Eelmisel nädalal tõusis uuesti kõneks rongiliikluse taastamine Tallinna ja Haapsalu vahel. Ideed toetasid nii majandusgeograaf Hardo Aasmäe kui transpordianalüütik, Hannes Luts ja isegi Majandus-Kommunikatsiooniministrilt Johan Partsilt tulnud kommentaar oli pigem rongiliik kluse taastamist toetav kui maha laitev. Täpsemalt jutt käib siis elektrirongi käimapanekust Tallinna ja Haapsalu vahele kõige juures üks aga nimelt ütleb majandus-kommunikatsiooniminister ette Haapsalu ettevõtted, inimesed ja omavalitsused võiksid pead kokku panna ja projekti valmis kirjutada. Praegu mingit projekti selle idee teostamiseks või algatamiseks ei ole olemas, meil on nüüd telefonil Lääne maavanem Innar Mäesalu. Öelge palun, missugust projekti majandus-kommunikatsiooniministeerium Läänemaalastelt siis nüüd veel ootab, sest ma saan aru, et läänlased on oma initsiatiivi aastate jooksul korduvalt ja korduvalt demonstreerinud. Arvan, et silmas on peetud algatust kui niisugust koos vastavate toetavate uuringute ja, ja tegevustega. Ehk siis mis on maavalitsuse võimuses. Antud juhul on teemaplaneeringu algatamine raudtee trassi asukoha mõttes siis uuringu esitamine kommunikatsiooniministeeriumile, mis on meil olemas ning kõige tipuks siis ka ettepaneku tegemine praegu kooskõlastusringil olevale transpordi arengukava 2014 2020 eelnõusse. Ja seda kõike me ka teeme. See uuring, millest te rääkisite, see on teil juba valmis, piisab ainult esitamisest. See on meil valmis, see on meil ka kodulehel üleval, sealt tulemustest nähtub, et see projekt teatud positiivsete stsenaariumite korral ehk siis selle raudteeliiniehitamise korral on sotsiaalmajanduslikult tasuv. Oleneb sellest, kui palju inimesi siis kolib ümber kas bussidelt või autodest rongi sõltub sellest, kui tihe reisirongiplaani ja nii edasi ja nii edasi. Raudtee võeti 90.-te aastate keskel Tallinna ja Haapsalu vahel üles, aga väidetavalt on seda raudteetammi hoitud ja hooldatud. Kui te rääkisite teemaplaneeringust, siis kas see tähendab seda, et raud tee taastatakse samas paigas ja samas muldkeha ulatuses, nii nagu ta enne üles võtmist oli? Põhimõtteliselt küll täpselt nii oligi, et omal ajal, kui raudteeliiprid üles võeti, siis selle maa säilitamise otstarbel ühelt poolt aeti sinna kergliiklustee tervise tee tänu sellele on olemas ütleme siis Haapsalust kuni Riisipereni täies pikkuses tamme. See on üpris heas korras ja hooldatud seal peal praegu inimesed liiguvad, kes siis algse kes jalgrattaga. Aga võib-olla selle teemaplaneeringu käigus tuleb mingi koht või mingi lahendus, kus tuleb teistmoodi teha, aga suurest luust jääb ta ikka samasse koridori. Kui rongiliiklusest rääkida, siis tuleb ju vestelda ka nende inimestega, kes reaalselt ronge haldavad. Kui suurt huvi on elektriraudtee selle projekti vastu üles näidanud, et olete te nendega ka suhelda? Jah, oleme käinud kaks korda elektriraudteejuhtidega üldisest tollase juhikaadi Kauleriga rääkimas praeguse juhi Tarmo Ansipiga rääkimas ja enda mõtet nagu tutvustamas elektriraudteehuvi on olnud väga positiivne suhtumine. Mad oleks huvitatud sellest Te ütlesite veel, et teie taotluse, et uuringud, ettepanekud tuleks esitada võimalikult kiiresti, et need pääseksid arengukavasse, mis hõlmab aastaid 2014 kuni 2020. Ega selle kõigega pole hiljaks jäädud. Ei ole selle, me teeme selle nädala jooksul ära, ehk siis tegelikult jah, lähema ühe-kahe päeva jooksul, nii et sellega on aega täpselt lõpuni. Kui suurt toetust tunneb maavalitsus kodanike algatus rühmadelt, sest me teame, et on olemas vähemalt üks üsna tugev surverühm, mis on Haapsalu raudteesõbrad. Kohaliku kogukonna toetus on ääretult tugev ja igal sammul igapäevaselt tuntav. Kas suhtlesin Facebookis või sa oled inimestega lihtsalt kokku, et ma ütleks, et oma maavanema pooleteist aasta jooksul aja jooksul, mis ma siin olen olnud tööl ei olegi teist sellist teemat, mida tihti tuleks käsitleda, et raudtee teema number üks igas mõttes. Me täname intervjuu eest Lääne maavanem Innar Mäesalu Me oleme nüüd saanud telefonile Haapsalu raudteesõprade hulgast pro Aita Mölderi. Teie mõtlesite kleebised välja selleks, et toetada rongiliikluse taastamist Tallinna ja Haapsalu vahel. Kuidas need kleebised välja näevad ja kes neid on tulnud endale võtma? Liba sügisel tekkis see mõte, kuidas aidata ja toetada Haapsalu raudtee taastamist ja siis tuli mõtet, et teeks kleebised, mida saaks siis kleepida autoakendele või tavaakendele või mis iganes, kes nagu tahaks ja selleks tuli appi disainer, ain Saare, kes siis disainis selle Haapsalu toetuskleebise ja minu arust oli see väga kenad disainiga ja väga rahvale vastuvõetav. Ja ikka on tuldud teie käest küsima, et tahaks neid veel ja veel võtta, et autoaknale või kuskile mujale. Ja alguses oli ikkagi iga päev, ma ainult sellega tegeles ringi ja nüüd ka järjest küsitakse, ma olen postiga saatnud inimestele ja käiakse küsimas ja käivad noored just nimelt eriti noored inimesed, noored pered ja ka nende vanemad käivad küsima selliseid, et toetada Haapsalu raudtee taastamist. Inimesed käivad ju ühe autoga mitmekesi Haapsalus, Tallinnas tööl. Ja käivad alles ükspäev tuli üks noormees või lapse isa ja ütles, et nemad sõidavad neljakesi Tallinnasse tööle ja see tähendab seda, et üks autojuht sõidab siis nädal aega ja teine siis nädal aega ja nii nad sõidavad edasi-tagasi, et ikkagi oma perega koos Haapsalus olla. Sest kuna on väiksed lapsed ja nad mõtlesid selle peale, mõtle, kui tore, kui me saaksime varem koju ühesõnaga rongiga oma pere juurde tulla. Samuti on olnud ka Martnas siin maakonnast, kes käivad kuskile Keilasse, jää rummus või kus nad käivad tööle kleebiseid tahtnud, ütles, et me tahaksime ka sõita, et mitte ümberistumistega, et me tahaksime ka, et oleks-Läänemaal selline rongiliiklus perede jaoks hoiaks müüa peresid koos. Siis teisel märtsil tänavu Te osalesite ja õigupoolest ka korraldasite ühe väga huvitav üritused, tuletame veel põgusalt sedagi meelde. Tekkis jah, niukene, jälle meie sõpruskonna mõte, ideed, et no kaua ikkagi jõuame oodata, et mingisuguseid märke nagu ei tule kogu aeg ootasime, et äkki tuleb, et pannakse arengukavasse meid Skidki, et mingit vastust tuleks selle meie tahtmisele ja siis mõtlesime, et hakkame panema siis siserööpaid maha ja siis saimegi, laenasime helisid ja laenasime puitu ja me tegime kõike panimegi raudtee praktiliselt maha. Üritusest oli palju osavõtjaid ja lapsed võtsid osa ja minu arust oli see väga asjalik üritus, sest kõigil silmad särasid. Mõtlesin, et kas tõesti tuleb meil raudtee. Litomeetrik saite maha panna? Täpselt ei mäleta kuskil sõda, meetrit panime maha meie raudteed. Nii et see ei ole päris õige, et majandus-kommunikatsiooniminister nüüd ootab, et Läänemaal tekiks kodanikeühendus, kes selle eest seisab, sest et see ühendus on juba ammu Mu olemas. Ja seitsmeteistkümnendal jaanuaril tänavu allkirjastasid Läänemaa omavalitsuste volikogude esindajad ja vallavalitsuste liikmed lisaks veel ka Lääne- ja Hiiumaavanemad ja riigikogu liikmed ühispöördumise sinnasamasse ministeeriumisse, et rongiliiklus saaks Tallinna ja Haapsalu vahel taastatud. Loomulikult intensiivne töö on toimunud vähemalt juba kaheks Sa kui mitte rohkem aastaid, mida alustas juba meie arenduskeskust, pluss veel inimesed. Me käisime koos, kui viimane rong Tallinnast tuli, otsime alati seal raudteejaamas öeldakse uut rongi ootamas, sest me leidsime, see on meie meie tõsine soov ja kuna ma elan eesti maali, kuna ma elan Läänemaal, kuna Lääne peetakse võib-olla nagu öeldakse ääremaaks, siis ma ei taha olla Läänemaa ääremaal, sest et ma olen rohkem väärt. Meie inimesed on seda rohkem väärt. Ma ei räägi endast, aga ma räägin meie inimestest meie noortest. Mul ei ole lihtsalt sõnu rohkem midagi öelda. Sest see raudtee tuleb, ta peab tulema, sest ta on olnud siin ja see on meile väga vajalik. Haapsalu raudteesõprade nimel rääkis täna uudis plussis, Aita Mölder.