Tere õhtust, kell sai kuus, uudistega on stuudios Kai Vare. Täna paides alanud arvamusfestivali esimesel päeval jäi kõlama arvamus, et rohkem oleks vaja kuulda noorte häält ja mõtteid paraculevad noored meelsasti kaasa pigem ärise kultuuris kui ühiskonna asjades. Samuti jääb vajaka väitlusskulptuurist. Üle Egiptuse kogunevad taas kümned tuhanded tagandatud presidendi Mohamed Morsi poolehoidjad, kes nõuavad sõjaväelise režiimi lahkumist. Politsei on omanud meeleavaldajate pihta tule ja kasutanud ka pisargaasi. Egiptuses elav Laura Raus ütles meie raadiouudistele tänane, võib-olla üks otsustavamaid pääl uues ülestõusus. Ehkki enamik lääneriikidest soovitab oma kodanikele Egiptusesse reisimist vältida, pole kuurortide tühjaks jäämist siiski esialgu karta. Eesti Ravimitootjate Liit arutas ümarlaual uute ravimite kättesaadavust Eestis. Nende hinnangul saaks tunduvalt vähendada ravimiloa menetlemise protsessi ja kaaluda võiks riskijagamise meetodit, kus tootja kannab teatud tingimustel osa ravimiostuga seotud kuludest. Haigekassa on koostööks valmis. Valga linnapargis taasavati vabadussõja ausammas. Rahvusooper valmistub Estonia maja 100.-ks sünnipäevaks. Sellest saavad septembrikuu jooksul. Sul on maja ümber maja seisuse. Kõik, kes soovivad. Estonlased kingivad oma majale võimsa tamme. Ladvamuuseumis said nurgakivi setu talu ja peipsivene kalurimaja spordist. Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Moskvasse Liina Laasma odaviske kvalifikatsioonis 24. koha. Ilm on öösel olulise sajuta, Homnen taas hoovihma oodata oodata. Sooja on öösel kaheksa kuni 14, päeval 18 kuni 24 kraadi. Täna keskpäeval algas paides Eesti esimene arvamusfestival, mis toob kahe päeva jooksul kokku 170 kõnelejat. Toimub 45 arutelu 20-l arvamusvahetuste platsil. Margitta otsmaa teeb täna räägitust kokkuvõtte. Arvamusfestivali idee on anda kõigile võimalus kaasa rääkida või koos mõelda eestimaa paremast tulevikust. Muuhulgas arutatakse, milliseid inimesi Eestisse elama kutsuda, kas poliitika tulevik on võimalik parteidega või ilma, kas Eestis on võimalik õnnelik olla või millist riiki jaksame ja tahame pidada? Kohe päeva alguses liikus jutt linnastumise ja haldusreformi juurde. Ajakirjanik Sulev Valner tõdes, et on küll toimunud liikumisi liitumiste suunas, kuid ei ole toimunud jagunemisega. Seda näitab seda, et see muutus on vaikselt toimumas just nimelt selliste kohapealse arusaamisena. Nii on mõistlik mitte sellepärast, et keegi käse Õigusteadlane Ülle madise leidis, et Eesti ei saa loota suurriikide struktuuri kopeerimisele, vaid peab välja mõtlema oma lahendusi. Sellepärast, et Eesti olukord, kus rahvastiku tihedus on hõre aga see hõredus on ühtlane, et meie peame siin leidma omaenda mudeleid ja sellepärast ei ole mitte mingit probleemi, kui mõni vald on väikese rahvaarvuga mõni küla, võib-olla püsivalt ei ela seal mitte keegi, et pigem on sellisel juhul küsimus selles, et me ei suuda arvestada inimeste tegeliku eluviisiga, kus nad näiteks suveperioodil elavadki selles külas ja kas me pigem ei peaks vastavalt sellele ümber korraldama nii maksusüsteemi kui ka sedasama elukohaarvestuse süsteemi. Festivalil ringi liikunud ja debatte kuulanud riigikontrolör Alar Karis leiab, et suur hulk inimesi on ühiskonnast eemale jäänud. Kes on äris, kes tegeleb kultuuri või muuga, aga nad ei taha kaasa rääkida ühiskonna teemal. Kuidagi tuleks need kaks asja kokku viia inimesed ja nende probleemid, ütles Karis. Mina oleks eeldanud siin rohkem sellist teravust ja erinevaid arvamusi ja seisukohti, et meid peaks ennast sellistes kohtades vaka all hoidma. Et võib-olla järgmine kord, kui seda teha, et siis neid staare, keda me niikuinii täna ühiskonnas teame ja tunneme ja ka nende arvamusi, teame, et neid võiks olla vähem, aga rohkem tuleks juurde sellised värskeid mõtteid ja värskeid mõtteid ei tule kuskilt mujalt kui noortelt inimestelt. Olev Kenk käis festivaliplatsil ringi ja ajas sinna tulnud inimestega juttu. Millised teemad, millised arutelud? Huvitavad kuigi see, et millist riiki me jaksame ja tahame pidada ja teine pool on siis ettevõtluse osa, eestlastele omane, on selline arvamuse avaldamine ja talgu korras millegi ära tegemine, et tahaks loota, et siit kasvaks välja tõesti mingi muutuse protsess. Kas Arro on tulnud arvamusfestivalile lauset Tartusse, kas Paide jäi juhuslikult tee peale ette või võtsid? Kohe plaani tulla siia, me sõitsime siit läbi koos väliskülalisega Mehhikost. Kuulajaid on vähe, kus diskussioonid on rohkem. Rahvas jalutab ringi. Arvamusfestivali üks korraldajatest, Eesti Väitlusseltsi esimees Margo Loor tõdes, et väitluskultuur on viimase paarikümne aastaga teinud suure arengu, kuid pikk tee on veel minna. On tunda puudust oma seisukohtade tõestamisel, möönis loor. Egiptuses taaspuhkenud ülestõusu tänastest sündmustest annab ülevaate Liisu Lass. Üle Egiptuse kogunevad taas kümned tuhanded kukutatud presidendi Mohammed Morsi poolehoidjad, kes nõuavad sõjaväelise režiimi lahkumist. Tänastes rahutustes on eri allikate teatel hukkunud juba üle 20 Mursi toetaja. Islamistide meeleavaldajate ja julgeolekujõudude kokkupõrked toimusid mitmes linnas üle riigi 100 surmaga viis politseinikku. Vägivald puhkes täna uuesti, kui tuhanded inimesed tulid moslemi vennaskonna üleskutset järgides tänavatele meelt avaldama. Politsei kasutas meeleavaldajate laiali ajamiseks pisargaasi ja Costa oli ka tulevahetust. Egiptuses elav eestlanna Laura Raus ütles, et kuna riigis on välja kuulutatud eriolukord, siis on julgeolekujõududele antud ka luba tulistada. Laura Raus ütles, et täna võib-olla üks otsustavamaid päevi uues ülestõusus. Kolmapäeval sai Egiptuses surma üle 600 inimese, kui julgeolekujõud ajasid laiali Mursi poolehoidjate kaks laagrid Kairos ning mujal riigis puhkesid samuti rahutused. Prantsuse president Francois Hollande'i ja Saksamaa kantsler Angela Merkel kutsusid täna üles Euroopa Liidu välisministreid kohtuma järgmise nädala alguses, et arutada Egiptuse kreisi. Vägivald Egiptuses seab ohtu ka riigi suurima majandusharu turismi, mis annab praegu viiendiku riigieelarvest. Ehkki enamik lääneriikidest soovitab oma kodanikel Egiptusesse reisimist vältida, pole kuurortide tühjaks jäämist siiski esialgu karta. Krister Paris läheb teemaga edasi. Ehkki ajutised võimud kehtestasid päras protestide vägivaldselt laialiajamist üle riigi komandanditunni, ei puuduta see egiptuse kuurorte, Hurghada ja Sharm El sheiki. Mõlema linna lennujaamad töötavad normaalselt ja turismipiirkondi valvatakse hoolega. Erakorralisest olukorrast tingitud ebamugavusi võivad tunda need, kes viibivad näiteks pealinnas Kairos. Samas pole siiani ühtegi teadet rahutuses kannatanud välisturistist tulnud. Ometi soovitavad riigid üle maailma Egiptusesse põhjuseta mitte sõita ja sealt ka võimaluse korral lahkuda. Kuidas inimesed käituvad, on sõltuvalt meelelaadist muidugi erinev. Üle uudiste andmetel toob näiteks finnmatkade kõik Egiptuses puhkavad soomlased tagasi juba selle nädala lõpuks. Venemaalt kirjutab Gazeta ru, et mitte ükski turism pole siiani enda evakueerimist taotlenud. Eesti turismifirmade liidu juht Christian Lahtein ütles, et ka tema peab Egiptus turisti jaoks praegu turvaliseks. Kuigi see võib ju iga iga minut muutuda, et igal juhul kui keegi sõidab, siis hoiduda kindlasti suurlinnadest sellistest kohtadest, kus rahvast on palju koos olla ettevaatlik ka bussijaamades, rongijaamades ja lennujaamades ja, ja teine koht on ilmselt ka Siinai poolsaarpuu ei soovitata minna. Ka välisministeeriumi asekantsler Lauri Bambus kinnitas, et praegu pole põhjust kuurortpiirkondadest hoiduda. Jah, tõepoolest, Punase mere kuurordid on jätkuvalt olnud hetkel rahulikud. Loomulikult, et eile üleeile antud üleriigiline korraldus liikumise piiramisest öisel ajal ehk siis õhtul kella seitsmest hommikul kella kuueni kehtib üle riigi. Aga ma võin kinnitada, et ka teised liikmesriigid on öelnud praegu, et Punase mere kuurort titesse võib reisida. Samuti pole ükski Eesti kodanik siiani välisministeeriumilt evakuatsiooniks abi palunud. Bambuse sõnul on aga välisministeeriumi reisihoiatus kõigest soovituslik. Ehk siis näiteks, kui keegi peaks ikkagi hakkama praegu kartma ja tahaks juba ostetud reisi eest raha tagasi, siis õigust nõuda tal seda pole. Turismifirmade liidu juhi Christian Lahtein sõnul pole samas ka loota, nagu võiks kriisi tõttu reiside hinnaku Kuda. Pigem jäävad ohu jõudmisel turismipiirkondadesse reisid üldse ära. Eesti ravimitootjate liit leiab, et uute ravimite Eestisse ja haigekassa kompenseerimise nimekirja jõudmise protsess on väga aeglane. Kuigi otsus ravimilubamise või mittelubamise kohta peaks eeskirjade järgi tulema 180 päevaga, kulub meil selleks paar aastat, jätkab Kristi Sobak. Eesti ravimitootjate nõukogu juhatuse esinaine Piret Sell ütleb, et teiste Euroopa riikidega võrreldes on Eesti koos Läti ja Leeduga uute ravimite kasutuselevõtu poolest üks viimaseid. Aga see on tuleneb meie rahalisest olukorrast, mis on arusaadav, aga ka administratiivne protsess tänavatel väga palju aega, et seda saab kindlasti lühendada ja parandada seda koostööd. Haigekassa juht Tanel Ross nendib, et esiteks oleneb, kellega end võrrelda. Kindlasti on vanadesse jõukamatesse Euroopa riikides ravimeid kompenseeritud kindlasti heldamatu Eestis siiamaani. Teiseks ma tahaksin kinnitada seda, et me haigekassa poole pealt teemegi kõik selleks, et meditsiiniliselt kui majanduslikult tõhus ravim võimalikult kiiresti saaks kompenseerida nimekirjad ja arusaadavalt see ravimite hulk, mis siis lisame mida me kompenseerime arusaadavasse suureneb, nii kuidas meie eelarve suureneb? Samas on Ross nõus, et uute ravimite lubamisega seotud menetlemist protsess on võimalik nobedamaks muuta ja seepärast tuleks need koostöös sotsiaalministeeriumiga üle vaadata. Ravimitootjad pakuvad ühe lahendusena välja veel riskijagamise mehhanismi, kus osaliselt kannaks kulud ravimitootja veel kord Piret Sell. Kas siis kulude jagamine õige, siis makstakse ainult teatud tingimustel, kui ravim töötab või ära piiratud näiteks maksimaalne kogus palju ühe patsiendi kohta riik maksab, ülejäänu kannab ravimitootjad. Haigekassa juht seda mõtet ei välista. See on kindlasti suund, kus edasi minna. See lõpuks toob meile ja meditsiinisüsteemi rohkem raha juurde ja rohkem raha juurde just nende põhimõtetega, mis on õiged selles mõttes, et tootja võtab natuke rohkem vastutust enda kanda. Ravimitõhususe tulemuslikkusest. Tallinna lastehaigla neuroloogiaosakonna juhataja doktor Valentin Sander on seisukohal, et ravimite kompenseerimine peaks olema paindlikum ja juhu põhisem näiteks ühel haigusel võib-olla 20 geneetiliselt erinevat alaliiki. Kui sellele haigusele on ka 12 täielikult kompenseeritavate ravimit siis konkreetsel juhul ei pruugi mitte ükski neist antud patsiendi peal töötada, toob sander välja. Võtame lihtsalt niisuguse näite, et see uus ravim maksab 1000 eurot kuus, eks ole, ja me saaksime selle konkreetse patsiendi probleemi lahendada. Aga enne seda ta kuidagi püüdnud hakkama saada kolme ravimiga, kus igaüks maksab 300 eurot kuus, eks ole. Et tegelikult nagu ei olekski kaotust ma niimoodi enam-vähem skemaatiliselt võttes näen seda kant. Statistika näitab, et eelmisel aastal suurenes paberitööstussektori toodangu maht võrreldes varasema aastaga ligi kaks protsenti, kuid müügi maht vähenes ühe protsendi võrra. Kogu sektori konkurentsivõime sõltub suuresti välisturgudest, kuhu müüakse enam kui 80 protsenti toodangust. Sektori selgroo moodustavad kaks ettevõtet. Estonian sell ning hari Horizon tselluloosi ja paberi aktsiaselts. Viimane tegutseb kunagise Kehra paberivabrikuhoones des ja pidas seal täna tehase 70 viiendat sünnipäeva. Margitta otsmaa käis kohal. Kui veel 2009. aastal oli Horizoni olukord kriitiline ja tema pankrotti nõudis kordamööda seitse ettevõtet, siis. On see Singapuri päritolu Doloran grupi omanduses olev vabrik oluliselt kaasajastanud tehase sisseseadet ja töötab täie võimsusega. Eelmisel aastal käivitati uus tselluloosikeeduliin. Tänavu avatakse uus lubjaahi, õige pea hangitakse aga kaasaegne laastuvalmistamise liin. Nagu ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, peab tänapäeva tööstus olema konkurentsivõimeline ja vaatama maailma tervikuna. Kõige olulisem on, et me oma kohaliku ressursist suudame toota maksimaalse lisaväärtusega tooteid ehk teisisõnu see raha, mis tegelikult kogu aeg, kus sisuliselt me saame, jääb Eestisse, tuleb kõvasti panustada ikkagi uutesse toodetesse ja võti. Meie jaoks on kindlasti ka see, et me suudame kõrghariduse tasemel valmistada ette inimesi selles osas on, meil on lüngas üsna suured. Tehas, mis näeb väliselt välja vana, on ta siin seisnud ju aastakümneid on seest absoluutselt uus korsten, tossab, tehas töötab täie auruga. Horizoni juhatuse liige Aime-Kersti Kelder, kellele ja mida Kehra paberivabrik toodab, Kehra paberivabrik toodab jõupaberit ja see jõupaber läheb Paberikottide valmistamiseks peaasjalikult tsemenditööstusele, kuid tsemendikotid kaasaegsetel liinidel täidetakse kiirusega kolm, neli sekundit ja 50 kilogrammine kotitäis olema. Siis see tähendab seda, et sellel paberil peavad olema sellised omadused nagu venivus, õhu läbilaskvus, tugevus ja selliseid erinevaid paberitüüpe on meil üles 100, meil tuleb palk sisse ja välja läheb paber. Palk on 100 protsenti kodumaine. No kuidas te näete, kuhu see Eesti Eesti paberitööstus üks kord jõuda võiks, kas me jõuame sinna, et me ise toodame endale ajalehepabereid ja vihikuid ajalehepaberi tootmine? Vihiku, paberi tootmine nõuab tselluloosi pleegitamist, see tehnoloogia on kallis, ta on väga keskkonnatundlik, üldse on tselluloosi paberitootmine niivõrd investeerimismahukas. Teil endal on laienemisplaane? Jah, on, meil on kõik ettevalmistused tehtud selleks, et tõsta paberi tootmine 70-lt 1000-lt tonnilt aastas 110000-le tonnile. Rahvusooper Estonia maja valmistub tähistama oma sajandat sünnipäeva kuuendal septembril, mida kingivad Estonlased oma majale käis vaatamas Riina. Talujuubelifestivalist anti aimu ka ajakirjanikele ja näidati ka Est taanlaste kingitust oma majale. See kingitus seisab praegu teatri maalisaalis, kus ka meie Aarnemikuga seisame ja meie ees on maal, kus peal on vägev tammepuu ja selle lehtedesse jäädvustataksegi Rahvusooperi praeguste töötajate nimed. Aarne Mikk. Kujunes välja üks idee, et see võiks olla selline kõige võib-olla jõulisem puu Eestis Tamm eeskujuks muidugi Wiiralti tamm ja et selle võrra ja nende okste lehtede peale siis erinevad üksused, kes meil majas töötavad, solistid, ballett, orkester, juhtkond, tehnime. Et need Sist kirjutaksite oma nimed. Nii et ta jääb kogu ajaks majja, mitte ainult juubeli. Jah, see jääb, teater on teater ja selle ümber peab olema selline visuaalne ja, ja fantaasiakujund. Ja ma arvan, et need pilvedes pürgivad tammeoksad ja lehed, et see on ka mingisugune unistus ja meenutus minevikust, sest kunagi, kui seda maja ehitati, avati siis ju väga paljud inimesed ei suutnud uskuda, et eesti rahvas üldse sellise hoone siia kunagisele karjamaale võiks püsti panna, aga nii ta on. Juubelisünnipäevapidu on kuuendal septembril, kuid 100. aastapäev väärib festivali. Seda on nii maja sees kui majast väljas. Nende päevade jooksul on Tammsaare pargis Suurvälilava pluss LED-ekraan, kuhu on võimalik näidata vaata minevikusündmusi, siin on veel välilaval erinevad kollektiivide päevad ja tunnid ja me paneme veel seitse jalajälge siia nendest Est taanlast, siis on see 30 14 jalajälgi ja kõik Estonia ümbruse tänavad on siis kuidagi ära märgistatud ja autogrammitunnid. Kell viis talveõhtul džässmuusikaga kontserdid. Natuke põnevil ollakse kuuenda septembri õhtu suhtes, kus kõik toimub nii nagu 100 aasta eest maja avamisel. Külalistele, kes on lunastanud sellise juubelipaketi, nendel on võimalik sõita Estonia ette voorimeestega nagu 100 aastat tagasi ja saavad ka siis teatri Poltalisele mehed, silindri, naised, valged kindad tollal see kuulus sellise olemise hulka. Valga linnapargis avati taastatud vabadussõja ausammas Ragnar Kond annab teada Vabadussamba taastamine Valgas on märgilise tähendusega jaoks, sest just siin peeti vabadussõja ühed raskemad lahingud ja loode eeldus ka Läti vabastamisele kuid Vabadussamba taastamine siin on veninud ja tegu on ühe viimase suuremates linnades asuva ausambaga, mis seni on Eestis taastamata. Taastumise taga on Valgas tegutsev Isamaalise Kasvatuse püsiekspositsioon ja selle juht Meelis Kivi. Taastamine võttis aastaid, koguti mitmelt poolt raha. Dusi rahvalt ja toetust saadi ka riigilt ja Valga linnavalitsuselt. Ja oluline on ka see, et ausammas on satud siis sellisena, nagu ta 1925. aastal siin Valgas avati. Ausamba algse kavandi ja kuju on valmistanud professor Amandus Adamson ja praegu siis täna avatud samba on taastanud skulptor Jaak Soans. Just originaalmahus. Ja tegemist on siis nelja meetri kõrguse sambaga, mis asub kõrgel alusel ja üleval on tundmatu sõjamehe figuur, kellel on mõõk vööl ja lipp käes lehvimas ja teine käsi kõrgele välja sirutatud ja see reamees vaatab siin lähedal asuva metsa tänava kalmistu poole, kuhu on maetud üle 300 vabadusvõitleja. Ausamba avas siin tunni aja eest. President Toomas Hendrik Ilves, kes rõhutas Vabadusvõitluse tähtsust Eesti jaoks ja tunnustas nii kivi- kui ka Isamaalise Kasvatuse püsiekspositsiooni selle ausamba taastamise eest. Vabaõhumuuseumis said nurgakivi seto kindlustalu ja peipsivene kalurimaja. Uued eksponaadid valmivad sinna toodud originaalide eeskujul, mis olid osadeks võetuna muuseumisse toodud aastaid varem setu talu juba 79. aastal. Mari-Liis Parskes kohal. Niiviisi Leelatades sõitsid Tallinna setod hobuvankril neile tähtsale üritusele. Yks vana taluehitus neile korda läheb, räägib miralda Višnev leelokooris. Sorseto. See oli üritus on meile ülioluline. Me oleme kümneid aastaid oodanud, millal setod saaks oma maja. Setod püüavad lauldes oma kultuuri elus hoida ka pealinnas elades. Seto leelo on kantud Unesco vaimse pärandi nimekirja, kuid elab ka nende käsitöö ja ehituskunst. Meil on ka väga suured setomeistrid juba käesoleval ajal, kes teevad puutööd nii hästi, kui tehti, seda võib olla 100 aastat tagasi. Sajanditagune setu talukompleks on jõukale perele kuulunud niinimetatud kindlustalu mis eristub Eestile omasest rehedalust selle poolest, et rehealune on elumajast eraldi ja hooned moodustavad koos kõrge aiaga kinnise hoovi kõigest, mis on vaja ehitada vundamendi peale vastutada. Tartumaalt pärit meistri Ahto Raudojafirma. Peipsiveerest pärit pitskaunistustega maja originaal on pärit kallaste linnast aastast 1863. Vabaõhumuuseum ei ole lihtsalt kogum elutuid. Hooneid majadesse õudes toimetatakse pidevalt vanade traditsioonide järgi. Direktor Merike Lang ütles, et siin võiks veelgi enam toimuda, nagu toimub Lääne-Euroopa või Kanada vabaõhumuuseumides. Siiski on igast taluhoones oma peremees või perenaine, töötab vana külapood ja toimuvad aasta ringi. Koolitused. Meil on ka meie maaarhitektuuri keskus, mis tegeleb nõustamisega üle Eesti vanade maamajaomanike nõustamisega, me teeme koolitusi kohtadel, kellel on vanu, mingisuguseid hooneid või, või reheahju, siin näiteks on sellel aastal toimunud või kivimüüride ladumist, siis me võtamegi ühe peremehe ette ja õpetame tema aja näite varal välja ka teisi. Külastajatele avatakse majad 2015. aastal. Spordisõnumid võtab nüüd kokku Juhan Kilumets. Moskvas toimuvatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel oli täna hommikul eestlastest võistlustules odaviskaja Liina Laasma, kes saavutas oma täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdil 24. koha ega pääsenud lõppvõistlusele. Eestlanna parimaks tulemuseks jäi viimasel katsel visatud 56 93. Kõrgetasemelised võistlusest täitsid kvalifikatsiooninormi 61 50 koguni 11 võistlejat, viimasena viis lõppvõistlusele tulemus 60 39. Täna hommikul joostiga 200 meetri eeljooksud, kus maailmarekordiomanik Usain Bolt pääses poolfinaali 21. ajaga oma eeljooksu võitnud poolt ja ajaks oli 20 66. Jooksude kiireimad olid Lõuna-Aafrika vabariigi esindaja anasoiovodvana ning Adam Chemiini Suurbritanniast. 20 seitsmeteistkümnega 200 meetri jooksu poolfinaalid joostakse täna õhtul Eesti aja järgi kell 18 40. Kalev Cramo korvpalliklubi sõlmis aastase lepingu mängujuht Devin Gibsoni kam, kes veetis möödunud hooaja Saksamaal Frankfurdis kailaineris. USA kodakondsusega Gibson sai eelmisel hooajal keskmiselt mänguaega 21 minutit, mille jooksul viskas 6,1 punkti ja andis 3,2 korvisöötu. Jürgen Zopp kaotas Kaasanis toimuva 50000 dollari suuruse auhinnafondiga ATP Challenger sarja tenniseturniiri teises ringis venelasele Alexander Kudrjavtsevi kuus kolm, neli, kuus, üks, kuus. Maile Meius räägib meile veel ilmast. Eeloleval ööl määrab Eesti ilma Läänemere kohalt aeglaselt itta liikuv kõrgrõhuhari. Selle järel hakkab õhurõhk langema ja Läänemere kohale meelitatakse Skandinaaviast väheaktiivne madalrõhulohk. Päeva jooksul liigub lohk veteväljadelt edasi Soome suunas ning riivab niiske sooja õhuga ka Eestit. Seega tule. Ühel ööl vastu laupäeva vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, paiguti tekib udu. Puhub edela ja lõunatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, hommikuks tugevneb saartel puhanguti 15 meetrini sekundis. Sooja on kaheksa kuni 14 kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub lõuna ja edelatuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Sooja on 18 kuni 24 kraadi. Aitäh niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.