Kus ja millal algas ministri koolitee? Koolitee algas mul 1923. aastal vas Nursi algkoolis Vastse-Nursi mõisast, killume. Intermaag lõuna suunas oli vanas kõrtsi hoones neljaklassiline algkool. Vastse-Nursi kool, kooli kohta andmed kooli kroonikast on juba 1240 üheaastaste kindlasti kool on olemas olnud kuid ta on rännanud väga paljudes külamajadesse mõisahoonetes ja kaks korda on ehitatud koolimaja maha põlenud. Viimane koolimaja, kus ka minu ema õppis, põles maja 1911 siis rändas kool jälle talumajades ja, ja mandursi mõisus kuskil. Ja alates 1921.-st aastast jää leidiliste ulualuse selles mõisa kõrtsis. See oli siis niisugune keskilt puu hoone ja kummalgi pole otsas, oli siis kivihooned tallide hobuste jaoks ja selles keskmises hoones hästi pimedas hästi külmas ja rõskus, siis algas minu kooli. Tollal algkool oli neljaklassiline, kus asusid siis klassiruumid või olid kõik klassid ühes. Selles keskmises osas oli üks suurem ruum, seal olid siis esimene ja teine klass koos ja taga oli üks väiksem ruum nähtavasse kunagine saksakamber, seal oli siis kolmas ja neljas oli vähem tollal. Paljud läksid liiga vara ära koolist juba. Ja siis kõrval oli veel paar kambrites, kus koolijuhataja õpetaja elasid. No mina läksin kohe teise klassi, sest ma olin üsna. Ma ei oska öelda midagi nelja aastased lugemise õppinud omal käel või venna kõrvalt. Ja kuna meil isal maad ei olnud nii vaatame ringi käidi siis minu kooli sattumine alles siis, kui ma sattusin koolimaja lähedale vas Nurss ja siis viidi mind kohe teise klassi lugemisega, oli kõik korras, aga Rehjendamisega raskusi alguses temale rehkendamas pold, isa ema mulle niiviisi õpetanud. Ja sel ajal oli seal üks naisõpetaja kuju praegugi silmas tanulgagaaži. Tema suhtus halvasti Irise minusse, et ma ikka mat rehkendamist ei oskanud, asjata on ikka sind üle toodud. Agagagi talve pole, kevadeks sain ma juba esimeste rehkendada hulgaga. Missugused olid teie esimesed raamatud, milles te lugema õppisite? Esimene raamat oli üks aabits, Stahli kukeaabits. Ma mäletan, me elasime Sirgu palus seal Vastse-Nursi mõisas lõuna poole ja ma võisin olla nelja või viieaastane ja toodi aabits. Ja ma mäletan, et mulle anti üks hõbe rahakene tähtede õppimise eest aga igatahes seal juba kui me, et seal, kui pros ära kolisime. Ema räägib, et ma lugesin piiblist, no ise ei mäleta, aga malevat seanotoolid ja piiblist lugenud, sest vallad kord kirikus käia ei näinud seda asja. Kas Vastse-Nursi koolis kõneldi võru keelt või põhjaeesti kirjakeelt? Omavahel kõnelesime ikka võru keelt, kuigi koolis nõuti jah kirjakeelt. Eks tal läbisegi läks selle võru keelega eriti hääldamises muidugi meie peres räägiti ikka võru keelt ja seal rahvas naeris neid, kes püüdsid rääkida, et vaat ei oska enam kõnelda. Kuuendal aastal jah, lõpetasin selle algkooli. Kodus plii kehv olukord, aga tahtsin edasi minna ja no tol ajal sealkandis oli ikkagi kuulus kool, oli Rõuge kool vanasti kutsuda ikka kihelkonna kool, kihelkonna kool koerast olid kihelkonnakoolide vallakool, jää madalama astme kool oli väga rahul ja Rõuge kooli seda ažuuri kooli nimetatigi kihelkonnakoolis, kuigi tema ametlik nimi ei olnud enam. Ta ametlik nimi oli vahepeal rõuge kõrgemalkul ja siis oli lihtsalt Rõuge kuueklassiline algkool. Seal oli neil, kes olid Rõuges käinud ja sellest rääkisid ja unistasin Rõugust. Ema oli, vast ei jõua seda üleval pidada, isa oli vaiki õldoksti. No ja siis on kaks aastat Õues, miks te ütlesite Assari kool? Vot selle kooli väga niisugune. Aga marga kuju oli Aadolfashar, tema oli lõpetanud Cimze seminari simise seminari haridusega. Päritud oli ta sealt Vastse-Otepää kandis, kus tema isa oli ka seal kuskil õppkoolmeister. Ja sai hiljem kui Rõuges oli üks niisugune õpetaja nagu Rudolf Kallas, tuntud ärkamisaja tegelane ka, said aga ühtlasi Rõuge köstriks ja siis oli ka Rõuge kooli kauaaegne selle koolijuhataja kuni 1929. aastani midagi 40 aastat oli ta seal ja seda kooli kontultigist ema järgi Ashorry kooliks. Ta on ka omamoodi marga kuju. Näete, siin on ta siis, kui ta lahkus. Pildi peal, mida te mulle näitate, on ta selline hallipäine, prillidega ja suurte vurrudega vanahärra angerjat käes. Ja pehmetka massid jalas, millega ta ikka ringi käis. Tema vastu on Rõuge kooli kõige põhjalikuma ettevalmistusega pedagoogilises töös. Teine õpetaja oli Anton Nix Jacob Anton, talil lõpetanud Tartu Õpetajate seminari venekeelse juba seminar 1000 Õpetajate seminari. Teatavasti on ajaloos kolm olnud selle hernekese. See oli väga kinnine, õpetas matemaatikat ja ta, et sind eriti õpilastega variaat oli. Gustav Laar õpetas eesti keelt ja mõnevõrra, mis ta veelsel õpetas. See oli lõpetanud Valgas linna kooli pedagoogilise klassi nagu tol ajal vahepeal, kui need seminarid kinni pandi, venestus seal hakkasid linnakoolid ja kreiskoolide juures pedagoogilised klassid, õpetajate tontari, sealt hariduse saanud kerada kirjanikest tutvustas õpilastele saar saare kohta peab ütlema. Nii, ta elas ärkamisel jaa. Maimusse tegelaste keskel. Ta tutvustas meile ainult Koidula ja Kreutzwaldi ja Jakob Tamm Meie Bergmanni ja neid ja pani meid nende järgi Mihkel Veskel nende järgiga luuletama. Pidime luuletama nii et Riiman punas. Kõik need värsimõõdud langevad täpselt kokku ja kõik oli ainult selles piirides. Seal me ei kuulnud midagi vägagi näiteks kasvõi Tammsaarest või Tuglase Lutsust või kahekümnendatel aastatel, see oli 26 28. Ja kui siis sealt võrusimine näri, astusin, siis oli hoopis teine maailm lahti. Enne seda aga tahaksin ma küsida veel Rõuge kooli juhataja Assari kohta, mida tema õpetas. Ja tema õpetas kõigepealt saksa keelt. Tema koduseks keeleks oli juba saksakeelses tema teine naine, keda ta Rõuges kosis, oli sakslane. Ja panin sellele suurt rõhku. No mul oli natuke huvi või võib-olla ka mõningat soodus Ta õppimisele. Nii et mina oma saksa keele tema juurest omandasin. Mul oli niisugune suur ja selge käekiri, eks ta mind Expluateeris kantseleitöödel sagedasema kirjutas talle igasuguseid asju seal ümber ja rääkis minuga ainult saksa keelt ja otsis pööningut mulle saksakeelseid, vanu raamatuid, mida ma seejuures ka veel lugesin, elus tagajärgi, see oli üks tema siis ajalugu õpetas. Ajaloos pani tema suurt rõhku näiteks Kreeka loogiale. Paljud asjad õppisin nina seal. Sellepärast, et see mütoloogia nii palju ei õppinud. Laus täpsustel, sur muusikates, nagu timise rahvas ikka täis muuseas seadis ka rahvaviise veel kooridele üle ja oli ka kohalikku koorijuht. Seda õpetas, õpetas maateadust kõiksus, nimesid pidime pähe tuupima, kõvasti päädub. Aga õpilastega suhtlemises oli. Tema õpetas näiteks, kui oli kähku tantsupiduõhtu, kuidas tütarlast tagasi saanud tantsuriis, kuidas teda peab kutsugu kummardaja ja ta niisugust vana klassikalist võiks olla natuke saksliku viisakust ja sellele panin rõhku. Anton ei hoolinud üldse, veest viskus kõvasti viina. Eksashor käiviskas Riina, aga ta kunagi. Niisugune kuju minu arvates väga klassikaline vana koolmeistrikuju, ma kirjutan sellest ükskord Võru töörahvaelustamas, siis looks. Rahvas mäletaks teda. Kus tolleaegne koolipoiss õppis kas tunnis või kodus? No õppimine, Eesti seal koolisime, pidime Kajeedima. Meil oli seal, me kudusin tollal magamistuba oli millegipärast sõna magadistub magamistuba esimesel korrusel. Tavalise Rõuge vana surnuaed oma plekkpärgade ja, ja kirstuga öösel need kõlisesid, mürisesid, tegi õuduste õudusjutt, jutustasin ka öösel seal seal jutustati jää, peata ratsaniku, statarsam jutt ja jää oli mehi, kes olid, ei ole neid asju lugenud. Ja Tarzan tegutses juba sel ajal. Igatahes Tarzani jutud olid juba ilmunud, et mina hakkasin, olen isiklikult küll hiljem lugema, aga teised olid juba lugenud. Ma olin üsna väike täpsukene Rõuge kihelkonnakoolis olid suured poisid ja suured poisid ka terroristid, selliseid väiksemaid seal see komme ka, et uus põlvkond sai ikka omad litsalt eelmise käest kätte. Aga seal oli niiviisi kihelkonnakoolis, oli kindel, režiim oli oma söögivaheaeg, tähendab sööma pidime ise oma käe peal muidugi oma leivakotis oma leivakotis nii palju kui järgi toodi ja siis pliit, ühine pliit seal peal sai siis keeta ka ja midagigi midagi keeta oli, aga põhiliselt olid kapid, kapil on nimesilt juures ja jäigaks seisel Luka või? Ei mäleta, et lukku oleks. Seal ei tule meelde. Lukk ei ole mälusse jäänud. Ja selle järgi oli kindel jalutanud tund väljas kus tuli väljas jalutama jalutada. Meiega armastas näiteks saar ja asur ka, aga saar oli nendest kõige noorem ja, ja tema jalutas tihtipeale kaasa antud, ma ei mäleta kordagi, ollakse meiega seltsinud või jalutan talle väga kinnise iseloomuga. Ja siis algas vaikne õppimistund. Vaikne õppimistund oli see õpetaja järelevalve all või omapead. Põhiliselt omabed klassis valiti, nõndanimetatud mitte, valiti, määrati priimus, need priimus istus ees ja pidas korda. Õpetaja käis vahetevahel sees. Kas õppeedukuse põhjal või teiste tunnuste teiste parameetrite järgi? Minu ajal oli priimus seegis, teist aastaselt oli seal istuma jäänud suur, väga suure kasvuga. Tugev Janis on autoriteetne mees, tema oli priimus. Tema õppeedukus kohta võin mäletada, esimeste seas oleks olnud aga, aga oma kuju poolest oli ta küll üks esimene rohkem siis politsei tähenduses umbes nii, jah, ja kirjutas nime üles. Kui keegi rikkus nimede üleskirjutamine, see oli, ja vaheajal see kanti siis õpetajale ette ja nädalas kord loeti siis need noomitused ja karistused ette enne kojuminekut. Siis nagu ei jäänudki aega ega võimalusi tempude tegemiseks, kui nii karm kord valitses. Kihelkonnakoolid tembud meil olid minu ajal ja minu klassis üsna tagasihoidlikud see klass, kes minu ees oli väga suurekasvuline ja need olid niisugused kes öösiti tüdrukud, tüdrukud magasid teisel korrusel öösel tüdrukute juur kippusid, aga siis sealt läks trepp üles, te käsipuuga teise korruse peale, väiksemad poisid jäljega, suured tüdrukud ülal, raputasid seda käsipuud köster all, magas tuli siis üles, algas Lapra. No niisugust asja muidugi juhtus seal. Kui meie saime kuuendasse klassi, siis see oli üldiselt vaiksem. Löödi korrus käimised ruumi järvede ümber, luusimised, midagi ulakust. Pööningule vana kihelkonnakooli pööningul ja vanu raamatuid täis saksakeelse kõike, oi seal lõpmata põnev ja hakkasime Šveitsis tuhnima ja siis jäime vahele, siis saime ükskord kõva laatadel, saite nahutada kirjeldus huvi pärast. Ja jah, ja siis sealt tolm tuli. Õpetaja saarekorteris langes tolm alla ja ta tuli siis pahaselt ülesed, mis siin tehakse, mis siin toimub? Teie haridustee jätkus Võru Õpetajate seminaris. Miks te valisite selle kooli selle? Selle valimiseks muidugi öelda, et kohe algusest peale huvi õpetajaameti vastu oleks muidugi kelgimine, nii nii väga-väga vähe. See orientatsioon muidugi ei olnud. Aga Võru Õpetajate seminari esiteks oli ilma maksuta. Gümnaasiumis tollane kõrge õppemaksuna pääs praegu ei mäleta, aga ta ulatus ikkagi kuskil 340 kroonini aastas. See ja teiseks, seal maksti stipendiumi. Nii, näiteks esimeses klassis sain ma viis krooni, jäädi edasi, sain kuus krooni, teises klassis iga kuus. See tegi võimaluses isamaata, mees ta midagi õieti nii anda ei saanud. Ja siis korterid korteris olin alguses ühe mehaaniku juures, kes kodus tegid töödise mehaanika tööd õhtul kodus, päeval töökojas ja oli peale minu veel kaks õpilast ühes toas kõik kolm õpilast, tema naine ja ämm. Kõiki onu seal koos, niisugust tingimust oli esimene pool tal õppida. Pärast sain voorimehe korteris, aga seal oli alguses küll eestoas, mina üksi. Pärast oli ta kaks kauba shelli sinna korterisse. Nii et ega need tingimused on head, ei olnud. Aga just selle pärast kõigepealt kõigepealt sellepärast ja teiseks lähedased, kes eelmisel aastal lõpetasin, noh näiteks Arnold Tolkien tuntud müüjad lõppedes Rõuges, enne mind oli Võru seminari astunud ja see eeskuju juba jaguda rääkis, kuidas seal on ja kõik. No siis oli see valik nagu otsustada. Võru oli väga väike, väikesed hallid majandid mitte ütelda väikekodanlik, see sõnaga alati ei anna jäigemad pilti iga korra edasi. Aga jah, väikesed madalad majad ja kõik õpilased olid kuskil korteri perenaise juures üürilised, kes kostiliseks, kes muidu. Seminar asus vanas krais hoones, mis omakorda oli Võru linna kõige esimene hoone. Kui Võru asutati, oli see võrumõisahoone häärber hoone Turn millele siis enne esimest maailmasõda teine korrus peale ehitati. Seal oli juba enne olnud kogul sees Võru kreiskool linnakool ja siis, kui see, mida kasutati, tuli sinna siis seminar, siis. Kitsas oli see võru elu. Rõuges tulles oli see suur avardumine, sest nüüd korraga avaldused peale Veske ja Kunderi vei nende olemas Tammsaare ja Tammsaare tõde ja õigus ilmus sel ajal parajasti. Siis lõi suurt lained, lõi tollasele kirsimäe, romaan patukahetsus. Võistluse võitis, on üldiselt armsate Võrus maha küll, aga no Ahmed, läksime kohe selle kallale, see maailm oli teine siis Richard Roht näiteks. Minu vend Rudolf Roosta oli kuidagi Richard Roht juba enne lubanud. Ma sain siis tema kaudu Tuglas äkki ilmus või et milles on teise õhkkonda ja, ja, ja sellised maiused luulekatsetused jäid juba Üheteist. Võrkus Henry õpetades peaks mõnda asja ütlema. Muidugi direktor oli käis. Mina õppisin ju Võru seminaris alles esimeses ja teises klassis käis meile mingisuguse tunde, ei andnud. Me kohtusime, käisid ikkagi niisugustel üldistel kuus lugudele vaheaegadel. Ja sellepärast käisid meetoditest ausalt. Klassijuhatajaks tuli Eva Pedriks tuli parajasti ülikoolist noor, väga ilus blond neiu, olida hilisema nimega evaniinivara, kes praegu Helsingis direktor ja nüüd on ka pensi veel, aga natuke seal ta ka teeb. Ja tema oli siis meie klassijuhataja eesti keele õpetaja, õpetas soome keelt, eesti keelt ja tema pani meid jube kirjandeid kirjutama mittena ärkamisaja vaimus, vaid kaasaegset olla praeguse kirjanduse vaimus ja tema ise oli Underi luule austaja. Ma pean, ütleme näiteks Underi ballaadid on mul kõik peaaegu võrusimidel staarse õpitud ja ma pooleti praegugi peast veel, nii et temast jäi hea mulje. Muusikat õpetas Peeter Laja, tuntud organist ja helilooja koorijuht Pärnusse, hiljem, kus ta oli. No aga ma olin ka ainult üks ja kaks aastat. Seal väga tugeva õpetajate koosseis. Õpetaja koosseisus ja tugev muidugi nendes klassides oli seal enne õpetanud Vahtra, Jaan Vahtra ja nii edasi. Mida võiks rääkida võru seminari vaimust? Vaata seminari üldine vaimsus oli see, et niisugust kiusu vast nagu Läänemaal oli ja võib-olla isegi Tallinnas juhtkonna õpetajaskonna aga ei olnud uru seminari õpilaskonna ja õpetajate omavaheline suhe oli väga tihe ja 11 austava arusaadav. Ja ma ei mäleta ühtegi niisugust konflikti, mis oleks võinud õpilasi õpetavad ja mitte mina, vaid mu vanemad, kes seal enne lõpetest on sellest ikka rääkinud. Aga seal oli õpilasomavalitsus. See põhilisi küsimusi otsustas kõiki. Ja selle omavalitsuse hooldajaks oli, käis isiklikult ja vanemad mehed siin ühtegi juhust mäleta, kus käisid, oleks olnud veto peale panna sellele, mis õpilaskond otsustanud oli. Aga mina hindan seda, et kõigepealt seal oli õppemeetoditesse ise tegev töö, iga õpilane pidi ise tegema ennem ei taibanudki, et siin midagi erilist Läänemaale tuli. No näiteks füüsika, loodusteaduse tunnid ja me pidime ise koostama. Piirdus Lambi kuulutama aparaat ja paneme selle kokku igaükspidise katset tegema, kirjeldama, joonistama selle välja selline mõistetav bioloogia katses kõik see heli, tropistkümnegiotrobismi katsed, pidime kõik ära tegema, ette näitama. Katsed tuli teha katseriistadest alates. Jaa, katseliselt alades ise tõime, seal oli mingisuguse potivaid tindipotti, milles tehti piirituslamp ja, ja kõik see tuli nii teha. Tulime lääneva seminari füüsiga tund õpetaja kuskil kaugel ees, teemises katsed, mis seal taga, vaatame seda pealt. Siis oli imelik see asi kõik, et kuidas siis niiviisi aru, et seal on midagi teisiti, võrusele iseenesestmõistetav. Läänemaal oli ka niisugune mees nagu Aleksander lind, talibioloogiaõpetaja ja tema tõi küll välja mikroskoobi klassi ja, ja see oli enne. Muidu meetod oli seal lausa teistmoodi numaid läheneva seminari. Ma olen ka seal õppinud, need halva minagi rääkidel selle vilistlase taustal oma kooli ja mul on ka põhjust seal head mõnda asja rääkida. Miks te vahetasite kooli? Seminar pandi kinni võrul, seminar pandi kinni 1930. aastal valitsuse otsusega. Teda loeti kõigepealt punaseks seminari, eks et seal tehakse punast jõudus. Tööd see muidugi õige ei olnud. Nii palju andis selle aluseks, see käis, oli sotsialistliku partei liige olnud taliministeeriumis omal ajal koos Mikkel saarega teinud Algkooli kodusõja ja paigale pannud ta, kui sinna tuli, siis uus minister juba seal leida minema, ta tuli Võrru. Ta tuli Pihkvast. Ta oli Pihkvas haridusalasel õpetaja, nii et ta tuli kui Pihkva punane professor. Aga et Aleksei Yaris teinud poliitilist tööd, see ei ole õige, no mina mäletan ja kõik teised mäletavad. Aga see hoiak muidugi oli teada meil. Ja teiseks oli Võru linnavolikogu valimised. Käis kandideeris linnavolikogu sotsialistide partei nimekirjas koos kojamehejahuga seminarikojamees avaldas muljet meile kõigile see Ta ikkagi pinnus oli silmas ka kooliuuenduse pärast. Tema oli kooliuuendusliikumise tsaariaegse kooli traditsiooni ja päranduse vastu ja temal oli siin Tallinnas väga mõjukad vastased. Kõigepealt muidugi Nikolai, millest sai ka vahepeal haridusministriks ja hünnerson, kes oli hiljem haridusministriks. Need suleti ja siis viidi üle meid Läänemaa Õpetajate seminaris. Kas Võru seminari sulgemine õpilastele tuli ootamatult? Tuli veel. Ja, ja väga tõsise löögi. No kuhu sa nüüd lähed, mis sa teed, need on tee kinni. Meeleolu võis olla nullis. Ja kõvasti, eriti neil, kellel pooleli jäi, noh lõpetas ju ainult ükskõik, viis klassi pooleli ja need siis viidi üle Tartusse ja osa Rakvere seminari osa Läänemaa Õpetajate seminari õieti valiku järgi, põhiliselt õpilased võisid ise valida. Mavalisin-Läänemaal. Kuidas motiveeriti põrusamineri sulgemist? Piltlikult poolt ametlikus otsuses motiveeriti justkui õpetajate üleproduktsiooniga kuid ajakirjanduses endas levis ikka see, et ta on punane. Seminare teeb. Puhasta riigivastast kasvatustööd. Läänemaa seminar oli teie kodukohast juba võrdlemisi kaugel. Sellepärast saigi valitud, sai sõita Tallinnas näha ja saab ka haapsalu näha. Tartus oli enne juba käidud. No siin oli jah, olukord jälle sootud, teine siin oli, peeti kinni sellest vanast klassikalisest taktikameetoditest, õpetaja õpetab õpilasi, kohus ka seminaris on need ära kuulda, kirjata üles ütelda ja vastata ja mõtlen ainult erand. Vaktsiin, mis oli, oli küll bioloogiaõpetaja lind ja helge kujunaljand, meelega, muusikaõpetaja Cyrillus Kreek, ta omal lõpmata muheda suhtumisega. Jaa, jaa, jaa. Tunnitav oskas nii teha, ta mõnikord tegi meile omal ajal klaverikontserdile, kutsus kedagi appi, rääkis kus ta kontserdil käinud, mis ta näinud Lembast arvamistav operitest arvab ja siis jälle meelde, et see oli üks väga muhe kuju. Teised, kes seal on õppinud, kiidavad paljusid õppejõude külaalusega. Minu saatusel kujunes natuke teisiti. Meil tekkis seal kohe niisugune väike, kas protesti vimm või, aga me liitusime seal kohe juba ees oleva Artur vihaga niisuguse marksistliku õpilasringi asutasime. Ja see hakkas siis koos käima. Paul Rummo Aleksander tänava korteris seal Haapsalu linnas. Ja sinna koondus juba üle kümnekonna õpilase põhiliselt ja Võru seminaris tulnud, kuid mitte ainult lääneseminari, poiss oli seal sees, kõigepealt Artur Piht. Siis Viktor Klaassen, kes oli seal seal oli üks Henrilt, pulk oli seal aga suurem jagu ja olid võrusimineri poisid, seal allub Leonhard Hallop. Ka ülemnõukogu saadik oli esimeses koosseisus Rudolf Rääts, Rudolf Ruus, Arnold Tolk. Kuivõrd salajane või kuivõrd varjatud seal? Ikka täiesti salanud, me õppisime seal siis seda illegaalsed reeglid, kuidas me sinna läksime selle ruumi, mitte kõike hambasse ja eri teid mööda ja jälgisin, et kas vaba ei ole järgi ja peab ütlema, et kuigi Läänemaa seminaris oli pahandusi, seal oli Nosem kuulus Marxi hommik internatsionaali laulmisega, seal oli korraldada isamaalisi hommikuid. Kord tehti neid nii vaimulikult palvusega, aga kord õpilaste peale õpilasi ka õpilasomavalitsuse üpris omavalitsus korraldada. See oli. Ja õpilasomavalitsus pani selle Rudolf räätsi võrustanud mehe peale. Ja Rudolf võrustunud Leonard allupiga valmistasin ühe hommiku ette Karl Marxi mälestuseks. Hallub, pidas kõnemarksist ja lõbus kooli, orkester mängis internatsionaali maha ja selle internatsionaali nad õppisid ka seal salaja esimese korruse läänetiivas all, meie väiksel poisil võitsime valvet, et kui keegi ei tule, kui nad harjutasid seal. Ja sellest tuli suur ütlemine ja skandaalne tallub Prätz, jääte kutsest ilma isegi ja pihta, mõni aeg hiljem läbiotsimisel visati seminarist välja. Sõitis kohale mägracemm koolivalitsuse juhataja, tol ajal isegi piiskar, haridusminister käis kohal. Klassis ma mäletan ja nii edasi. Ja siis natuke aega hiljem valimise May koosunud metsas. Oskar šheer olis punase lipsuga pihtija narruus ja poisid olime, tegime seal raudtee taga metsa sees, maikuus. Silla reetis üks poiss, kes Piiaga üheskoosolek õpetajatele ja saadeti kohe õpetaja tee peale ette, meedia viidi ülekuulamisele. Aga ometi üks poiss nendest jälle sai teada, kuulisid Eba mindi, tuli meid hoiatama. Ja me leppisime kokku leppida, et oli ainult suine, metsaskäik ja kõik muu poliitilise kõnesid ei peetud. Tegelikult peeti ja ka see meie marksistlik ring, mis koos käis ka järgmisel aastal. See ei tulnudki välja. Selle jälgedele seal ei jõutud. Missugune kirjandus jõudis marksistliku ringini, mis teil kasutada? Nõuad muidugi puust kommunistliku kirjandus nagu mina mäletan ja tolles aru saanud meil muidugi ei olnud, meie pidasime endid ja nimetasime marksistlikuks ringiks marksistliku seda sõna kommunistlik muidugi ei olnud käibel. Eda kõvasti oldi seal opositsioonis ka parempoolses Reidia oinast ja nii edasi ja need olid halvas kurss, kirjeldas ilmselt oli Austria marksistlik kirjandus tol ajal ja tegime referaate. Aga no kui pärast piha juures läbiotsimine oli ta väljaheide, ta juurest leiti kirjandust, mida peeti siis kas kommunistiks ma täpselt ei tea, mida seal leiti. Siis hakkasime meie käesolevat kirjandust ka muidugi koolis peitma viisalluris pööningul üks musta petuladu, siis sinna oma musta pesu vahele siis peitsid et igaksjuhuseks neid kätte ei oleks saadud. Aga siiski välja just ei visatud, aga mäletan veel elukombed seal maha võeti nende asjade pärast. Ja vot see oli, mis andis seal värvi vähemalt minusugusel maalt vaesest perekonnast, olnud võrustunud veel selles sellisena. Mitu aastat olite Läänemaa Õpetajate seminaris? Möödusime kaks õppeaastat, tähendab siis 30 32 siis pandiga üldse seminarid kinni kõik teised seminarid ja toodi üle siis üks osa Tallinna pedagoogikumi juurde, teine osa Tartu pedagoogi juurde? Seal küll jätkasime, mitte pedagoogikumi õppeplaanide järgi, mis olid ehitatud üles gümnaasiumile ja kaks aastat pärast gümnaasiumi vaid millastel lõpetada siiski seminari vanade õppeplaanide alusel. Tallinna tulek oli hoopis teine maailm, avardus. Kui Läänemaa seminaris oli ikkagi üsna kõva sisemine kord ikkagi õhtul kaua ära olla ja vormimütsi tuli kanda ja ja ikka päevas on oma režiim kord siis Tallinnas seminari direktor kukkus, oli selles mõttes vaba meelned sind koolivorm absoluutselt ei tunnistatud mingisugust mütsi. Linnas vabal lingi Leiko võisid koosolekutel käia ja selle üle keegi ei teinud mingisugust mingisugust küsimust. Ja ka õppetöö oli suurel määral loomingulise meetodi järgi, kui mitte nii koolipoisilik, nagu seal Haapsalus oli, anti üles üles täidad näitaja ette ja nii edasi, küsiti asinalda, põis loenguline meetod ja pärast olid siis arvestused ja eksamid veel selle järgi. Aga sina, Jaanus, siis võimalus, noh, linn ise. Kõigepealt pääsesime sündiks kupusi teatrisse, algas teatrimaania, asja soodustas vaesed poisid, me olime kõik raha selleks ei olnud muide see niisugune õpilastes laene ringi oli Tallinnast initsiatiivi nime all ja seal oli õpilasi juba pedagoogimist Gustav Adolfi Sis kommertskoolist ja mitmelt poolt oli neid koos ja üks meie grupi õpilane oli töölisteatri ukse peal piletikontrolör, ta nimi oli Leemet ja see Leemets siis meid sokutas alati etendusele vabadele kohtadele. Ajakirjandus reserveeritud kohad, Anto Palusärgi esietendusele, tulge sinna, ärge trügi. Aga hiljem need me käisime seal, väärser töölisteatrietendused on peaaegu kõik kaks-kolm korda tükke vaatamas, läbi Estonia sai muidugi vähem käidud. Aristokraatlik, mina isiklikult pääsen sinna selle talle seal teistele saksa keele järelaitamistunde või tegin mõne töö nende eest ära ja siis 10 sendi eest sai pileti ülemisele rõdule. Nii et seda sai, seal ka käib. Ja siis need hommik, kontserdid, mis seal väga odavad käis. Töölismuusika, hommik, kontserdid ja siis poliitiliselt tollal või parajasti väga elav võitlus, vapside vastane võitlus. Ja meil siin terve kamp, me käisime koos marile ilmus ja muidugi Instituut peksasaanu tappis räätsa hiilgekeppidega kõvasti pähe. Kas koolis teata või ei teadnud, kas Balti huvi ei tuntud, seda ma ei tea, aga igatahes seni kooliga mingisugust pahandust ei tekkinud, kui vaat 34. aasta esimene mail, kui juba oli Laidoneri käskkirja kõige USA poolt keelatud, kui see vaikiv ajastu välja kuulutati, korraldati esimese mai koosolek siin Pirita metsas ja vot seal oli keegi, kes seda kooslikud reetis, need siis viidi meid öösel ülekuulamisele ja siis läks kurjaks. Esiteks veidi öösel politseis, seal istusime. Uuesti, kui alguses algasin maha ja kõigi asjade pärast viidi uuesti ja pandi etendasid, jäägu kellal rajal koht kohal, kus me olime, kes rääkis nüüd seal keegi reetur oli, sealhulgas sellest on Paul Kuusberg kirjutanud oma novelli reetmine tema võttis sellest osa ja siis oli kuuks meie peale vihane direktor lausa vihale. Asi oli selles, et 10 aastat tagasi, 1009 24. aastal samasugune asi juhtus esimesel detsembril, kus Tallinna pedagoogika üks osa võtsid ja Laidoneri käskudega tagant tolleaegne seminari direktor roos. Ja nüüd 10 aastat hiljem kratlikuksiga seesama tagajärg käega oli kah. Laidoneri käskkiri oli see, mis keelas. Käisime oma klassijuhataja partsu juures ka seletamas nukralt, mis nüüd saab, meist õppenõukogu tulebki. Laidoner andis selle asja õppenõukogu otsustada. Need ülemjuhataja käskkirjaga meid ei karistatud. Vähemalt õpilasi seal, kes kõnelesid Andresen ja teised, need läksid vist kinni ka selle järgi istusid seal, aga õpilasele anti kooli õppenõukogust ja parts aga lubas meie eest ka seista. Ja kui siis õppenõukogul läbi oli, tuli Mihkel välveemile tundi kutsus meid tunnist välja. Mihkel Velberg. Nonii hiljem peale sõda Hallop käis uurimas seda õppenõukogu protokolli kus meie küsimust arutati välja, et see, kes oli meie väljaheitmist kutsest ilma jäämist nõudis kategooriast, oli klassijuhataja, parts. Ja see, kes kaitses lõpuks kes meid kõige rohkem lausa kirus kohe, ta oli endast väljas kohe, aga kuks kaitses, ütles, et näed et päts olevat ka noores eas tükke teinud ja, ja nii edasi. Vot niiviisi on need inimesed tagantjärgi selguvad. Teine vastasid nii meelejäänu ürituse, see, kui meil käisime, levitas Eduard Vilde üleskutset vapside vastu öösel. Saime need lendlehed Alfred Masingu käest oli Tallinna, eks väga aktiivne töölistegelane 40. aastal korraga kolad pandi mees kinni, läkski kaduma. Nüüd muidugi on rehabiliteeritud, aga sellise hulga autor meile ikkagi selle mehega tema käest saime siis? Oki, Vilde üleskutsed potiga liistriga ja läksime öösel ka ajakirjas siis neid kleepima mööda luise tänavat alla marsruuti meeles. Ja siis parem on see, mis praegu, tehnika tänav mööda siia jama Soomes pärast seal kuni elektrijaamani välja nendes ja selle Krulli tehase väravatest, kus meil seda kleepisime. Elektrijaama juures pidas politseinik väravas ja palus seista, oodata, kuni ta loeb. Kus sa ikka lähed siis midagi dokumente ei nõudnud ja läbi ja võite edasi minna? Ei, absoluutselt ei keelanud, Käärsemaid juhtus niisugune mees. Ja, ja selles nii innustatud tulime jälle tagasi Alformaasingu juurde koju ja võtsime veel pakki ööd, läksime Lasnamäele neid sinna sinna kanti ja Juhkendaline kleepima ka seal ei jää, vahel igatahes aga, aga, aga see oli jah, põnev ka, oli muidugi. Ja kuidagi arvasin, et me teeme suurt tööd. Teil õnnestus siis Tallinna pedagoogi või lõpetada ja siis oli juba aasta 1934 saite õpetaja kutse. Siis sain nõnda õpetajaameti vaid õpetajaametikandidaadi kutse pidi kaks aastat õpetajaametis töötama. Õiend koolinõuniku hinded pidid olema vastavalt positiivsed ja läbi tegime siis veel aastal lõpul pedagoogi juures kursus, siis anti alles kutsetunnistus kätte. Kuhu te saite oma esimese õpetaja koha? Esimese õpetaja kohaga oli raskusi ja siis ühe suve olime Kose-Uuemõisas Suvekoloonias kasvatajaks ja siis hakkasin käima mööda koolide inspektori kooli valitsusi. Lõbus, jõudsin välja Petseri kooli valitsuse inspektori kõivu juurde ja kriisis tuli vastu, mulle anti poole kohaga koht Petserimaal poole kohaga, aga kuna teine pool mees ei tulnud, siis mõne kuu pärast siis anti terve koht selle Molnika algkool nimetati tulla, seal oli ka ruumid, ei olnud talumajas, oli see asi vilets ja siis koolimajas või mitte koolima taluma kahest talumajas laiali, köeti halvasti. 38-l suvel noored õpetajad, tegime jalgrattamatka mööda Eestit siin ringi Lääne-Eestis ja saartel ja Hiiumaal ja, ja siis käisin Pärnu koolivalitsus. Ma ei mäletanud nimeta andmist. Ja tema siis rääkis, et haiglas on seal niisugune lugu, et sinna oleks vaenlane, tahetaks tark mees, et mis te arvate, et kuidas sellega oleks Varbla mere ääres olen nõus, andsin, saatsin paberid ja tuligi kutsa ja hiljem läksin siis Varbla alkoholi üle.