Tere õhtust. Kuuendanud oktoobril sai uudistesaade Päevakaja 35 aastaseks. Juubelinädalal tal ringitas Eestit mööda päevaga ja hõbehall helibuss, milles päevaga endised ja praegused tegijad nüüd kohtumas oma kuulajatega. Järgmised kaks tundi pakume kuulata helikilde ja mõttemõlgutusi ringi. Reisist. Stuudios on Uno Maasikas, Hillar Nahkmann ja Urmas Loit. Heli tillutades magnetofonilt tervikuks operaator ana Rainberg, kes oli ka peali perenaine. Igat sorti muusikat, mis vaikselt voolab kirjate tõusma, teatud nii mahe hääl, liigutav, et oi kui silmad jälle lahti peamustubergivad ja kohati on päris uut ja kohati on hea. Ma heidan pilgu, aknad inetu ja unemaid laugele niraat. Ei lõunaegi, Rausa ei vaiki. No tule välja kasti, räägi Niki lauda ei näita hinded poledavaid hääl, kaks kohvitassi meie jaoks päev või õhtu käes tabloo ja läheb, on valmis Well jutte kuulamas Jabraadioetten, Subaru joru lugudes kõnn, nauditud on pool pere rõõmsalt lonkab koos elektron sellel. Hillar ütle mulle, mis sa arvasid siis, kui ma selle ettepaneku tegin, kogus ringreis kaasa teha. Mulle see ettepanek meeldib mulle. Reeglina meeldinud ja ja kui nüüd südamele panna, siis ma olen Eestimaal tegelikult ikkagi väga vähenenud. Olin käinud ja, ja näiteks meie esimese päeva peatuspunktid. Rakvere, Kiviõli on minu jaoks suhteliselt harva külastatavad kohad Kivilius, ma olen üldse elus esimest korda ja kogu see Kirde-Eesti kant on mulle suhteliselt võõras või tundmatu maa ja, ja seetõttu sellistes kohtades käimine pakub alati lusti, naudinguid. Sest et alati midagi selliste reidide peale leiad uut ja huvitavat ja põnevat. Uno Maasikas kogu reisi vältel nii palju, kui ma üritasin siis neid kuulama tulnud inimestele selgitada, miks sauna meiega Kaasas olid, siis ei suutnudki ma seda nii-öelda ammendavalt teha, nii esimene kui viimane kord panid sa mu paika ja ja oskasid nende üllatada nende motiividega, mil moel sa päeva kajaga seotud oled. No mingil määral muidugi olin jah, aga aga noh, ma peaks ütlema seda, et mind mind võlusse siirus, kuidas mind kutsus, ütles et mis ma teiega seal koos teeneks, ma pole ju miski raadiumise hoidjad. Ütles Urmas, laitada, sa sobid meile nagu maasikas, karu. Vabandust, vabandust muidugi. Aga see oli kuidagi nii siiras, eks ole 1000 kordama. Ja miks mitte? Ma arvan, ma arvan, et küllap ta minu peale tulite merigi määralgi. Ehk sellepärast, et ma nüüd vanuigiolengi natukene huumoriliidu Nemad liikmeks olnud ja, ja natukene raadios nalja teinud. Mõtlesin, et seda lugu meenutad, kuidas rahvale rääkisid, kuidas ma sind kutsusin, aga kuidas magaja seos tegelikult oli? Tegelikult alustas päeva, kajab Päevakaja vastutava toimetajana minu omaaegne klassivend prantsuse lütseumist ja, ja kui temal samas oma saate, ma olin nii nagu pooleti lahtise jala pääl, ma ei olnud see teine ja ja alguses sattusin tema juurde intervjueeritav ana ja hiljem kui suvel raha, vabandust, raha on alati vähe, rahvast oli vähe, siis, ja ma juba asusin telesse tööle, siis niuksed pühapäevased päevad ja mõned korrad sai ikka seda Päevakaja algust alustatud. Hiljem läks muidugi töötempo televisioonis ikka nii palju kõrgele. Suurt suuremat koostööd ei anna niimoodi meenutena. Aga nii palju seda sidet ikka oli muidugi liialdused ikka jälle meie raadiuse õpetasime välja, seisneb täie jõuga, kui jalad alla, see läks televisiooni ja see käib asja juurde. No ja mina siis ei olnud veel sündinud. Mida tegid Päevalehes, oli noh ja see ei ole sinu veelvähem minulgi. Katsume nüüd tagantjärgi mälusele reisi kaasa teha ja sekka kuulata, siis ka helikilde, mis on salvestatud. Alustasime Tallinnast suunaga Rakvere poole ja küll esimesed viperused tulid juba juba Tallinnast väljasõidul, aga Rakverre jõudsime ja ja missuguses Rakveres siis on meeles? No kui me Rakvere jõudsime, siis saame me kohe tunda raadio suurt mõjuvõimu rahvale me jäime natukene hiljaks, sest paarkümmend kilomeetrit enne Rakveret buss tegi esimese häda hädapeatuse ja, ja siis, kui me jõudsime sinna kohale, siis paljud Rakvere lased, kes olid meid vaatama-kuulama tulnud, teatasid, et kell kaks hakkab kohalikus raadios põnev olustikusaade, kus räägitakse mingitest pensionäride toetustest ja muudest asjadest ja seetõttu väga paljud inimesed eelistasid seda kuulama minna, nii et õppetund käes, et raadiosaadetega tuleb vahest arvestada ka oma ürituste läbiviimisel. Kuigi olen ise raadioinimesed, eks ole. Ja kohe esimestel kohtumistel oli märgata, et meid millegipärast tulevad kuulama vaatama vanemat generatsiooni inimesed ja nii oli ka see Rakveres ja praktiliselt igal pool kõikjal päeval olid meie kuulajaks vaatajaks pensionärid, õhtul selline lõbus keskealine seltskond. Eks ole omamoodi ka loogiline, sellepärast et kellel noorel inimesel siis keset päist päeva on aega praegusel karmil turumajanduse ajal ringi patseerida aga minu jaoks oli tegelikult Rakvere omamoodi ka kogemuseks ja, ja distsipliin pliini kepikeseksis kuklas. Selles mõttes, et kui me välja sõitsime, ma eriti ei uskunud, et nendele linnaväljakutele üldse meie reklaami peale keegi kokku tuleb. No mida kujutab endast mingi raadiobuss, mingisugused raadiohääled, keda see võiks eriti huvitada, noh, natuke mõtlesime või paarkümmend inimest tuleb, aga seal, kus juba Rakveres, et tegelikult on huvi üksjagu suur. Seda me kogesime hilisematel päevadel, kui päike ka veel pilve alt välja tuli ju üsna palju ja, ja sellistel puhkudel on nii-öelda täpsus väga oluline, noh, meie oma reisid ei olnud küll nii täpselt kui raadiused kuus piiksu ja, ja, ja signaal jookseb, aga me vähemasti hiljaks ei, rohkem. Oluliselt ei jäänud kuskile. Ma olen vist kõige rohkem kohtumas käinud niimoodi oma kuulajate-vaatajate just nimelt Virumaal ja Rakveres, Kiviõlis ja kuhu me sisse põikasime? Seal seal igal juhul need on, mul oli niisugune tunne, et ma seda rahvast tunnen ja olestama isegi Kiviõlis vaatasin pärast külast raamatut. Õhtul lõpupoole, siis siis tõepoolest 86. aastal vähemalt ma olin, seal on, see oli meie vaatevinkli periood ja ja siis me olime lausa noh, nädalavahetus isegi väike leivasaalis ja, aga, aga muidugi inimesed on muutunud, olud on muutunud ja, ja ütleme sellise noh, pisikese poliitilise ilkumisega, nagu me tol ajal peale läksime, siis siis sellega ei ole tänapäeval nagu suurt midagi teha. Nii et kohe esimesed kohtumised vähemalt näitasid mulle, kui sa suudad olla naljamees, siis ole seda ja jäta rahule jäänud, noh, igasugune poliitik. Mis mind Kiviõlis üllatus oli, eelkõige hommikul suur hulk jalgrattureid, kividele tundus olevat lisaks veel seal, et ümbruskonnas on palju hobuseid, suur jalgrattaid, armastav linn ja, ja vaata, et iga teine Kiviõli, kes hommikul meile nii-öelda vastu tuli, oli jalgratta seljas ja teine asi, mis meid lausa seal Uno maasikaga vahest Majas oli see, et soojustrassid on Kiviõlis maa peal ja teatavasti on Uno Maasikas ka väike kulinaaria, ta soovitas siis seal hakata kile all kasvõi sibulaid kasvatama, et nii-öelda vitamiini vaegust niimoodi leevendada. Nii et selles mõttes on seal ikka oma soe on ikka odavalt käes ja see annab ka tunda. Ja niisugust torude rägastikku, mis on maa peal kergelt Pinditud, nii nagu käsilasi. See muidugi võimaldaks visteerika palju odavamalt seda sooja seal, aga see ei ole mitte Kiviõli inimeste laituseks öeldud. Sellised lahendused olid siis, kui, kui teistmoodi nagu ei tahetud osatudki lahendada. Kõik oli odav käes, inimesed endiselt toredad. Ja kui üldiselt ju viimasel ajal Eesti linnainimene või ka üldse kivikarbis keskküttega inimene kurdab, et tal on külm talvel ja pannakse lisaradiaatorid ja ja mitu ammust selga siis see hotell, kus me olime öösel seal oli noh, niimoodi, et isegi kui teki peale ei võtnud seal niimodi Bortnana magad, siis siis higi voolas üle voodiserva põrandale, nii et see Kiviõli värk oli ikka sihuke kuum värk. Jah, linn nii-öelda vääris oma nime, ei, tundub, et õli piltlikult öeldes õli oma radiaatorite soojaks ajamiseks neil seal jätkus küll ja küll. Kiviõlis olime me Kiviõli pereklubis ja, ja seal siis Uno Maasikas korraldas väikese tõlkevõistluse, et kuidas vene keeles kõige paremini tõlkida. Sedasama Kiviõli ja teine kohanimi oli siis küttejõu. Iga inimene peaks oma kodukohanime või võiks kõige paremini tõlkida ja see oli, see oli täiesti. Mõtle, kui ilusad eestikeelsed nimed on ja Kiviõliküttejõu, eks ole, need on puhtalt eesti keeles pandud ja siiamaani siiamaani nad löövad ette ja, ja väga ilusti. Ja noh, siin on siis meie auhinna võitnud, võitnud tõlketöö Küttejõu on siis siin tõlgitud tooplywozzila tooplivossiila ja, ja siis teine sõna veel toposineeriks olla kütteomadussõna ja siis Siilats siis on jõumees, eks ole, see on siis sellises vulgaarse mas keeles Ambaal ja siis on nad küttejõu tõlkiks saanud toopos meie hambal. Ja Kiviõli on siis Maslow Kamynsk, Maslow kaametsliku lihtsam variant ja siis siin siis seda ma lugesin, ma mäletan seal saaliski raskuste käega nagu kergemini läheb puupull öösnikovojem Maslow kolhoosnike tantsimise, Bulaznica või ei tea jah. Kolhoosniku õe tähendab munakivi munakivi tänaval niisugune tänavakivi. Aga kivi oli pereklubile olevat teinud ka ühe hea teene, nimelt olevat olnud ju Kiviõli pereklubil sellel aastal raskus ennast kokku saada ja ja nagu neil ei olnudki noh, sellist suurt ürituste sarja välja mõeldud, aga tänu sellele, et raadiokohale tuli hakkas see pereklubi 400-st jälle tegutsema, nii et meist oli ka natukene nii öelda positiivses mõttes kasu. Ja ega me ennast kiitmast ei väsi. Ja üks omapära kohe esimesest pere õhtust või kohtumisõhtust hakkas kohe piiritusega kaasas käima ka need on valimisvõitlused. Mäletad, juba esimeses pereklubis meile meie üritus kasutati teatud nimekirjade tutvustamiseks ja kui me läksime nüüd Kiviõlist järgmine päev Tartusse, siis sealne elanikkond või kuulajaskond oli ju kohale tulnud, vaata et lausa ainult see asi meeles, et saaks teha mingit valimispropagandat. Linnapea Ants Veetõusme tuli kohe küsima, et kas see on sanktsioneeritud üritus ja ja, ja seal muudki esinemised, eks tekitasid seal pingeid. Ajaline rutasime natuke ette jälle oma reisi peal, aga tegelikult ju esmaspäeva neljanda oktoobri peateema oli ju Moskva, sest kui me välja sõitsime, siis me ei teadnud, kuidas asi seal Moskvas ikkagi laheneb. Ja väikekartuse uss oli hinges, et ega kellel meiega asja on, kui Moskvas asi läheb veel tõsisemaks, kui ta oli olnud pühapäeval. Ja noh, sina ja Uku toom olite siis nagu rusikas silmaauku esmaspäeval ja ja Kiviõlis masu lahti, kuulasin, kuidas ta ühe hingetõmbega 25 minutit rääkisite Moskva sündmustest ja rahvas kuulas umbes samamoodi sulady. Nojah, ise ei saanud ausalt öeldes aru, et oleks nii kaua rääkinud, kui poleks suuna maasikas, kelle peale näidanud, nii pikalt rääkida, aga noh, selline on juba meie töö ja nii-öelda nõukogude ajal ülikooli lõpetanud inimestena me tunneme Venemaad suhteliselt hästi ja Venemaast on hea tuua igasuguseid häid paralleele ajaloost ja nii edasi ja nii edasi mõlema tukaga olema ajaloolased. Tegelikult see minemast rääkimine on üpris üpris lihtne, vahest. Ja ma arvan, see rahvale isegi pakkus huvi, sest ega puht viisakusest ikka pool tundi igavat juttu ka nende vaikuses ei kuula, aga saal oli tõepoolest vaikne. Ja see oli nende päevade, eks ole tõesti, see oli suur sündmus ja, ja väga tõeline pinge, aga mulle tundus, et et Kiviõlist saadi kõige paremini sellest aru, et Moskva ei ole tegelikult nii kaugel kui kilomeetritega mõõk, eks ole, algab ju lausa siitsamast ja nendele võib-olla on see rohkem tunda. Eks tõepoolest tekkis niisugune küsimus, et, et nad ei ole mõtet eriti hõisata, et Jeltsin võitis selle, sest noh, iga võitja ajab oma vastased maalt välja. Küsitakse, kas meil oli vaja siiani Aspulaatoveid ja nende sõpru, eks ole, või, või siis demokraat, kui sealt kolinaga tulema oleks hakanud. Ja Kiviõli publik oli tegelikult üldse väga tänuväärne, sest et ega ju päris täpset ettekujutust, mida see ringreis endast praktiliselt kujutab, ju ei olnud kellelgi meist just sellisel kujul ja, ja, ja see soojus ja lähedus, mis, mida me seal kogesime, oli heaks nii-öelda algtõukeks kogu sellele ringreisile ja ilmselt on Kiviõlis selleks psühholoogilisi ja etnilisi põhjuseid. Muidugi me oleme seni rääkimata jätnud meie suurest sõbrast ja tegelikult magneedist meie reisil siin ansambel justament, kes küll ei esinenud tipprivistuse tipprivistuses. Aga nad olid igatahes teinud kõike ta tipprivistuses tulla saaks, sest reuma on ikka selline haigus, millega ei maksa nalja teha. Ja Toomas Lunge esmaspäeval oli kohal, kusjuures mõni päev varem oli Linnahalli lavale minemisest hoidunud, et seal mingi autasu vastu võtta, nii et selles suhtes oli justament ju meie suhtes väga sõbralikult häälestatud ja muidugi teisest küljest ilma Toomas Lunge. Justamenti on teistmoodi. Aja tundub, et justament on selline nimi juba, mis tõmbab rahvast kokku, mäletad, kui oleme Otepääl siis tuli osa inimesi meie juurde, et miks te Otepääl seda üritust ei organiseerinud ja miks ei toonud Otepääle justament mängima, et need olid, kes käis inimesed, kes tahtsid samuti nii-öelda justameni saatel jalga keerutada ja ütleme niimoodi etega. Gustame endil polnud lähedane, et selles, et meedikud juhtunud. Nii palju ka kuulama tulnud, mis mulle noh, eriti eriti meeldis, oli see, et et see on üks nendest ansamblites, mida sa saad vaikselt nokkida sealjuures eks. Nad mõjuvad väga hästi publiku pääle nii-öelda lava tagant, torkad seal kergelt ja pärast sai, täna sai ikka tugevasti naerda. See on popansambli niisugune tavaline käitumise viis, et noh et üksik rändur seal Baikali taga ja, ja ma ei tea, kus veel selle ja nüüd kõik korraga ora ja isa ja ema puhkavad mul ammu mulla all. No see täiesti rahvas tõenäoliselt ei ole ise tähele pannudki valsirütmis see kõik kõige mõnusam külavalss ja sinna juurde saab ju ka kõik korraga ja nüüd kõik koos. Ühesõnaga need need hõiked, nende laks endale meeldima ajaksid, leidsid nii päris kohatuid, kohti siseselt hõisata. Äärmiselt sümpaatsed reisid. Jaa. Aga kuidas nüüd jutuga Tartusse Tartu sai mõnes mõttes valimisteemale, siis ka minu süül, sest sest Madis Ligi, meie Tartu reporter kandideeris kohalikku volikokku, kuhu ta hiljem ka sai. Ja täiesti juhuslikult kohtasin ma raekoja platsil tuttavat kuningriiklaste ajaloolaste Aadu Musta, kes ka kandideeris ja selle kandideerimisest oli omamoodi põhjust juttu teha, sest. Aga see oli nii naljakas kui see ka ainukene masside organisatsioon, kus kandideerijatel keelati esineda ja kuidagi seda minu jaoks seni arusaamatult pentsikud olukorda tahtsin ma valgustada ja ja, ja Uno Maasikas, kas millegipärast esines ootamatu enese taandusega need, nõnda see jutt sinna valimiste peale kiskus, mida pisut etteheitvalt märki saared, ligimene, kroonika. Ajaloolane Aadu Must on ka kandidaat ja sinuga me arutasime seda teemat, et kui raadioinimestel ei lubata tööd teha, siis, kui nad kandideerivad, et siis võiks sama lugu juhtuda ka näiteks lihapoemüüjate või trammijuhtidega. Tõepoolest, kui trammijuht kuulutab välja järjekordse. Ta võib ju teha valimisreklaami sel ajal. Meil ülikoolis on asi ka natukene keeruline, asi on selles, et me peame töö ja poliitika lahus hoidma, see on igati tervitatav seisukoht. Mul on natuke raske. Ma kandideerin kuningriiklaste nimekirjas ja loen keskaja kursust. Ma igaks juhuks võtsin puhkuse, sest mine tea, äkki juhtub muidu lahendused, et keskjuures tuleb ikka juttu kuningatest, kuningriigist. Novõi, kuhu see sobiks, kuma hakkaks ta muu sõnaga asendama, näiteks öelda kuninga asemel loengus professor või rektor või midagi muud sellist. Ilmselt ülemused pahandaksid, kui tuleb juttu, et mõni professor on võimuvõitluses mõne teise sugulasi ära tapnud või midagi muud hullu teinud, aga Madis, räägime võib-olla päevakajast, sina oled, kui ma ei eksi, 78.-st aastast Eesti raadios ja kogu aeg päevakajale lugusid. Teinud mind võlub selle juures tempo vähendab alati on poeg seal kukil ja sellest võitu saamine jõudmine ongi tegelikult see võlu ja see, et sa pead ja oled eluga kursis. See on loomulikult ka kui nüüd siin tänase vihmaga meenutada, see oli nimelt see aeg, kui töökad kollektiivid võtsid vastu kõikvõimalikke kohustusi kõikvõimalikeks, sest päevadeks ja tollases Tartu elamuehituskombinaadis valmis siis mingiks oktoobrirevolutsiooni aastapäevaks santehniline kabiin mille kohta eesti keeles on ka teine sõna ja töötajad, siis helistasid meile ja, ja teatasid, et me oleme saanud suure töövõiduga hakkama, et valmis, esimene santehniline ka pihid. Koosnes oime lahkelt minna. Nonii ja tule, Urmas, sina sinnapoole. Mis on sinul ehk lõbusat juhtunud? Lõbusat, kas just lõbusat, aga ohtlikku küll ja seda võib-olla eelkõige seoses siin viimasel aastal eriti aktiviseerunud meie riigiisade visiitidega Tartu linna. Noh, paari asja võiks ju meenutada, kui riigikohtu avaistungil käis president Lennart Meri koos oma ihukaitsjatega siis peaaegu oleks ihukaitse poolt, kehavigastuse saab, mina ootasin siinsamas raekoja trepi peale alandlikult riigikohtu esimees Rait Maruste temalt ka paar paarile küsimusele vastust saada, kui äkki ootamatult välja sealt kohvikust president Lennart Meri ja tema umbes nii kahe poole meetri pikkune ihukaitse lihtsalt vajus mulle peale surudes mu vastus sedasamust seina. Ja teine moment, et kus ma osutusin, ehk Mart Laar ihukaitsjatest väledamaks oli, kui oli vaja teada seda fakti, kas Hain Rebas on tagasi astunud või ta ei ole tagasi astunud, see oli üks hommik, kui Mart Laar tuli siia Jaani kiriku juurde nurgakivi panema sellel renoveerimistöödele ja siis ma pürstisin, mikrofon õieli, ihukaitsjate vahelt läbi, nii et noh, nad ei suutnud Aadega ohud öelda. Kuigi jah, Mart Laarile pisut häbiks ehk see, et ta väitis, et tema ei tea midagi, kuigi paar tundi hiljem selgus, et Hain Rebas selle lahkumisavalduse andnud on. Ja avatud mikrofon tartlaste seas. Mina olen Hugo Raudsaar. Mida teie võite nüüd rääkida sellest elust siin Tartus ja üleüldse? No ikka vahest parem kui teispool Peipsid. Kuigi võiks olla seda Tallinna borrelemis nende võimumeeste vahel tublisti vähem, see võiks üldse olemata olla, ikka leppelikult tuleb asju ajada. Vireleb kõik, on tal pilla-palla, mis peaminister Laar seal naerma? Naerma. Poisikene, see kirjutas kuradi suurt ääri, mis ma tean, mis ta nimi oli, te teate, kuidas kirjutas artikli, kus meil on nüüd siis siseminister, on kurat siin. Lagle Parek, justiitsminister, metsavaht, kes oskab juhul jõulukuuske valida, see ajab ju naerma tätska, kogu maailm naerab selle üle, mida me tahame saada, mida üteldi mulle. Minu nimi on Urmas Kösti, mina nurisenud, meie valimiste osas. Nimelt mulle jäi väga pahasti, meenub, kuidas valiti meie president, praegune president Arnold Rüütel sai teatavasti märgatavalt rohkem hääli kui Lennart Meri kuid meri sai ikkagi presidendiks. Millise õigusega? Vaadake niisuguseid juhtumeid, võtavad isu ära valimistest osavõtmiseks ja, ja nüüd on lõpptulemus see, et minu tutvusringkonnas igatahes on üpris vähe inimesi, kes nüüd suvatsevad veel valimistest osa võtta. Ma isiklikult ja minu pere ei võta valimistest osa ja ma kutsun üles eesti rahvast boikoteerima neid valimisi, kuna see on kirbutsirkus eesti keeles üteldes. Nii, ja pisut siiapoole. Tamm Postimehega saame tuttavaks minale Urmas Loit, minul on Malle. Ja kõigepealt ma lähen õnnitleda Päevakaja tema juubeli puhul aitäh. Kui tartust rääkida, siis kõige, võib-olla kõige kurvemaks teeb haritlaste elu ja olukord praegu üldse Eestis. Kui me, haritlased peame kuulama seda, et kõige tavalisem tööinimene, kellel haridus ei ole vajagi ja kes saab oma oskused üsna lihtsalt kätte võib lihtsamalt ära elada kui haritlane, kes selle on teaduspotentsiaal ja nii edasi, kogu inimkonna meie eesti rahvapotentsiaal, potentsiaali tootja, siis on üsna kurb, kui me peame nüüd hakkama, silmad maas, käima ja mõtlema, kuidas me ikka homme leiva kätte saame. Mis ametit te peate? Õpetaja? Mina ei ole siiamaani päris täpselt aru saanud, et millest tuli see tigedus äkki? Sellepärast, et ma olen ise Tartus õppinud, eks ole sina Tartus õppinud ja, ja minul ei ole küll Tartus selliseid kogemusi ja Tartu koosneb nüüd mingisugustest, tigedast inimestest. Mikrofon on üks selline asi, mis mõnda inimest ahistab ja mõnda inimest Ta innustab ja annab talle julgust juurde ja ja vaata, kui osad inimesed jooksid mikrofoni eest ära, siis teised inimesed lausa ootasid seda hetke, millal sinna tulla või lausa palusid, oli ka neid, kes tahtsid lausa meile mikrofoni rääkida ja ja see on üks võimalus lihtsalt ennast nii-öelda murest vabastada, rääkida kõik ära, mis südamel on, et kergem hakkaks ja, ja võib-olla ka noh, näidata teistele, et ma olen ikka julge mees, julgen siin kõiki pikalt saata, kui inimesel ei lähe elu nii, nagu ta peab olema, siis ta muutub kurjaks minu meelest kogu aeg. Ja mõni inimene muutub lausa kogu maailma peale vihaseks. See olla vihane ainult ühe riigi valitsuse peale on selle juures isegi võib-olla väikene asi. Kas sa nägid seal noori? Ei käinud sinuga kohtumas, ei käinud valimist. Sellel peab olema üks niisugune mingisugune keelt, aga ka eakamad inimesed on loomulikult, eks nad olla igal pool natuke raskemas seisus ja ja Tartus selle juures on ju väga kõrge eakate inimeste juures haridustase. Ja, ja kui ikka tänapäeval on õpetaja on jäänud pensionile ja ei saagi enamik selle seda tööd teha, siis siis ma usun, et see mõjub käitumise peale või või oli ka ju seal, noh tähendab mina hoidsin küll ennast pisut selle avaliku mikrofoni ees vahel, aga mul tuli palju inimestega rääkinud ja ongi sellised kummalised asjad, et näiteks seal China Townis või hiinalinnas seal linn müüs korteri asustamisi õigusi. Ja nüüd inimesed ootavad vähematki teenust, majavalitsuse poolt elamuekspluatatsiooni valitsev, selgub, et need majad on üle andmata, need on teil endised sõjaväehambad kus ei ole vett, kus ei ole sooja ja nii edasi, aga ränk raha on makstud, eks linn on selle tasku pistnud või miks mitte nuriseda ei teagi, kuhu minna selle jutuga. Ja ma ei tea, võib-olla on minu seos nüüd pisut vägivaldne, aga Tartus väga suurelt võitsid hiljem valimistele pensionärid. Võib-olla siis on Tartu pööramas nii-öelda teist külge. No see on üldse öelda, öeldakse tartu ime jälle jah, pensionärid selle valimisvõitsid ja, ja nagu ma ütlesin, enamus meid, kuulajad, seal ka pensionärid. Ühesõnaga, pensionärid on aktiivsemad. Muuseas, nad on ka kõikjal mujal maailmas aktiivselt. Noh, võtame näiteks meil naaberriigis Soomes on isegi loodud pensionäride partei, ainult et pensionär kulub väga erinevatesse teistesse erakondadesse ja see, et olla teoreetiliselt peaks pensionäride partei näiteks hoomas valimised ära võtma, kui kui ta ühendaks tõesti pensionär, aga aga joontes pensionäre on seal kõigis igas erinevas parteis, aga mulle tundub, et Tartus seekord pensionärid suhteliselt tõesti oma read ühendada ja just mitte mingisuguste poliitiliste vaadete alusel, vaid just oma pensionäriks olemise alusel. Üpris. No ma ei, ma ei taha nüüd öelda, vanad inimesed ei saa millegagi hakkama, ärganud kuulaja seda arvakuga üpris noh, mul oli vaadata kui Tartus suur osa linnavolikogust koosneb nüüd ainult mis on ta siis nüüd 70 aasta vanustest inimestest, sest enamus oli kuskil 26 25 20 90. aastal sündinud. Ja noh, mul on tunne, et Tartu linna Rauli kogu vajab varsti küllaltki palju noh, kuidas nüüd öelda neid uusi liikmeid asendusliikmeid. Samas Viljandis näiteks vanainimesed, kes olid kogunenud raadio bussi ootama ja Viljandisse õnnetuseks see buss ei jõudnudki, sest et läks katki kumm ja ja organisatsioonilist seal remondi, millistel põhjustel buss Viljandisse jõudnud, jõudis ainult nii-öelda eelsalk minu näol ja siis ma üritasin seal üksipäini nelja tunni jooksul seda rahvast rahustada, sest et ja mul ei olnud ka täpset ettekujutust, kas Viljandisse buss tuleb või ei tule jaama siis kõige lisamata ja ja sõbralik ema. Vanainimestega ootasin 104 tonni, siis pidin ise ka Põltsamaal ära startima, jagasin neile siis kleepse ja pastapliiatseid, mida firma Roy oli meile väga kaunisti valmistanud. Ja, ja ajasin siis nendega juttu, siin võime kuulata helikillu sellest ja siin puudub selline kurjus. Ei tohi, ega siis kergemaks ei lähe. Pead ikka ise ka natuke olema rõõmsam ja äre, kannatan mõne asja ja kui olete, kui tohib küsida. Mina 79, varsti seal 80, pensionär sammu ja, ja midagi jõledat. Käisin metsas, seeni tõin, marju tõin ja näpud liiguvad mõnda kohta ja mõne sokipärija süüa, riideid olete saanud? Paljas olnud, ega kõht ka tühi olevat, mitte kahtlikumagic. Ja arvan, et edasi ka veel, niimoodi saab nüüd läbi kõik veel paremuse poole. Aga millest see tuleb, et mõned nii, noh, ärme ütle, et nurisevad, aga et mõned nii pessimistlikult suhtuvad oma elusse. Jaa, jaa. Olusse ei oska öelda, pisikesest peale kuue aastane oli karja, läksin 13 suve, käisin karjas. Kõige rohkem oli silku, see vist ongi selle antsele elujõu ja tähte. Naabrimees on mul ka siin, tema ei kurda ka kindlast. Jah, eks neid aegusel hullem tolku veel praegult on. Peaasi on ikkagi see, et inimene peab ikka uskuma nii tulevikku ja neuron ka elu küllalt raske olnud ma kuueaastaselt karja. Peale selle olin sõja sõja tegin läbi vangilaagrid. No kui praegu mõni inimene ütleb, et oi, nii vilets on neile süüa, aga nälga ega nälg on nii, ei saa elada, riiet osta ja ma ei ütleks küll niimoodi. Sõna nälg on pralt täitsa utoopia, seda pole olemaski. Pensionäril tõesti jah, raske on, aga ma ütleks küll niimoodi, ikka tuleb ots otsaga välja muidugi hiilgavalt elu olla ja ei saa ikka seda ikka tahes osta. Ei saa, mis ma mõtlen, et ma lähen nüüd poodi, vot see mulle meeldima, kui Watson ära. Tuleb ikka mõelda, et mida osta ja mida mitte osta. Aga läbi saab seda? Jah, seda öelda ei saa, et läbi ei saa. Aga inimene optimist olema, teie siin mulle täiesti üllatuslikult ütlesite, et meie elul läheb paremaks. Kas te tunnete seda? Need on, need on ja mis puutub, valitsemispuutub valitsuse liikmetel ja eriti siin peaminister Laari süüdistaks ühes ja teises asjas ja väga arvestame ikka sellega ta küllalt noormees veel jah, ja ausalt öelda tervise, valitsus õpib alles seda tööd minu arusaamise järgi ja mis nüüd 50 aastat on, ühesõnaga stagnaaeg vahepeal seisneb, kas tõesti, mis ühe aasta, kuidas valitsus kõik korda saab, seda üle maailma, ükski riik? Serveri üles ja üleöö ei saa ju, vahetavad kogu aeg, inimesed ei saagi tööle hakata ju, et midagi ära teha. Ja kui ma nüüd lähen sinna sõimlema, no kas see muudab asja või ei muuda? Mis sa arvad, millest selline kontrast Viljandi on ka lõuna pool. Mulgid. Väga tihti oleneb ju sellistel kogunemistel sellest kes mida esimesena räägib, kui satub esimesena rääkija selline tahtlikega, siis teinegi taha kiruma hakata, aga kui satub esimesena esimesena ja võib-olla teisena kadakaotsa just paar sellist, kes on kogu maailma peale vihased tihti isegi õigustatult, võib-olla seda ma ei eita, siis võtavad kõik tuld. Ühesõnaga, see on nii-öelda häälestatuse küsimus. Viljandi noh, ma ütlen, see mulgipõhi on natukene esimene tugevam seid lubagi niimoodi minna lihtsalt kurtma kellelegi oma oma asju. Ei meeldi trellid, karakkele MVP, arstile ei meeldi haiged, haigele ei meeldiks piim. President ei kuula rahvast, rahvale ei meeldi vaht. Vanale ei meeldi noored ja minule ei meeldi ka, mulle meeldib naer. Mullane leivaarmatuur olla veel, et kõik see, mis meie sees on kaunist. Pojale ei meeldi aus. Mõnele ei meeldi kul, mõnele ei meeldi. Ja mul tuli ei ole, kõik on võõrad. Olijatel kaob uttu. Meelejatel mälu ja väikest tuur. Olla v varmad? Olla võiks meie. Pankureleibeeri vaeseid Aetele ei meeldi, Boy pretele ei meeldi tatart ja taatonale võõras. Targale emellil toll ei taju. Koerale ei meeldi. Armas olla veel väikse mees, meie sees on kaunist olla nende toomata loonud. Teisipäevasel päeval räägiti väga palju valimistest võtab, ma mäletan, kui me pärast Tartut Otepääle jõudsime, siis sealt lausa küsida, et miks te eile ei tulnud. Eile panime Jaanus Raidali paika. Nii et inimesed ikka raadio Se usuvad, raadiojõud usuvad ja loodavad meie kaudu väga paljusid probleeme lahendada, mis võib-olla meie kompetentsi nii-öelda ei kuulugi. Ja sellest tuli meil õhtut üsna palju rääkida nendest juhtumitest, kui meil siin heliseb telefon. Roheline, mille numbrit ma siin eetris nüüd ei ütle, seda me kohapeal ütlesime. Sellel numbril keris tegema toru enam ei tõsta, sest me saame sellest torust ainult sõimata. Ja mis õhtute juures rahvale väga meeldis, oli see, et, et meie nimesid ju tuntakse, aga meie nägusid ei teata ja paljud ütlesid, et just tahtsime näha, et mismoodi need tuttavad, hääled ja nimed seal raadius välja näevad ja tuldi meid meid kuulama ja ega meie enda jutud õhtuti ei olnud ka selliseid tõsiseid, üritasime rohkem nii-öelda oma tööde ja tegemiste naljakamaid külgi esile tuua ja rahvale see meeldis. Mäletad, kui me Kiviõlist tegime intervjuud ja olime ära mänginud need toredaid lugusid, mida vist täna ka kuulame? Kus äpardunud saatelõigud, hoiakalased, äpardunud saatelõigud, siis meie intervjueerutav Kiviõlis läks vahepeal nii ähmi täis, et ütles, et pange nüüd see mikrofon kinni, tekkis kartus, et et järgmise tuuri hall võidakse tema üle naerma hakata, seda kuidagi soovinud. Kuulame siis näide äpardunud kohti. Nõutuks tegi teadmine, et ühelt poolt palju kirutud sarlatani oli kutsutud lahkel meelel kremlisse väetile, vanuritele, väetitele, vanuritele elujõudu, stimuleerima. Mida siis rahvas tegelikult uskuma pidi? Samal ajal, mil ettevõtlik. Noh, ja ma ei tea, mis perset ma loen pahastidena. Nõutuks tegi teadmine, et ühelt poolt palju kirutud sarlatani oli ometi kutsutud lahkel meelel kremlisse väetitele, vanuritele elujõudu stimuleerima. Mida siis rahvas uskuma pidi? Nii teine kasse ja ilma vigadeta? Ja oleneb mehest, kas ta tahab hommikul teha juba naisele heameelt või tahab ta selle üllatuse valmistada. Õhtul enne magamaminekut. Nii et majandusseemnega Sagro seal meil nagu volitatud seemneproovi võtja ja tema siis võtab selle talumehel ka proovi ära, siis ta kõigi eeskirjade kohane ja vormistab aktiga, toob meile sisse ja saab niimoodi andmeid siis teada ka siis talumehel pole vaja siin korduvalt meie juures käia ja ja, ja majantiga on nagunii side asjaajamine ja ta saab need andmed kätte sealt igal juhul hoopis kergemini. Aga seemneid on muidugi igal juhul vaja kontrollida, et meie külvaksime kvaliteetse seemnega ja mis, mis ka ei saagi suhtes paneb nagu juba ühe aluse, aga kas koduste abinõudega seda ei saa? Olgu ikkagi selge, selge, kelle mune Moostan meiega ilmselt peabki olema. Mida saab praegust, mida saab praegustel karjamaadel karja ja karjamaadel, jaga karjamaadel karjamaal karja. Võib-olla ütleksime nii jah, et praegu on hea tööd, väetist sulab kohe lämmastik, kui ta kuiva kolmid seal siis loomad söövad, eks ole. Ütleme, rõhutame siis seda, eks ole, ja kakras tühja. Jah, see on just see, mis täna tehtud. See on ikka hooletu ja kui hakata, kui hakata edasi lükkama ja kas seda küll, kas seda küll pole ette tulnud kuivaga väetis ja tüki väetisetüki ja loomad. Väetis jääb väetise põllu peale. Aga katsume nüüd selle Värska sutsu ka ära teha, see sinna ja meie jutt ei taha kuidagi jõud. Värskas ma esimest korda tabasin, et kõik need inimesed, kellel see kultuuritöö on elukutse amet. Need inimesed on kõige vähem muud tunud, tähendab, nad on elurõõmsad. Nad Nad organiseerivad, nad teevad, noh. See. Proua lõvi, no lihtsalt vaimustav, eks ole, ja ma ei tea, kas see sõir oli tema tehtud või mitterkesega, nii ilus vahetuseni oli meie toidulaual. Aga värskaga värskaganud muidugi. No sellest on ajakirjanduses nii palju räägitud, et ega Värskas häid päevi ei ole eriti. Ja pluss veel need samas käega katsuda piiriprobleemid ja, ja setu mured ja. Ja, ja tööpuudus ähvardab mustikas ja kukeseened vedas umbes välja sellel sügisel. Värska ei ole ju teab mis suur koht ikkagi, tegelikult on ikkagi suhteliselt väike kohta kauge koht, kauge koht ja harva sinna, võib-olla satuvad sellised kahjuks sellised toredad ringreisibussid ja ma olen siin isegi mõelnud, et võib-olla olekski pidanud ka mõningates teistes väiksemates kohtades rohkem peatuma. Võib-olla sealsetel inimestel oleks toonud nii-öelda sellesse halli argipäeva rohkem rõõmu ja lõbu. Värskas nõuti meilt ju aru, et kes mitmendat korda Värskas on, mina võisin rusikat vastu rinda taguda, ütelda, et mina olen teist korda ja mina ütlesin, et just esimest korda, jah, ja mina olin teist korda sellepärast, et esimene kord käisin ma neid meie kohtumise plakatid viimas ja kohtumist kokku. Kas, kas ei ole minul ka olnud, Acien? Värska pidu oli meil kõige hoogsam ja sealt saime minema alles tõesti väga hilja pärast südaööd. Ei, sa saata, eks hoogu andis ka meie Põlva raadiokolleegide selline kohalolek ja, ja mõningane tuju loov etteaste või, või noh tundub, et Põlva Mehed olid meie ürituse edukaks õnnestumiseks Värskas väga palju tööd ära teinud. Ja enne ja ka pärast sellepärast, et, et meil oli mõningaid finantsprobleeme, mida me siin üksikasjalikult ei lahka, aga tänu Põlva raadiojuhile Georg Pelisaarele saime me ilma murred ta selle probleemi lahendatud. Ja tegelikult Põlvas on meil ju tänada veel kord ühte firmat, kelle nime sina tead, sest mina sinna ei sattunud, mina sõitsin nagu ees, ära oma sellest abi autoga kellele tänu üleüldse see buss omale ratta alla sai ilusti. Ja toredad mehed Põlva Trefist tulid meile appi ja tegid nii-öelda oma töö aja arvelt kogu selle raske töö ära, et meie buss saaks kiiresti vahetada ära kummi. Ja seal parandati ära isegi veel tagavara ratas, nii et suur tänu Põlva treffi meestel ja tehtud tööst ja tänu sellele meie reis edukalt ka jätkus ja pärast Põlvat meie buss enam praktiliselt ei streikinud, nii et selline heatahtlik suhtumine põlva meeste selline tore suhtumine võib-olla muutis ka nii-öelda bussi suhtumist kogu selle teekonda ja ta otsustas ka ennast kokku võtta ja edukalt selle reisi lõpuni viia. Nii siin raadiomajas on, on ju ülekandeosakonnas minu käest küsitud ja, ja inimesed ka, et noh, et te sõidate nii pikka ringi, et mis te selle vana lugu välja tulite? Me sõitsime ju ühes koodaga, mille valmistamisaasta registreerimislehel on 72, aga aga mingitel andmetel 78, igatahes 70.-te aastate seitsmekümnendatel aastatel on see buss tehtud. Ja noh, loomulikult on ta vana ja põdur, omal ajal oli ta kõva sõna. Aga teisest küljest ma võtsin ta sellepärast, et esiteks on ta buss sõna klassikalises mõttes tooniga, bussi kere, need uuemad Liassid, mis meil siin õue peal seisavad, mis on moodsad ja toredad, need näevad rohkem, andku mulle kolleegid andeks, leivaauto moodi välja ja ja Ma ei, minu meelest ei oleks andnud seda tunnet sellele kogu reisile. Mis, mis andis vana skoda buss ja muidugi see skoda bussis ka. Kas ta elus üldse nii pikki reisijaid olete võtnud kogu, sest et omal ajal, kui reporter magnetofon ei olnud, siis oli buss, sõitis küll mööda Eestit, sest muud võimalust ei olnud kohtadel salvestada, sest et aparatuur oli raske, mikrofonid ainuüksi olid need rasked, ühe mehega ei suutnud keegi neid tõsta ja siis oli vaja bussiga kohale sõita, aga praegu reporter magnetofon on selline. Naiskolleegid panevad omale rahakotti ja lähevad lavale, keegi teagi, eks ole, traadi inimene ja, ja praegu sellist otsest vajadust niimoodi kohale sõita, et võtta mingisugust väga fantastilist heli. Ei ole tarvis sageli. Teeme reisimuljetes pausi kuulata tänaseid süda uudiseid, nii nagu tegime uudiste kuulamiseks pause, Ring reisilgi.