Meie tänane suvekülaline tuleb jälle üsna kaugelt, aga on seekord meie hea kaasmaalane, Rahvusooper Estonia endine operetitäht Tiiu Laur, aga seekord te tulete Islandilt, mis des eludeid Islandile viis, Tiiu noh, võib-olla siis, et üks eluetapp sai otsa ja ja, ja kuna oleme abikaasaga mõlemad muusikud, siis ühel hetkel nagu seisimegi fakti ees eelkõige tema nagu esmajärjekorras, et siin maal said nagu väljundid muusikalises vallas otsa vaadata, kuskile kaugemale meenus et Islandil on ees tuttav seltskond, seal on oma muusikaõpetajate kogukond ja et miks mitte korraks nagu kiigata sinnapoole, kuulata maad. Äkki on võimalik seal midagi teha ja ütleme, et nii ta siis nagu algaski. Eestist on läinud väga palju muusika, inimesi Islandile tööle, just muusikat õpetama hakkas ikka veel mahub eestlasi, muusikakoolidesse, Islandile? Ei, ma arvan, et mahub küll, sest et just eelkõige kevadeti aprillikuus läheb selline udu Õpetajate otsimine lahti, et sõlmida uusi lepinguid uuteks õppeaastateks ja, ja siis on ikkagi näha lehtedes kuulutusi ja kuulatakse maad ja iga üksiku kandid see rida, igaüks võib saata avalduse. Nii see käib. Kui palju teid seal? No raske on nagu arvu öelda, aga seda võib küll öelda. Kui võtta aluseks Islandi saar, siis jagub neid ikka igasse ilmakaarde, neid on läänes, neid on lõunas. Neid on kirdes, idas ja loomulikult põhjas, kus meie kahekesi oleme Raivi sellest linnast, kus te elate, seal elab 17 ja pool 1000 inimest ja Taani Islandi suuruselt teine linn nimi on Akureeri ja ta nagu Põhja-Islandi kõige suurem keskus. Eesti mõistes väga väike linn. No mitte pärismaa, võib-olla võrdustaks teda pisut Viljandi linnaga, sellepärast et seal on, seal on oma teater olemas, seal on mitu kino olemas, seal on mitu kirikut olemas, seal on suur suur kultuurikeskus, mis natukene meenutab välimuselt, et meie Pärnu kontserdimaja, aga selline ümmargune, kus on see suur saal, väike saal ja kus samuti on teatud. Tal on mitu korrust ühel korrusel, siis on oma koha leidnud muusikakool, kus on siis väga head kaasaegsed töötingimused. Super vaade fjordile ja mida veel, see on siis sinu töökoht, jah, see on, rääkige oma õpilastest ja seda sellest, mida te õpetate neile. Kui ma siin lõpetasin, nagu ma tegevuse lauljana, siis mul tegelikult oli tagataskust välja võtta ka veel üks eriala diplom, olen lõpetanud ka muusika loogika, mis siis eeldab seda, et ma võin ka töötada nii koorijuhi kui muusikaõpetajana ja muusikaõpetaja valdkond on teatavasti lai, nii et seal avanes minul võimalus hakata tööle klaveriõpetajana. Ja põhiliselt ongi minu õpilasteks algajad väiksed lapsed ja hoolimata kaugelt tulnuna ja võib-olla ka keele barjäärile muusikal rahvusvaheline keel, nii et me saame väga hästi hakkama. Kuidas te hakkama saate väikeste Islandi lastega, kuid alguses ju keelt ei osanud mooduli selgeks teha, lihtsalt põhiline töö, sõnavara ses seisneb heli redelites, palades, dünaamika märkides taga, palju saab ise ette näidata ise ette mängida kuulmise ja sellise juhendamise põhimõttel, kuidas teie abikaasa tööd leidis? Tema oligi nagu teerajaja, selles mõttes, et ega päris niimoodi ei saa, et nüüd kogu kollektiiviga või siis antud kontekstis kogu perekonnaga Ta tundmatus kohas vette vaid ikkagi üks päev luurele minema, eriti kui on tegu sellise väga kauge maaga. Ja minul tollel hetkel veel olid siin oma tööd-tegemised pooleli ja tema läkski seda teed rajama, et kohe õppeaasta algusest ja kuskil juba oktoobris-novembris selgus, et jaanuarist oleks võimalik ka minul seal liituda küll väikese koormusega, aga üks koht samas muusikakoolis vabanes klaverialal ja käisin siis sügisesel koolivaheajal kohapeal ära oma silm on kuningas, lapsed olid kaasas ja siis saigi nii, et jaanuarist siis alustasin juba minagi seal. Sa ütlesid, et Island on kaugema, aga samas eestlastele ka nagu lähedane. No sellepärast, et ta ikkagi jääb siia põhjaossa, kus meiegi oleme ja, ja ka kliima on ju sarnane ja on siin pikk ja pime, talv on seal täpselt samuti. Ja kui alati arvatakse, et oi, et teil on kindlasti jube külm seal, siis ma alati selle nagu kuumutaks külje, teisel ei ole, jube küll, pigem võib Eestis palju külmem olla, kui seal on. Ja suvi on seal loomulikult jahe, aga ka sellega harjub ära ja, ja selline 15 kraadi, kui päike paistab, päike on kuidagi eriti veel ere, siis see on täiesti palav ja täiesti normaalne. Mis Eesti õpetajad siiski tõmbab Islandil on? Ma arvan, et see ei ole loodus ja, ja kliima pigem vist raha. No kahtlemata ka seda jah, et, et sa saad töötada oma meeliserialal meeldivas keskkonnas ja loomulikult ka palju paremini tasustatuna kui siin. Ja, ja siiski, Ta ei jää võib-olla kultuuriliselt nii väga kaugele ja ja need võib-olla ongi põhipõhjused, kuidas islandlased inimestel on, on väga lihtne suhelda. Tundub, et põhjamaalased, eriti kauges põhjas väikses linnas võiksid olla ju väga endasse tõmbunud. Islandlane on väga lihtne, väga sõbralik ja, ja ka väga vastutulelik. Tänaval. Ta võib teha rahulikult oma hommikust jalutuskäigu või kepikõndi, ta ütleb sulle tere. Kui helistada, midagi asja ajada, siis ütled viisakalt, alustad oma vestlust, koostanud ain, tere päevast. Ta helgega nagu sulav, ta vastab sulle koosn, tain nonii, sõbralikult nii soojalt. Et seal on kohe hea nagu pinnase sealt nagu edasi minna. Et minul ei ole nagu küll olnud midagi halba, nagu selle suhtlemise kohta öelda, võib-olla muidugi torkab silma natuke, mis võib-olla on sarnane lõunamaaga natukene nende maniana efekte. Et paljusid asju, et paljusi, asju sa võid küll kokku leppida, aga sa jääd, pead ootama, jääma seda asja realiseerimist, sest noh küll jõuab küll jõuab, pole kiiret, et võib-olla nad on lihtsalt pisut aeglasemad. Kuidas teie lapsed kohanesid uue kodumaaga ja kui väiksed need õieti olidki, läksite? Kõige väiksem, sai viieseks just jaa. Selle poole aasta pealt, kui me koos jaanuaris läksime, oli tema kodune, kuni siis suve alguseni, kui me jälle suve tulime Eestisse veetma, aga siis juba järgmisest suvest läks ta täieõiguslikult lasteaeda. Kus ta siis oli ainult ühe aastasest seal maal, lapsed lähevad kuueaastaselt kooli. Nii et ja nüüd sai tal siis esimene klass läbitud ja, ja tema on meil poisterahvas ja tema on hästi tragi ja hästi seltskondlik ja tema lobiseb, meil, vaatad meie perest kõige paremini selles keeles. Ja teine on tütar, kes lõpetas siin põhikooli, õigemini seal õpetamine oli pisut raske, sest et sellel ajal ta juba tuli sinna, ta käis korraga kahes koolis paralleelselt Ta lõpetas, siin tegi lõpueksameid, alustas seal uue kooliga. Nii et võib-olla temal nägu läks, see sisseelamine raskemalt lihtsalt sellise natukene tundlik iga oli sellel ajal. Kas eestlased Islandil hoiavad omavahel kokku, kuigi me vahel on päris suured kilomeetrid, siis me ikkagi me teame, kes kus on ja ja vajadusel saab ka suhelda. Ma tahtsin Tiiu küsida veel laste kohta, kas õpivad islami koolis ja islandi keeles, jah, seal ei ole inglisekeelset kooli, ei, seda mitte noh ütleme vanemale lapsel jah, tullakse vastu nagu et ta saab paljusid töid, ta tohib teha inglise keeles ja kasutada seda nagu abikeelena. Aga no maast madalast väike laps ikkagi pannakse kohe ikkagi islandi keelt õppima, aga see käib ka väga, väga paindlikult. Lasteaiaski A4 paber ette siia eestikeelsed sõnad, siia islandikeelsed sõnad, kõik kõige käibel olev tekst, ühesõnaga, mis peab olema siis nii ühes kui teises keeles ja nii saab pihta hakkas. Väga-väga huvitav on seda kuulda, aga räägime Islandist endas ka Islandil olid suured majandusprobleemid, kuidas tänane päev Islandil välja näeb, on need majandusmured ikka veel kuskil soojusma, usun, et nad seal taga ajus kindlasti on, sellepärast et, et see oli võib-olla päris suur šokk nende kõigi jaoks aga sellest on päris kenasti välja tuldud ja loomulikult, eks seal olen võetud ka igasuguseid meetmeid kasutusele, mida siis ka väga rangelt jälgitakse. Aga tundub, et nendest kõige suurematest mingitest meetmetest hakatakse vaikselt nagu ehituselt tellinguid ära võtma, et hakkab, hakkab see kõik jälle normaliseeruma. Millega oli Islandil kõige raskem harjuda? Kõige raskem algul muidugi oli harjuda keelega, sest et kui sind kohe visati vette, sa pidid kohe hakkama tööle ütleme, siin läks eesriie kinni, aga seal alles laval kummardusin, seal ma olin äkki klassis mees oli gladiaator, on sul veel kuskil silma. Ja siis, ja siis olid lapsed klassis Ma pidin nendega suhtlema, ma pidin põhiliselt hakkama tegelema nagu klaveriga. Nii et, et see nagu oli algul võib-olla kõige isiklikus plaanis nagu kõige raskem, aga noh, eks siis ka aga elus selle saareelus. No kui sa elad oma igapäevast elu, sa käid tööl, soolitsed kodu eest, noh, loomulikult on näiteks ka toit, see üks asi, toidukauplused, kui sa käid, vaatad, mis on seal pakutav ja no muidugi jah, eks see eesti toit ole ikka see, millest me seal siiralt puudust tunneb, kuigi seal süüakse Kaju palju kala, aga osad islandi toidud on väga eriskummalised ja neide jaoks lausa natukene vastuvõetamatu, sest just ja noh, nendeks on ka muidugi täiesti oma eraldi pühad, kus need siis veel kohe eriti aktiivselt tarbiti, takse, mis toimub, et on näiteks seal on niukene mädandatud hailiha vaalaliha müüakse ka seda iga päev poes võid väikse karbikese osta, aga aga kui sa karbi kaas nagu lahti teha, siis parem noh, miks toast välja minna või siis mitte seda oma toas lahti teha. Millal seda siis pühade ajal süüakse? On veebruaris on uus nimi on isegi Forrabletta ja, ja siis nad toovad kõik oma rahvustoidud lähedale ja nad seltskonna istutakse koos ja siis maitstakse nad ise väga mõnulevad selle juures. Aga ma usun, et võib-olla meie hapukapsasupp võib-olla võib neile samamoodi mõjuda. Tarvo nõmm kirjutab oma raamatus minu, Island, kuidas mäe siis sealt, et maa seest tulevas kuumuses islandlased rub, kelle leiba küpsetada, et kas see on umbes samasugune, rukkileib nagu see, mida me Eestis sööme? Päris sama ta kindlasti ei ole ja see on ka teatud piirkondades seal, meie linna lähedal, nüüd sellist kohta ma ei leia, kus ma saan teha, aga kui sõita tükk tükk maad edasi, kus on just niisuguse selline roht, kämgi oodermaatiline piirkond, seal saab sellist asja kindlasti katsetada. Aga, ja no eesti leiva vastu ei saa ikka miski. Tiiu, ka sinu abikaasa kirjutab Islandist raamatut? Jah, tema on küll väga, väga andekas džässpianist ja, ja mul on just väga suur rõõm tema üle, et just seal on temal nagu väga paljud nii-öelda kanalid lahti läinud, ta on saanud seal ennast muusikaliselt väga rakendada, on saanud erinevaid kontakte, erinevaid koosseise, kuidas musitseerida ja, ja võib-olla sellest, et kui me oleme seal niimoodi eraldi olnud, tekib rohkem nagu sellist aega tahad ennast väljendada, sa tahad nagu jagada oma muljeid teistega, on tema alustanud paljude Islandi muljete kirja panemist, mis siis nagu arvuti vahendusel on jõudnud väga paljude inimesteni, on tekitanud huvi ja tuli ettepanek see kõik kokku köita ja samuti välja anda ja lootus on, et ehk varasügisel saab see teoks. Mulle tundub Tiiu laurete jääte oma perega veel vähemalt mõneks ajaks Islandile elama ja tööle. No vaatame, mis elu toob, võtame praegu ikka niimoodi aasta kuni jälle järgmise suve puhkuseni, aga kui saab juba, kui on pikad lepingud, siis, siis läheb see elu ikka loomulikult pikemalt edasi. Aga suvi toob ikka koju Räpinasse ja mind küll ilusasse väiksesse Eesti linna. Sealt ma olen pärit, seal on mu vanemate kodu ja seal ma veedan oma suved. Mille Järgi sa Islandilt puudust tunned praegu, suvel siin Eestis on midagi, millele sa mõtled mis võiks, nagu Islandil Islandil on, aga Eestis ei ole? No ringi sõites tekib muidugi suur võrdlus looduses, ma just mõtlesin, kui ma sealt ära tulin, et seal on suur avarus, mäed, mäed, mäed, mäed siia, tuletseid, rohelus, teed kitsamad mets, mets, mets, mets, et see on nagu see, kui seal oled nagu tunnede, pole sellest metsateest puudust. Ja kui sinna tagasi lähed, siis on jälle tuttav see suur avarus ja kõrged mäed. No naudid Eestimaa suvel aitäh, et tulid stuudiosse ja Dead Islandit, sest elu Islandil suur tänu kutsumast, ehk nagu öeldakse, tachirgomina.