Tänase suvejuturubriigi külaliseks on noor ja ilus ja andekas kunstnik Pie Pikkor. Tere. Tere. Sa oled õppinud kunstnik ja tegeled maalimisega, kuid ma loodan, et ma võin etteruttavalt öelda, et mitte ainult maalimisega. Jah, võib küll. Sinu pildid, millelt triib leida sellist esoteerilised ja spirituaalset jaga seksuaalset temaatikat on olnud vaatamiseks mitmetel näitustel ja võtmist, kuid nad ei ole jäänud üksnes galerii seintele. Aga piie alustuseks, kui ma palun sul iseennast kirjeldada, siis milline kunstnik on Piia Pikkor? See on nüüd küll kaheselt kõige raskem küsimused ennast kirjeldada. Et ma arvan, et ma olen selline pehme ja samas nurgeline ja kohati hästi naiivne ja värviline kunstnik. Et kui nii võib öelda, aga äkki kirjeldaksid põgusalt oma loomingut, millised on sinu maalid? Maalid on, mul ongi värvilised ja, ja nagu sa enne ütlesid, et esineb spirituaalset temaatikat, et siis seksuaalset temaatikat on päris palju ja mulle meeldib maalidega lihtsalt loodusvaateid ja kõik, mis ma teen, on selline Ekspressiivselt ja siuksed, näivistlikud on minu teosed ja põhiliselt armastangi lihtsalt sellist, kõige ehtsamad maalikunsti, et teen lihtsalt pintsliga ja oma värvidega ja et sellist tänapäevasele omast sellist eksperimenteerimist ma väga sisse ei toogi. Pigem lihtsalt maalin seda, mis tunded tulevad sisse ja mis mõtted tekivad pähe. Kuidas sa oled üldse jõudnud kujutava kunstini ja milline on olnud sinu sinine haridustee? See kujutav kunst on kuidagi juba lapsepõlvest mind ümbritsenud, et minu õde on alati kunstiga tegelenud, on täitsa kunstnik. Ja üldse terves peres on nagu kätt on selle selle joonistamise peale ja siis peale seda keskkooli lõpu kuidagi tekkis tunne teha siis sisseastumine hoopis Tallinna Ülikooli kunstiosakonda. Et seal olid päris sellised väljakutsuvad sisseastumiseksamid ja, ja inimesi oli päris palju, aga sellegipoolest sain sisse sinna ja mulle väga meeldisid need kolm aastat, mis ma seal bakalaureuses veetsin. Et väga selline kodune oli ja ja kuidagi sai selle käe lahti ja sealt alates siis ma mõtlesin, et aga milleks ainult see akadeemiline kunst, et aretada siis väljas oma kunstistiile oma kunsti, selline loomemeel. Kuidas sinu pildid valmivad, mis annab tõukemehe pildi alustamiseks? Tihtipeale muusika kuulan mingit lugu ja siis seal on mingid fraasid ja siis see fraas hästi kuidagi laulma minu sees või hakata mingit sellist minu enda, kas siukest, elukäsitlust või elutunnetust kuidagi kõnetama ja siis tänu sellele mul tekivad koheselt mingid pildid sinna juurde, et oh, et seda fraasi võiks sellise nii-öelda kujundiga või objektiga või subjekti keel välja tuua, siis kuidagi nii tuleb või siis lihtsalt, et kõik minu ümbrus tänavapilt loodus, inimesed, et selline inspireerib, et kõik, mis mu ümber on, et et lihtsalt see peab kõnetama mind ennast, siis mul hakkavad need pildid jooksma, muidu väga ei tule, et tellimustöödega on ka nii vised. Et ma pean kuidagi sinna sisse elama, sellesse inimesse sisse elama, kes mul seda tellimustööd tellib, et ma saaksin aru, mis on ka tema loomus, et ennast kuidagi tema lainele häälestada, et siis mul need pildid tulevad hästi lihtsasti, aga kas maalimise kui loomingulise toimingu jaoks on sul vaja ka mingit kindlat atmosfääri näiteks rahu ja vaikust või vastupidi mingit muusikat, taustana? See on kuidas kunagi vahetevahel on küll nii, et mul ei ole mitte midagi vaja, et ma tunnen, et ma olen selline väga hetke kunstnik, et keegi ütleb, et nüüd nüüd on midagi vaja, et siis ma kohe oh, teeme ära. Juhtšuchi valmis. Et, et ei ole nagu midagi kindlat vaja ka siis, kui nii-öelda seda Movičivad kätte ei saa nagu sellele inspiratsiooni lainele, et vot siis siis on küll selline ägiseveeaa sihuke piinav, see. Siukse kunsti väljapressimine, õnneks seda esineb siiamaani vähemalt on esinenud veel väga vähe. Et ma loodan, et ma suudan ikka püsida selles avatuse laines, et tuleb lihtsasti. Aga sa vist eriline kahetseja tüüp ei ole, et kui midagi on lõuendile saanud, siis sealt on üldiselt küll, jah, ma olen siin mõelnud vahetevahel, et mõned kunstnikud küll on sellised jah, et, et olen kuulnud, et teeb oma töö juba valmis ja siis kas viiba seal viie aasta pärast vaatab, et ai pagan, et sinna neliktsioon juurde tead. Et üldjuhul ma nagu see minu sellise ideoloogia vastu jah, et mulle meeldib, et kui on valmis, siis ta on valmis ja see teos kujutabki minust selle momendi, sellist mina tegelaskuju, eks ole, et kui kui sa isegi ei meeldi mulle, siis järelikult, aga ma olin selline sellel hetkel, et, et ma tunnen, et seda hiljem parandada, et siis siis ta nagu ei saagi mingis mõttes valmis, sest et ma ju ise arenen ka kogu aeg läbi aja. Aga kunstnik ju ometi mingil määral peab analüüsima oma ja seda kindlasti, eks ma, eks ma alati analüüsin ja aga nagu ma ütlesin, et see mingis mõttes see teos ei saagi kunagi valmis, et tuleb lihtsalt ise tunnetada, et millal see punkt sinna panna, et millal ma ütlen, et nüüd aitab. Tihtipeale ikkagi on niiviisi, et ma mingis mõttes panen punkti ära ka siis ikkagi järgmisel päeval veel vaatan, et ai, ei, peab ikka natuke edasi tegema, aga aga kui see on juba niiviisi pikemas perioodis mul pikema perioodi peale seisma jäänud teosed, siis ma teda enam ei ei puudu, et kui, kui ma olen juba ta sellisena esitlenud, siis sillas ta selliseks ka jääb. Aga kes on muide sinu enda lemmikkunstnikud või kelle pealt oled õppinud, oskad sa niiviisi nimetada? Kusjuures ei oska, et seda mul tihti küsitud ja ma loomulikult jälgin, mis kunstimaailmas toimub ja vaatan erinevaid praeguseid kunstinimesid, kes on sellised tuntumad ja aga ma ei oska ennast otseselt nagu samastada kellegagi, et see, mis ma teen lõpuks, et et vahetevahel ma mõtlen küll, et oh, et tahaks mingit teist stiili või tahaks midagi väga selliste realistlikku teha ja selliste tõsiseltvõetavat kunsti lõpuks tulevad ikka sellised lapsemeelsed maalikesed välja ja siis ma mõtlen, et no ju siis nii on vaja, et noh, ma tunnen, et keegi ei ole minu selliseks inspiratsiooniks nii väga, et kui siis minu enda vanem õde, siis kes üldse nagu selliseks eeskujuks mulle olnud? Aga sinu piltide temaatikast seal rääkides, et sa nimetasid siin märksõnu nagu naiivsus ja ma enda poolt lisaks veel juurde ka näiteks sellise teatava ajatuse või sellise lihtsuse või ka mingis mõttes meelerahu. Aga kas mul on õigus või kas ma tohin niiviisi väita, et üks läbivaid motiive siiski sinu loomingus on alasti inimkeha? Seda väidavad päris palju, aga ma ise ütlesin, et see ei ole läbiv teema, kuigi jah, ütleme nii, et ega see, mis mina arvan, ei pruugi üldse ühtida sellega, mis üldsus arvab, et eks ta, eks ta kindlasti on ja see seksuaalsus on üldse selline teema, mis mind on puudutanud juba väga noorest saadik, et ma tunnen, et see on üks osa inimesest ja väidetakse ju, et 90 protsenti inimenergiast moodustab seksuaalenergia. Mis tähendab siis üleüldist loomeenergiat, eks ole, et et eks ma seda otsinema otsinud tegelikult rohkem iseenda seest ja eks tänu sellele siis avaldub see ka minu loomingus, et püüan leida endas seda, seda energia, algetise, seda ürgsust, nii-öelda, mis nõksutaks kõik paika, et leida see tasakaal. Nagu ma enne juba mainisin, siis maalimine ei ole sinu ainus kirg. Tõepoolest, millega sa veel tegeled, lisaks sellele. Lisaks sellele tegelen ma veel postitantsutrennide andmisega. See vist nõuab natuke pikemat lahtiseletamist kuulajale jah, et see on nüüd tänapäeva uus fitness stiil, sised vertikaalsed postid ja selle postide peal siis fitness treening. Et see siis tähendab rohkem sellist akrobaatikat ja, ja natuke ka tantsulise element, et oleneb siis, kuidas trenni üles ehitada, aga põhiliselt nõuab see hästi palju jõudu. Aga mis on see selline kütkestav moment, selles on ka see nii-öelda seksuaalsus, sellega mängimine ja selle esitlemine nii-öelda esteetilisena, et tihtipeale suhtutakse sellesse trenni alguses väga eelarvamustega ja sellise kriitika noodiga, sest ta tuleb ju teatavasti sellistest kohtadest keskusesse, on taunitav. Et siis jah, et see postitantsutrenni andmine tegelikult on ikkagi hoopis teine asi ja ta põhimõtteliselt õpetab naisele, kuidas oma keha panna liikuma, kuidas panna oma keha avanema, et kõik need spagaadid ja enesevenitused, selgroo venitamised, et kõik see, et et naine peaks olema tegelikult hästi paindlikuma olemuselt ja see peaks väljenduma ka nii-öelda füüsises, eks ole, et siis see postitants nagu toobki seda välja, et kuidas see füüsis hästi paindlikuks saadet, ma leian, et see füüsise ja selle vaimu vahel on ka see side, et kui sa saad juba oma füüsise lahti, siis mingis mõttes läheb ka see meelte pool lahti. Oled sa siis pigem kunstnik või pigem treener? Ma arvan, et ma pigem olen ikka kunstnik, et üleüldiselt elukunstnik. Ma tean, et sa oled õppinud ka muusikat, laste muusikakoolis klaverit, seitse aastat on mul õigus. Isegi kokku lausa 11 aastat, et muusikakool ise kestis kaheksa aastat ja siis ma veel käisin veel pärast jah, kolm aastat mängimas, aga see on ju täiesti arvestatav muusikahariduslik pagas? Jah, on küll, on küll, et kunagi noorena ma isegi veel mõtlesin, et otsa kooli sisse astuda, aga kuidagi esiteks mul tuli siin näpuluu, murd tuli tol perioodil sisse ja see natukene võitis nagu seda võimalust maha. Ja ega mul seda muusikalist kuulmist ka eriti palju ei ole olnud, et pigem ma olen ka selles valdkonnas olnud alati tunnetuspõhine tegutseja sest ta on alati nagu kuidagi sisemiselt neid noote ja kõla ja seda stan meelelaadi otsinud. Aga milline on sul praegune suhe muusikaga, kas sa klaverit mänginud näiteks praegu ei mängi, sest et hetke? Mul ei ole klaverit, aga see on juba minu suur soov uuesti see klaver endale soetada. Nüüd ma juba vaatan elektroonilisi klaverid, et natuke lihtsam neid ka liigutada ühest kohast teise. See suhe on siiamaani väga kuum muusikaga eriti klassikalise muusikaga klaverimuusikaga. Et selles suhtes oskan ikka mängida veel, et kui ma selle klaverit uuesti endale koju saan, et eks, siis jätkuvad sellised õhtused enesele mängimised. Aga sinu muusikamaitsest me võime ju kohe osa saada, sa oled võtnud siia meile midagi kaasa. Just nimelt, et ma võitsin Eesti muusikat esiteks kaasa võib-olla alustada siis epic Hanseniga, kellega ma tunnen ka hästi suurt selliste hingesugulust, tema muusika on väga-väga spirituaalne ja väga selline naiselik ja sügav see pala siis, mis ma välja valisin, et see siis natukene iseloomustab ka minu selliste kunstistiili, võib-olla minu enda sellist suhestamist. Kuulsime just Hedvig Hanssonit laulmas ja jätkame intervjuud kunstnik Piia Pikkoriga. Sinu maalidest rääkides. See on olnud mitmeid näitusi, nii üksik- kui grupinäitusi. Hiljuti võis sinu maalidega tutvuda Tartus, Tartu linnagaleriis. Milline on sinu enda jaoks olnud kõige põnevam näitus? Kõige põnevam näitus võib veel oli, mis mulle eelmisel aastal toimus koos kunstnike Mirjam Mölder, Mikk Feldiga ja see toimus siis galeriis metropol, mis on selline nii-öelda alternatiivgalerii, mis on ühtlasi ka selline kunstikum, mun, seal elavad erinevad kunstnikud kohal ja see on selline vana kalamajas asuve puust sihuke vana maja ja seal on siis kuueruutmeetrine galerii tuba, mis on siis hästi väikene. Aga see emotsioon, mis seal majas üleüldiselt on kõik see selline selline räämas olek ja selline natuke selline hallituse lõhn, kuidagi kuidagi kõike meeldis neile väga, nii mulle kui Mirjamile ja, ja seal me siis otsustasime pidada oma ühise isikunäituse teemal armastuse tants, kus siis me mõlemate kujutasime seda armastuse, tantsu, meditatiivset, seksuaalsust, et mõlemat panime sinna umbes kaheksa tööd ülesse sai selle väikse ruumi ilusti ära täidetud ja, ja see, see avamine ise oli väga selline armastuseküllane ja, ja väga toredad inimesed tulid sinna kokku ja üldse see maja pererahvas oli hästi soe ja, ja vastuvõttev ja terve näituse avamine ja see näitas ise need töödia, kõik see läks kuidagi väga südamesse ja väga eriline moment oli see, et sel hetkel kui meil see näitus siis just toimusid, sel hetkel möödus ka veenus just maast kõige lähedamalt, et et sealt ka siis väikese armastuse noot läks igatahes väga hästi meie armastuse tantsunäitusega. Mis on olnud seni kõige olulisem professionaalne loominguline teetähis sinu elus? Ka raske küsimus ei oskagi kohe nii-öelda, et eks see oluline punkt oli, et ma üldse läksin sinna bakalaureuse seda kunsti õppima, et sealt see kõik ju tegelikult alguse sai, et muidu kes teab, oleksid midagi muud läinud õppima ja tegeleksin võib-olla millegi muuga. Kuigi noh, tõmme, tõmme selle kunsti ja eneseavaldamise ja sellise otsimise juures on mul ikkagi kogu aeg tugev olnud. Tallinna Ülikooli lõpetasin kunstiosakonnas aastal 2008 ja peale seda siis alustasin oma õpinguid Tartu Ülikooli magistrantuuris kultuurikorralduse erialal, et et saada siis endale, et see arusaam ka, et kuidas seda loomingut siis turustada, eks ole, et et üks asi on teha seda endale seina nurka, teine asi on ka teenida natuke raha selle eest. Aga sellest turustamisest turundamisest, ärist rääkides, kui palju sa selleks vaeva peab nägema, et sinu loomingut oleks näitustel, et sinu töid ostetaks? No ütleme nii, et ma näen vaeva vähe. Ma olen üpris laisk, võiksin olla palju Virkam vallas, aga eks see, et ma ikkagi pidevalt nii-öelda pildis liigun püsinud ja ikkagi kogu aeg püüan luua uusi teoseid, et nüüd see, see poolaasta muidugi on mu kunstilooming olnud väga kesine, sellepärast et ma just lõpetasingi oma selle Tartu Ülikooli kultuurikorralduse eriala ära, et siis see võttis minult suure koguse energiat ja, ja kõik muud tegemised, et siis kunstile ei ole nüüd jõudnud nii palju pühenduda ja sellest on ka nii-öelda selline publiku vastuside olnud veidi tagasihoidlikum. Aga eks inimesi ikka leiab mind igasuguseid huvitavaid teid kaudu, et ma ise vahel ka üllatun, millised sellised võimalused ja olukorrad yldse tekivad. Ja ehk siis mida rohkem muidugi tegelen sellega iseenda näitamisega, nii läbi oma kodulehekülje läbi Facebooki läbi näituste, seda rohkem loomulikult tulebki seda tagasisidet. Facebook'i kodulehel Piia vabade mõtete kunst on seal mitusada fänni. Aga kui oluline on sulle see kontakt sinu kunsti austajatega? Väga oluline, et kui keegi mulle kirjutab ja üldse minuga kontakti otsib, et siis alati liigutab mind ja loome ilma tegelikult selle publikutaja ilma ju väliselt ta mingis mõttes ei eksisteeri, siis loomulikult me eksisteerin iseenda sees, aga samas see, et keegi soovib minu kunsti enda seinale panna, see on noh tegelikult see on ikkagi väga suur selline tunnustus ja austus ja ma olen alati väga tänulik selle eest Milliseid projekte sul on tulemas, kui on nüüd lähiajal? Ei julge nagu kõigest rääkida ka natukene ebausk. Aga kunsti vallas mul praegu selliseid mingeid kindlaid projekte ei ole, et, et seal mul tuleb neid kuidagi niiviisi eneselegi üllatuslikult, et järsku keegi pakub midagi välja ja siis teeme midagi, et just oli väike projekt fotograaf Janne Luiglaga. Mõtlesime natukene siis nii-öelda miksida seda kujutavat kunsti fotograafiaga, et praegu see on siis tegemisel, et eks näis, mis, mis pildid sealt välja tulevad ja natukene kaldun ka sinna luulemaastikule veidi seange sõnu ritta ja natukene nagu on sellist soovi ennast seal selles valdkonnas avaldada, aga, aga eks näis, mis elu toob. Sa rääkisid siin enne energiatest, et tundub, et sa oled ise hea energiaga pidevalt ümbritsetud, aga kas sul siiski tuleb ka neid momente, kui oled täiesti rivist väljas ja mida sa siis teed, kuidas sa ennast rahustad? Loomulikult tuleb neid, neid tuleb ausalt öeldes päris tihti. Aga kuidas ma ennast rahustanud? Mulle väga meeldib peapeal seisu teha, see rahustab mind. See on nüüd uus asi, mis ma endale leidnud olen üldse nii-öelda võimlemine ja jooga ja sellised asjad rahustavad mind, et kui ikka mõtted lähevad ikka nii-öelda väga aktiivseks ja mind ennast ahistavaks, tekivad sundmõtted, et siis, siis tuleb need kuidagi maha rahustada. Sellest ma leian ja loodusse minek, loomulikult mere äärde minek. Sellised asjad kuidagi lükkavad jälle tagasi. Aga mida ootad tulevikult, millised on sinu, võibolla unistused, mida tahaksid korda saata? Ma mõtlen, et tulevik oleks helge, ilus armastuseküllane ja lihtne. Ma arvan, et nende armastus külaste sõnumitega Me võiks õpetada ja ma väga tänan sind. Miia Pikkor tulemast klassikaraadio stuudiosse ja jagamast meiega oma elu ja tegemisi. Soovin sulle ilusat suve ja palju loomingulisi ideid ja nende teostamise suur-suur, aitäh ja aitäh kutsumast. Siinkohal tuletan meelde, et Piia töödega võib tutvuda internetis leheküljel Piia Pikkor punkt com ja samuti Facebookis. Lehel Piia vabade mõtete kunst. Lõpetuseks kuulame aga veel ühte pia valitud lugu. Pealkiri. Ta vaata vahel, selle on kirjutanud ja selle esitab Silver Sepp. Kas kuumust usconseinud? Ühte teise maailma ühte, teise ja ka saarejooks täiesti ülespoole. Ja pesakohta uuris ta maa vastutuult piikeerima ja hästi kõrgelt. Hästi kõrge klausel. Suvejutud.