Tere taas, mina olen Kersti Inno ja minu vastu stuudiosse on jõudnud Mati Turi, tere tulemast. Oled üle pika aja mõneks päevaks koju saanud oma tähtsate tegemiste juurest Euroopa ooperilavadel, millele su rohket sõbrad on vaimustusega kaasa elanud. Need on nimi, rollid Wagneri suurtes muusika draamades. Juuni alguses Saksamaal kemmitsi ooperis Parcifal ja nüüd Inglismaal, operanorssis. Sigrid. Tõesti õnnitlused ja suur tänu sulle, sest hästi vahva tunne on, kui saad oma inimese edule kaasa elada ning nõnda rõõmu ja uhkust tunda. Est kriitika arvustused on ju suurepärased ja 19. juunil Sigrigi etendusele litsi raekojas oli võimalus interneti vahendusel ka BBC otseülekandes kaasa elada. Ütle, kas see tegi selle õhtu sinu jaoks ka eriliseks, tajusid sa seda tohutut auditooriumi? Mul on õudselt ebapopulaarse vastuse ei tundnud. Aga seal oli nagu enda jaoks vajalik selles mõttes, et sellise mastaabiga asja ajades lihtsalt selle peale ei saa mõelda või no see, see ei tule nagu meelde, et publik on saalis. Mina olen laval ja kus ta veel kusagil on, selle peale oleks vist täitsa mõttetu mõelda. Miks ma üritasin oma asja ajada. Sigari puhul oli tegelikult tegemist ju kontsertettekandega, kuulajatale jäi aga mulje, et tegemist on etendusega, kuidas see oli seal saavutatud? See oleks palju lihtsam olnud, kui ta oleks kontsertettekanne olnud, sest siis oleks saanud nooti ees hoida, aga seda ta ei olnud, ta oli ikkagi pool lavastatud versioon, see tähendab seda, et me olime küll laval orkestri ees, orkester mängis meie taga, eme, vahetasime laual ka positsioone. Ehk siis me ei tulnud lavale, jääme laulnud ühe koha pealt vaid. No näiteks, kui ma suhtlesin seal nimega metsas, siis mõõdukama ta nii-öelda mõõka tagusin ma teises kohas, need olid toolidega jaotatud neli positsiooni mõlemal pool dirigenti ees, lava ääres. Ja see mõnes mõttes oli see komplitseeritud, sellepärast et dirigent oli ainult monitori monitor kippus olema kaugel ja hägune ja imelik. Ja kohati võis olla isegi raske aru saada sellest, et, et see oli nagu hästi minu jaoks isegi kohati ärritav asjaolu, et ma ei näe dirigenti. Sest see on oluline. Nii et orkester oli teie selja taga, samuti ka dirigent ja teie olite seal ees. Täpselt nii ma isegi liikusime dirigendi tagant läbi teatud situatsioonides. Sinu partner Brunhilde na oli rootsi sopran Hanna-Leena Persson. Kas teil oli heasepp? Ja, ja mul on tavaliselt üldse inimestega hea klapp, et et kõik on erinevad ja, ja jah, oli küll, mul on sellega vedanud ikkagi, et lavapartnereid ja eriti vana hispartnerid on kuidagi olnud nagu sellised toredad. Mulle jah, oli küll. Mida veel teiste osatäitjate kohta ütled? Mina ütlen ainult kõige paremaid sõnu selles mõttes, et vanderiali laulis Maicel Trueet kes tegi ka oma esimese Wagner rolli üldse. Tema õpetaja, mingi hetk nüüd siin tagasi on olnud Söör Jon Tomlinson, kes oli ka proovides enne esietendust meile nõuandjaks meile kõikidele, kes metsal lauljad olid. Tema oli, kas ta oli vist kolm või neli proovi kohal. Aeg-ajalt käis lava, esitles jälle midagi, vaatas oma targa pilguga asja üle sest tema on sellest täitsa läbi imbunud, võiks öelda, ta on. Vist oli Bayroitis laulnud neid asju juba üle 20 aasta. Et, et sellist nõuannet oli nagu suur au saada tavaliselt ei kohta lihtsalt niisuguste inimestega, kes ongi selle selleks sinna palutud, et et sina oleksid juhendatud. See oli väga hea ja see Maikeldroiet siis oma Wagneri debüüdi tegi väga edukalt, vähemalt minu jaoks. Nimed laulis, mina kutsun teda Tom hänksiks. Richard Roberts, kes näeb välja täpselt nagu Tomanksi kaksikvend ja kes minu jaoks oli täiesti haruldane nime selles mõttes, et tal oma elus ka selline viskab nalja ja on kaval. Minu meelest aga heas mõttes kaval nime oli halvas mõttes, aga tal oli ka seda väga lihtne teha seda osa, sest see läks nagu tema isikuga väga kokku. Ja annan Ena person jah, just kui brünnilde. Tema on vagunis juba kogenum inimene, tema on laulnud Kristjanit palju ja Tristan ja Isolde sisaldub palju. Kes veel tuleb meelde? Nojah, oligi kõik oligi väga hästi. Kui pikalt see ettevalmistus töö kulges ja, ja, ja mismoodi see toimus? Minu jaoks kulges kummaliselt, sest samal ajal kui ma käisin juba esimestes proovides Inglismaal, mis olid paar kuud tagasi samal ajal ma tegin Tanhiserit Estonias samal ajal tuli juba aprillis Parcifally proovid Saksamaal, mis oli ka mul minu jaoks esmaroll nagu ta on. Ehk siis ma tegelikult ei mäleta eriti midagi sellist mis oleks nelja poole viie kuu jooksul minu tähelepanu sellisel määral hõivanud. Ja kogu see materjal, nagu ma olen seda enda sees kandnud nagu nüüd pikka aega. Ja see ettevalmistustöö on olnud justkui loomulik jätk jälle mingisugusele igapäevasele mõtteviisile, et ahaa, et täna on siig, Frid homme on Parcifal nii, vahepeal üks talvisel, siis tuletab jälle selle asja meelde, jälle vaatab selle loo üle. Ja nii ta ongi läinud, mingisugust ma ei oskagi öelda. Nii et kolm hiigelrolli tegelikult oli sul korraga tules, kas need 11 segama ei hakka? Ei, nad ei hakka segama, aga lihtsalt materjali maht on kohutavalt suur. Segama ei hakka kindlasti, sest viisid on erinevad mõtted ka muidugi. Aga noh, jah, maht oli, mahtu oli päris palju. No Sigrid oli sinu debüüt operanorfis ja kriitika oli erakordselt hea, lausa ülistab sind nimetatakse siin eesti Vundergindiks imelapseks ja sinu hääle kohta kasutatakse väljendeid haruldane, puhas kuld, oivaline kangelastenor, paritonaalse ülimalt värvirikka tämbriga. Kiidetakse sinu diktsiooni ja veetlevad lüürilist kangelase kuju, eriti teises vaatuses, kus Sigrid igatseb oma ema järele. Loodame siit ka väikest muusikalõiku varsti kuulata. Stseenis myymega aga tuuakse esile musta huumorit. Ühes arvustuses nimetati, mis sind matsu meheks nii psühholoogilises kui vokaalses mõttes. Kuidas sa seda kommenteerid? Ma arvan, et minus on mingil määral kõik olemas nii macho kui õrnem pool, kui ma ei tea, see on iga inimese enda Vinkel, kes sina teda just parasjagu vaatama tuleb ja kui Tarmo sulg pihku antud, siis siis ta ju kirjutab seal täpselt nii, nagu tema arvab, ja ja see on nende inimeste õigus ja täielik minu heakskiit isegi siis, kui ta ei taha hästi öelda. Minul ei ole siin nagu eriti kommenteerida midagi. Minu asi on minna lavale ja üritada seda teha nii hästi, kui ma oskan. Ja kui sellest veel leitakse just nimelt, nagu sa ütlesid nii positiivset vastukaja, siis mul jääb üle ainult rõõmustada ja minna järgmine kord juba juba veel parema tundega sinna lavale mida ma ka laupäeval tee. Ja kui ma siin juba neid arvustusi sirvima hakkasin, siis, siis ma veel tooksin ühe asja esile, et üks kriitik kirjutab, et tema jaoks oli see esimene Sigreid laval, kelle hääles ei ilmnenud enne etenduse lõpp puu kägistavad pinget või siis lihtsamalt öeldes, kelle hääl ei ilmutanud mingeid väsimuse märke ning nimetab seda kõrgema klassivastupidavuse vägiteoks. Aga laulmist on seal Sigredis ju, oi kui palju. Kas tõesti hääle väsinudki? See on nüüd võib-olla üks põhiline fakt, mille üle minul endal on kõige rohkem hea meel. Et ma saan ka kolmandas vaatuses, siis kui ooper juba sisuliselt läbi on, hakkab teine ooper, mis kestab 40 minutit, siis Brunhilde koos see viimane stseenikene siis kohutavalt hea tunne on selle selle võrra ennast ületada. Et ma tunnengi, et jah, ma saangi sellega niimoodi hakkama. Ja võib-olla mingitel hetkedel ta väsib selle matka jooksul teatud teistsuguste asjade pärast, aga siis puhatakse jälle kiiresti välja. Ja ma võin öelda, et tõesti ilmselt siis on mulle seda materjali juba sellepärast antud laulda, et ma suudan sellega nagu lõpuni toime tulla. Õeldes seda täiesti üldse mitte suurustavalt, lihtsalt mul on väga hea meel selle üle. Neid sikhredi kontserte, etendusi on kokku kuus, neli neist on nüüd tehtud ja tehtud kaks on ees, kus need neli siis toimusid siin liitsi, Linnahallist oli meil juttu. Ja see oli võrratu saal, mis on ilus saal. Miks nad toimuvad niimoodi erinevates kohtades, sellepärast et neil endal teatrimajas sellise mastaabiga lava ei ole. Ehk siis teha seda sihvlide etendust tuleks seal, kus on ruumi rohkem. Aga tänu sellele ma olen näinud väga uskumatult ilusaid kontserdikohti, mis on väga hea akustikaga liitsi. Downhol on nagu üks nendest kindlasti. Sest Ta on hästi ilus ehitus ja akustikaga Birmingham Symphony näol, kus oli kolmas etendus. See oli nagu akustika akustikaga võrreldes kordades parem ja suurem ja suur kolme rõduga sihukene kontserdisaal. Ja siis neljas etendus, mis oli nüüd viimati laupäeval, see oli Zeitš kontserthool ehk siis teda vist nimetatakse niucastliks, et see on nagu rohkem tuntud nimi, aga seid kontsert hools oli samamoodi väga hea akustikaga, isegi natuke parem kui mingem. See annab võimaluse näha erinevaid kohti ja laulda erinevates kohtades. Ja kus need kaks järgmist etendust olemas Laupäevane etendus on looris, kus see pidanud olema nii väga hea akustika, aga eks kohapeal näeb, tuleb oma akustika kaasa võtta. Ja viimane etendus on jällegi liits Tauno siis nende kodulinnas. Soprano tegutseb. Ja praegu oled sa siis niimoodi mõneks päevaks puhkamas või akusid laadimas. Mismoodi sa täitsa. Ma tegin seda eelmine nädal juba oma elukaaslase juures Prantsusmaal, aga, aga ma ei otsustanud sinna teist nädalat enam minna. Sest siin on üks niisugune tore koht mul, kuhu saab minna ja kus on vajagi minna ja teha. Eile just sai niidetud seal natuke ja lihtsalt vaadatud taevasse või puuokste peale või kuhu tahes ja tunda, et me elame ikka väga erilises kohas siin maamuna peal. Sest seda loodust ei ole mulle kusagil keegi pakkunud nende etenduste jooksul. Sigritina oled sa ju ka looduses ja looduselaps. Tundub, et see on sulle väga loomuomane roll. Ja ma arvan küll selles mõttes, et ei ole üldse raske mõelda, seda ei pea väga palju pingutama, et aru saada, mis ta seal metsa vahel tegi. Kuigi jah, draakonid ma olen, ma päriselus ei ole, äkki mõni satub kunagi, et ega ei oska öelda. Aga mõõga tagumisega, kuidas on? Magada kui meil on juba palju lihtsam teema Saime hakkama ja tütarlaste päästmisega. Noh, see tuleb hästi välja. Sigrid on väga hästi vastu võetud, need neli kontsertetendust. Kas Sigredile järgnenud ovatsioonid on suurimad, mis sulle seni on osaks saanud? Kuidas mulle ei meeldi sellistele küsimustele vastata? Jah, päris päris suur oli. Ehk siis Wagneri kann vist tihtipeale niimoodi, et inimesed lihtsalt juba sellepärast aplodeerivad, et nad nii palju pidanud seal istuma. Ja lõpuks toimub see vabanemine siis ka muusikaliselt ja, ja ajaliselt. Aga ma tõesti sain vist päris ausa emotsiooni osaliseks, et see aplaus oli tõesti meeletult suur ja seda oli tore nagu kogeda. Sest eks ta võtab igalühel tüki küljest ära, kui viis pool tundi teatrimajas olla, et siis mõlemat pidi see tükk nagu pannakse sinna tagasi minu kui muusiku poolt publikule ja publiku poolt mulle selle aplausi näol. Aga praegu kuulaks ühte lõiku ooperi teisest vaatusest, mis on meil kättesaadavad tänu BBC-le ja, ja just seda, seda metsas uitamise lõiku, kus Sigrid igatseb seal oma ema järele ja, ja millest ta räägib? Arutleb selle üle, et kuna nime on talle andnud väga segaseid vastuseid oma ema päritolust ja üleüldse olemasolust, siis siis tema lähtub ikkagi loodusest ja, ja mõtleb, et aga milline mu isa võiks välja näha. Aga ometi oma peegelpilti ma olen näinud järves, et minu isa peaks välja nägema selline, nagu mina olen. Aga siis ta ei saa mõisa olla, sest ta läheb lihtsalt niimoodi teistsugune välja, ta mulle üldse ei meeldi. Tal on siukesed, ripuvad vastikud, kõrvata väike ja, ja nõme, tähendab lolli juttu ja ta ta mulle niimoodi nagu lapsest saadik vastik olnud, et minu isa ei saa olla. Ja vist teda palju rohkem. Huvitav on see, et aga milline mu ema siis on või milline ta võiks olla. Ja sellised mõtted tulevad tal jah, üksinda seal istudes. Seal ilus lõik, kuulame, kuuleme. Sain. Saatis? AIDS. Appi. Mõtlesin, mis seal, mis seal. On? On EVP abi. Me kuulsime siin fragment tee ooperis Sigrid teisest vaatusest. Nii nagu see kõlas litsi raekojas 19. juunil. Stuudios on Mati Turi Sigredi nimikangelane. Me kuulsime siin vist ka sinu pillimängu oskust selles stseenis, kas oli nii Ta tuli jah. Ma isegi nihukese pillioskust, mis on nähtamatu sest seal ei olnud meil ühtegi rekvisiite, ei mõõtchi pilli, lihtsalt kõike pidi justkui jäljendama ja ette kujutama. Ja hästi mängisin. Kui siin enne oli ka sellest Võhmast juttu, et noh, et, et kui see, et ei ole rekvisiite, kas see on siis pigem selline soodustav või või, või raskendav asjaolu laval Mõnes mõttes on ta raskendav, sest enda jaoks kasvõi puhtalt mõtte järgi minekul on loogikat vähem kuna ma ei, ma ei saa seda seostada erinevate tegevustega, ma saan seda seostada erinevate kujutustega ja kuna saksa keel pole ikkagi minu emakeel, siis tihtipeale võtab väga palju laval kui on mingi konkreetne tegevus, mingi konkreetse asja või mõte või, või, või tekstiosaga seotud. Aga siin jah, tõesti, äkki seal isegi raskendav asjaolu kuigi elus ma väga kuivik ei ole ka väljaspool teatrit selles mõttes, et ma ma räägin alati emotsionaalselt, ma ilmselt ka kasutan käsi nagu ma panin tähele ka praegu hetkel siin stuudios, et ma noh, selles mõttes ei ole probleeme, et mul ei ole seda mõõka just käes või pilli. Headlaseme piisavalt elav jah, seda küll. Ja veel üks huvitav asjaolu selle ettekande juures oli see, et me suhtlesime omavahel laval ainult saali. Ehk siis me ei vaatanud teineteisele otsa, vaid kogu suhtlus, kes saali justkui siis oleks ta nagu kontsertettekanne, aga, aga see suhtlus oli ikkagi täiesti konkreetne, mõtestatud, aga saali. Tee käisid saag klassikaraadios maikuus vahetult enne Wagneri juubelisünnipäeva Richardist rääkimas. Kas vahepeal kogetu annab sulle veelgi põhjust Wagneri kiitmiseks? Ja eks ta, eks ta oli ikka täitsa hull. Heas mõttes. Ma arvan, et tal oli julgust teostada neid meeletuid ideid piisavalt palju, et luua oma maailm. See on ikkagi uskumatu teema, et, et üks mees kujutab ette. Vaat tihtipeale öeldakse kuule, ära kujuta ette, kes keegi ei taha seda kuute tundi kuulata seal teatris. Tema kujutas ette ja tegi ära ka au ja lugupidamine. Ka tagantjärele. Ja inimesed tulevad ja kuulavad. Nad tulevad ja täitsa naudivad, ta saab ju, vahepeal on tunniajane paus, saab oma võileiva välja võtta, kõik istuvad rõõmsalt teatri põrandale maha, täiesti koridoris, inimeste istusid Mistra peal maas, nad ei valinadki tooli, sest ju see muusika siis vabastab ka seda mõtet sellisena. Kui mulle kõlbas metsas istuda, siis, siis miks neile ei kõlba seal teatripõrandal istuda ja oli väga vähe vaadata seda, kuidas inimesed sõid oma salatit, võileiba lihtsalt istusid põrandal. Vaheajal. Eelmine kord oli meil juttu ka sellest, et mõlemad, nii Sigrid kui Parcifal, on sinu rollid ja, ja sulle loomuomased. Aga räägime nüüd ka Parcifalist. Parcifaniga oli kaks etendust Saksamaal kemmitsi ooperis. Ja need olid nüüd lavastatud nii täielikult ja kuidas, kuidas need läksid ja kuidas see koostöö sul seal laabus? Ja, ja milline enesetunne sul seal oli? Mul on, mul oli hea enesetunne, kuigi võib täiesti selgelt tajuda seda, et tööstiil inimesed, muusika tegemise viis ja see, kuidas me selle tulemuseni jõuame, need on täiesti erinevad. Saksamaa paratamatult on konservatiivsem kui Inglismaa. Ja see konservatiivne lähenemine ikkagi kusagilt väljendub ka selles muusikas, mis seal laval siis kõlama hakkab ehk siis ehk siis need mõlemad dirigendid. Üks Inglismaal, teine Saksamaal, Frank Berman, Kernitsi ooperidirigent ja Nad on oma eesmärkide saavutamisel käivad täiesti teistsuguseid teid ja ma pean ausalt ütlema, et mulle meeldib selline. Ma olen ka teatud asjades väga konservatiivne, kuigi ma ei mulle see võib-olla isegi kohati ei meeldi, et ma selline olen, aga teatud asjad lihtsalt vot mõnikord on, et nad nad peavad olema, nii et kui nad on teisiti, siis nad ei tööta. Aga, aga Inglismaal mulle meeldib just see nagu läbi hea olemise muusika tegemine. Ma ei väida sellega seda, et Saksamaal ei ole inimestel hea olla või et nad on kurjad või pahad. Ei, mitte seda. Aga nad justkui on väga tööga hõivatud kogu aeg ja see ja see ja see on nagu hästi kontrollitud ja ja raamides ja, ja allkirja vastu justkui et minu jaoks muusika tegemise ei pea alati allkirja alla kirjutama. Et mõnikord võib ka lasta asjal lihtsalt natukene teistmoodi minna. Ega selle pärast veel keegi viga ei saa. Ja tihtipeale võib tulemus olla palju huvitavam. Ja, ja Inglismaal oli see tulemus minu jaoks huvitavam. Kuna seal oli siis selline loomingulisem ja vabam On jah, seda küll täitsa täitsa kindlasti. Parcifon oli minu jaoks ei ole selles mõttes huvitav, et ta oli minu jaoks esmakordselt lauldud roll, ma pole seda kunagi teinud. Ja seal on jälle teistmoodi nagu hästi kuidagi sügavalt on üritatud Wagneri edasi anda tegelikult väga lihtsat mõtet. Et mõtet just, et tee teisele seda, mida tahad, et sulle tehtaks. Ja võib-olla mõnikord see inimese silm lahti teha seal, kui ta lihtsalt luige maha laskis, et noh, et mis, mis siin imelikku on selles, et ma selle maha lasknud. Andke mu toit siia ja tundke ennast hästi siin pühas metsas edasi teie jaoks püha on ja siis silmade avamine selle Parcifoli tegelaskuju puhul siis kolmandaks vaatuseks, kus ta siis lõpuks ise seal pühas metsas toimetab. Nagu lihtsad mõtted, aga hästi palju perspektiivi. Ja seda esimest korda teha oli huvitav väga palju sarnaseid asju, Siegfried ja metsa ja nii-öelda kõige selle vahel. Ja ma arvan, et wagenil oli väga oluline aru saada sellest, et tähendab temata ta saigi aru sellest, mis seal looduses toimub. Nagu meil siin jutuks oli, et Sigridiga on ees veel kaks etendust, üks tuleb laupäeval ja teine on ka laupäeval, 13. juulil. Ja see annab mulle mõlemal nädalal neli päeva olla siin Eestis ja see on nii tore. Aga mis saab pärast seda? Pärast seda tahaks ikka natukene puhata ja mängida ka. Ja siis augusti alguses sõidan ma ühe tšehhi ansambliga Saksamaale festivalile, kus me oleme tormist. Et selline väga hea ja mõnus vahel. Aga mis ooperi vallas sügisel paistab? Ooperi vallas paistab ikka see, et saab tulla Tanhizarile. On huvitavaid plaane selles mõttes ka Tartus. Aga sellest räägiks natuke hiljem sellepärast, et et siis on huvitavam. Jah aga saab olla natuke rohkem Eestimaal, nüüd see teeb mulle kõige rohkem rõõmu. Aga mida sa Wagneri rollidest ise nagu tahaksid edasi veel laulda? Selles mõttes naljakas küsimus, minu jaoks mitte sina oleksid esitanud kohutavalt naljaka küsimuse. Aga ilmselt ma pean nad kõik ära õppima ja Kristjanit laulnud, aga see paistab koitvat kahe aasta pärast. Ma tahaks kõiki neid laulda mulle. Ma tahaks kindlasti laulda ka lendavat Hollandast ja selle tegemine on väga kaif, mõnu kuidagi see on, see on alati niimoodi, et kui on Wagneri ooper tulemas sihuke õhtupoolik, kus ma lähen teatrisse ja saan seda esitada siis annab sihukese suure kaifi. See on nagu mingisugune, isegi süüa ei taha vahepeal, või sa mõtle mingite teiste asjade peale, täitsa lähedki, teed seda. Ja, ja kes on nagu see on nagu mingisugune eriline asi, see on täpselt nagu. Ma ei oskagi öelda, koduõues maal palja tagumikuga ringi joosta, lihtsalt rääkida, sellepärast sul nii olla on. Et, et seal seal on nagu mingisugune sihuke kõige mõnusam asi üldse, mis saab olla? Ta on mahukas. Ta annab palju. Jah, ta võtab ka palju, aga see on kaitsemõnus. Mis ooperisse puutub, kas vahelduseks tahad ka kellegi teise operitest laulda? Ma mõtlen, mitte Wagneri ooperites? Ja kindlasti isegi praegu peaaegu vist kindel on see, et 2014 2015 tuleb Stuttgardi ooperis Huanssina kus mina siis olen täitsa palutud ja ja seal on seda kogunisti palju, seal on vist 114 etendust. Ehk siis saab ka sinna tulla ja ja, ja jah, mul on väga hea meel selle üle, et on võimalus teha muid asju vahele. Sest ega nüüd ainult Wagneri ma kindlasti ei taha, et mispärast peaks, ma tahaks laulda ka pahjevangi risti mõnikord ja nii edasi, et nad omavahel on tegelikult täitsa seotud. Üks ravid teist ja üks kasvatab jälle teist. Et võib küll muidugi teha. Ja tulebki teha. Aga selle meie tänase jutuajamise lõpetuseks jääb sulle üle soovida ainult väga toredat aega koos nii Wagneri kui kaal teiste heliloojate ooperitega ja toredaid Sigredi etendusi, mis on siin jäänud veel juulikuus. Ma olen väga tänulik ja mul kuidagi, kui sa ütlesid, saate alguses, et suvejutud, siis mulle väga meeldib, seepeale. Ja nõnda me siis tõmbamegi kokku meie tänased suvejutud. Ja kuulame lõpetuseks veel Sigridiga kolmandast vaatusest lõpustseeni brünhildega siin küll, nagu sa juba mainisid seda järgmise järgmise ooperi lõpust kõlab siin umbes 12 minutit ooperifinaal ja suur aitäh, Mati Turi saatesse tulemast. Mõningane. A. Kurtsime lõpustseeni Wagneri ooperis Ighrid salvestist üheksandast juunist liitsi raekojast suvejuttudes oli täna stuudiokülaline Mati Turi, teda küsitles Kersti Inno. Helipuldis oli Monika rõõmsaff, aitäh kuulamast ja kena päeva jätku teile. Suvejutud.