Tere õhtust, kell sai kuus ja Päevakaja teeb kokkuvõtte reedest, teisest augustist MINA, OLEN Tõnu Karjatse. Kohalike omavalitsuste valimiste eel kinnitavad kolm suuremat Eesti erakonda. Eraldi kampaaniat, muukeelse valijaskonna meelitamiseks nad korraldada ei kavatse. IRLi Tartu piirkonna üldkogu valis uue juhatuse ja kaks võimalikku linnapeakandidaati. Need on Margus Tsahkna. Peeter Laur son. Politsei liiklusliin üks neli, üheksa null null töötab juunist üleriigilise liinina. See vähendab koormust politsei lühinumbrile üks üks null. Eesti satelliit ESTCube üks pääses kosmoseprügist, kriimustustetab USA president arutas seadusandjatega Ühendriikide Numi programmide muutmise eesmärk on muuta luuretegevus senisest läbipaistvamaks. Itaalia endise peaministri süüdimõistmine on tekitanud spekulatsioone peatsest valitsuskriisist. Tuleva aasta laeval toimuv raudse eesriiderattaretk, mis läbib ka Eestit. Retk viib läbi 20 riigi ja on ligi 10000 kilomeetrit pikk. Haanja maal on käimas suitsusauna nädal, mis tipneb homme kohalike saunade külastamisega. Sündmus on mõeldud neile, kes soovivad suitsusauna taasavastada ja proovida ehedas keskkonnas ta nagu saab õppida ka suitsu. Sano renoveerimist. Kunagise hea uue Heli festivali vaimsust kannab edasi kõue helifestival, mis toob lisaks ajaloolise mõisaatmosfääri. Kõue helifestival algab homme peaesinejateks Jimmy tenor ja lubamberne ennek. Soome MM-ralli liidriks tõusis prantslane Sebastien Ogier. Ilm läheb ilusamaks nii öösel kui ka homme on oodata vähese pilvisusega sajuta ilma. Sooja on öösel 12 kuni 17, homme päeval 20 kuni 26 kraadi. Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene saatis rahandusministeeriumile ettepaneku, et see töötaks välja ühtse aruandlussüsteemi riigieelarvest toetust saavatele projektidele. Nõgene ütles, et praegune aruandlussüsteem pole piisavalt riskivaba. Näiteks pole kultuuriministeerium viimastel aastatel nõudnud toetuse saajatel arvete ja maksekorraldust esitamist koos toetuse kasutamise aruandega. Sama pole nõudnud ka hasartmängumaksu nõukogu, kuid kultuurkapital seda nõuab. Nõgene märgib, et ürituste korraldajad võivad süsteemi korrastamatuse saada toetust ka mitmest erinevast allikast. Võib ka juhtuda, et samu kuludokumente esitatakse korduvalt. Kohalike omavalitsuste valimiste eel kinnitavad kolm suuremat Eesti erakonda, et eraldi kampaaniate muukeelse valijaskonna meelitamiseks naad korraldada ei kavatse. Arvamusuuringud näitavad, et Keskerakond hoiab Tallinnas populaarseima tei kohta 46 protsendilise toetusega. Seda eelkõige muukeelse elanikkonna abil. Margitrissak uuris asja lähemalt. Keskerakond küll kommentaare andma ei soostunud, kuid nii Reformierakond, sotsiaaldemokraadid kui IRL kinnitasid, et neil eraldi valimiskampaaniat Eesti ja muukeelse valijaskonna soosingu võitmiseks ei eksisteeri. Reformierakonna peasekretär Martin Kukk. Reformierakonnal ei ole plaanis teha ühtegi kampaaniat, mis on suunatud ainult venekeelsele elanikkonnale. Reformierakond tegeleb kõikide valijatega selles mõttes võrdselt, et meie ei tee vahet, millist keelt parasjagu keegi räägib. Vaid meie kampaania on suunatud kõigile Eesti elanikele kohalikel valimistel. Ja sotsiaaldemokraatide meedianõuniku Vadim Belobrovtsev kommentaar. Ma arvan, et kuskil 95 kui mitte rohkem protsenti nendest asjadest, mida otsustatakse kohalikul tasemel ja mida erinevad erakonnad lubavad valimis on ikkagi ühed samasugused asjad kogu elanikkonnale, sõltumata emakeelest või rahvusest või ma ei tea nahavärvist, seega enamus meie ettepanekutest lubadustest enne valimisi on kindlasti mõeldud kogu elanikkonnale. Ning IRL-i peasekretär Tiit Riisalo Meil ei ole nagu kahte eraldi poliitikat, Eesti poliitikat ja poliitikat, eks ole, jutumärkides, eks ole, et meil on ikkagi üks ühine nägemus ja programm, mida me tahaks realiseerida ja kindlasti osa sellest peaks olema siis kommunikeerime ka vene keeles. Sotsiaaldemokraatide esimees Sven Mikser on siiski öelnud, et vene keelt kõnelevate inimestega tehakse rohkem tööd piirkondades. Meedianõunik Belobrovtsev kinnitab esimehe sõnu. Kuskil aprilli-maikuus oli kalduv kraatlikule erakonnale üks selline kampaania, kus me just nimelt üritasime kohalikele vene keelt kõnelevatele inimestele ennast näidata ja öelda, et me võiksime nagu koos igasuguseid asju Eestis üritata, paremaks muuta. Ja vähemalt need andmed, mis on meile tulnud, näitavad seda, et see kampaania oli õnnestunud vene keelt kõnelevad inimesed panid tähele ja ma arvan, et tulevikus me jätkame samas vaimus. Reformierakonna peasekretäri Martin Kuke kinnitusel neil midagi taolist kavas korraldada ei ole. Reformierakonnal ei ole plaanis teha ühtegi kampaaniat, mis on suunatud ainult venekeelsele elanikkonnale. Reformierakond tegeleb kõikide valijatega selles mõttes võrdselt, et meie ei tee vahet, millist keelt parasjagu keegi räägib. Vaid meie kampaania on suunatud kõigile Eesti elanikele kohalikel valimistel. IRL-i piirkonna üldkogu valis uue juhatuse, pani paika linnapeakandidaatide nimed, piirateerinud reis räägib lähemalt. Isamaa ja Res Publica liidu eilsel piirkonna üldkogul seati üles kaks linnapeakandidaadi kandidaati, valimistoimkond esitas sellele kohale Margus Tsahkna üldkogu aga mai lõpus Tartu piirkonna esimehe kohalt tagandatud Peeter Laursoni. Lähemalt rääkis valimistoimkonna juht Jaak Aaviksoo. Tal on oma toetajaskond olemas ja selles mõttes, ega see üllatusena ei tulnud, küll erakond lõpuks ühe ühe kandidaadina välja jõuab ka eelmistel valimistel, oli Tsahkna mõlemad konkureerisid, Tsahkna küll oli pea 10 korda suurema häältesaagiga, aga ka siis niisugune konkurents olemas, nii et selles selles ei ole ka midagi uut, aga Margus Tsahkna on, ma arvan, riigikogus sotsiaalkomisjonis teinud väga head tööd ja ma arvan, et tal on linlaste toetus täitsa olemas. Võimalike linnapeakandidaatide arutelul käis Aaviksoo sõnul läbi veel teisigi nimesid. Oli õhus ka Ene Ergma, Jaak Aaviksoo ja Toivo Maimets, aga need kõik erinevatel põhjustel ei pidanud mõistlikuks sellele kohale kandideerida. Mul on, nagu öeldakse, leib laua peal hetkel ja kahte ametit pidada. Margus Tsahkna ütles, et otsus kandideerida on teil põhjalikult läbi mõeldud ning vajadusel on ta valmis jätma praeguse töö riigikogus ja elu Harjumaal ning pöörduma tagasi Tartusse. Kevade lõpus või alguses minu poole pöördus ka erakonna esimees Urmas Reinsalu küsimusega, et kas ma oleksin valmis ka päriselt minema ja eelmised kohalikud valimised näitasid, et minu poolt kogutud 4000 häält pädis lähevad mulle väga selge sõnumi, et Tartu inimesed oleksid valmis vahetada, võib olla ka seekord ja kuna ma ise olen põline tartlane ja mulle läheb väga hästi korda see, mis Tartus toimub, siis kindlasti tuleksid Tartusse. Milliseks hindab oma linnapea kandidaadiks saamise võimalusi Peeter Laurson? Ta on juhatuse pädevuses, mis vastvalitud juhatuse pädevuses ja väike arutelu koht, kes meist siis lõpuks jääb või hakkab linnapea kandidaadiks. Eilsel Tartu piirkonna üldkogul valiti juhatusse peale Peeter Laursoni, Margus Tsahkna, Jaak Aaviksoo veel Ene Ergma, Jaanus parkala, Ennu Sepp, Argo Annuk, Kaspar Kokk, Toivo Maimets, Jüri Kõre ja Tarmo punger, juhatusest välja senine piirkonna esimees Christian Mogra. Tartu linnavolikogu esimehe kandidaadiks seati üles Mihhail Lotman, Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkonna juhatuse järgmise koosoleku aeg on veel kindlaks määramata. Piret Errbreis Tartu. Politsei liiklusliin üks, neli, 900 sai teist korda teha kokkuvõtteid üleriigilise liiklus liinina. Enne seda tegutseti mitu aastat, ainult Lõuna-Eestis. Riina Eentalu rääkis liiklusliini projektijuhi Valdur Bildeniga. Niisiis kõik, kes hoolivad turvalisest liiklusest eesti teedel võiksid meelde jätta numbri 14 900. Politsei liiklusliini projektijuht Valdur Pilden, mida on kaks kuud üleriigilise liinina näidanud Need mõlemad kuud on enam-vähem samale tasemele nüüd jäänud. Kui juunis registreerisime 888 teadet liiklusliini poolt, siis juulis 879 teadet. Mis te nendest numbritest arvate? Kui võrrelda eelmise aastaga, siis on inimesed märgatavalt aktiivsemaks muutunud mitte ainult tänu sellele, et on nüüd põhjast, läänest ja idast toonud meile kõnesid juurde, vaid ka Lõuna regioon andnud meile rohkem kõnesid ja kui nüüd vaadata rikkumiste poole pealt, siis kõige rohkem on nägemisprobleemi inimestele muret, teen järgmisel kohal on ohtlik manööver ja joobnud juhtidest on meile juunikuus antud 41-l korral teada ja kui võrrelda juulikuuga, siis on praktiliselt sama, sellega küll nüüd liiklusliin otseselt ei tegele, et me anname selle kohe edasi politsei juhtimiskeskusele, kui nüüd on tegemist ikkagi ilmselgelt ohtliku rikkumisega ja sellisel juhul jääb ikkagi politseipatrull välja. Aga muidu teie helistate, selgitati välja, kes oli, helistate juhile ja räägite temaga asjad sirgeks. Kergemate rikkumiste puhul nendel puhkudel me võtame sõiduki valdajaga kasutajaga, võtame ühendust, tuletame siis sellele juhile meelde elementaarseid tõdesid liiklusest. Kas sellele ka pööravad helistajat tähelepanu näiteks alaealised motorolleriga rallijad või, või näiteks jalgratturid, kes ei täida just reegleid? Noh, ütleme vähe on selliseid kõnesid Mida te soovitate inimestel, millele nad võiksid tähelepanu pöörata ja teile helistada? Liiklusliin ootab teateid liiklusoludest, mis võivad viia siis liiklusõnnetuseni, võtame kasvõi ohtlik manööver, ristmiku ületamine, punase fooritulega suunatuleta, reavahetused, turvavarustuseta, laps autos üle pideva joone möödasõit, selliste pukkide kindlasti ootab, liikluslinn ootab teateid ja me saame juhtida siis nende sõidukijuhtide tähelepanu sellele ja üldjuhul enamus teeb ka sellest vastavad järeldused. Praegu töötab liiklusliin kella seitsmest hommikul seitsmeni õhtul. Kas öösel ei rikuta reegleid? Praegu liikluseni tööaeg on selle järgi määratletud, et kuna on nagu suurem koormus meil teede peal ehk siis hommikul, kui kodanikud lähevad tööle ja õhtul, kui tulevad töötajate kadaka, need need ajad kataks ära. Kui ma nüüd olen siin vaadanud ka, et palju nagu öösel kõnesid peale tuleb, siis ega neid eriti tule öösiti liiklus liinil. Liiklusliin on tublisti abiks politseitöös, leiab Valdur Pilden. Suur osa sellest koormusest, mis muidu läheks üks, üks, nullile võtab nüüd kanda liiklusliin 14 900. Eesti tudengisatelliit pääses napilt kokkupõrkest kosmoseprügiga, mis oleks satelliidi hävitanud. Margit visak räägib lähemalt. Täna hommikul kell 10 null seitse sooritas tudengisatelliit SQ püks Eestist ülelennu Se toodeti teatud ärevusega, kuna mõne päeva eest sai satelliidi meeskond USA kosmoseoperatsioonide ühendatud juhtimiskeskuselt hoiatuse. Et satelliit võib kokku põrkudes prügipilvest pärineva osakesega. Mis siis tegelikult juhtus, annab teada projekti juhendaja Mart Noorma. Juhtus õnnelik juhus, et see jäigi lähedalt möödalennuks viimaste tänahommikuste andmete järgi siis 245 meetri kauguselt kosmoseprügi ohakene möödus meist ja meil endil ei ole võimalik seda kaugust hinnata, mida me saame hinnata. Satelliidiandmete põhjal on see, et satelliidi pöörlemisandmed ei muutunud, see tähendab, et isegi kõige mikroskoopiliselt kontakti ei toimunud. Meie satelliidid kena elu ja tervise juures. Mis aga oleks võinud juhtuda? Kui Eesti poleks saanud pihta umbes kilose metallitükiga kiirusel umbes 40000 kilomeetrit tunnis ja kuna teadupoolest kokkupõrkel loeb hävingu, tekitab energia, mis põrkes vabaneb. Põrkel oleks vabanenud energia nagu 14000 püssikuuli samaaegsel tabamusele, ehk siis kui oleks laulnud, et väiksemgi kokkupõrge siis oleks Eesti loomulikult hävinud täielikult. Ent täna hommikul saadi USAst järjekordne hoiatus. Eesti tudengisatelliit pole veel lõplikult ohutsoonist väljas. Juba kahe päeva pärast, neljanda augusti hommikul on järgmine lähikontakt India ookeani kohal, kus SUP orbiidiga satub väga lähestikku ühe Vene kanderakett tükk, mis on seekord juba 30 korda suurem kui täna hommikul lähedalt möödunud prügiosake, kuid õnneks praeguste hinnangute kohaselt möödub ta meist umbes neli korda kaugemal kui täna hommikul, ehk siis umbes 900 meetri kaugusel. Pühapäeva hommikul kell kaheksa 35 India ookeani keskel umbes ja meie saame infot selle kohta, kas läks õnneks siis umbes samal ajal pühapäeva hommikul kusagil mõned minutid peale kümmet. USA president Barack Obama arutas Ühendriikide seadusandjatega vaidlusi tekitanud interneti jälgimisprogrammide muutmist eesmärk Edward Snowdeni poolt avalikustatud jälgimistegevus senisest läbipaistvamaks. Kohtumisel osalenud senati liikmed nõustusid, et ameeriklased peavad teadma, mis toimub ja saama tagatise, et nende privaatsust pole rikutud. Ühe võimalusena nähakse reforme jälgimise info päringutaks luba anda kohtu koosseisu määramise korral. Praegu valib sinna kohtunikke ainult konservatiivse mõtlemise poolest tuntud ülemkohtu esimees John Roberts. Itaalia ekspeaministri Silvio Berlusconi süüdimõistmine ülemkohtus süvendab poliitilisi pingeid Itaalias. Sealsed päevalehed kirjutavad, et valitsusliit võib laguneda. Samas on koni toetajad teatanud, et Berlusconi juriidilised mured ei saa valitsusele takistuseks. Vaatlejad peavad aga kahtlaseks, kas peaminister Enrico leta suudab kontrollida oma demokraatlikus parteis süvenevat rahulolematust sellega, et koalitsioonivalitsuses ollakse koos süüdi mõistetud maksu petturiga. Demokraatide esindaja, kas ka ette valitsusele on vaja väljumisstrateegiat ja et uued valimised tuleks korraldada juba paari kuu jooksul. Rooma paavst Franciscus kutsus nii kristlasi kui ka moslemeid näitama üles vastastikust austust ja tegema lõpu ebaausale kriitikale. Üleskutse kirikupea isiklikus läkituses, millega ta õnnitles moslemeid nende püha paastukuu ramadaani lõppu tähistava püha puhul. Läkitus oli adresseeritud kogu maailma moslemitele ja kuigi Vatikani esindajate sõnul on õnnesoovide saatmine tavaks juba 67.-st aastast, on samasuguse isikliku pöördumise varem lisanud vaid Johannes Paulus teine. Tagasi koju Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini mälestuseks loodud bareljeef avatakse 22. augustil Tallinnas Patkuli trepi juures Nunne tänava alguses nii teatavat bareljeef loomise algatusrühm, MTÜ Mälestuse initsiatiiv, tiiv bareljeef avamisele on oodata ka Boriss Jeltsini leske naina Jossif Forna Jeltsini bareljeef autoriteks on New Yorgis elav skulptor Ernst Yestney ja noor eesti skulptor Renee Reinu. Mäe aasta pärast toimub raudse eesriide retk, mis läbib ka Eestit. Retke eestvedaja, Saksa eurosaadik Mihhail Kramer on Eestis, et tutvuda rajaga. Riina Eentalu räägib lähemalt. Michael kraamer tahab tuleval Roostal korraldada rattaretke mööda kunagise raudse eesriide lääne piirit. Läbi sõidetakse ligi 10000 kilomeetrit Barentsi merest kuni Musta mereni. Eestis kulgeb rattarada piki põhjapiiri Narvast Tallinnani ja siis edasi lõuna poole. Mida see tuur endast kujutab, Mihhail kraamer? Hallaid 12 aastat tagasi sündis idee Berliini müüri jalgrattatuurist. Nüüdseks on sellest saanud populaarne turismisündmus, mis hõlmab ajalugu tutvustavat rattaretke aga õhtul näiteks ooperit või kontserti. Niisugune kombinatsioon linna turismist, keskkonnasõbralikkust, rattaturismist on praegu Euroopas väga populaarne, ütles Mihhail kraamer. Ka näitavad uuringud, et rattaturist kulutab oma retkel rohkem raha kui tavaline turist. Pik Chanstu, löön estri, häving. See raudse eesriiderattaretk annab võimaluse tutvustada riike ajaloo kaudu kõiki riike, kus raudne eesriie rahvaid lahutas. Rattaretk läbib kahtkümmet riiki, millest 15 praegu Euroopa Liidu liikmesriigid. See on retk läbi Euroopa ajaloo, kultuuri, looduse ja poliitika ja huvilisi on juba isegi Ameerikast. See annab võimaluse süveneda raudse eesriide taguste riikide ajalukku, sest mõistmata ajalugu ei mõista ka tänapäeva erakonna Eestimaa rohelised juhatuse liige Marko Kaasik, kuidas Eesti osaleb? Kuna Eestis on tugevad rattaretkede traditsioonid, nagu me teame, siis ma loodan siit rohket osa võtta, noh see on muidugi terve aasta aega ja, ja selle aja jooksul jõuab palju ära teha see retk ei, Toivo mööda suuri asfaltteid liigutakse võimalikult pikki piiri, meie juhul siis piki rannikut ja ja väiksemaid teid mööda, kus on rattaga mõnusam sõita. Tuleval aastal toimuv raudse eesriiderattaretk tähistab kolme tähtpäeva. 100 aastat möödub esimese maailmasõja ja 75 aastat teise maailmasõja puhkemisest ning 25 aastat raudse eesriide langemisest. Haanja maal on käimas suitsusaunu nädal. Igor Taro lugu Haanjamaa suitsusauna nädala õpitoa raames lahtivõetav saun on üle 100 aasta vana. Teda on purenud nii ajahammas kui ka asjaolude kokkulangemisel hooletusse jäämine, kõneleb sauna renoveerimise juhendaja Andres Ansber. Ta on mingil hetkel kasutusest lihtsalt välja jäänud, katus on olnud läbi mädanenud. Vihm on peale sadanud ja see on hakanud siis palki ülevalt mädandama ja siin all on ka selles mõttes näha täiesti tüüpviga. Ratsionaalsem ja lihtsam oleks ehitada uus vana palk on olnud aastakümneid ilmastikutingimuste meelevallas ning värskelt metsast võetud materjal peaks kindla peale kauem vastu. Emotsionaalne väärtus välja arvata, siis on see täiesti mõttetu tegevus traditsioonide ja, ja meie meie sellise mineviku ehituskunsti säilitamine on tegelikult kõik üks suur emotsiooni. Üks vana saun kannab mitte vaid mineviku ehituskunsti, vaid ka selle püstitanud perekonna lugu kõneleb sauna omanikolaagu. See see on mehitajate ökovski katse teist 1000 aasta vahelduva sellega tuhandeil aastatel, kuna endine küla oli siit natukene kuskil 500 meetrit kaugemal ümbre suure läte ja palja toda kui naksilaki ehitama, siis siis ehitatigi mu vanavana ehitiva siis siia teisele poole oma elamise ja ehiti, disan sinna mano talongide üsna Maike hing, vann, et tuua, kuid Etu ja nagu sa järjepidevus asjale. Aga mul endal on suitsusaun vanast ajast olemas ning see läheb poja elamise juurde, vanasti oli suitsusaun pigem vaesuse märgiks. Nüüd on Haanja rahvas oma saunade üle äärmiselt uhke. Haanja iga-aastane suitsusauna nädal on mõeldud eelkõige neile, kes sooviksid suitsusauna taasavastada. Kuigi sel aastal on siia jõudnud huvilisi ka Soomest ja Leedust, on väidetavalt Eestiski veel inimesi, kes pole elu sees suitsusauna kogenud, kõneleb suitsusauna nädala projektijuht tiivirausi. Et see on selline tõeline puhkus sõna tõsises mõttes ja samas toimub midagi väga olulist Haanjamaa jaoks ja üleüldse Eestimaa jaoks. Suitsusauna nädal on ka üks osa selle traditsiooni viimisest Unesco maailma kultuuripärandi nimistusse, mis on jõudnud praeguseks taotluse hindamise faasi ning saab ilmselt lähikuudel ka teoks. Igor Taro rahvusringhäälingule Haanja maalt. Festivalil kõue heli ühendab ajaloolise kõue mõisa ja kunagise hea uue Heli festivali atmosfääri. Kõuefestival algab homme Riina Eentalu, räägi lähemalt. Need kannab siis hea uue Heli vaimsust edasi kõue heli, mis pakub uusi, põnevaid värskeid soundi, esindades väga erinevaid muusikastiile, ütles festivali kunstiline juht Aivar transa. Esinejatest toob Aivar Tõnsa välja näiteks Jimi tenori. Aga ta ei tule oma sooloprojektiga, et on uus trio koos Kalle kallima Joonas viipega. Siis veel Anžhanud mättad, aga ka Jarmo nootria, Taavi Tulevi uue projekti esitlus. Ja mõistagi on põnev esineja maailma kiireimaks pianistiks tituleeritud lubamermelnek. Ta on leiutanud sellise klaveritehnika, mida ta nimetab jätkuv tehnikaks, mis võimaldab kestvalt mängida väga kiiresti klaverit. Ilmad, käed väsisid ja see muusika, kuna ta nii kiire, siis ta kohati kõlab nagu, nagu elektrooniline ämbiat noodid enam ei ole eristatud, toodetava muutub selliseks nagu v hulinakse. Jah, see on üsna erinev tavalisest klaverimängust, tõdes luba mõrmelniakk. Avastasin, et mul on potentsiaali kontrollida oma sõrmi ja muusikat seda, kuidas ühendada mõlema ajupiirkonna võimed. See on peaaegu trantsentendaalne kogemus, ütles lubamermelnik. See ei ole lihtne, see nõuab harjutamist. Tavaliselt kontsert, pianistid peavad seda liiga raskeks, see tehnika annab mulle vabaduse, ütles pianist. Klaver muutuks nagu osaks minu kehast ja hingest. Mu sõrmed suudavad teha kõike, mis mul mõtteisse tuleb. See on uskumatu vabadus, millest ma tunnen lausa füüsilist rõõmu, ütles luba mõrmeline. Ja spordisündmustest teeb nüüd ülevaate Taavi Libe. MM-rallil tõusis 11 kiiruskatse järel liidriks MM-sarja liider Sebastian Noshee Volkswagenil, kes edestab norralast Fordi pilooti Mads Östbergi 3,8 sekundiga. Kolmas on soomlane Mikko Hirvonen Citroen-il, kes kaotab Ogier'le 12 sekundiga. WRC2 klassis Karl Kruuda viies klassi liidrile Jari Kedomaale kaotab ta minut 56,5. Juunior WRC arvestuses oli Sander Pärn 10. kiiruskatse järel kolmas Ta kaotas soomlasele Andreas Ambergile 33,2 sekundit. Rootslane Pontus Tiidemann edestas Pärna 8,8 sekundiga. Eile EM-valikturniiri avamängus võõrsil Hollandile kolme punktiga alla jäänud Eesti meeste korvpallikoondise peatreener Tiit Sokk tunnistas, et tervisehädade tõttu kohtumisest eemale jäänud põhimeestest Kristjan Kanguri, Siim-Sander venest ja Tanel Sokos tunti puudust. Ega ta muidu ei oleks nagu tekitanud, ma arvan, ei oleks, aga kuna siin oli taoline atmosfäär, et ei olnud mitte kõige jahedamat killastasin, siis vähem mängijate vähesus võib-olla oleks vaja noh, ikkagi pisteliselt nagu pikemat puhkuseaega anda, et see võib-olla natuke mõjutas. Aga üldjoontes ma arvan, et kõik, kes mängisid, mängisid oma osa hästi välja rahule, kindlasti võitlusaimet. Et ükskõik mis mõeldis kordagi pead, et kõik vööbikad paneme edasi ja seal oli taolisi nõrki momente küllaga ka. Et seal ikkagi, miks ka mul on silmas viis, kuus pall, mis olid meie käes tegelikult nagu ründelauas, nagu need rapudistati ja teised panevad korvi alt ära, see oli nagu lubamatuse nagu miinuspoolele siis. Pühapäeval võõrustab Eesti koondis Portugali. Barcelonas jätkuvatel ujumise pika raja maailmameistrivõistlustel sai biootor Dektarjov 50 meetri vabaujumises 22 koma 84-ga 32. koha. Eesti rekordist jäi tal puudu 47 sajandikku. Viimasena poolfinaali ehk 16 parema sekka aeg 22,25. Eelujumise kiireim oli prantslane Florian mana do, tema aeg oli 21 72. Türgis Izmiris peetaval 10000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril alistas Anett Kontaveit veerandfinaalis kuus. Üks, kuus. Üks taiwani tennisisti ja Swan Lee, kes omas turniiril viiendat paigutust. Poolfinaalis läheb turniiril kolmanda paigutusega Kontaveit vastamisi esimesena asetatud Tiia Jefimov aga, kes on maailma edetabelis 270.? Golfimängija Mark Suursalu võitis Põhjamaade profigolfisarja Eco Toure norra osavõistluse. Tegemist on tema ja üleüldse Eesti golfi esimese sel tasemel profivõiduga. Ja ilmast ka Merike Merilain, palun. Tere õhtust ka täna hoidis meid suures osas pilvevangis Venemaa loodeosas paiknev tsüklon, kuid pikka mõõda tuli lähemale kõrgrõhuala ning Lääne-Eestis taevas selgineb, esines ja öö jooksul selgineb siis ka mujal mandril ning saabuval ööl on meil siis selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Paljudes kohtades võib tekkida udu. Puhub loodetuul neli kuni 10 meetrit sekundis, sooja tuleb 12 kuni 17 kraadi. Homme päeval on ülekaalus päikesepaisteline ilm ja olulisi sademeid pole ette näha. Puhub loode- ja läänetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ning sooja tuleb 20 kuni 26 kraadi. Aitäh selline sai Päevakaja augusti esimese reede õhtul, MINA OLEN Tõnu Karjatse. Soovin teile meeldivat nädalalõppu.