Tere õhtust, kell on saanud kuus ja uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, 13. augusti sündmused. Mina olen Mari Rebane. Riigi kinnisvara aktsiaselts kuulutas täna välja riigihanke nelja ministeeriumi ühishoone ehitamiseks üürile andmiseks. Projekti direktor ennustab, et hoone võiks maksma minna umbes 20 miljonit eurot. Täna hommikul avati Pakri poolsaarel 18-st tuulikust koosnev tuulepark. Tuuleenergiat peetakse üheks vähim keskkonnale mõju avaldamaks. Energialiigiks ometi ei meeldi. Kerkivad hiiglaslikud tuulikud kohalikele. Pärnus viidi kaks poissi eile üliraskes seisundis haiglasse pärast seda, kui nad olid sisse hinganud välgumihkligaasi Aegna lähedal madalikul istuva pluusiieviuse rahtid tõmbamisega. Laevaomanikud kiirustab õnnetuse uurimiseks on alustatud ka juurdlust Lähis-Ida rahukõnelustele katkeda Iisraeli asunduste jätkuva laiendamise tõttu, hoiatas Palestiina kõrge ametiisik. Iisrael on viimastel päevadel heaks kiitnud rohkem kui 2000 uue asundus kodu ehitamise Ida-Jeruusalemma ja läänekaldale. Tšehhi president Milos Seemann, kuuldes hirsi ruznoki valitsuse tagasiastumispalve. Tšehhi parlamendi alamkoda tuleb kokku 20. augustil ja peaks siis otsustama enda laialisaatmise. See otsus avaks ennetähtaegsete valimiste korraldamiseks. Sel nädalal saab viie aastaseks kultuuriväljaanne müürileht ehk keskendub parte kultuurile, andes uuele võimaluse. Ilm tuleb öösel ja homme Päeval vihmane päikeseline. Rannikualadel puhub tuul päeval kuni 14 meetrit sekundis ja äikese ajal võib-olla veelgi tugevamaid tuuleiile. Öösel on sooja üheksa kuni 14, homme päeval 16 kuni 19 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt. Järgmisel aastal algab Tallinna kesklinnas nelja ministeeriumi ühishoone ehitus. Lauri Tankler uuris, milline uus maja tuleb. Täna teatas riigi kinnisvara aktsiaselts nelja ministeeriumi ühishoone ehk meedias ka superministeeriumiks kutsutud kaksiktornide ehitushanke väljakuulutamisest. Kui kõik läheb plaanipäraselt, võetakse juba järgmise aasta alguses praegune rahandusministeeriumi hoone maha ja ehitus. Riigi kinnisvara. Aktsiaseltsi Projekti direktor Kaupo Pajumäe selgitab. Eksperdid soovitasid meil väga selgelt olemasolev hoone lammutada. Üks põhjustest on võib-olla see, et see hoone on ise 50 aastat olnud ekspluatatsioonis. See tähendab, et tema eluiga hakkab läbi saama. Teine põhjus on see, et kaks hoonet sinna rajada tähendab seda, et need kaks hoonet peavad üksteisega koos sünkroonis olema. Kahjuks olemasoleva hoone korruste kõrgused ja muud parameetrid vastavad nõukogude aegsetele standarditele ja ei ole võimalik ühte tasapinda hoonet paigutada. Ei ole võimalik tagada inimeste turvalisus. Rahandus-majandus-justiits- ja sotsiaalministeeriumi ametnikud panevad leivad nii-öelda ühte kappi tõenäoliselt alles kahe ja poole aasta pärast. Ministeeriumihoone valmimine on planeeritud 2016. aasta esimesse poolde. Oluliseks märksõnaks on efektiivsus, selle tõttu hakkavad ühiseid nõupidamisruume pressikonverentsile tubasid ja suurt saali nelja ministeeriumi ametnikud kasutama kordamööda. Eraldi pööratakse tähelepanu ka energiatõhususele. Põhilised energiatõhususe mõtled siis seisnevad selles, et kuidas suvel tõrjuda eredat päikesekiirgust ja veel mitte lasta sooja majast välja? Ehituslikus mõttes konstruktsioonid on hästi sooja soojuspidavad ja teises mõttes siis suviti. Ja kui me siis päikesekiirgust, mis tavaliselt soojendab ruumide ülesse ja põhiline meetod selleks on siis topeltfassaadi kasutamine topeltfassaad tegelikult tähendab seda, et kõigepealt ehitatakse maja valmis oma tavaliste akendega ja sinna ümber, siis paigutatakse veel üks täiendav fassaad, mis on siis meie hoone puhul kaetud siis spetsiaal sellise siiditrükiga, mis siis võtab seda, lõikab seda päikesekiirgust ära. Hange tuleb tavapärasest veidi erinev, sest tegemist on kontsessiooni, mitte ehitushankega. See tähendab, et erafirma ehitab oma kulu ja kirjadega hoone valmis ning saab õiguse rajatavate ehitist kasutada näiteks ehitist välja üürida ja seeläbi tulu teenida. See investeeringute suurusjärk on 20 miljonit euri ja võib-olla natukene rohkem, sest riik ennem otsuse tegemist selgelt kalkuleerima, kas seda investeeringut ise teha või tehase läbi erasektori tehes nüüd läbi selle erasektori riik, siis võtab need hooned lihtsalt 10-ks aastaks üürile ja tegelik investeering riigil tegemata, see tähendab see raha põhimõtteliselt on võimalik kuskile mujale paigutada. Ja nüüd läheme Moskvasse kergejõustiku maailmameistrivõistlustele, kus toimetajad Taavi Libe, Joosep Susi jälgisid Gerd Kanteri esimest katset. Kettaheite lõppvõistluse esimese vooru heited on käimas ja Gerd Kanter on väga korraliku avakatse juba teinud 64 meetrit ja 90 sentimeetrit, mis tähendab seda, et vähemasti kaheksa parema sekka on pääs juba sisuliselt kindel ja seega kõik kuus katset saab kanter kindlasti lõppvõistlusel teha. Kantar juba soojenduskatsetel kaks korda 65 meetri joone peale, nii et avakatse väga korralik kantrilt. Võistlus on arenenud väga kõrgetasemelisel Piotr Malachowski 64 49 ja üle 64 meetriga. Viktor haug on Lõuna-Aafrika Vabariigist 64 35, Robert Urbanek Poolast 63 58, aga raskustes on Robert Harting. Ja valitsevale maailmameistrile, olümpiavõitjal haardingul avakatse ebaõnnestud 62 meetrit ja 16 sentimeetrit, aga kanter on praegu võistlust juhtimas tulemusega 64 90 praeguseid Motkad kuulmiseni. Nii tagasi Eestisse, Paldiski tuulepargi avamisega moodustub Pakri poolsaarele Baltimaade suurim tuulepark, mille võimsus on 63,4 megavatti, jätkab Mari-Liis Parts. Pakri pool. Saarele rajatud Paldiski tuulepark katab ligi 250 hektarit. See koosneb 18-st tuulikust, millest pooled kuuluvad Eesti energiale ja pooled ettevõttele. Nelja energia nelja energiale kuulub ka poolsaare tuulepark, mis alustas, mis tööd juba kaheksa aastat tagasi. Nüüdseks Pakri lasuvad tuulikud katma ligi 50000 keskmise tarbimisega perevajaduse räägib Eesti Energia taastuvenergia juht Innar Kaasik. Paldiski on esimene linn Eestis, kus toodetakse 100 protsenti elektrienergiat taastuvatest allikatest ja mida siis suudetakse müüa ka ülejäänud Eestisse. Eesti esimene tuulepark rajati 2002. aastal Virtsu ja see kuulub samuti Eesti energiale. Suurem osa Eesti tuuleparkidest kuulub aga ainult taastuvenergeetikaga tegelevale nelja energiale. Ka Eestis on kokku tuulikuid paigaldatud 270 megavatti ja nüüd Eesti tarbimist arvestades siis tuuleks toodetakse suurusjärgus kuus protsenti elektrienergiat. Laineid löönud Hiiumaa rannikule planeeritud nelja energia avamerepark, mis koosnes 200-st generaatorist ja oleks suurima võimsusega seni ehitatud tuuleparkidest 18. juuni Hiiu leht kirjutab, et tänu kohalike protestikirjadele nihutatakse tuulikud nüüd poolsaarest 12 kilomeetri kaugusele. Enim häirib kohalikke tundmatuseni muudetud vaade ja mürareostus, kuid samuti oht elusloodusele, mille kõrvale jäävad Paldiski tuulepargi generaatorid, räägib Pille Vals. Keskkonnaametist. Ta külgneb Pakri maastikukaitsealaga, mis on võetud kaitse alla haruldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide kaitseks. Ehk siis seal kaitstakse Pakri panka, samuti avaldab ta mõju linnustikule. Tuulepargi asukohaks on valitud lindude massilise rändeala. Paltsi sõnul võivad Paldiski linna ulatuda ka tuuliku tiibade varjud, kuigi park asub mõne kilomeetri kaugusel linnast. Kaheksanda augusti Äripäev kirjutas, et Paldiskisse muuhulgas plaan rajada taastuvenergeetika katsepolügoon, mis oleks avatud nii suurtele välismaistele firmadele kui kohalikele tootjatele. Norra meediakontsern Schibsted on viimasena Baltimaade tegevust Eesti meedia juhtkonnale eesotsas Mart Kadastiku kirjutab homne äripäeva paberleht. Lehe andmeil võib tehing toimuda lähipäevadel. Teinud tähendaks Eestis uut omanikku Postimehele, kroonpressi trükikojale telekanalile kanal kaks, viiele suuremale maakonnalehele eesotsas Pärnu Postimehe Sakalaga ning reale ajakirjadele Baltimaades. Lisaks kuulub Eesti meediale poolajakirjade kirjastusest õhtulehest Ekspress postist. Nende aktsiatele on äripäevale teadaolevalt aga eelisostuõigust teisele aktsionärile Ekspress grupil. Eesti meedia juhtkonda kuuluvad peale Kadastiku veel Toomas Issak ja Meelis Luht. Pärnus hingasid kaks noormeest eile sisse välgumihkligaasi, mõlemad on üliraskes seisundis haiglas. Ester Vilgatsi lugu. Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo juht Kalvi Helme Uusen ütles, et tegemist on kolmeteistaastaste poistega. Ühe juhtumi avastas politseinik, kes läks uurima, mida noorukid alajaama taga toimetavad. Just siis kaotas üks poistest teadvuse. Kalvi hal Moosen. Juhtumi avastas politsei vahetult peale seda, kui noorukid olid seda gaasi tarvitanud ja said kohe osutada ka seal siis esmaabi elustada seda noormeest. Kui teise juhtumi puhul anti informatsioon edasi kiirabile ja kiirabi toimetas siis ta linna teisest otsast samuti haiglasse. Ja need sümptomid siis omavahel seotud noorukid on, on samaealised ja väga suure tõenäosusega on omavahel tuttavad, kuid konkreetselt 200 keemiatarvitamise juhtumit omavahel otseselt seotud ei ole. On ma sain, ütles, et välgumihkligaasi kummiliimi bensiini sissehingamine käib noorukite hulgas lainetena. Mingitel hetkedel tuleb noorukite seas selliseks populaarseks klassikaliselt kummiliimi nuusutamine kasutatakse bensiini, nüüd siis on, on sellise moevooluna tundub, et tulemusi, gaasi kasutamine, et loomulikult peaks nüüd lapsevanemad oskama märgata seda, et kui on noorukite kätte sattunud kodukeemiavahendid, mida tavaliselt ei peaks olema, siis kindlasti tähelepanu pöörata. Kui on ebaadekvaatset käitumist noorukitele, siis kindlasti pööratud selle tähelepanu ja on see siis teada, kas meedikutele või politseile. Pärnu haigla anestesioloogia operatiivja intensiivravi osakonna juhataja Raido paasma Välgumihkligaasi Esputaani sissehingamisel tekib siis organismis selline reaktsioon, kus takistatakse hapniku omandamine sissehingatavas õhus ja kujuneb välja organismi hapnikuvaegus ehk hüpoksia kujuneb Nonii sissehingamisel hästi kiiresti ja esmased kaebused võivad olla selgelt sellised teadvuse häire, väsimus, südametegevuse kiirenemine, hingamise kiirenemine, kuid üsna kiiresti võib kujuneda südame rütmihäire, et hingamine võib seiskuda, võib süda püksi seiskuda. Ei ole sellised juhtumid ka iseenesest väga haruldased, kuskil lõpebki see asi just surmaga. Praegu on Pärnus kaks juhtumit, mis te nüüd nende, kas te võite öelda, et ma võin öelda seda, et mõlemad olid juba sündmuskohal üliraskes seisundis ja on Praeguseni üliraskes seisundis? Nad mõlemad elustatud, et selles suhtes on tegemist väga tõsise juhtumiga. Reede öösel Aegna lähedal madalikule sõitnud purjelaeva pluusiirduse juhtumi tagamaade uurimiseks algatatud juurdlus. Õnnetuse tekkepõhjuste väljaselgitamine võib võtta kuni kolm kuud. Õnnetuse põhjuste uurimisega tegeleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ohutusjuurdluskeskus. Täna ennelõunal arutasid sotsialistid purjeka karilt vabastamise võimalusi, räägib laeva omanikfirma esindaja Peeter Kruusvall. Koos täiesti istusid erinevad spetsialistid, tuukrite esindajad, merepäästega varem tegelenud inimesed ja otseselt ja nüüd ikkagi selline, et see, et see päästeprotsess saab olema pikaajaline rahulik, hinnati nii ilmastikuolusid hetkel kui, kui veetaset ja laine kõrgust ning otsustati nii, et hetkel jätkuvad, et mõõta tööd laeval ja, ja olukorra kaardistamine, arvutused ning seda reaalset sellist füüsilist päästmist kohe lähipäevil uisapäisa ette ei võeta, et see oht laeva lõhkuda on päris suur, seetõttu lihtsalt tuleb seda pikemalt nagu planeerida ja ette valmistada. Laev istub küll hetkel seal stabiilselt paigal ja sellised paari-kolmemeetrised lained veel hetkel laevale midagi ei tee. Loodetavasti küll, aga ei jäälaev sinna kindlasti sügist normideni ikkagi lähi. Noh, ma ei julge lubada lähinädalal nädalatel ratsionaalselt vastavalt saama, et see, see on igal juhul meie prioriteet ja, ja praegune tegevusplaan saab öelda niipalju, et kindlasti võetakse appi võimsad pumbad, millega vesi välja pumbata. Ta, ning kasutatakse õhku täis puudutavaid bontoone. Kuid seal on veel mitmeid tehnilisi nüansse, mida siis appi võetakse teda laeva ohutust, transporti niimoodi tagada ja turvata, nii et loodame, et saame hakkama Eestis oleva tehnika inimestega. Mida arvab peegaaell aktsiaseltsi nõukogu esimees Rein Tõnson võimsate pumpade või Pontoonide kasutamisest pluusiirilise päästmisel? See on täiesti reaalne. Ma arvan ise, et see on kõige õigem lahendus ja, ja allveelaev Lembitu, selliste balloonidega transport, nii et selline kogemus on Eestis olemas. Üldiselt ma tean, et see on väga-väga komplitseeritud küsimus, sellepärast et ta on üle 100 aasta vana. Laedam puidust korpusega mõned aastad tagasi. Me tõime fantarti nimelise laeva, teeme ära. Peterburis seal puidust laev ja peaaegu nagu hoidsime teda. Need on nii õrnad asjad puidust laeval. Ja nüüd läheme uuesti Moskvasse, kus Taavi Libe, Joosep Susi jälgivad Gerd Kanteri Katset alanenud on teine voor ja Robert Harting tõusis teise vooru esimese katsega liidriks 68 13, aga edasi on ikka nii Kantar teine 64 90-ga, Piotr Malachowski kolmas 64 49-ga ja poolakad on nüüd omaga teiseks katseks ta ringis. Ja Mavohowski, kes tänavusel aastal ligemale 72 meetrit täitnud, heidab kaugele küll natukene. Ehk tuleb sentimeetreid juurde, aga 65 meetri joone kätte saamata 64 49 jääb praegu tema parimaks, nii et Harting 68 13 ja tänavusel aastal sellest rohkem ongi osalejatest peitnud vaid kolm meest. Gerd Kanteri hooaja parima on oluliselt oluliselt nõrgem 66 97. Nüüd on üks mees veel Victor hõugan ja siis tuleb Gerd Kanter oma teise vooru heitakse kettaheiteringi 64 90 avakatsele. Jätkuvalt teisel kohal, aga mao Howski tulemust ikkagi teise vooru heitjad kirja ei saanud. Ja kui vaadata edasi, siis, kui ma oskan kolmas siis neljas on ikka veel see sama, Viktor haugan, viiendal kohal, Robert Urbanek ja kuues rikas, kauda need mehed on üle 63-l meetri heitnud. Lõuna-aafriklane teeb oma teise katse ja on heas vormis oma esimestel tiitlivõistlustel. Sest ehk küll ei paranda, aga 63 meetri peale küll. Ja selline korralik stabiilsus lõppvõistlusele on igati tervitatav noore mehe pool, kuid nüüd hoopis kogenum härrasmees Gerd Kanter, millisena tulemas ringi ketas on juba käes, valge nokamüts peast ära võetud ja ootab ainult et kohtunikkude kena punase torbiku eest ära võtaks ja saab minna oma teiste katset Moskva vanameistrivõistluste lõppvõistlusel sooritama. Igatahes avakatse 64 lugenud ja sinnakanti, on ta täna juba kolm korda geto täitnud. Vorme näikse olevat igati korralik ja, ja kohtunikud nüüd on selle seal Dorviku eest ära võtnud. Gerd oli ta paar korda ketta peale, nühib natukene ja ketas käes, läheb kettaid ringi ja Kanteri abiline Indrek Tustit väga hoogsalt on fotoaparaadiga filmimas Kanteri sooritusi. Nüüd on Gerd ringis vaatav sektorivoo, oleme väga keskendunud, pilk, ketas on käes ja üsna pea saame näha. Saame teile vahendada, kui kaugele kandoome, Kerry teine eine käes ja Gerd läheb pöördesse, ketas läheb lendu ja lendab ketas ja sedapuhku taas sinna 65 meetri joone peale ja sedapuhku tuleb ehke sentimeetreid juurde pisut üle 65 meetri tundused, lenda see, keda sa sedapuhku aga neli korda järjest 65 meetri joone peale ja võib öelda, et viimaseid aastaid maailmameistrivõistlustel vaadata siis 66 pool meetrit tuleks kindlasti heita täna, et medale siit Moskvast võtta, aga kohtunikud mõõdavad veel tulemust ja 65 meetrit 90 sentimeetrit. Gerd on teisel kohal juhtimas Robert Harting 68 13. Meie anname tagasiuudistele, jätkame vahetult pärast päevaga. Aitäh, ja meie läheme välismaale, kus uudised võtab kokku Janek Salme. Lähis-Ida rahukõnelused võivad katkeda Iisraeli asunduste jätkuva laiendamise tõttu, hoiatas Palestiina omavalitsuse kõrge ametiisik. Raba ütles uudisteagentuurile AFP, et asunduste laiendamine on vastuolus USA administratsiooni lubadustega. Ähvardab põhjustada läbirääkimiste kokkuvarisemise. Iisrael on viimastel päevadel heaks kiitnud rohkem kui 2000 uue asundus kodu ehitamise Ida-Jeruusalemma ja läänekaldale. Iisraeli ja Palestiina omavalitsus ja rahukõnelused peaksid jätkuma kolmapäeval. Egiptuse politsei ajas Kairos laiali Mohamed Morsi pooldajate meeleavalduse. Politsei kasutas seejuures pisargaasi. Politsei sekkus, kui puhkesid kokkupõrked morsi pooldajate ja nende vastaste vahel. Uudisteagentuuri Reuters teatel loobiti Egiptuse siseministeeriumi poole suunduma Mursi toetajaid kivide ja pudelitega. Morsi pooldajad vastasid korda kivida pildumisega. Endise presidendi Morsi pooldajad nõuavad tema ametisse ennistamist. Egiptuse sõjavägi kõrvaldas Morsi võimult kolmandal juulil ning teda hoitakse vahi all. Tšehhi president Milos Zeman rahuldas täna hirsi võsnaki valitsuse tagasiastumispalve. Zeman teatas ühtlased, Rusnake jääb valitsust juhtima kuni uue valitsuse moodustamiseni. Rusnabki valitsus kaotas eelmisel nädalal usaldushääletuse parlamendi alamkojas. Tšehhis on poliitiline kriis kestnud alates juunist, mil astus tagasi Petar neljas juhitud valitsus. Tšehhi parlamendi alamkoda tuleb kokku 20. augustil ning peaks otsustama enda laialisaatmise. See otsus avaks tee ennetähtaegsete valimiste korraldamiseks. Ennetähtaegsed parlamendivalimised võivad sellisel juhul toimuda oktoobris. Vene suurim naftafirma Rosneft sõlmib täna koostööleppe aserbaidžaani riikliku naftaettevõttega Sokkar. Lepe sõlmitakse Vene presidendi Vladimir Putini visiidi ajal Bakuus. Putin kohtub Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijeviga. Üks aserbaidžaani riikliku naftaettevõtte töötaja ütles uudisteagentuurile Reuters, et Rosnefti ja Sokkari konkreetsed koosta projektid määratletakse järgmise kuue kuu jooksul. Läinud kuul mainisid sektor allikad uudisteagentuurile Reuters, et Rosneft soovib saada osaluse Aserbaidžaani abseroni gaasiprojektis. Aserbaidžaan teeb seni koostajaid põhiliselt lääne energiakontserni taga ja üksnes Gazprom on viimastel aastatel ostnud suhteliselt väikestes kogustes Aserbaidžaani gaasi ekspartimiseks. Tagasi Eestisse kultuuriväljaanne müürileht saab viie aastaseks ja peab oma sünnipäeva neljapäeval Tartus müürilehe peatoimetajaga, rääkis Riina Eentalu. Sel nädalal saab viie aastaseks skulptuuriväljaanne müürileht, mis sündis 2008. aastal Tartu kogukonnalehena. Laiem kultuurileht on sellest kujunenud viimase kolme aasta jooksul, rääkis müürilehe peatoimetaja Helen Tammemäe. Eristab müürilehte teistest väljaannetest on see, et me läheme keskendunud just kaasaegsele kultuurile noorte kultuurile, kus võib-olla kõik ei ole veel ennast niimoodi kehtestanud, et me anname nii-öelda võimaluse siis uutele asjadele. Praegu on lehe tiraaž 4000 eksemplari ja leht ilmub kuus korda aastas. Kui kõik läheb hästi, siis uuest aastast juba igakuiselt ja kas endiselt tasuta? Jah, see lehti jääb alati tasuta kultuuri lähekski, aga nüüd meil on võimalus tellida lehte, selliseid püsilugejad on meil juba tellijaid, kes saavad siis postkasti endale selle piinlikkusega? Ma pean tunnistama, et viimasel ajal need lehed saavad väga ruttu otsa, et sellepärast ma julgustan kõiki, tellivad, aga Tallinnas ja Tartus muidugi ka Viljandis, Pärnus, Kuressaares, Rakveres, kus on meil peaasjalikult teatrid, on sellised head koostööpartnerid, kes siis levitamisega tegelevad ja tasapisi proovime ka tagada seda, et ka väiksemates kohtades oleks vähemalt raamatukogudes olemas. Lehe saab küll tasuta, aga rahata lehte ei tehta. Leidub sponsoreid ja toetavad ka Tartu kultuurkapital ja Tartu linn ning müüakse ka reklaami. Kuidas tuntakse end kultuurilehe sirp kõrval? Sirp on meile eeskujuks selle sisu poolest. Võib-olla millega me kannale astuma on siis selline kaasaegsus ja, ja vorm. Aga sisu poolest on meil palju õppida veel tegelikult teistelt väljaannetelt, meil on tõenäoliselt üks kõige nooruslikuma kollektiiviga väljaanne sirp otsib nüüd uut peatoimetajat, et mida te soovite uuele peatoimetajale sirbi uus peatoimetaja võiks natukene avatum olla just noorte inimeste suhtes nii noortekultuuri kui ka noorte kirjutajate suhtes. Üks võimalus on öelda, et ei ole võimalik rahaliselt lubada endale toimetusse lisa. Kindlasti peaks olema selline kirjutav töö tasustatud, kuid väga palju on neid noori hakkajaid kirjutajaid, kes vajavad just praktikat ja kogemust ja julgustust. Et võib-olla siis kogenum toimetaja võiks kaasata neid noori inimesi rohkem ja kas või asuda siis selle konstruktiivse tagasisidega. Ja ilmast räägib nüüd Helve Meitern, palun. Kere täna liiguvad edelavoolus vihmapilved üle Eesti ja juba on Skandinaavia kohal oleva madalrõhualalohus, mis ulatuv valge venesse, arenemas uus osatsüklon, mis ööseks Eesti kohale kiirustav ja seejärel võtab suuna kirdesse. Ning homme jääme madalrõhuala edelaserva. Eeloleval ööl on pilves ilm, sajab hooti vihma, kohati on sadu tugev, on võimalik äike. Puhub edela ja lõunatuul kaks kuni üheksa ning äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja tuleb üheksa kuni 14 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, võimalik on äike. Puhub läänekaare tuul neli kuni 10, rannikul lääne- ja edelatuul puhanguti 14 meetrit sekundis ja äikese ajal võib-olla veelgi tugevamaid puhanguid. Sooja tuleb 16 kuni 20 kraadi. Aitäh kuulsite Päevakaja number 19098 kena õhtu jätku.