Üleeile, 12. juunil toimus Strasbourg'is Euroopa Parlamendi hoones mälestustahvli juures väikene mälestushetk millega austati 1941. aasta juuniküüditamise viitkümmet tuhandet ohvrid Baltimaadest ja selle mälestustahvli idee pärineb teilt Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam. Ja me arutasime seda esimeses koosseisus juba see oli tegelikult seitse aastat tagasi aastal 2006 selle algul ja kolme balti delegatsiooni juhtide olime siis Euroopa Rahvapartei poolt. Vit autoslansbergis oli nende hulgas ja praegune Läti peaminister Dombrovskis. Me jõudsime järeldusele, et me peaks kuidagi oma minevikku ja ajalugu tutvustama. Ja Strasbourg on selleks väga hea koht. Ja siis sündis see mõte, et kuna meil on täisistungid tavaliselt juunis, sel ajal, kui on juuniküüditamise aastapäev, et me tellime koos mälestustahvli, see valmis Eestis on niisugune vasest tahvel. Ja seal siis kahes keeles. Et Eestist, Lätist ja Leedust toimunud massiküüdi Tammiste mälestuseks, mis toimusid siis 14 juuni 1940 kas Eesti, Läti ja Leedu lihtsalt et meie maad mälestavad. Me andsime selle väga ilusal tseremoonial üle ühele Euroopa Parlamendi asepresidendile, neid oli mitu kohal, tegelikult see oli parlamenti õues ja siis tekkis küsimus, mis selle tahvliga teha. Ja see küsimus jäi kuidagi vinduma mitmeks aastaks, kuni tuli uus Parlamendi president, kes oli minu rühma endine juht Hans-Peter Ring. Ja vajaduse tahvel ilmus uuesti päevakorda. Arutlesime, kuhu teda panna ja muidugi ametnike mõte liikus tüübise suunas, et aga kui me baltlastele lubama niisugust asja, siis kõik teised tahavad ka ja kus me kõik need mahutame ja kes on siis eelistatud ja kes mitte, et ja nagu tõesti väga hea saatuse otsuse tulemusena leidsime koha, et paigaldada see külalistesektorisse, kus külalised tulevad sisse, seal on kõikide riikide lipud, nad lasevad seal alati ennast pildistada ja seal kõrvalseinad on sisse mälestustahvel. Ja sellest peale, kui me selle sinna saime murema nüüd iga aasta juunis teinud üritusi, kus me kutsume oma diplomaadid. Gea Renel oli meie suursaadik Euroopa nõukogu juures. Ja kutsuma oma kolleege ja ametnikke. Paneme lilli, korraldame mälestusseisaku. Ma ei mäleta, mitmes üritus, see oli kaks päeva tagasi, aga see on vähemalt vähemalt kuues selline, mulle tundub. Ja see laieneb. Meil oli seekord kaks parlamendi asepresident, Hansket Buddha ring, keda ma kutsusin, ütles, et on südamega meie juures, aga ta pidi see päev olema juba Berliinis. Ja mitmed teised kolleegid, aga meil olid külalisi näiteks kolleege Sloveeniast, Rootsist, Soomest, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Austriast, nii et see kogub just ja, ja muidugi Euroopa Parlamendi täis istunginädalal on kohutavalt raske saada inimesi, kohale on igasugused üritused, aga nad tulevad ja see teadvus levib ja see on meie kõige tähtsam asi, et me levitame seda sõnumit, et niisugused massikuriteod inimsuse vasta on toimunud. Et neid korrati veel hiljem, 1949 ja Euroopa ei saa neid unustada, sellepärast et kõige hullem on, kui need inimesed, kes küüditati, kes maha lasti hiljem hukkusid asjata kui me ei suuda neid oma mälus kanda, see on elementaarne lugupidamine nende vastu nende kannatuste vastu ja ka see sõnum, et kannatustes on kõik võrdsed, ei saa öelda, et keegi on rohkem kannatanud või vähem kannatanud väga sageli kommunismiohvreid, et just nagu faktiliselt käsitletakse kuidagi teise järgu ohvritena. Fašismiohvrid olid nagu need teo ohvrid, aga teegaa kannatasid taga. Ega see polnud nagunii tähtis ja me sõnum on just see, et, et Euroopa ajalugu on ühtne. Me ei saa tulevikku minna ühtselt ja edukalt, kui me ei suhtu võrdselt kõikidesse riikidesse nende elanikesse ja ka nende mineviku tragöödiate esse. Täna kell 12 algas Tallinnas Hirvepargis Linda kuju juures juuniküüditamise ohvrite mälestamise hetk. Nii nagu see on olnud viimased 20 kuni 22 aastat ja kella nelja paiku, paneb samasse paika oma pärja ja austab ohvrite mälestust. Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill, kes alustas täna hommikul Eestis oma kolmapäevast visiiti. Öelge, palun, missugune tähendus sellele patriarhi pärjapanekule ja sellele väikesele mälestamisele, missugune tähendus sellele anda. Ma arvan, et see on positiivne samm, see ei ole muidugi lõplik samm, aga, aga see, et ta niisuguse žesti teeb ja meenutagem, et tema, nii isa kui ka vanaisa, kes on olnud vaimulikud, on samuti kannatanud Nõukogude süsteemi all, on ka vangistatud. Ma arvan, et see mängib midagi kaasa. Aga mis on põhiline? See on see, et seesama sõnum, et me peame kõiki ohvreid võrdseteks ja meil on olnud siiamaani üllatavaid probleeme, et nähakse, et Eesti, Läti, Leedu vabanemine, et see oli nagu võitlus venelaste vastu. Ja hiljuti ühes Tallinna koolis venekeelses koolis, mis aga väga hästi osatakse eesti keelt. Me vestlesime õpetajatega ja neil oli üllatus üldse, mis Euroopas toimub, mis on Euroopa parlament. Aga see sõnum, et Eesti vabanes mitte võideldes venelaste vastu, vaid et me võitlesime totalitaarse süsteemi vastu, mis rõhus ka venelasi. Et me oleme selles võrdsed, see oli neile tõeline avastus. Ja kui me suudame seda sõnumeid nii viia ka oma teiste, mitte eestlasteni ja, ja Venemaa rahvasteni, kes praegu peavad konkreetselt vastu seisma uutele totalitarismi ilmingutele ütleme, see on autoritaarne režiim, mis süstemaatiliselt Ta ignoreerib inimõigusi, õiguskorda rikub seda siis ma arvan, meie ajalugude käsitlus võiks palju paremini ühtlustada. Ja just see on väga tähtis alus, et me suudaksime paremini, et nemad suudaksid paremini Eesti ühiskonda sisse elada kui nad teavad, et, et me pole kunagi seisnud nende kui rahvuse vastu, vaid et me oleme seisnud inimvaenuliku süsteemi vastu, mis täpselt samuti kõiki Nõukogude liidu rahvaid rõhus. Muidugi eestlased panevad tähele seda, et patriarh Kirill ei tee kummardus Eesti Vabadussamba ees Vabaduse väljakul, vaid viib oma järgmise pärja sõjaväekalmistule pronkssõduri jalamile. Et kas me võime siin näha niisugust diplomaatilist tasakaalustatust? Patriarh austab Linda kuju juures eesti rahva ohvreid ja kaotusi ning seejärel sõjaväekalmistul ohvreid, kes on enamasti vene rahva hulgast. Ja kindlasti, see on diplomaatiline tasakaalustatus ja võib-olla on enneaegne oodata, et et asetaks pärja vabadussõjaohvrite mälestamisele mõeldud samba alla. Aga ma usun, et ka see tuleb. Täna hommikul Euroopa Liidu majas oli jutuks ka Euroopa Liidu ja Venemaa suhted. Kas intervjuu lõpuks väike lühike iseloomustus, mis seisus nad on ja kas siin on näha uusi arenguid? Ma arvan, et pragmaatilised suhted on praegu paranemas, seda ka kavandatud ametlikku piirilepp õppepiirilepingu taustal. Aga tegelikult suurem osa oleneb ju Venemaast endast. Me näeme seda, et igal pool maailmas, et kus on õigusriik, kus on demokraatia, kus kodanikuõigusi austatakse, seal ei ole riikidevahelised suhted, probleem. Riikidevahelised suhted on probleem seal, kus üks valitsus asetab rõhu pigem oma kodanikke mahasurumisele ja siis ka sellele järgneb täiesti loomuldasa teiste riikide suhtes ebanormaalne käitumine või niisugune püüd, püüd neid domineerida, ma arvan, Venemaa tragöödia on see, et on siiamaani oma tsaariimpeeriumi ja nõukogude impeeriumi kompleksi küüsis. On väga raske sellest vabaneda, kui ei suudeta pakkuda mingit positiivset alternatiivi ja vene valitsejate suurim süü ja probleem on selles, et nad pole suutnud kasutada neid tohutuid eeldusi, mis Venemaal on loodusvarad, niisugused rikkused, et oma rahva elujärge tõsta ja demokraatiat, et sisse viia, selle asemel on kujunenud kildkondade valitsus, kes võtavad põhilised vahendid endale. Ja Venemaa on kahjuks selles samas olukorras, nagu ta oli enne ja siis jääb üle klammerduda ainult oma mineviku suuruse külge ja see omakorda takistab normaalsete suhete loomist naaberriikidega. Ma usun, et Ta on üks põhilisi probleeme psüühiliselt, et Venemaa mitmete võimulolijate jaoks on olnud see, et kui algul mõeldi, et las need balti riigid jooksevad need pisikesed, nii kui need tule suures maailmas toime varem või hiljem nad tulevad tagasi ja paluvad uuesti vastuvõtmist meie meie rahvast ühendusse siis see Balti riigid suutsid iseseisvalt hakkama saada, on juba käsitletav solvanguna ja see, et nad suutsid olla edukamad või julgesid olla edukamalt kui Venemaa reformimisel oma edu järje tõstmisel oma kodanikuühiskonna loomisel, see on niisugune solvang mõnede jaoks, mida ei suudeta kuidagi alla neelata. Kahjuks sellepärast, et meie võime oma arengukogemusega tegelikult Venemaa, Venemaale ja Vene kodanikele kaasa aidata. Milline tohutu vahe on kahjuks praegu kasvõi Võrumaa ja, ja Pihkva oblasti vahel, kus elu on väga suurel määral just nagu seisma jäänud möödunud aegadesse. Ja miks, kui meil oleks sõbralikud suhted, miks ei võiks need Venemaa naaberpiirkonnad, Leningradi oblast, Pihkva oblast kasutada neid kui Euroopa Liidu liikmesmaad? Meil on naabruspoliitika. Me saaksime suhted väga pragmaatiliselt, heanaaberlikult tasandil arendada. Aga see kahjuks seisab keskuse jäikuse ja, ja suurriikliku poliitika taga. Nii et arenguid praegu ei ole näha, see on lühike kokkuvõte. Ja ma ütleksin põhimõttelise strateegilisi arenguid, et praeguse Venemaa režiimi puhul isegi kui, kui ta otsustaks käituda meie suhtes palju sõbralikumalt, siis toimub see kellegi teise arvel. Ma arvan, seda ei saa tõsiselt võtta. Ta usaldus ja tõeline edu suhetes saab tekkida, siis me oleme sellest väga huvitatud. Kui Venemaal tekib ehtsalt demokraatlik valitsus Me täname intervjuu eest, Tunne Kelam.