Suve ei ütle te, saate, lõikus on külas muusika asjatundja ja kriitik Igor Karsnek, kes täna, 30. juulil tähistab oma 50 viiendat sünnipäeva ning rõõm on tõdeda, et Igor Karsnek on oma sünnipäeval leidnud aega et külastada klassikaraadiot. Tere tulemast ja palju õnne. Tere, aitäh. Õnne soovides õnne läheb tänapäevaelus muidugi vaja. Kui suure sünnipäeva tähistajad üldiselt toeta? Kuidas kunagi, ma mäletan oma noorusaegu, et kui ma sain 50 aastat vanaks kui ma olin viis aastat noorem, et siis oli selline suurejooneline aktsioone, külalisi oli hästi palju ja, ja noh, oli lõbus ja, ja sai musitseeritud koos ansambel Leedjärv, kus ma mängin, need muusikud olid kohal ja, ja ühesõnaga, see oli nagu selline selline suurem aktsioon, seepärast poole sajandi juubel ja see on põhimõtteliselt nagu esimene juubel, eks ole, kus seda sõna tohib tarvitada. Aga järgnevad sünnipäevad on olnud täpselt nii, nagu jumal juhatab ja, ja mõnikord on niimoodi kitsamas pereringis peetud, mõnikord on hoopis mindud kambakesi kuhugi välja. Ja, ja näiteks kui küsimuse teravik suunatud sellele, et kuidas nad nüüd täna, kas ma teen õhtul uhke sünnipäevapeo, mitte siis täna minul lihtsalt tööpäevi ja midagi erilist ei toimugi ja kedagi külla kutsunud. Ja, ja võib-olla nädala lõpus või nii, üldjuhul ma olen tahtnud alati pidada sünnipäeva päeva just täpselt sellel õigel päeval, et mitte mingil juhul, et see pidi olema nagu paha märkad, kui tähistatakse sünnipäeva ette järgi, võiks tähistada ka ette. Öeldakse ma ei tea, kas, kas tegelikult on paha märk vaevalt küll, aga seekord mu jahmunud ei õnnestu sünnipäeva õigel päevasel tänasel päeval pidada. Te mainisite, et 50. juubelil musitseerisime bändiga, kui paljud üldse veel tegelete musitseerimisega igapäevaselt? Noh, ütleme igapäevaselt võib-olla mitte, aga nakesin muusikutest ja tippmuusikutest just igapäevased musitseerib, aga, aga näiteks laupäeval mängisin jazzi kava uues kohas uues klubis, mille nimi on New York City piano-baar. See on selle kino sõpruse kompleksis juuni, kus oli mul viis mängu seal no mõnikord ansambliga leeder esinemine näiteks augustikuus on 31. augustil on meil vendiga, on Hiiumaal üks vabaõhukontsert ja ma olen katsunud nagu hoida ennast kogu aeg, nagu tegeleb muusikuna niimoodi nagu fookuses tänapäeval ei ole, see võib olla nii lihtne, kui ütleme kuskil paarkümmend aastat tagasi, sellepärast et, et neid kohti, kus ütleme klubi muusikuna nagu mängida saab, neid kohti võiks olla rohkem, aga lihtsalt majanduslikud olud ilmselt, et ei võimalda praegu. No et igas kõrtsus käiks lai muusika muuseas kohe igaks juhuks toonitan, tähendab, ega mina ei pea ennast ja ma ei ole mitte kunagi olnud kõrtsu muusika. Et kui ma New York City piano-baaris mängin üksi laarid, siis ma mängin köshini. Erolgaarnerid. No Valgret loomulikult, Oscar Petersoni ja selliseid džässistandardid igihaljad lugusid kolmekümnendates, neljakümnendates 50.-test ja, ja noh, see ka võib-olla mõni rock n roll ja, ja see on natukene teine suunitlus. Kui kõrtsi muusikaal peeti paarkümmend aastat tagasi mingit sihukest süldivärki, oli ta restorani orkestrit kunagi 30 aastat tagasi nõuka ajal tähendab seda maailma enam ei ole, et et selliseid kõrtse ei ole kuskil, keegi tuleks bändiga peale ja, ja ja üritaks teha seal miljonoruusoa või valgeid roose või. Õnneks on maailm 21. sajandi üks väga tugevalt muutunud ja lihtsalt Eesti on praegu üle võtmas ja omandamas seda klubimuusikakultuuri, tähendab, see on nüüd asi, mis näiteks New Yorgis on enesestmõistetav, meil alles alles hakatakse kuidagi nagu omaks võtma siis kultuuri, muuseas, kas New York sigi Yana vaar? Et ta ei ole mitte noh, tavaline klubi. Kui kellelgi on huvi, siis võiks täitsa ma soovitan vaadata Youtube'is märksõnal, mis tähendab piano-baar, see ei ole selline koht, kus inimesed istuvad, võtavad napsi, räägivad omal jutt ja siis keegi mängib klaverit. Et see on klubiline suhtlemine, kus publiku seas olev muusika võib tule mängida häält juurde, pianistide mõnikord, kes lugude jäävad. Barnime, Slava bäkki näiteks või mõni inimene lihtsalt laulab, et, et see, see, see ei ole mitte selline lugu, et Pianist mängib taustaks midagi, et mitte jutu segad vastu p jaanuaris on niimoodi, et see on põhimõttelist nagu kontsert ja kui ma siin New York City piano-baaris siin Tallinnas mängin, siis ma annan endast ikka kõik ja kui mul on kolm õhtut mänginud, siis ma pean juba neljandal päeval hakkama sõrmeküüntele maniküüri tegema, sest tükid lendavad seal, topib nagu endast kõik anda. Aga siiani publikust, keegi ei ole tulnud mängima, kus teiega? Ei mängima ei ole tulnud, aga üks härrasmees tuli kahe loo vahel, pakkus, et, et ta lauda ühtegi stiivi vanderi lugu ja tõestamaks, et, et sõnad on peas, siis lause alguses fraasi. Ma palusin teda, et kui me nüüd seda teeme, siis et ma annan märku, et teeme pärast seda, kui programm hakkab juba mul nagu minema, nagu lõpupoole programmile sihitud mängimisel. Me teame, kontserdikava on ju ka, et, et on mingit tõusev joon, eks ole, et on aktiivsed loode siis mingi tundehetk ja kiire aeglane. Et teeme lõbus, seda lugu, aga siis tuli kuhugi kadunud, et see jäi nagu tegemata. Aga muuseas ma ise ükskord juhtusin mööda minema õhtusel ajal ja noh, suveaeg praguna aknad lahti ja kuna keegi mängib sealsamas piano-baaris, seal pianistid vahetuvad. Ja üldse muusikud vahetuvad ja kuulen, et keegi mängib seal klaverit. Ta on üle ukse sisse issand, vana hea tuttav Sergei Pedersen. Ja siis ühe loo me tegime niimoodi, ma mängisin talle lihtsalt ülemist häält juurde. Tema niimoodi lahkel loal. Vot selline. Selline on see praegune piano-baaripaaride klubi elu. Kas seal suveperioodil olete siis kokku puutunud pigem džässmuusikaga. Teie olete sattunud külastama mingeid teisi kontserte, näiteks klassikalist muusikat. Vot ma pean kohe tunnistama, et mul oli, mingis mõttes oli ka nagu, nagu teadlik valik, et kuna see suvi on tegelikult olnud ju hästi mõnus ja et seda maksimaalselt ära kasutada muidugi küll kutseid, näiteks Peeter Vähi kutsus klaaspärlimängule Tartusse ja no ei läinud päris hästi minu plaanide kokku, ma olen kas, kuna rannainimene ja, ja noh, et kui on võimalik mere ääres olla ja kui päike paistab ja lainetest solistada, see on nagu selline kontserdieluga mitte käiv skin, iseärasus muidugi, siin on veel üks asi. Tegelikult Tallinnas toimub suvisel ajal kontserte minu arust mõnevõrra nagu vähem kui mujal Eestimaal on seesama klaase pärlimäng ka ju põhiliselt nagu Tartus ja ja siis on igasugused need seitsme linna muusikafestivalid ja, ja Kuressaare ooperipäevadel. Põhimõtteliselt on muidugi väga hea, et noh, et tervel Eestimaal midagi toimub. Aga ma olen ikkagi nagu, nagu selline pealinna keskne inimene. Sõidud võtavad selles suhtes natukene kõrgendatud tähelepanu, et mitte igal pool ei ole mul tuttavaid ees, kelle juures ööbida ja noh, ma saan aru, et kui noored käivad positiivsele, et võtavad telgid kaasa ja no kuidagi võib-olla natukene mugavam inimene selles suhtes, aga ma juhtisin vaatama ja kirjutasin ka ühte väga huvitavat filmi, mis pälvis sel aastal dokumentaalfilmi Oscari. Kubatoni lugu Elmelico kuvatuna story, see oli üks selliseid kummalisi muusikadokke tähendab mismoodi Kuuba nüüd gastrojärgsel tähendab Fidel Castro järgsel Kuubal, kuidas sealsed noored üritavad vaata maailma meelelahutus Business sisse sulandada ja kui suured eelarvamused võivad olla täiesti ületamatuks takistuseks, näiteks et see videoklippide noh, selline tantsutüdrukute puusade üritamine või ütleme siis niimoodi välja, et et selline rõhutatud sexabiilsus, seon Kuubakate jaoks on täiesti üle mõistuse siivutus. Et me arvame küll, eks ole, et noh, lõuna tempereerin ja teatud mõttes ongi niimoodi. Ja kontrast on selles, et kui kaamera näitab, kuidas kuuma noored omavahel lõbutsevad, siis kõik on okei ja see on visuaalselt noh, ühelt poolt ilus, teiselt poolt Gazexabiili rõhutav ja Kuuba rahvas on tantsurahvas. Ega ükski kuumaks ei laulandama alati lauguga, käib tants. Nüüd, kui Ta see asi videos ei jäta, on teada, et see video läheb näiteks Warner Bros kompaniile siis on kuri karjas, tähendab, seda ei tohi täiesti riivatu ja filmi mõte. Selline peamine üldistav resümee on minu jaoks on nagu selles, et, et inimestel ei ole mitte mingisuguseid muid piiranguid kui need piirangud, mis inimeste peades ja need eelarvamuses on kõige hullem pidur, mis üldse saab olla, see võib inimese karjääri edaspidiseks igaveseks kustutada ja, ja teine filmisele temaga teist otsa pidi seondub ja muuseas jookseb praegu kinotase ka see on see suvermänna, mis on täiesti vapustav lugu ühest USA Mehhiko päritolu, küll aga, aga USA folk-rock muusikust, kes andis välja 70 ja 71, oli koguni kaks plaati ja sugumite nurga taga vaid selle kuuse motokoni kompanii tiiva all ja, ja kelle plaate USA-s müüdi nagu nüüd produtsent ütles. Enam kui 40 aastat hiljem müüdi kuusk. Et ühe ostis ta ise, teise ostis ta tütar ja neli tükki ostis see produtsenti välja, kinkis oma sõpradele ka, ma ei tea, kas see lugu nii hull oli, aga täiesti tundmatu nimi ja samas kuidas samane muusik saavutas apartheidiaegse Lõuna-Aafrika vabariigis. Tas no täiesti megastaari, tähendab see oli kultuslaulik, sest sõnad olid õudsed, vabameelsed seda, et su Karmen suhkrumees tuleb laevaga, mis on täis amfi, hash ja kanepit ja, ja naat, vabaduste elul pole mõtet ja, ja ühesõnaga selline tekstid absoluutselt võrreldavad Bob Dylaniga. Ja paradoks oli siis selles, et mees ei teadnud aastakümneid tema kahte plaati on müüdud ligi miljon eksemplarid, kumbagi Lõuna-Aafrika vabariigis, kus on 40 miljonit inimest ja need põhimõtteliselt igas peres üks tema plaat. Vend ei teadnud midagi sellest, kuni 90.-te keskajani töötas siis ühes ehitusfirmas oli nahk madalamat sorti ehitusprügikoristaja ja ja see oli täielik detektiivid töö, kuidas see euroliigas üles leiti. Kaks uurijat Lõuna-Aafrika varriskaks ameeriklaste ja nad lõbuks guugeldasin, et noh, üheksakümnendad Google'it ei olnud aga kuidagi jututubade kaudu internetist. Leidsite üles, siis korraldati 98. aastal turneed Lõuna-Aafrika Vabariigis Kaplinnas, sealsamas Radrilasele, nüüd kui see vanamees ja, ja viie tuhandene saal ja muidugi ka need võtted olid filmivõtted. Kaheksa kontserti, Viimsi piletid olid välja müüdud, need kokku käis kontserditel 5000 korda kaheksa on 40000 inimest ja teda seal taheti kätel kanda ja sõidutati limusiiniga sinna-tänna. Nii, ja mis see mees tegi, ta läks ühendriikidesse tagasi, Detroiti talle pakuti. Ühesõnaga võtan maja mere äärde, honorats saadi juba meil nii palju sisse toonud sulle su pere praktiliselt tasuta. Mees läks tagasi ja töötab tänase päevani Detroidi ehitusfirmasse ehitusprahi koristaja. Milles loo moraal? See mees on vaba, teeb, mis tahab raha tema jaoks ei tähenda midagi, et ta on harjunud sellega. Ja noh, seal, selles filmis nende annab filmitegijatele intervjuuga, ütleb, et, aga, aga ma tahan kodu. Ja ma tahan oma kodu, see, et see ei ole luks kodus, ei tähenda midagi, aga see on minu kodu. Ja mulle meeldib, ma olen 40 aastat elanud sellest Detroidi äärelinnamajas, aga, aga ma õudselt rahul, see on, see on minu rahu siis on, minul on ja see on minu elu, mina tahan seda. Ja kui ma tahan kitarri mängida, siis mängis seal sedasama Sugar männi ja laulis, aga siis ma laulan iseendale või oma sõprade ja kogu lugu. Mind ei huvita miljon, vaat see on labadus. Rääkisime filmielamustest. Kuidas teie selles info ülekülluses leiate üles head filmid ja muusika. Kuidas leida üles kvaliteetne? Ma arvan, et, et nii nagu igal pool siin elus on väga olulised tutvused tähendab antud juhul siis nagu mõttekaaslased ja mis puutub, ütleme, filmidesse, siis noh, ma olen filmidest nagu viimasel ajal hakanud kirjutama nii kultuurilehe sirp kui teater muusikakinole. Et seal juba nagu filmitoimetajad, kes on oma ala asjatundjad ja arvestab ka minu muusikalist tausta. Et lihtsalt pakuvad välja erinevaid variante, et nad on, ütleme siin ma olen ju paremini informeeritud kui mina, kes ma olen hakanud nagu filmides kirjutamisega suhteliselt hiljaaegu tegelema. Aga mis puudutab, kui nüüd seda muusikarida, siis noh, näiteks ütleme, progerokki ja, ja muusikaaujärjega Ädalt orientid rocki puhul ei saa noh, arendatuma Jonaga või ämbian teelusikas. Siin on jälle niimoodi, tekib selline omamoodi nagu vennaskond, mul on selline tuttavate ring, mis on juba niimoodi spuraadised koos käinud või noh, lihtsalt olen niimoodi nagu mõnikord kuskil kohtunud ja joonud kannu õlut ja, ja siis ühel on ühed plaadid kaasas teisel teise teadmisi, siis vahetame või siis informatsiooni, et näed, et et vaata, tuli see asi, et ütleme, vaat sealt saidi pealt, seal sa võid tõmmatavad, et selle värgi noh, plaat hakkab juba kammutama, siis natukene Alakronistlikuks asjaks. Muidugi Youtube annab päris palju kaasa, kuid lahteni visuaali juurde ja ja läbi tuttavate, noh, minu jaoks oli selle aasta kaks plaati, millega ma see aasta kokku puutusin. Tõsiselt, heas mõttes jahmatasid, oli näiteks ansambli Deep Purple viimane plaat Novot, mida kuulates ma pidin endale meelde tuletama seal ansambli nimi on tipplaulab ja villane ja ansambel totaalselt muutunud ja siukse proge-rocki suunaga ja mõni lugu võiks meenutada viimase aja kling Creamsonid näiteks ja siis teine üllatus oli kooslused skuvakett mis on põhimõtteliselt selle bändi nimi, on kokku pandud kahest perekonnanimest. Esiteks, Chrysquaja vasi mees ja Steve Hackett, kes noh, on juba aastakümneid teeb oma soolokarjääri, aga kes alustas ansambel Genesis ja, ja siin nii-öelda Jesi juurte juurde tandem kui, kuidas see muusika kõlab, see on ka muidugi vapustavalt ja, ja noh, Chef Beckman ka nüüd plaadi välja lasknud. Rock n roll party pekul üllatab alati, et noh, põhimõtteliselt värvikaid muusikaelamusi tuleb õnneks nüüd nagu. Milliste muusikat üldiselt viimasel ajal kuulata, et kas jääb pigem sinna popi roki džässivaldkonda? Mul on üks üks üks väike selline iseärasus tekkinud viimasel ajal ma arvan, et mitte ainult minul. Et kui vähegi võimalik on põhjust, siis ma katsun näiteks rokkmuusikat mitte ainult et kuulata, vaid, vaid ka vaadata näiteks praeguse seisuga mulle tundub, et nii mõnedki sellised endiseaegse superstaarid nagu jess viimasel ajal laseb välja dividiisid. Mulle tundub, et ma ei ole pilt täpselt kontrollinud, aga üle loendada, aga viimasel ajal on ta siin, pole midagi kontrollida, lihtsalt viimase 10 aasta jooksul on, on dividiisid tundub võib-olla 10 korda rohkem seal üle 10 erineva kontserdi dividi, suudeplaat on ainult kaks ilmunud 2002 ja 2012 või no ühesõnaga 10 aasta sisse mahub, on kaks plaati, dividiisid, on, on rohkem Jeff Becki on see suhtarv ilmselt üks-ühele, et, et noh, et kui ilmub plaat, siis on kohe divideega tulemisega tegeleti, diviis on isegi rohkem, sest need festivali rohkem, kus ta mängib. Et tegevuse, see visuaalne moment annab rokkmuusika suhteliselt palju juurde, eriti Jeff Becki poole. Et ta mängib nagu jumalaga. Kui sa vaatad seda, seda tema kontserd diviisis, sa näed, mismoodi jumal välja näeb, eks ole, et noh, et kuidas ta tehniliselt mängib, et nad täiesti ilmvõimatu, et nad niimoodi üldse on võimalik mängida, näiteks ta ei kasuta ja ta mängib teisel pool seal sellises kõrges registris, kus enam kitarriga lõpeb, ära keelatud õhus. Kuidas intoneerib täpsem inf, stepptants on niisugune, nagu see on täielik müstika keegi pealegi ma ei tea, mismoodi see on võimalik ja aga ma sellist tavapärast popmuusikat, mis tähendab tavapärane popmuusika, ütleme see, mis on raadio FM-i repertuaaris. Et no seda nüüd kodus nüüd nagu, nagu küll ei kuula ja ütleme, retro FMi repertuaar noh, on selline, mis mulle endale ka koduses fonoteegis on. Ja ütleme siis niimoodi, et ma kuulan üsna valiklused ja pealegi, kui tuleb mingi mingisugune uus asi, mingi tuntud bändi, mingi uus plaati, siis ma kui vähegi võimekad, kas nad olid ka küüned taha saada ja ja, ja siis need asjad ma tahaks ikka ikka nagu läbi kuulata. Kui on tegemist põneva nüüdismuusikaga, kui saab, saab kuskilt mõne plaadi või veidi vidi kätte alates Phillip klaasist, Steve Rahistajandriis seniks kuni ta on tunni ja no mingite päris noorte tegijate, kui saab, saab ta kurat kes neid kuulan, aga, aga Chessima kuulan suht-koht harva, aga siis väga valikulised. No ütleme, sellise tasemega. Häbi, Hancock jaa jaa. Et meteini ja sellised tegelased, aga sellist raadio FMi repertuaari ei, ei kuula nagu üldse. Milline oli teie viimane selline, pigem meeldejäävaim kontserdielamus. No sellel on, on niimoodi ainsuses on, on võib-olla natukene raske isegi vastata, aga, aga siiski. Üks kontserdielamus, Justi eelmisest hooajast, kui Natalja Gutmale mängis šnitiga tšellokontsert, mis on üliraske teos, ülipõnev teos? Jaa jaa. Et see oli küll küll selline elamus, mille kohta ma võin öelda, et et et aastaid ei ole midagi nii kirgastavad ja nii ergastavalt kuulnud. Aga kuna ma käin kontserditel üsna sageli, siis teose esitus ühele samale kontserdile meeldib näiteks mõne teose esituse sama kontserti. Mõne teise teose kontseptsioon, mis dirigent pakub nagu, nagu välja. Võib-olla tekitab mõningaid küsitavusi, et jah, ma jään praegu selle juurde, et viimane, selline täiesti põrutav elamus oli Natalja tšellokontserdiga. Suured tänud suvise jutuajamisest Igor Karsnek ja veel kord, palju õnne, soovin teile ilusat sünnipäeva jätku. Noh, minu poolt head soovid kõigile meile kuulajaid teile loomulikult ka. Ja via sooviks seda, et, et neid põrutavaid muusikaelamusi oleks veelgi rohkem kujunda.