandvaks talaks või läbivaks mõtteks, et et see teel olemine nii elus kui muusikas on, on hästi oluline ja ja teelolemine muusikas väljendub eelkõige selles, et et me teeme neid lugusid sageli koos, sünnivad sellisest ühises loomeprotsessis ja ja seal on üsna palju improvisatsiooni kaasatud ja mõnikord juhtub seda improvisatsiooni ka kontserdil. Kuhu sa oma eluteel praeguseks oled jõudnud? Oma eluteel ma olen jõudnud tagasi Eestisse et vahepeal siin õpingutega seoses sai Soomes elatud poolteist aastat ja nüüd on kool lõpetatud, on ametlikult pärimusmuusika magistrikraadiga ja, ja nüüd ongi ees selline põnev muusiku elu. Edasi. Kui sa ütlesid, et sul on austraallane ka bändikaaslane, et kas tema ütleb ka runo Runny kohta runo run või ütleb rand nagu rand. Või, või on sul keegi juba hääldanud bändi nime, sellised? Jaa on küll. Run, oran või runo, run eesti keeles. Et see nimi ongi hästi avatud misiganes keele tõlgendustele, et väga palju ei ole veel selle koosseisuga jõudnud reisida, aga ma usun, et erinevatest kohtadest maailmast võib veel ehk tähendusi juurde korjata. Ma küsiks selle magistrikraadi kohta just, et sa oled hästi pikalt ennast harinud, nüüd aga samas heas mõttes, sa oled endiselt lihtne ja, ja selline vahetu muusik, suhtleja inimene. Kuidas sa seda teed? Mõne inimese kipub kõrgharidus ju ära rikkuma. Kuidas säilitada seda vahetust, kui kui sa õpid teaduslikult rahvamuusikat, saad teada kõik need erinevate keeruliste nimedega teooriad selle kohta kas sellist vahetut loome balangut ära ei, ei või rikkuda või. Tegelikult tänapäeval see pärimusmuusikaharidus ei ole niivõrd akadeemiline, et sinna juurde lisaks teadmiste omandamisele, kuhu kuulub ikkagi väga palju ka just nimelt seda praktilist osa ja musitseerimist koos erinevate muusikutega ja ja kontserdite andmist erinevais paigus, nii et minu jaoks on see pigem nagu olnud võimalus vaadata natuke Eestist väljapoole, et mis, mis Soomes toimub, mis maailmas toimub ja, ja nii ma olen ka seda võtnud. Eks selle pärimusmuusikaga on ju ka nii, et mõnes mõttes on kõige ehedam lihtsalt naturaalselt, kas laulda või mängida pill, mis ei ole võimendatud ja siis minnakse samm edasi, pannakse traat taha ja, ja võimendus taha ja trummid taha ja ja siis see, see nagu läheb kogu aeg edasi ja siis mingil hetkel ta ei olegi enam see, mis oli alguses ja kuhu sina selle piiri tõmbad, kust maalt sa edasi ei lähe, kui sa seda muusikat enam ei, ei muuda? Ma ei olegi seda piiri tõmmanud. Siis ma arvan, et ma olen piisavalt noor veel selle jaoks, et, et veel neid piire otsida. Ja eks see on ikkagi puhtalt sisetunnetuse enda tunde küsimus, et et mis, mis tundub õige, mis tundub omane. Et mina senimaani väga palju ei ole mingisugust elektroonikat näiteks kasutanud, et kogu meie kontsertkava on ikkagi üles ehitatud häälele ja akustilistele pillidele, seal siis kandled ja kontrabass ja trummid, aga, aga just nende akustiliste pillidega leida näiteks heliefekte, et selleks ei pea ilmtingimata panema elektroonikablokke taha, et neid efekte leiab ka nende pillide enda peal ja, ja näiteks ammutades ideid kaasaegsest muusikast ja prepareeritud instrumendid ja kõik selline maailm on tegelikult suur ja lai. Sina tuled Eesti pärimusmuusika peale ja sinu kaaslased, kaks tükki, nagu me kuulsime, tulevad Rootsist, tulevad suhteliselt Austraalias ja, ja kõigil neil on oma mingisugune taust, arusaam pärimusmuusikat ja siis tuleb see ju kuidagi ühtseks saada, et see koosseis tööle hakkaks. Et paljude muidugi kaklete prooviruumis, et teeme niimoodi. Ei, me teeme niimoodi. No ma ei ütleks, et kakleme, et see on pigem nagu selline dialoogi vormis muusikaline arutelu, mis meie vahel toimub, et et muusikud on Soomest ja Austraaliast Tegelikult ikkagi Soome pärimusmuusikaruum kui selline on üsna lähedane eesti pärimusmuusikamaailmale või sellel vanal vanas mõttes, sest need keel on sarnane, eks ole, see muusikaline tunnetus on ka sarnane, et see, see on kindlasti teinud palju lihtsamaks seda suhtlust omavahel, aga samas jällegi meid Jan Ricki Tomson kontrabassimängija et temal on jällegi selline hästi suur maailma muusikapagas. Nii et kas ta siis omalt poolt lisab seda ja vodka Aafrikas üsna pikalt. Nii et sealt tulevad need erinevad sellised tunnetused nagu sisse küll. Mis sul praegu käsil on, kui ma helistasin üleeile sulle, et seda intervjuud kokku leppida siis sa ütlesid, et oled Moostes ja teed. Proovi just nii oligi. Me oleme siin kaks päeva pidanud, sellist harjutuslaagrit Mooste külalisstuudios maksis ja ja valmistanud ette näiteks kontsertiteks siin, Viljandis ja suvel meil veel mõned kontserdid tulemas, et suvi on selline hea aeg, kui inimestel leidub see paar päeva, et et koos mõtteid arendada, on nemad folgil käinud, ka nemad ei ole keegi enne folgil käinud juba kohal siin ja arvavad asjast. Just jõudsime tegelikult nii, et nad alles hakkavad seda asjast arvama festivalimelu siin nuusutama jah. Kas sinu materjalis plaati on kaotatud? Oodata on ja ikka, aga eks need asjad siis rahvusvahelise koosseisuga võtavad pisut aega, et kindlasti mitte enne järgmist aastat, et kes tahab kuulda, peab tulema kontserdile või siis kuulama Timoosid internetist videosid ka leidub internet. Ja me saamegi ühte näidet kuulata, praeguse on teehümne. Mis sa saataks, ütleksid sellele loole. No see on, ütleme nii, et minupoolne vastus loole diilo, mis on rahvalaul, ka see on see laul, siis on ise loodud muusika ja sõnad on tehtud koostöös Kristiina esiniga ja lõpus kõlab siis jupikene, sellest samast Võrumaalt pärit diilo rahvalaulust ka. Aitäh, mari, kalkun, kõlab teekõmin. Hääletamine siis just see hääletamine, kui seistakse tee ääres ja aetakse käsi püsti. Tahaks, et keegi kinni peab ja siin punktist A punkti B viib, on üks ütlemata tore tegevus ja ma millegipärast arvan, et enamik raadiokuulajaid on kunagi proovinud hääletada siis, kui oldi noored ja kui on nii palju aega, kui ei muretsetud kõikvõimalikke maailma asjade eest, siis ikka ju võeti ette vahel selline rännak, et et mindi lihtsalt ei vaadatud bussiaega, vaid mindi ühest kohast teise lootuses, et keegi odavam ka mõistagi ja selle folgi ajal toimus lausa hääletusvõistlus, kus siis? Kuna ma nüüd täpselt reegleid ei tea, ei julge lauset siinkohal edasi viia, aga arp käis hääletusvõistlusel kohal. Mul on hea meel ka. Satub spordivõistlustele ja kuidas tal nüüd hääletus spordivõistlustel läks, seda saamegi kuulata. Esmaspäeva hommikul algas Tartus Pirogovi platsil tudengit igasuvine hääletusvõistlus. Kas tunned maad järjekorras juba kolmeteistkümnendat korda ja selle võistluse käigus tuli võistlejatel segapaaridel nelja päeva jooksul pöidla küüdiga läbida sadu kilomeetreid mööda Eestit ja selle võistluse organiseeris Tartu üliõpilaste looduskaitsering eesmärgiga propageerida hääletamist kui loodussõbralikku liikumisviisi ja tuua ka laiema avalikkuse ette hääletamine. Ja selle nii võlud kui ka ohud. Ja võistluse finiš oli neljapäeva õhtul kell 19 Viljandi pärimusmuusika festivali rohelisel laval ja õhtul siin ka auhinnati parimaid. Kokku jõudis finišisse õigeks ajaks kaheksa paari ja ma räägin nüüd hääletusvõistluse võitjate Lauri lasimeri ja Kadi Pähklimäega. Mis teile võidu tõi? Raudselt see oli enesekindlus ja loomulikult ka varasemad kogemused. Mitmes aasta see oli siis teil? Minul oli teine. Ja minul neljas. Mitu kontrollpunkti ja mitu kilomeetrit teie läbisite? Kontrollpunkte oli 34, kui me nüüd just ei valeta. 57-st 57-st see aasta nad olid eriti tigedad oma kontrollpunktidega, et kui varasematel aastatel sai autost maha astuda, teha võib-olla pildi, võib-olla äärmisel juhul oli seal kaks-kolmsada meetrit, siis see aasta oli ikka kaks, kolm, neli kuni viis kilomeeter metsa sisse trampida. See aasta oli väga raske rada. Mitu kilomeetrit üldse siis autodega läbi sõitsite? Kuula PISA arutada, et kui alustasime tartust, liikusime Võru kanti edasi, läksime siis Pärnu Pärnust liikusime alla Haapsallu, tegime kolmandal päeval Kärdlas ringi peale jõudsime õhtuks Kuusallu ning peale seda liikus, hakkasime liikuma folgi poole, et praktiliselt poolele eestile tegime ringi peale ikkagi Me autoga sõitsite, oi kes seda oskab öelda. Päris mitmega, milline auto oli kõige kummalisem seal, kus me pidime tibudega olema parditibudega koos veoauto kastis või kuidas siis ei, sellise sõiduauto, kus oli hobutreiler, oli taga ja tagais oli lihtne peal tibud. Parditibud. Minul oli au nende pardipoegadega koos sõita. Kuidas muidu üldse peale võeti, kuidas Eesti autojuhid hääletajaid peale võtavad? Üldjuhul ei ole neil midagi selle vastu, et marsruudi valikuga läksin natuke alt, seal ida pool oli kärsasild, oli remondis, mis on küll suure magistraali peal. Ja loomulikult ka ilmataat mängis meile vingerpussi, et esimene päev 100., et vihmane ilm on nagu hääletajale niuke, miinuseks aga teine, kolmas neljas päev, päike paistis. Ilm oli soe, autojuhid lahked, et liikusime väga ilusti, et mitte küll nii kiirelt, kui ise oleks tahtnud, aga siiski väga ilusti. Kui pikk selline kõige pikem sunnitud paus oli, kui pidi lihtsalt tuima näoga tee ääres seisma hääletama hääletama ükski auto peale ei võtnud. Ma arvan, et meil on niimoodi ei seisnudki, aga Hiiumaal Me kõndisime üks 15 kilomeetrit, et jõuda sihtpunkti. Lihtsalt ühtegi autot ei olnud või. Seal on pigem olid need turistid ja autod olid inimesi täis kindla intervalli tagant, nad läksid siis, kui oli praam tulemas ja vastu tulid loomulikult siis, kui praam sadamasse saabus. Et selline, nagu siis see kogemus mitte viimasest trammist maha ajada, siis me pidime ikkagi jalutama tuli kuskil 15 kilomeeter kokku. Kes siis kõige parema meelega peale võtavad, teil peaks olema mingisugune isiklik kogemus ja statistika juba lausa ka välja kujunenud. Kui üks neiu ja noormees kahekesi hääletavad tee ääres, siis millised autod, millised juhid, mis soost, kui vanad võtavad kõige paremini peale? Ma arvan, et rekkajuhid võidavad kindlasti kõige rohkem selle võistluse. No mina ütleks, et need veokajuhid, need võitsid lihtsalt mu kaaslanna südame, aga mina leian, et tegelikult see sugu ja vanus ei määra, et kas sa oled nüüd noor või vana, mis, nagu on jutust seal autos vesteldes välja tulnud, on see, et enamus on ikkagi, kes on ise üliõpilased olnud. Et teevad siis kas oma karmavõlga tagasi, et kui nemad olid üliõpilased, neid veeti ühest kohast teise või siis ühesõnaga nemad on need, kes on siis vanad üliõpilased ja nüüd siis autoomanikud, kes võtavad peale Ma olen kuulnud, et naisterahvad, kui on üksinda autos, kui juhivad autot, ei julge hääletajaid peale võtta. Teie kogemus Võiks öelda, et müütan kummutatud, et niisugust asja ei ole, et võtavad ka ilusti peale, et noh, kindlalt on neid halbu inimesi ka raadiotes on ikka seda reklaami tehtud ka, et see hääletusvõistlus osad inimesed on kuulnud ja kui ta iga aasta samal ajal on siis juba nagu inimestel rutiinne sildiga inimene on tee ääres, siis on teada oja näe, jälle needsamad inimesed. Et tunti ära kusjuures see aasta, et teise paari poolt, et eelmine aasta oli sõidutatud ja siis oli hea niuke jutulõng üles leida. Et naised võtavad ka peale, et ei ole need eesti naised midagi nii häbelikud, et võtavad ikka hääletajaid peale. Kas nelja päeva jooksul midagi seiklusliku ka juhtus või? Ei no ainuüksi võistlusel tulek on niuke rutiinist väljamurdmine. Aga. Röövisite näiteks kas kusagil heinas haual või tegelikult heinasaadu siin eriti enam ei ole. Esimene päev olime ööbikuoru laululaval, teine olime siis võrkitkedes, mis meil endal kaasas olid. Kolmas olim, sõbra juurde jõudsime selles mõttes, et meie enda töö on niukene militaarne, et selles mõttes meil ei ole nagu see midagi erilist, et kehtestas erialalt olete, mina olen kaitseliidus, valvemeeskonnaülem. Ma olen ka kaitseliidus, aga personalis Siis ei ole ime, et selle hääletamisvõistlusega ära võitsite. Kui hakkasite neid viljandile lähenema, kas siis täna oli juba palju hääletajaid siia Viljandi poole just nimelt folgil tulemas, kes ei ole kuidagi võistlusega seotud? Ei kusjuures ei näinud ühtegi ühtegi konkurenti, aga siis lihtsalt folgil tulijat? Ei ei näinud küll seda tendentse. Huvitav, miks nii ma kavatsen, sõitsin täna Viljandi poole, üldse ei oleks hääletajaid, hääletajaid on üldse vähemaks jäänud. Tõesti sel aastal me ei näinudki hääletajaid, eelmine aasta oli küll jah, aga sel aastal ei olnud neil näha, kas ise teie muidu hääletate ka võistluse väliselt mine häise. Mina võtan pigem neid hääletajaid peale. Elame Tallinnas ja ei ole nagu seda hääletamispõhjust. Nii, aga auhinnaks saite nüüd folgi passi ja täpselt nii, mis plaanid folgil siis on? Kusjuures ei oskagi öelda, et kolm aastat on nagu võidetud, ükski aasta ei ole ise jõudnud siia, et arvatavasti me see aasta naudime seda folkikaga ise, et vaatame, mis üritusse on. Aga ootused folgipeole? Ei oskagi midagi oodata, on esimene kord siiski. Noor daam tahab seda, mis seatavatratav näha, et seda arvatasti. Me näeme nüüd homme ja ka pühapäeval. Niisiis ma rääkisin Lauri lasimeri ja Kadi Pähklimäega ja kogu selle hääletas võistluse kohta, kes tahab lähemalt vaadata, siis looduskaitseringpunkt blokspot punkt com on see lehekülg, kus on üleval rohkem infot ja kogu graafik ka võistlejate liikumise kohta. Ja selle saatetunni lõpu jätame mängima ansambli ülemakstud rentslihärrad. Saiu saate alguses kell neli, teistel lubatud Tarmo normaalet kindlasti ühtelugu kuulame. Ülemakstud rentslihärrad esinevad täna öösel siin Viljandis lennukitehases Tarmo Noormaja, Lauri õunapuu, niisiis. Linn Eimine aimas Oligarh. Ai, mina armu, vaid. Väga nii kuivaraadi sain mina armumaid öelda.