Douglas Wells hiidlastele hästi tuntud mees on päevasedame järgmine külaline mis aastal ta Hiiumaale rahulikum. Kas lasena tulite? Ma läksin Hiiumaale 92. aastal, oktoobril vist, ja päris külm oli juba, pean ütlema. Lumi tuli vist oktoobris ja Tartus on, siis hakkan mõtlema, et kuhu ma olen sattunud, et oktoobris on juba lumi maas ja ootasin, et väga pikk talv oli. Aga tegelikult ei olnud, Hiiumaal on niisugune merekliimat ja ei midagi, väga hullu ei olnud, noh, null kraadi natukene miinuses ja seekord nagu jääd ei olnud sel aastal. Kas Hiiumaa oli teie enese valik? Meil oli niisugune nimekirja. Meil oli 10 vabatahtlikku ja oli nimekiri, kuhu võiks minna ja igaüks nagu valis välja kaks komkohta, kuhu nagu tahaks ja siis rahu korpas ütles meile nagu koos ja tegelikult läheb. Ja mine, tahaksin natukene nagu kaalule setu rahu, korpeszonsolin organisatsioone, paarike nagu sa ei taha nagu linnas olla, see on just loodud sellest, et töötajad maainimestega ja aitad neid ja ja siis, no hea valik oli, aga minu nagu õpetajad seal eesti keele õpi, ta oli natukene shokis, mõtlesin, oh, oioi, nüüd läheb sulle natukene halvasti, sest hiidlased on sellised nagu ei võta inimesi vastu üldse, kui sa oled isegi maanteel, et me ei räägi Kreekast, eks ole. Ja et oo, nagu ma ütlesin, et seal on ainult valed inimesed ja lehmad ja, ja ei ole midagi peale hakata. Kas see vastas tõele see kujutluspilt, mis teile esitati? Nojah, mõned valed inimesed ja lehma nagu oli, aga aga päris vahva koht, ma käin, ütleme, aga üks asi oli see, kui ma jõudsin sinna. Mis Adam on sama koht, kus on pealinn, noh, see Kärles minu jaoks oli nagu loomulik, et laev läheb sinna, kus on kõige rohkem kui, kui kõige rohkem inimesi. Aga kes siis nagu tulin praamid maha, sotsin Saaremäe väravast läbi ja kohe metsas, mitte ühtegi inimesi, mitte ühtegi maja. Siis ma hakkasin küll mõtlema, et kaks aastatel siin võib-olla liiga pikka aega ja noh, läbi metsa ja siis jõudsime sinna putkastesse ja see oli väike küla. Mulle öeldi, et vaika küla ja siis minekuid. Rookatustega maja ja siuksed koerad jooksevad ringi ja kanad ja siukene nagu suits tuleb korstnast välja, selline mõnus pilt. Tegelikult see oli sovhoosi keskus ja lihtsalt oli nii koledad kvartalimajad ja niisuguseid ma ei tea ja ei olnud eriti nii, väga ilus, aga korter isenesest seis oli tagi ilus. Ja minu peremees oli päris lahke ja noh, kõik oli hästi, ühesõnaga sooja vett oli iga päev ja päris mõnus. Kui te oma missiooni rahu korpuslasena Hiiumaal lõpetasite, siis armastasite teie hiiglasi ja hiidlased armastasid teid. Lõpuks te leidsite endale sealt abikaasagi. Jah, suur armastus oli seal et leidsin ja kohtasin oma naissealt ja niisugune armastuslugu ja seal on kõik seal raamatus. Tahtsin just küsida, kuidas teist kirjanik sai, ma ei tea, tähendab ma olen muusik ja kirjutasin laulu, eks ole, ja ja lihtsalt noh kui ma läksin ära Eestist või Hiiumaast kogu aeg nagu rääkisin sellest, mis toimus seal, sest oli nagu päris huvitav ja just see mitte ainult vaid just see aeg, no see ülemineku aeg, mis ei kordu mitte kunagi, et see oli niisugune unikaalne asi ja ja ma vaatasin, et nii kiiresti gaasid ikka muutuvad, Eestis muutuvaid muutuvad ja nagu ei tunne ära varsti siis ma mõtlesin, et oleks aeg juba nagu maha kirjutada, sest et ma kogu aeg rääkisin, rääkisin, rääkisin ja minu naine oli juba väsinud sellest, et ma korralisega sellest samast loost räägid. Ja siis panin lihtsalt kirja, et räägin oma, räägin oma suu puhtaks. No see oleks kõik välja ja nüüd ma on rohkem rahule, ei räägi nii palju vanadest aegadest. No igal juhul sellest Emmaste kiriku kella leidmise unikaalsest loost olete Te kirjutanud raamatu, mis on nüüd juba tõlgitud 19-sse keelde. Kuidas see niimoodi õnnestus teil esiteks selle kella leidmise lugu ja teiseks nii köitvalt kirja panna, et see nii paljusid inimesi Kas huvitab? Vot see on jah, see on pikk lugu ja tõesti, ma pean vabandama minu vähese eesti keele oskuse pärast, ma olen nagu viis aastat ära olnud ja mulle tundub, et on niisugune alla läinud. Suurepärane, proovis ära seletada, tähendab see oli kirikukeeli Emmaste kirikus ja kui sakslased tulid sisse. Padruni, või mis iganes sellest ja siis mõned poisid sale Emmasta külast, Nad ei tahtnud, et saksad võtaks ära nende kirikukell võtsid maha ja peitsid ära metsas, vot, ja siis mõtlesin, okei, kui sõda on läbi, siis karme üles tagasi kirikusse. Aga nagu sa tead, niimoodi see asi nagu ei läinud, sest et nii kui sakslased ära läheksid, siis venelased tulid sisse ja siis ei ole õigeaegselt üles kaevata, siis nagu poisid läksid, selle sõja pärast läksin igale poole, mingi üks mees sai surma seal Siberis ja mõned läksid Kanadasse ja lihtsalt see grupp ei olnud enam pärast. Ja siis 40 aastat 50 aastat läks mööda, oleks aeg, et Eesti nagu tuli välja, et Eesti saab vabaks, nad hakkasid otsima, mäletan täpselt, kus see oli nii ja üks vanamees seal külas, kuidas ringi ja no ei leidnud, maastik oli muutunud ja mõned aastad oli juurde ehitanud ja ei joonud. Ja siis oli üks mees Rootsis ja Emmaste küla inimesed mõtlesid väelijaid, vot eks see mees siis müstika ja see keel sakslastele sai rahas selle eest ja oli juba välismaal ja kui palju rahade sai. Üsna üsna paha lugu oli vanem mees oli nagu haige, Rootsis sureb ära vorsti ja ainult mõttes selle peale timu tema koduküla mõtleb, et on selles süüdi. Kirikukell ei ole nii ista saatesse Hiiumaale temast sõber, vane mees, eestlane, kes elas Rootsis. Et noh, saaks seal üles otsida ja tema nimi nagu puhtaks teha, nagu öeldakse. Ja see mees ka ei leidnud ülesse ja leidsin mendi üles seal infopunktis turismiinfopunktis ja mul oli metalliotsija. Aga mul oli ühes sellega ja siis ta kutsus mind väljas oli suvel ja algusest ma ei saanud aru, no millest oli juttu, sest et rääkis mulle, et oo issand, mingi mingi kell on kadunud ja kirikutornist ja pean üles leidma, aga mina mõtlesin, et see oli hääl nagu nagu seinakeel, sest keegi ütle, mis kell on, siis ma olin logem harjunud, sellega siis minek, võtsin ette mingisugune suur keel ja need mõõtsid maha, mõtlesin issand, mis ei tööta ju 50 aastat mulla, roostes kõik. Aga te ikka viis mind välja ja me ei leidnud üles. Ja siis detsembris te tulite tagasi see 94. aastal jälgu märg, pime ja külm ja, ja nagu hull mees tuleb tagasi ja hakkab rääkima sellest kellast, mõtlesin, mine ära, nagu ma ei taha minna. Käsite ütles, tooksin ikka auasi ja see vaene mees seal Rootsist on haige ja inimesed mõtlevad, et on selline paha inimene ja tuleb lõksu, et me peame ükskord välje veel kord minna ta lõpuks ma leppisin sellega, läksime välja. Ja nagu ma ütlesin, Lopp külm oli, olime seal sellest, said seal märg ja ei leidunud mitte midagi ülesse. Ja siis ma mõtlesin, et okei, aitab küll, mina, no ma ei mängi sellega neid rohkem. Ja mõtlesin, et see on, kui see nii tähtis asi kirikukell ja puha, mingisugune rooliliikuja siseks jumala aitab, et me leiame seda ülesse ja siis äkki pomm seal seal ei otsigi, tuli, selline signaal oli midagi väga suur oli seal maal, vanem mees jooksis meie juurde, hakkas kaevama ja siis tuli mingisugune rong välje, no Kelloline ümber pandud ja maetud niimoodi. Ja siis mina vaatasin, ahven, mingi vana jama ja hakkasin ära jooksma ja siis ta võttis mind kinni, ütles, et noh, see on see keel ja aita mind, aita mind ja kaevasime ülesannetega rohkem ja siis ma sain aru, milles see oli, noh, kirikukell. Et ma sain aru lõpuks, mis asi see oli. Ja siis noh, muidugi inimesed tulid kohale ja kirikuõpetaja tuli kohale ja need võtsid maast välja, viisid kirikusse ja siis oli niisugune tseremoonia ja plaks tagasi kirikus. Ja siis mina läksin koju, jõuluajal olin, ma võin nagu puhkusel ja mõtlesin, no väga tore ja, ja siis üks mees kirjutas mulle emailis Dahlasgossatiaadid nagu president, nagu rääkis sinu käest, nagu rahva eest oli jõulukõne võimelagi ja Ottoonova ajalehtedes on see lugu ja hooni, tore on ja ja siis olegi nii ja siis Ameerikas ka nagu läks kuidagi. No oli raadios ja nagu läks nagunii kaugele, et ikka Moskvas oli inglise keelses ajalehes seal noh, seitse läks ja nagu väga väga kena oli ja ma tulin tagasi. No saaks restaureerida, ülesanne puhtaks teha ja panin ilusti tagasi kõik raamid ja värgid ja ja ma kuulsin seda ja mul oli nagu lõpp, kahju, sest et ma mõtlesin, et jube jõudu vahel oli seal. Et see oleks õige juttu olnud, et esimene kord nagu üle 50 aastased oleks kiriku kellatornis ja ja ma läksin, seni rääkisin kirikuõpetajaga, küsisin nagu, kuidas huvilised ja, ja ta on sealt tagasi ja. Ma küsisin, aga miks jõuluajal oli noh, mis nagu juhtus, kurb oli see, et kiriku, kelle joonud sa vaatasid, mu oli küll nagu mis jamad nagu mehed viisi kohe ülesse ja plaksti ja ka nagu oli seal. Ma ütlesin, aga mis see jutt oli presidendi raada? Suitsed oo jaa, jaa, kui ma kuulsin, et president annab raha, siis poisid läksid üles, võtsin kohe maa. Ja nüüd ootad, et Samiiniga ümber keha, ilus ilus raam ja puha. Kõigepealt te kirjutasite selle loo raamatuks inglise keeles, siis on see tõlgitud 19-sse keelde ja nüüd siis tõenäoliselt 20. keelena on ta ilmunud ka eesti keeles. Esitleti seda raamatut teisipäeval Tallinna raamatu kaudu. Pluss siis Rahva raamat, jah, raamat ise on nagu mitu lood on seal sees ja see kirikukella lugu on üks nendest. Ja, ja see raamat isa nüüd eesti keeles inglise keeles, aga kes ei kiriku, kelle loo nagu oli. No ma kirjutasin ennem ja see on nagu jõudnud igale poole, nagu see juriilvest aediast ja üle maailma ja nii. Aga jah, see raamat tuli kaks aastat tagasi inglise keeles ja siis just matsin aasta tagasi üks, üks inimene, Hiiumaa, Hardo Roosna hakkas tõlkima ja siis üks firma siin Tallinnas mingi aktsiaselts, mats, mis on päristornini võtsite, tõlkis ära, läks, et aasta aega eesti keelde ja ma olen väga uhke selle üle ja tõepoolest on nüüd väljas Eestis kättesaadav ja teisipäeval vangis sineerimine. Kell kell neli. Kell neli, siis te kohtute lugejatega ja annate autogramme inimestele, kes on teie raamatu ostnud ja soovivate mälestuseks teie autogrammi. Te ütlesite, et te olete üle viie aasta esimest korda taas jälle Eestis, mis on teie muljed? Ilm on niisama külm nagu kunagi oktoobris, päike ei paista. See ei muutu vist mitte midagi. Ei, no tänan, see esimene päev kuselentidele jahe olnud, tegelikult on päris ilus hirmunud ja me just oleme Hiiumaal neljaks päevaks ja lõpp ilosooli seal. Ta hakkas soe, väga mõnus päiksepaisteline ilm ja sõitsin seal ringi ja aga tähendab, nagu ma ütlesin, ma just tulin Tallinnasse, täna ma ei ole palju ringi vaatanud, aga ma näen küll, et sinuga uus raadiosse on. Just kesklinnas on kõik väga ilus. Aga samuti. Neid neid vanad head majad siin olemas ja ikka tuntud. Ma ma kartsin, et võib-olla eriti kui ma Hiiumaale läksin, et kõik oleks nii muutunud, et ei tunneks ära olektsioonine, võõras tunne. Aga noh, ilus oli vaadata. No ega elu on edasi läinud. Mõned noh, ütleme mete uued majadega uuendatud ja üle värvitud ja ja lihtsalt noh, tore oli vaadata, väga mugav oli, ma ei teadnud, kuidas ma tunnen, kui ma lähen sinna kassa nii võõras ja et mul on lihtsalt imelik seal olla, aga oli lihtsalt tulin laevalt maha ja olin tagasi Hiiumaa. Kuidas teie enda elu on läinud? Viie aasta vältel noh, päris tore, ma olen ta ilusti eesti naine ja abikaasa ja läksime Eestist ära 98. aastal ja kohe Washingtoni ja töötasin seal poolteist aastat umbes Eesti saatkonnas, mis olid päris hea kogemus, päris päris huvitav oli. Ja siis pärast seda läksin üle üle USA välisministeeriumisse, siis seal oli nagu võimalik karjääri teha. Ja siis. Ja just, ja kaks aastat seal ja siis tagasi Washingtoni õppisime prantsuse keelt paariks kuuks ja siis Pariisi ja nüüd ei ole mees ja ja meil on väga hea meel tagasi Euroopas olla just, sest et see on meie nagu kodu, ütleme nii, Mori rohkem lihtsalt on mugavam siin elada. Honka, Angola niisugune. Huvitav, aga ei olnud nagu elamiseks kõlblik minu rätti. Jääte kauaks veel Eestisse? Kahjuks puhkusele ei paar nädalat, ainult 19. lähme juba tagasi Pariisi, aga seega me ei ole nii väga kaugele ja arvame, et me saame nagu rohkem rohkem kaija otsale, enda, nende Pariisi, siia, see on päris päris vahva istuda. Tänan intervjuu eest, Väglas Wells ja hea meel on kuulda, et maailmas on jälle üks eesti sõber juures.