Tere tänases saates rändame Eestist väga kaugele ja Eestist palju väiksemasse kohta. Nii väga tahaks öelda saareriik, kuid siiski mitte, sest ta on väike osa suuremast saarest, mille suuromanik on Malaisia ja riik. Millest me siis täna räägime, on Brunei ning loomulikult vestluskaaslane on Andres Karu, kes käis sel ajal seal, millal täpsemalt? Käisin seal 2012. aasta jaanuaris. Ja ma saan aru, et Brunei olnud ainuke koht, kus sa sel ajal läbi käisidki Ja tegelikult oli ta suurem reis, kus ma alustasin Singapuri ka siis käisin Singapuris, lendasin Uus-Meremaale, sealt omakorda lendasin Austraaliasse, Austraaliast, uuesti, Singapuri, Singapurist, Malaisiasse, Malaisias käisin vahepeal ära, siis broneis, siis läksin Malaisiasse tagasi ja siis sõitsin uuesti korra veel Singapuri ja siis alles tulin Euroopasse tagasi. Nendest teistest riikidest me räägime järgnevates saadetes, praegu keskendume Ki Bruneile ning sel ajal, kui meie helirežissöör maris tumba hääled ilusad eetrikõlbulikuks seab, jätkame siis vestlust broneist. Riik on väike vaid 5700 ruutkilomeetrit, ehk siis umbes sama palju kui Eestis panna kokku näiteks Harjumaa ja Hiiumaa ning ehk siis laenata veel paarsada ruutkilomeetrit-Läänemaal ja siis saategi juba riigikokku. Rahvast elab sealmaal praegu umbes 400000, kus asub Brunei Borneo või siis kallimantani saarel ja kus see siis asub? No loodetavasti teate Vietnami Tai Kambodža kohta Aasias. Just selle Allan Suur saarestik, millest esimene suur saar on siis Borneo saar ning tegelikult on tegemist ainsa meresaarega, mis on jaotatud kolme riigi vahel. Lisaks broneile veel siis Malaisia ja Indoneesia. Nii riiki juhib nii nagu omanigi, millest me oleme juba varem rääkinud, absoluutne monarhia, ehk sultan Hassanal pulk ja tema õiget ja pikka nime mina ei hakka siin välja ütlema, neid tiitleid on tal väga palju. Andres Karu võib siin vahepeal siis sujuvaks hääleharjutuseks selle nime välja öelda, kuid jätame praegu selle sinna kohta. Ta sai troonile pärast isa kõrvalastumist 1967. aastal ning valitseb siis Malaide ja hiinlaste ja india laste järeltulijate üle. Riigi ajaloost rääkides jõuame välja umbes seitsmendasse sajandisse, kui alale jõudsid Vietnami lõunaosast pärit iidse kuningriigi kuningapere liikmed, kes allutasid. Kohalikud elanikud nimetasid ala Vitšaia Puura ehk või Brunei ala on olnud suhteliselt rahulik, hiinlased nimetasid seda piirkonda Apo niiks. Sultalaadiks sai broney alles 14. sajandil ning hiilgeaeg ajaloos jääbki 15. ja 16. sajandi vahele. Islamiusu disBrunei ala vastu siis 16. sajandil ja juba toona oli sinna ehitatud üks suurimaid mošeesid maailmas. Nagu ajaloost teada, üritas euroop paa võtta võimalikult suuri alasid ning ka see kanti jäänud puutumata. 1578. aastal ründas Hispaania sõjavägi koos kahe Brunei sultani pettunud aadli abil just nimelt siis broney alasid ja kuigi pealinn kotabatu alistati, kadusid hispaanlased Rud 72 päevaga. Põhjus lihtne. Nad ei olnud harjunud kohaliku kliima ja eelkõige Malarjaga. Kuid hispaanlaste lahkumine, see ei tähendanud seda, et Brunei sultan nato oleks jäänud alles. Tegemist oligi allakäigu algusega. Seitsmeteistkümnenda sajandi keskel toimus veel kodusõda, mis kestis tosinkond aastat ning kestev brittide surve jõudis täielikult kohale. 1846. aasta suvel väike riik küll vastupanu ja rahuläbirääkimised, mis siis tähendas lõpuks seda ikkagi Brunei Briti protektoraat x 1888.-st aastast. Brittide surve ja alistamis võidukäik kogu selles regioonis tähendas ka seda, et ka teised riigid, mis seal lähedal nii-öelda kuningriigid olid ka need läksid brittide alla. Broneist haaras suure osa Saravaki kuningriik ja seda hoolimata siis sellest, et oli Briti protektoraat broney. Ka Saravat ise muutus lõpuks brittide protektaraadiks ja veel hiljem läks äravat Malaisia osariigiks. Broney aga on nüüd iseseisev ning briti ülemvõimu alt vabaneti alles 1984. aastal. Miks säraga Brunei teistest riikidest niivõrd tähelepanuväärsem või erinevam on see, et naftat leiti sealt juba 1929. aastal ning puurimine kestab tänaseni. Nafta oli ka üks põhjus, miks jaapanlased vaid kaheksa päeva pärast Karl Harbori teises maailmasõjas otsustasid broneid rünnata, et seda oli oodata, kuid britid ei saanud vastuse eest, kõik sõdurid olid põhimõtteliselt saadetud euroop basse lahinguid pidama. Kohalikud elanikud valasid aga naftapuuraugud betooni täis, nii et jaapanlased seda kraami endale ei saaks. Liitlasvägede rünnakut sadamale mõned aastad hiljem tekitasid küll toidu ja joogipuuduse kuid lõppkokkuvõttes tähendas see ikkagi jaapanlaste alistamist 1945. aastal. Pärast teist maailmasõda läks ala taas kokkuleppe järgi brittidele ning nemad taastasid siis majanduse ja elujärje. 1959. aasta uue põhiseadusega jäeti kogu eluolu sultan Dani korraldada, samas kui välisasjad, julgeolek ja kaitse jäi Suurbritannia vastutada. Riiklikud arenguplaanid sultani eestvedamisel tõstsid riigi jalule ja ometigi riigi majandus põhineb ikkagi vaid naftal ja gaasil 1984, nagu me juba mainisime, esimene jaanuar on siis Brunei Iseseisvus nii-öelda ametlik päev, kuid tähistavad nad seda peaaegu samal ajal nagu meiegi Eestis vaid päev varem, 23. veebruaril. Bruneis kehtib dollar ja seal saab hakkama inglise keelega, sest kõik seadused avalikustatakse inglise keeles. Andres Karu, kes oli siis lihtne seal riigis suhelda, arvestades et inglise keel on ju seal pikka aega kohal olnud. Et täiesti, nad on hästi sõbralikud inimesed ja, ja selline hais, söör, käib nagu alati, nagu algab, et sa ei peagi nagu midagi muud mõtlema. Mingis muus keeles peaks rääkima, et inglise keel kohe tuleb nagu ise nende nende endi suu läbi tuleb kohe vestlusesse. Et selle selle koha pealt jah. Kas keelebarjääri oli seal üliharva? Milline see mägi on, mis sinna sind tõmbas? Et see mägi sellega on nagu see lugu, et vot nüüd nagu me lähme sellest sellest tavast nagu välja, et me oleme põhiliselt rääkinud või mitte põhiliselt, vaid olemegi rääkinud riikidest, mille kõrgemasse rippuma ka jõudnud olen siis tegelikult Brunei on noh, sobiks nagu eelmise saate sinna ebaõnnestumiste ritta ja tegemist on inimliku faktori ebaõnnestumisega seekordsest. Lihtsalt, kuna uurisin enne, et tegemist on sellise sellise rajaga, mis sinna tippu viivad, tipp ise ei ole kõrge seal 2000-ga midagi oli, aga aga seal on see probleem, et sinna minnakse üldse kas kahe kuu tagant korra või et noh, tegelikult on raskesti läbitav niukene džunglirada kus siis neljaveolised, masinad ja mitte mingid tavalised suvalised linnadžiibid, vaid korralikud džiibid peavad sind viima baaslaagri lähedale. Kuna see rada on selline raskesti läbitav, siis, siis seda tehakse üsna harva ja neid, eks neid sooviavaldajaid on ka suht vähe siis põhiliselt, kes tulevad sinna, kuna saare peale, siis neil pigem nagu mäetipuna on eesmärgiks Malaisia kõrgeim tipp Mount Kinabalu, mis on niisugune 4095 meetrit kõrge, kus ka mina käisin, aga noh, sellest räägime juba järgmises saates. Et selline kui üle neljatuhandene nagu ära käidud, siis keegi mingi alla 3000 peale ei taha eriti mõelda. Ja seetõttu ma põrkasin lihtsalt selle vastu, et et hetkel, kui järgmine reis oli sinna tipule minemas, olin mina juba lennukis ja kuskil Euroopas juba nii, et lihtsalt ajaliselt ei klappinud. Ma pidin varem tagasi lähem kui järgmine võimalik võimalus oli sinna minna. Kui nägin džungli line, kas see tähendab siis seda, et jalgsi üldse ei tohigi sinna? Seal on, kuna distants on nagu ikkagi pikk ja tipputõus, muide algab Malaisiast, mitte jalga üldse broneist, et sinna üles minnakse nagu Malaisia poole pealt. Et siis tegelikult lihtsalt et lähemale jõuda läbi džungli ja et see oleks ohutum, siis minnakse nagu baaslaagriautodega ja sealt edasi, tegelikult minnakse omal jalal nii-öelda baaslaagris, magatakse ära, järgmine päev käiakse tipus ja, ja kolmandal päeval sõidetakse siis tee tagasi alguspunkti, nii et kolme päeva tipp nii-öelda kaks neist on autosõidupäevad. Aga sellest Bruneest edasi rääkida, siis täisnimi tähendab broneil rahu, elupaik, oli seal see elu-olu siis niivõrd rahulik. No oli küll ma üldse, kui ma sinna läksin, siis nagu selline sultanaatia mingi sultani värk ja see, see kõlas nagu väga aga põnevat nagu minu jaoks, et noh sultanid tulevad meile ette ainult kuskilt muinasjuttudest oli juba enne minekut tundus selline muinasjutuline, kuskil on mingi sultan ja siis sa oled lisas kuulnud, et sultan Hassan Albolkija on ta nagu lühike nimi, et tema on nagu olnud kunagi maailma rikkaim inimene ja mingeid selliseid muinaslugusid kuuled ja tal on kuskil palee ja niuke muinasjutumaa ta natukene tundus väga tahaks proovida selle täisnime ka välja öelda. Meil on muidugi kaks erinevat versiooni. Palun, et Need, sultan Hassan oli siis täisnimi, on sultan Fazzy Hassan Albolkija, mu isand, in padual, laht ib nii all Marfumm, sultan, Hadži, Omar Ali Saifudjeen, sa Tulhaiiri vadi, Jenn näiteks on üks tema nimevariant. Tegelikult on teine veel, mis on, ma võtan sinu paberi ka, sest meil erinevad variandid. Teine variant on, kebab tuli jalg maha, mulija padukas, eri paginda, sultan Hadži Sirhazzanal polkija, hall, mu issand, padu Allahhib Ni Amar Humm, sultan, Siroman, Ali Saifudin, noh, heal lapsel mitu nime võib öelda ja, ja noh, tõenäoliselt seal neid tiitleid seal sees ja natukene rohkemgi, eks seal on olnud aega seda nime nagu korjata ka siis, kui sa ütlesid, 67. aastal oli see vist, kus ta, kus ta võimule sai, et minu teada talle siis kas ainult 20 või 21 aastat vana, et hästi noormees ja tõenäoliselt on mõned tiitlid ja nimetan tulnuka hiljem juurde. Mulle meeldis veel see fakt, et lisaks sellele, et ta on nagu sultan, et on ta tegelikult ka peaminister, ütles, et nagu ikkagi juhika veel valitsust, et see, see mõte mulle meeldis ja mulle meeldib ka see, et tegemist on korraliku mehega, et ikkagi kolm abielu on tal olnud ja naistele ta loomulikult meeldib. Põhimõtteliselt meeldib. Laias laastus ärge saage valesti aru, ta meeldib nii naistele kui meestele, kes seal riigis elavad, et on tohutult populaarne tänu sellele, et ta on ikkagi tervishoidu, haridusse, igale poole väga palju investeerinud nii-öelda riigi rikk, kui sind ennast ei ole ka muidugi ära unustanud oma peret loomulikult. Aga jah, tal on kolm abikaasat olnud ja kokku 12 last, et tal on viis poega ja seitse tütart, siis 2012. aasta seisuga vähemalt. No tegelikult broneid peetakse üheks õnnelikumaks riigiks maailmas, kus ka naistel on võrdsed õigused meestega hoolimata siis sellest, et tegemist on islamiuskliku riigiga, kus noh, võrreldes teiste riikidega, kus tavaliselt islam on, siis naised on jäetud vähe tahaplaanile, siis naistel on seal väga hea meditsiini nii-öelda tugi on taga, nad saavad ise ka veel. Ta palju lapsi nad tahavad, ei ole nii, et mees tuleb koju ja ütleb, et nüüd ma tahan saada omale väga suurt peret, vaid ka naistel on see õigus olemas olla, korraga tahan saada ja kindlasti naised kes nii soovivad, ma ei usu, et neid väga palju tervisele paneb paraja põntsu. Ja naistel on ka õigus ise lahutada, nii et selles mõttes on see Brunei riik on, on teistsugune võrreldes nende teiste islamiriikidega. Kui me nüüd vaatame veel edasi, siis kas seda rahu elupaika oli seal näha, on ta siis väga õnnelik riik? Tundub küll õnnelik muidugi, naiste juurde tagasi tulles, et ega see päris nagu, eks ta nõnda välja öelduna kõlab ilusamalt, kui reaalsus seal on siis tegelikult ka käies külas näiteks ühel kellega me lihtsalt tutvusime ühel kohalikul Brunei eru majoril tema kodus, siis, siis seal oli näha, et noh, tegelikult tuli naise osa oli ikkagi selline mitte suhelda külalisega, vaid külalistega, õigemini me olime kahekesi ja ikkagi olla köögis ja, ja toimetada, et oleks laua peal mingeid asju ja teda nagu vestlusesse ei kaasatud. Et ega see päris nii puhas ei ole, aga üldiselt tänavapildis on küll see, et sa näed nagu, tegelikult nad on ikka suht õnnelikud ja, ja mis seal salata, Malaisia poolt tulles muidugi ka juba bussiga sinna sõites oli see, et nägid, et noh, suur vahe on nii kui piirist üle sõidad, nii kohe lähevad, majad lähevad ilusamaks, prahti vedela, enam igal pool, neil on ka prügimajandus, on prügikäitlemine, on nagu täiesti tasemel ja kõik läheb nagu paremaks, mis tähendas ka seda, et Malaisia poolt väga paljud sõidavad sinna lihtsalt ka saadusi müüma, sellepärast Seproneeson hinnad kõrgemad ja seal on võimalik nagu korralik kasum saada. Näiteks, et on selle piirkonna ikkagi üks pärle. Ütleme nii, et Singapuri järeldusi äkki. Milline see tänavapilt välja näeb, või külatänavapilt või linna tänavapilt, et kui sa nüüd hakkad niimoodi vaatama? Tegelikult linnapilt on seal selline nagu arenenud, et ükskõik millise teise moslemiriigi nii-öelda pealinn, et seal on omase moslemite hõng ja samas samas on kõik tänapäevaseks eluks vajalikud asjad olemas. Autod on ilusad, uhked. Ja, ja inimesed tundub, et saavad omadega üsna hästi hakkama, et sellist vaesust näeb ka, aga võrreldes naaberriikidega ikka väga vähe. Mis sul seal sellest suurest reisist siis sellest mitmest päevast meelde jäi, kõige eredam mälestus? No see oi, neid on palju selle, kui alustada juba sinna minek oli selline, et noh, see on nii-öelda lugu sellest, et kuidas Eesti pass võib saada pooleteist aastaga täis ja selle Brunei oli üks selle põhipõhjustaja sellepärast enne mainisin, et noh, nagunii oli umbes viiel riigis käimist ja neid templeid oli seal erinevate riikide vahel liikudes päris palju siis ühe päevaga ma sain kaheksa templit juurde kuma broneisse läksin Malaisiast selle pärast kuidagi bussigaksin minemises, esimene tempel tuli Malaisia sisepiiril, et kui saba piirkonnast läksid Saravaki piirkonda, siis järgmine regi Saravaki piirkonnast läksid nagu esimest korda broneisse sisse, aga kuna broneering, kaks sellist Siilakat nagu kaks teineteisest eraldada teatud osa siis neljaste veel juba tuli vist sisse, siis kui läksid jälle Promeist uuesti välja sinna säravaki piirkonda. Siis järgmine tempel tuli uuesti minnes broneisse sisse. Õigemini jah, see, see oli juba siis tegelikult kokku tuli kaheksa, et noh ühest piirkonnast välja, teise sisse, siis broneisse sisse, sealt välja, uuesti, uuesti sinna teise sisse kokku kaheksa templit, nagu tuli ühe päevaga nagu juurde ja siis lõpuks jõudsid sinna Brunei pealinna siis kõigepealt, et mida, nagu väga palju reklaamitakse, mis tõesti olid uhked, olid seal on nii-öelda need voode Vilyczis Nad kutsuvad nagu veekülad, et külad, mis on ehitatud pealinnas vee peale noh, osaliselt betoonsammastele, osaliselt puitsammastele on tõesti selle jõe peal, mis viib nagu sinna lähedasse merre kohe on siis ehita tud elamud, mõned neist on mitmekordsed, mõned on ühekordsed. Seal on kõik, noh, lisaks elumajadele on seal ka bensiinijaamad, mošeed isegi tuletõrjedepoos, kõik on nagu on ehitatud vaiade peale ja sinna pääseb siis kas niukseid, kitsaid laut teid mööda või siis ainult paadiga. Need paadimehed sõidavad ka umbes nagu, nagu Veneetsias sõidavad ringi kogu aeg ja transpordivad sind punktist A punkti B kogu aeg. Et see oli kindlasti üks suur elamus ja, ja noh, see ka, et sai näha, sultanid ennast oli loomulikult üks suur enamus. Aga kui ma tulen selle juurde, et kui me sinna kohale jõudsin, siis ma otsisin ka, tundus selline nii arenenud et seal nagu Malaisias, et sa võid nagu mingi suvalise nurgataguse leida, kus lihtsalt ennast madratsi magamiskotiga näiteks pikali panna, et ta ei tundunud väga hea koht selleks, et et paremini mõte, et äkki võtab mingi odava hotelli, siis kui ma sinna hotelli jõudsingi noortehotelli, siis selgus, et seal kedagi nagu administraatorid koha peal ei olnud ja siis istus üksik niuke noh, üle viiekümnene mees istus seal kuskil rahulikult pingi peal, läpakas põlvedel. Võtsin temaga ühendust, küsisin ja selgus, et tegemist oli sakslasega, Harry oli tema nimi ja Harri aegset jah, et tema sai viimase vaba koha, et üldse vabu kohti ei ole ja sellepärast saad mind läkski ära, et tal ei ole midagi passida, sest vabu kohti nagunii ei ole. Harryga leidsimegi kuidagi ühise keele ja noh, ta kohe hüüdis ka, et kus sa oled ja mõtlesin, et eestistes, oh, ma olen Eestis käinud ja siis mõtlesin, et noh, kus siis, et Tallinnas on natuke teistmoodi tulinet. Seiklejana oli ta siis kunagi otsustanud, et tegelikult võiks minna Eestisse? Võiks minna kuidagi teistmoodi, kui enamus sakslasi lähevad, et ei lendaks, ei läheks maad mööda, läheks meritsi ja ta ei olnud varem nagu eriti purjetamisega tegelenud, aga natukene koolitas ennast, siis tuli üksinda sellise väikese katamaraani ja tuli siis mööda rannikuserva, nõnda et noh, umbes nagu Kihnu Tõnn kunagi sõitis küsida, et kuidas sa sõidab Kopenhaagenisse siis ta ütles, et noh minnes on ainult vasakut kätt ja tagasi tulles on paremat kätt, on ju umbes sama loogika järgi sõitis tema ka ja muidugi palju seiklusi, kuidas ta Kaliningradis pidi vahepeal korra maabuma ja kuidas seal vene piirivalvega oli seal jagelemised ja see selleks igatahes klappisime kohe jäime tegelikult mingiks kolmeks neljaks päevaks, mis ma bronees üldse olin, jäime kokku ja siis temaga koos meil selline seiklemine seal hakkas, et ma magasin tolle öösel kuskil lihtsalt mingi väliköögi põrandal umbes ära. Ärkasin hommikul varakult, enne kui admin tööle tulija ja siis läksime Harryga nagu linnapeale ja siis selgus, et järgmine päev oli, tahtsime minna tegelikult nii-öelda jõe teisele kaldale või siis teha selle nii-öelda noh, nad ei ole kondleid, nad on kõik nagu mootoriga paadid selle mootorpaadiga nii-öelda mootor taksoga siis vee peal sellise ekskursiooni ja käia eemalt, vaadata sultani paleed ja vaadata majade vahel sõita nendes veekülades ja ja siis selgus, et me ei saa seda teha, sellepärast kogu takso liiklusseisuses seisis, sest toimus Brunei 2012 mis tähendas, et seal sõitsid kiirkaatrid vahepeal tohutu hooga seal mööda jõge ja samas vahepeal olid sellised noh, mis nad on, aerutasid need igavesed draakoni paatidega niuksed võidusõidud ja ja lisaks kõigele muule oli sultan ise kohal, kes ka vahepeal seal poeg oli tal ühes paadis ja tema teises paadis kõrvuti seal enam-vähem üritseb rabada. Siis me saime aru, et ahah, et me v pealt nagu ei saa vaadata, tuli see mõte, et okei, siin kaldal on ka, ju on see veeküla olemas, et lähme lihtsalt mingile laudteele jalutama ja vaata, mis seal siis toimub ja, ja see oli päris hea valik, sest me kõik poed ja asjad ja kõik on olemas ja kõnnid selle vaatriat, ahah. Laudtee all jookseb mingi mageda veetoru, onju ja igal pool iga väikese nad tunduvad niuksed nagu räbalad, majad tegelikult, kui sisse lähed, siis nad on väga ilusasti sisustatud ja kujundatud, et ei ole väljas paistavad alati vaesemalt, kui nad sees on reaalselt ja iga maja juures on veemõõtja mõõdik ja et kõik on kontrolli all ka veel lisaks ei ole mingi suvaline niuke elamine, siis me sattusime kuidagi, mõtlesime, et äkki õnnestub, et me oleme nüüd natukene eemal sellest nagu regati toimumispaigast, et äkki õnnestub mingi kohalik paadimees ära rääkida, et see viskab meid teisele kaldale ka vahepeal. Siis me sattusime kuidagi mingi äkki oli mingi 30 punaste särkidega ühesuguste T-särkidega nagu meest ja naist Meil ümber. Ja siis mõtlesin, et mis siin toimub ja selgus, et tegemist on ühe seitsme v küla niukse keskusega kus siis oli ikka nii-öelda, kuidas ma ütlen seltsimaja vee peal samamoodi ja, ja nad olid oma nii-öelda kõiki neid paatides toimetavaid meeskondadel toetamas naiskonda segavõistkond ja noortevõistkond ja mis seal kõik käisid ja olid hästi ülevas tujus, sest nad olid kolmest esimesest sõidust juba kaks oli võitnud nende külade nagu kooslus ja ja kohe kutsusid meid lauda, pakkusid meile seal karastusjooke ja, ja ühtlasi tegid selles seltsimajas meile koos külavanemaga tegid väiksed tuuri külavanemal niuke vana lühike mees ja siis terve see seltsimaja sein oli täis erinevate kuulsuste pilte, kes oli käinud sealsamas veekülas nagu jalutamas. Noh, seal olid saudi prints oli, oli seesama on ju muidugi Brunei sultan oli seal käinud sellesama külavanemaga pilti teinud. Aga veel ka noh, igasuguseid selliseid, et maailmas üleüldiselt tuntud inimesi nagu ka näiteks Nelson Mandela või oli näiteks Helmut kool oli seal käinud ja kas teie igasuguste põnevate tüüpidega põhiliselt ikkagi siis nagu niuksed saudid ja noh, selliseid tüüpe seal palju käinud niuke palju külastajate kohti. Tundsime Niukest ajaloo hõngu ja, ja niukseid, tõesti põnevaid inimesi oli seinade pealtnäha ja siis me saime nendega siis nii sina peal, et, et seal oli lubatud niimoodi, et nad ütlesid, et jah, teisele kallale nad ei saa meid viia küll, aga nad saavad meid kaasa võtta jõe peale võidusõidu ajal kus mehed nagu seal mõlemad, onju, ja siis saatepaati igal võistkonnal võis olla üks saatepaati ja siis ütlesin muidugi ja läksime, haarasime fotokad ligi ja siis sõitsime, nägime nagu jõe pealt, ma usun, et me saame palju parema elamuse, kui me oleks saanud mingi taksoga, seal sõites vaatasime võidusõitu nagu lähedalt ja saime ka selle, noh, kuna me juba olime nagu põhimõtteliselt, kuigi meil punased särgid seljas ei olnud, siis me olime sellega kamp Dahlisele külade koosluse nagu ühend nimetas, et kuna me olime Campto fännid juba, onju et siis me saime ka selle võiduelamuse, et nad võitsid mingi neljanda sõidu, said oma kolmanda võidu ja ja elasime neile kaasa siis vahepeal Me käisime Harryga koos, käisime söömas, Läksime korraselt külast ära ja kui me tagasi tuleme, siis nad rääkisid, et kuule nüüd, maraton on ainult ülejäänud, et kõige pikem sõit, see on ju, et te saate tulla jälle paadiga kaasa jõe peale ja vaatame, et noh, et, et Sultan tuleb ka oma kaatriga, tuleb selle oma kaaskonnaga tuleb ka jõe peal, et äkki õnnestub mingid pildid saada, temast mõtlesime oh väga lahe ja ütlesime paati ja muidugi see, et sultan kaaskonnaga tähendab seda, kaks politseikaatrit sõitsid seal ka siis maratoni puhul need vahed nagu läksid pikemaks, mis tähendas ühtlasi ka seda, et kuna sultan tahtis nagu esimesi jälgida, see oli see, et tema saatekaatrid sõitsid ka suht selle võistlejaterivi eesotsas, kuna nad olid sellise madala pard, aga see oli see, et nende saatekaatrite nagu tekitatud lained, mida muidu tavaliselt ele võidusõidu ajal siis tekitasid selle kõik need paadid, mis nagu lõpupoole saba pooleedis, kuus, seitse paati, neil läksid kõik nagu vett täis ja põhja põhimõtteliselt katkestasid sellepärast, et lihtsalt nii suured selle parda jaoks liiga suured lained olid nendesse politsei kaatrid nagu tekitasid. Aga meie olime saate paaris meie ilusti nii-öelda ellu ja vee peale kõrgem parras. Ja siis meie see erumajor, kes meie nagu eest hoolitsemise enda enda peale oli võtnud, see siis ühel hetkel. Tulge nüüd kähku, lähme kalda peale, et sultan läheb rahvast tervitama, et saate äkki mõned pildid seal ja siis. Olgu, lähme, lähme, proovime pilti teha, et noh, pole sultanid, think hääluses peas kunagi. Läksime nägime muidugi kohe ära etele niuke parvrahvast on kogu aeg ümber ja noh, kuna ma ütlesin, et on tohutult populaarne seal, siis siis igaüks tahab umbes nagu paavst ikkagi. Et paneks lapsele käe peale korra ja õnnistaks teda põhimõtteliselt teha, et saaks lihtsalt teda puudutada ja tema lähedal olla, et see on väga oluline nende jaoks, siis ma vaatasin, et no eriti mingeid pilte ei saa, nägin ära, et ta on selline nagu sõjaväevormis ja, ja niuke noh, sõjaväeline müts on peas niuke rohelist värvi ja ja aga korralikke pilte ei saanud, siis ma vaatasin, lihtsalt jälgisin, kuhu ta nagu teil on, siis läksin mingi 30 40 meetrit ette, seisin lihtsalt tema tee peale nagu ette, et fotoaparaat näpu vahel. Kui lähemale tuleb ainet, siis sa näkipildi ja äkki on osa massist ümbert ära kadunud ja rahvast kas minu ümber kogunema, sultan tuli järjest lähemale vaikselt seal käepigistuse ja kõike jagades ja naeratades. Ja siis ma sattusin kuidagi teisekihti, nõnda et minu ees oli ka oli üks niuke lühike vanem naisterahvas, kes hullult rabeles ja üritas nagu sultani tähelepanu saada, tema kätt haarata. Sultan läks minust mööduma, jälle pilte, korraliku ei saanudki, siis ta kuidagi läks nagu paar meetrit minust mööda, siis ta äkki kuidagi nagu keris tagasi nagu selle üks nägu oli selline, et ei tundunud nagu väga oma riigi oma niuke aasia inimese oma. Siis ta pööras nagu üle õla, vaatas nagu üle selle memme mulle otsa. Siis naeratas ja ulatus üle memme mulle, kes üritas tema kätt rabada, aga lihtsalt üle selle memme pea ulatas mulle käe ja siis ma ka nagu nõnda aru jõudsin ainult nokamütsi hetkeks peast ära võtta ja öelda, et noh siis väikese kummarduse teha ja see oli meie kohtumine nii-öelda, aga ülev hetk igal juhul, et nojah, et see käsi oli küll niiske ja natukene liiga pehme, on ju, et ma oleks oodanud niuks tugevama käepigistust ja mis iganes. Aga ikkagi seal ei, sultani käsi ja rohkem mul ei ole kunagi olnud võimalus sultanile kätt pihku panna. Natuke väga isiklik hetk. Harioli kade pärast võin ka öelda nagu. Pagan, et sul karu ikka. Miks sul veab nõnda? Ja jah, selline selline hetk oli ka näiteks seal siis broneismal. Kuulame korraks vahepeal ära ka Brunei kohalikud trummid, ütleme siis nii, et need on suured trummid. Nimelt xon Kendangid ja see on siis nende esitus koos kohalike klahvpillidega vist võiks nii öelda. Jätkame siis teekonda broneis pärast sultan iga kohtumist. Mul tekkis hoopis teistsugune küsimused. Mida broneis süüakse. Täitsa sellele kandile omanen ühtepidi üsna hiinlasel on vallutanud selle ala, mis puudutab toitlustust, et kõige sellisem lihtsam võimalus suht odavalt süüa saada on, nad on tavaliselt nagu kuskil kvartalite nurkades, tänavanurkade peal on sellised, esimese korruse ruumid on hiinlased teinud oma söögikohtadeks, see kehtib nii Malaisia kohta kui tegelikult ka osaliselt Singapuri kohta, kui ka Brunei kohta, siis seal on võimalik kõike sellist, noh, põhilisand on nii-öelda riis ikkagi siis on kõik kõige rohkem liha, nad tõenäoliselt söövad ikkagi linnuliha, kanaliha põhiliselt ja siis erinevaid neid igasuguseid, mis kõik seal kasvab nagu ja mida köögiviljade värgid, et neid väga erinevalt tehakse. Ja, ja loomulikult on seal ka veist. Loomulikult ei ole seal siga on ju, noh, sest see lihtsalt läheb nende veendumustega vastu olla. Aga meie näiteks harja, jäime kinni ühte restorani, mis oli selline noh, muidu seal hiinakate süüa nii-öelda oleks väga ütleme niimoodi, et sa saad, on ju, kolme nelja euroga saad kõhu alati väga täis, aga me võtsime natukene natukene sellise toredama koha, leidsime veidikene rohkem restorani ja kus oli, kus oli ka meile sobivalt oli õhukonditsioneer, mis siis aitas rõõmsalt jahutada, veidikene ruumi, siis meie jäime sinna kinnisiga, iga päev käisime korra või kaks vähemalt seal söömas ja põhiliselt siis proovisime just nimelt kuidagi mingi täidisega kana ja selliseid veist tehtud seintega ja, ja mis kõlavad täiesti tavalistena, aga need lisandid distantsid seal tihti juurde ja need vürtsid, loomulikult vürtsid on sellised meie meie jaoks veidikene harjuma. Kas kui tegemist sultanaadi, siis kas nendel söögikohtadel või kodudes või kuskil oli tähisti palju sultani pilte või ei olnud? Nii ja naa, tan tänavapildis on teda ikkagi näha ja, ja, ja kodudes enamasti on see, kus me käisime selle, eks majori erumajori nagu kodus seal loomulikult oli pilt ja tema oli nagu üldse oli näha, et tõeline sultani fänn. Et temal loomulikult olime ma väga palju nagu muudes kodudes ei käinud ka bee külas, seal loomulikult selles külakeskuses oli tema pilt, oli pilt koos külavanemaga ja nii edasi ja ühes veeküla kodus, kus me veel käisime, sealt mul praegu ei tule meelde. Aga ta pilt oli ikkagi nagu suht pidevalt silme ees ja seda võis igal pool näha. Kusjuures ta on selline, et ta nagu aastatega natukene muutunud, et mõnes kohas võiski olla lihtsalt see, et me päris kohe ei seostanud sultani pilt on, et see võis olla mingist varasemast ajast natukene pleekinud ja niuke, kus ta oli võib-olla kolmekümneaastane, sest nüüd ta on juba ikkagi ju mingi üle viiekümnene mees, niuke 50 viiene oli ta vist siis, kui mina seal käisin. Aga jah, see austus on olemas, tema pilt ikkagi näeb igal sammul. Kas vei küladest kaugemale ka jõudsid? Ei jõudnud, kusjuures seal oli seal pealinnas oli kuidagi ühtepidi nagunii mõnus olla, et sealt nagu ei tahtnudki minna kuhugi ära ja siis ta oli kuidagi reisi minu, minu reisinagu, selline. Viimane neljandik oli ka ühtlasi nagu käimas, kus vahepeal tekib nagu lihtsalt see tunne, et sa pead juba vaikselt hakkama vabakutselisena eeltööd tegema ka selleks tagasi tulles nagu tööga ilusti kohe rea peale saada. Ja siis ma hakkasingi juba vaikselt ka vahepeal lihtsalt läksin viieks tunniks kuhugi internetikohvikusse, tegin tööd lihtsalt, et see võttis ka broneist osa aega ära. Aga noh, sinna sisse sellesama majoriga me ikkagi käis ka tema kodukülastus, mis oli, ühtepidi oli nagu tore, et me selle kodu nägime, samas jälle see major oli selline noh, kogu aeg rääkis, kui lahe mees, tahan, et siis nagu nagu igavaks mingil hetkel rääkisid, mida kõike lahedat on elus näinud. Samas jälle noh, ta oli kuidagi selline jah, et ta ei olnud nagu siiras ühtepidi savastali jälle jälle isana ta tundus selline, et noh, müts maha, sest tal 12 aastane poeg, kes tal oli autistist poeg ainult see, kuidas ta tema eest hoolitses, et need olid jälle sellised siirad hetked ja kuidas ta nagu tegeles temaga ja Me käisimegi Harry, mina tema autistist poeg ja tema siis käisime vahepeal ka linna peal ringi ja vaatasime ja jalutasime ja see poeg siis oli täiesti võttis ka väga omaks, nõnda et alguses võttis minul käest kinni ja, ja käisime meie tükk aega ja siis võttis juba Harryl käest kinni ja ja siis vahepeal võttis isal käest kinni ja käisime ja liikusime ja, ja, ja suhtlesime et sedapidi nagu, et noh, eks see on tema nagu käituma selleks pitseri seadnud või noh, ka pannud mis tal need prioriteedid on, et kust ta, kuidas peab paistma natukene paigast ära loksutanud ja natukene ka mingisugused paika lükanud, et et ta oli selline noh, mitte väga siiras, aga, aga, ja mis veel, ma mõtlen, et hotellidest rääkida, me ühel hetkel kolisime ühte hotelli, mis oli ka nagu minu jaoks üllatus, mida ma veel mõtlesin Brunei koha pealt, see tundus nagu eriti üllatav, et mõeldes kogu sellele sellele usulisele taustale ja et hotelli akna pealt talla vaadates aknast alla vaadates, siis märkasin, et vastasel ei üks teine hotell selle juures siis kogunesid prostituudid õhtul ja, ja see oli nagu nii üllatavad, et mis nüüd siis, et nii vaba, nii vaba maa nagu tulid seal tuli mingi auto, võttis ühe peale, võttis teise peale, käisid ära, lehvitasid meile vahepeal muidugi, ja, ja siis noh, hari, kui kogenud mehega arutasime ka omavahel, et umbes 209 tüdrukuke sealt läbi käisid nagu et nende Nende hulgast tõenäoliselt noh, oli tegelikult ka nagu sellele maanurgale ja niisugustele Filipiinide day kandile omane on, et noh, võimalik, et nende hulgas oli ka paar meesterahvast, onju. Aga vot seda täpsemalt me ei tea, sest me nägime neid nagu distantsilt ja, ja noh, küsima sellist asja nagu ei lähe, on ju, aga selline kahtlus nagu jäi, et see, nagu seal toimis, see oli selline üllatav ja üsna nagu just see, et ta nagu avalik on ju see, et kui kuskil nagu mingi urgas on ja kus sa lähed sisse, sind vaadatakse kahtlustavalt ja kui sa oled usalduse võitnud, on ju, et siis võib-olla saab nagu rääkida sellel teemal, et see tundub nagu kuidagi arusaadav, aga see just, et täiesti avalikult tänava peal autod käisid, sõitsid, võtsid peale, tõid tagasi jälle sättisin oma juukseid ja nii edasi, et see, see tundub selline üllatus. See järgmine küsimus ei lähe kindlasti selle eelmise teemaga kokku, aga oli, tahtsid selle teema oligi liig kallis. Ei ole, ei ole, ta ei ole kallis, seal juba piiri peal tuli ka see üllatus, et nii palju võin öelda, et broneisse, kes tahab minna, mingit viisat ei ole tarvis. Eesti kodanikule või Euroopa Liidu kodanikul on täiesti avatud piiridega. Mul oli tegelikult eelnev info, et piiri peal lihtsalt tuleb maksta mingi külastustasu, 30 eurot. Ma pead ei anna absoluutsele tõele, ei pretendeeri. Mina ei pidanud selle maksma, ma ei tea, kas see oli sellepärast, et ma läksin bussiga või et äkki, kui lennukiga saabud, võib-olla siis peab maksma, ma ei julge seda 100 protsenti kinnitada. Igatahes minu käest võetud ja keegi teine aalsema Harry ütles ka, et tema käest kaevu võetud ja ta ütles, et temal oli ka info, et 30 eurot peaks nagu maksma riiki sisenemisel. Aga võib-olla on ka see ära muudetud, et nüüd viimasel ajal on tehtud see tasuta värgiks. Aga jah, issand, mul ununes küsimus ära, kallis kallis jah, et ei olnud, et odavam kui Eestis ikkagi olla. On kõik see söömise pool ja bussisõidud ja mingid sellised asjad ei, ei ole kallis. Kallim kui Malaisia tõenäoliselt ka Indoneesias ma ei ole käinud, aga tõenäoliselt kallim ka, kui Indoneesia odavam kuis hingab PUR. Vähemalt söögikoha pealt kindlasti samadele Singapuris on see transpordiskeem on üsna üsna jälle niisugune soodne, et võib-olla transport isegi oli broneis kallingu Singapur, transport, sära pidi, võib öelda. Ja nii me selle, nii me seal me ütlesime siis veel ühe päeva me lihtsalt jalutasime ka Harrige seal ringi ja ja, ja vot, see on ka alati reiside osa on ju see, et mitte, sai tuttu selle maaga, vaid sa tutvud hoopis mingi teise maaga mõne inimese kaudu, kellega sa kohtud selle nii-öelda ühel maal. Ja mul oli selles mõttes Harryga oli väga tore ja tegelikult ka. Ma nii-öelda nagu otsapidi olin ka ühtepidi nagu Saksamaal, sest ta rääkis nagu sellest, et miks tema nii palju reisib ja miks sinna Saksamaale teda nii vähe tagasi tõmbab ja miks ta seal nii harva käin, miks Aasiat eelistab, rääkis oma seiklustest igal pool, noh, ta on minuga võrreldes oluliselt rohkem maailmas ringi käinud ja noh, ka paarkümmend aastat vanem, mis tähendab, et tal on ka olnud selleks rohkem aega. Aga siis meil täiesti põnevad vestlused ka ükskõik millest CO kahest või natsidest või millest iganes, et me rääkisime ka, noh, tema oli üks väheseid sakslasi, kellel ei ole absoluutselt mingit kompleksi nagu selle kunagise nagu rassiga seoses. Ta annabki endale aru, et, et kuulge, mis toimub, et noh, see oli põhimõtteliselt 70 80 aastat tagasi, kui see kõik alguse sai, et olgu, et meie, vanaemad-vanavanaemad-vanaisad-vana-vanaisad isad-emad on teinud kunagi halbu valikuid, kuid aga noh, et kaua me kaua me nagu põime sellepärast või noh, et kaua me hoiame endale kuskilt ta seljaaju sees, et et tema lesti nagu see positiivne, tunnistame endale, sa pead seal niimoodi olnud ja lähme eluga edasi. Enamus sakslasi ei oska seda niimoodi võtta, neil on nagu, kui kui natukenegi kuhugi sinna teemale nagu vestlused, lähed, siis neil blokib nagu täiesti ära ja aga harieli hästi avatud ja noh, ongi nagu niuke maailma näinud inimesena võttis seda väga-väga toredad vestlused hoopis näiteks nagu sellest ajalooetapist olid meil ühel päeval pikalt ja tunde ja tunde Kui Bruneid võrrelda teiste riikidega siis räägime varsti Malaisiast ja Singapurist ja siis, kas oli ta külalislahke? On kindlasti on ta külalislahke ja seesama, millest ma rääkisin, et noh, niuke hais, söör, käib nagu igal pool, et asi algab sellega ka see ei piirdu ta noh, ongi, nad on täpselt sellised, et sa lähed ja kui neil on võimalus, nad kutsuvad, et sind enda juurde sisse ja mida, noh Eestisse tavaliselt ei kutsu turisti tänavalt enda juurde külla, nemad küll teevad seda. Nad on, nad on tegelikult ka huvitatud sinu, sinu maast ja selles kauges nurgas, kus sa tuled. Loomulikult nad ei tea, kus Eesti asub või? Ma julgen väita, et noh, need, kellega mina kohtusin, ei ei tea sellest midagi, et noh, võib-olla enam-vähem Soome, Rootsi nad panevad paika või Venemaa, aga noh, Venemaa on ka lai mõiste, on ju, et kui sa räägid, et noh, me oleme meie naaber näiteks Venemaal, siis seal ei tea muidugi noh, tühja sa tead, seetõttu, onju. Et, aga nad on huvitatud, nad hea meelega kuulavad sind. Nad hea meelega näitavad sulle seda, mida nad peavad oma riigi juures oluliseks. Näitavad seda, mida tänu sultanile on tehtud näitavad seda, kuhu on tulemas mingi asi jälle juurde ja ja loomulikult kiidavad oma valitsejat igal sammul. Kuulame siia juurde ühe Brunei tuntuima naislaulja esituses, Maria on ta nimi ja laulu pealkiri on kausega lainja, seda siis võiks tõlkida siis, kas sa oled kõik või see tähendab? Jätkame siis Brunei oma reisi selles riigis elab enamjaolt elavata halailased ja Malai keel on põhiline, aga nagu juba kuulsime, on ka inglise keel siin üks, kuid hästi palju on riigis hiinlaste ja indiaanlaste järeltulijaid, nii nagu kogu selles regioonis, kas siis Hiina või India mõju oli tänavapildis näha, kuulda. On ikka broneisma näiteks Malaisia võrreldes nägin oluliselt rohkem näiteks ka hindasid et oli kohe näha, nad tegelevad seal ikkagi sellise musta tööga nii-öelda töötavad ehitustel. Hästi palju koristavad, teevad kõike seda niukseid abitöid aga nende populatsioon on seal päris suur ja hiinlastega hiinlasel on nagu jälle india lastest nagu üks aste nagu kõvematel positsioonidel ja kinnitavad seal kanda ongi toitlustus ja nagu sai räägitud juba. Ja, ja neid on seal tegelikult tohutult palju ja aina tekib juurde ja, ja seetõttu oli ka seal olemiseks hästi tore aegsest. 23. jaanuaril algas Hiina uusaasta. Ja mis tähendas seda, et hommikul enne veel, kui silmad lahti lõi tuli unenäkku, tuli mingi trummipõrin juba sisse ja ja unenäod said ka sellest nagu mõjutatud ja nägid mingit kummalist, nagu juba unenägu ja lõpuks ärkab üles ja said aru, et aasia trummipõrin on reaalselt, et see ei olnudki ainult unenägu, siis läksid akna peale, vaat sellest juba kuskil mingid draakonid nagu tantsisid ja ja mingid suured ja veidi väiksemad trummid põrisesid ja noh, mingite pühakodade juures oli selline suurem rahvakogunemine ja seal põristati ja tantsiti ja mütata pidi ja see, täiesti esimene kokkupuude mul sellise Hiina uue aasta tähistamisega ja tundub, et et neil on siis selline tava, seda nägin hiljem ka Singapuris, noh, niisugune nädalapäevad hiljem ja, ja tegelikult ka Kuala Lumpuris ehk Malaisia pealinnas, kus mul ka veel enne äralendu jõudsin läbi käia paar päeva olla. Et hiinlastel ongi see komme just, et nad käivad läbi ja õnnistavad nii-öelda selle trummipõrinat ja nende draakonite ja igasuguste teiste tegelaste tantsudega õnnistavad kõiki, just nagu hiina nii-öelda ärimehi ja nende ärisid käiakse kuskil kaubanduskeskuses, minnakse ühe juurde, seal tantsitakse, tehakse, õnnistatakse, neid minnakse järgmise juurde, oli näha, et nad ei võta nagu järjest, vaid on nagu mingi see, et vot näed, siin on hiina koht, nagu ütlesin, on järgmine Hiina kohta. Ja, ja seda oli pull nagu vaadata, siis see on selline värvikirev siis need rütmid on sellised ikka panevad puusa natukene liikuma, kui, kui puus veel natukenegi liigub ja, ja selline annavad sellise rõõmsa ja positiivse fooni kuidagi sellele päevale ja ja kuidagi tore oli, tore oli nagu olla ja et ikkagi tähistavad mitte nagu meile. Et uue aasta tähistamine algab selline 31. detsembril kuskil seitsme ajal esimese kärsitud laser Draketi taevas, onju, ja siis vaikselt hakkame juurde tulema ja siis umbes kella neljaks öösel on kõik läbi, on ju nad ikka panevad nagu nädalaid seal järjest tähistavad seda uut aastat ja, ja see kogu aeg on, see trummipõrin on kõrvades ja kirevad lipud ja loomad on igal pool tantsimas Eambitamas. Seega tundub, et et kultuurid on omavahel segunenud ja nad saavad võrdselt hakkama või selles mõttes, et nad ei vaata teineteisele liiga vaenutseva pilguga otsa. Nii ei saa öelda vist, sest ikkagi kui nagunii-öelda välimises kestast läbi tungisid, siis siis nad ikkagi, ega nad ei ole väga kohalikud Brunei nagu nii-öelda põlisemad asukad ei ole nagu väga õnnelikud, selle üle see nii palju rahvast tuleb, sest ta ikkagi tõmbab nagu sellist keskmist elatustaset tõmbab natukene alla ja kuigi noh, jälle siin võib paralleele tuua ka Eesti ja Soomega, onju, et ühtepidi ega soomlased ka ei ole, on ju rõõmsad, et nende mingeid töökohti ära võetakse, eks sama asi toimib seal ka, et nad nüüd niuke noh, on kindlasti mingid inimesed, kes saavad sellest kasu ka kohalikud elanikud, et nende suhe on kindlasti teine, aga selline tavaline lihtne inimene nüüd väga õnnelik ei ole, ütleme niimoodi. Arvestades seda, et Brunei mägi jäi külastamata, siis kas on plaanis see uuesti ette võtta, millalgi? Ikka jah, et seekord siis katsun olla nõnda, mulle üks meiliaadress on olemas, kust ma saan nagu etteruttavalt siis vaadata, millele järgmised tripid sinna minema, see on. Et tõenäoliselt on see selline, kui ma sinnakanti tagasi lähen, mul tegelikult on ka käimata, näiteks kõik see Tai, Vietnam, Kambodža, Laos, kõik see kant on käimata, et sealt on suht lihtne lennata vahepeal korraga broneisse ja teha ära Brunei kõrgendit. Õigemini lennata Malaisiasse ja Malaisia poolt teha raponey kõrgendit, niida põhiliselt käib. Et sellega, aga samas temaga ei ole kiiret. Ja, ja see on tõesti koht, kuhu ma väga hea meelega tagasi lähen, siis niukene soojus ja see jäi sealt hästi meelde. Et tegemist on soojarahvaga ja, ja soojamaaga. Seekord sai teekond tippu selline päris tippu välja jõudnud broneist, rääkis Andres Karu ja helirežissöör oli Maristama minaalid. Tarmo Maiberg.