Tere hea vikerraadio, kuulaja ja tere kuulama rahvateenrite, mis jõuab teieni Paide arvamusfestivali kagu vabalt ning nende kümnete ja kümnete inimeste ees ning tuhandete raadiokuulajate ees on täna Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht. Sulev Vedler, Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja Lauri Hussar vikerraadiost. Ja täna räägime eesti meediast sellest nii kitsamas kui ka laiemas tähenduses, aga juttu tuleb ka meie majanduse olukorrast. Veel räägime eelseisvatest, kohalikest valimistest ja ühest advokaat Leon Glikman. Laia vastukaja tekitanud artiklist aga alustaks tänasest päevast ja sellest Biden arvamusfestivalist, mille eeskuju on mere taga Rootsis. Olof Palme algatatud Almedaleni festival on Rootsis igal aastal kokku Toomas 20000 inimest. Eilse päeva põhjal võime öelda, et siin paides oli kohal vähemalt tuhatkond inimest ja, ja eilse päeva põhjal võib küll öelda, et, et sellest arvamusfestivalist võib tekkida traditsioon, mis, mis võib lõppkokkuvõttes anda ka täiesti uue mõõtme eesti arvamuskultuurile. Jah, et mul on natukene ebamugav tunne, et muidu oled harjunud ikka seal vikerraadio suhteliselt kitsukese stuudios olema, aga nüüd siin ma lugesin kokku, et oli 57 inimest, aga neid tuleb juurde, nende silme all on üsna ebamugav olla, et see on palju ebamugavam kui selle paarikümne 1000-ga kuulaja ees, mis on mis on reaalselt nagu olemas, et ma tunnen ennast ka praegu vaatab meid, et me oleme nagu ansambel kõrsikud, kõrsikud, veidi vanem versioon, et et võib-olla võtame siis lõpuks ka väikese laulu üles, aga eks seda näeb, et et iseenesest loomulikult on see väga on nagu ettevõtmine ja kui Kristi Liiva millalgi varakevadel sellest mulle esimest korda Tallinnas puhvetis nimega nop rääkis, siis mina küll teda toetasin, et selle võiks ette võtta. Ja, ja see on ikkagi üsnagi, üsnagi suur juba esimese korra kohta, et et annaks jumal, et see läheb ka teisel aastal niimoodi, et sellest saab traditsioon. Tere, mina olen Sulev. Nendele inimestele, kes siin veel ei ole, mõtlen, et tulge siia. Täitsa tasub tulla. Kui Kristi mind siia kutsus, üldse sellest ideest rääkis, siis ta küsis ka, et kas sa tuled, mõtlesin, et ei tule. Ma arvan, et see oli täiesti vale mõtte, et tasub küll tulla. Siin on väga vahvaid esinemisi olnud, et ma olen näinud siin asjalikku arutelu, kuna näinud sellist tärkavad koomikud Kaur Kenderi näol. Siin täiesti lahe, aga neid asju näinud ja väga asjalik materjal räägitud. Minule meeldib. Minul on hea meel Paide linna üle ja, ja seda valemit sellel põhjusel, et et kui, kui vaadata, mida Paide linnaga viimasel ajal tehtud on, et siis siis neljarealine tee, mis juhib paidest mööda, ei, ei kutsu just siia linna sisse keerama ja ja seda enam on vaja siin selliseid magneteid, mis tooksid inimesed paidesse kohale, sellepärast et et kõik, see, mida me oleme siiamaani näinud, on siin suurepärane ja ma mõtlen, et arvamusfestivali kirss tordil oli eile õhtul, kui, kui siit mitte kaugel astus üles ansambel paradoks paidest. Ja täna hommikul ma kuulsin, et üle 10 aasta on ansambel paradoks paidest uuesti koos ja, ja mängib ja seda suuresti just põhjusele, et, et väga palju inimesi tuli just selle arvamusfestivali puhuks siia paidesse ja, ja selle üle mul on iseäranis hea meel, aga, aga mul on veel hea meel üle, et et vaadates neid eilseid arutelusid ja seda, kuidas ka Kaur Kenderi näitel, kuidas diskussiooni avardavad sellised karjatused ühele või teisele poolele, siis siis lõppkokkuvõttes õpetab see meid paremini arutlema ja ma arvan, et see on selle arvamusfestivaliks väga suur pluss, et, et see oskus testi inimest ära kuulata ja temaga isegi mitte nõustuda, aga ainuüksi see kuulamise oskus ja ka vastu argumenteerimisoskus tänu sellistele arvamusfestivalidele kindlasti paraneb. Ma arvan, et et juba ainuüksi selle esimese päeva põhjal me võime väita, et, et me oskame pärast eilset paremini 11 kuulata. Jah, et ma kuulsin sellest samas Vikerraadios ühte oma kolleegi küsimusest Kristi käest, et kas selle arvamusfestivali tulemusena valmib ka midagi reaalset käegakatsutavat näiteks mõni brošüür siis ma arvan, et selliseid müüre, konverentsidest ja foorumitest on ilmunud küll ja küll, et nende vastu tegelikult ju keegi mingit huvi ei tunne, et kõige olulisem mis sellest festivalist ju ju meelde jääb, on need inimesed, kellega rääkisid neid, keda sa kuulasid ja see, mille võras nagu siit lahkudes nagu seesmiselt rikkam olemas. Mõtteid saab siit päris palju ideid. Kuulge, Kenderi kutsus panema pankurite autosid põlema, et väärt mõtteid palju. Noh, võib-olla see ei olnud see kõige asjalikum, mõtlesin, aga mina kirjutasin küll endale eile telefoni. Kasutan viimasel ajal nimelt märkmikku telefoni üles vähemalt neli teemat, millest saada täitsa asjalikke artikleid. Siineri käib ringi selliseid hästi asjalikke vahvate ideedega inimesi, kes räägivad omavahel, et ta on lisaks sellele, et sa kuulad, Ta on ka selline kohtumispaik. Kui sul ei ole veel mõni inimene, tuttas, saatsin võimaluse tuttavaks saada. Minule meeldib veel see, et erakonnad on siinkohal ja, ja räägivad loomulikult oma maailmavaatest, aga teevad seda huvitaval moel ja siia sobib see suurepäraselt ja ja kui ma vaatan, kuidas sotsid peibutavad inimesi põhupallidega ja kuidas IRL pakub inimestele kalja, Keskerakond on, on raamatut kohale toonud, peale selle pakuti sealt ka veel pirukat ja, ja siis noh, ütleme, kristlik rahvaerakond on tulnud kohale isa-poja Helmetega, no see on, see on kindlasti seda festivali värskendav ja, ja võib-olla ka poliitikat pisut teises võtmes näitav ja seetõttu kui siin kõrval toimuvad laiapõhjaliselt arutelud, kus kõlavad poolt ja vastu argumendid ja siis sa lähed ühe telgi juurest teise juurde, kuulajad ühe poliitilise seisukoha ära, kuuled teise poliitilise seisukoha ära. Ja võib-olla võib-olla kolmandas ka pisut poliitilist klatši, aga, aga see käib asja juurde ja, ja mis on kõige olulisem, on see, et kõikide nende esinejatega on võimalik suhelda. On võimalik nööbist kinni võtta inimesele paar kas head või veel paremad sõna öelda ja, ja ma arvan, see on üks, üks väga hea asi ja mis veel selliste arvamusfestivalide puhul on oluline. Kui me vaatame neid inimesi, kes Eestist Eestis arvamust avaldavad, et on üks väga halb sõna arvamusliider, et, et mulle see mulle see. Mulle see sõna ei meeldi, et ma arvan, et me võiksime rääkida pigem aktiivsetest kaasa rääkijatest siis siis kindlasti arvamusfestivalil hakkab silma ja mul on juba hakanud silma päris mitu aktiivsed kaasarääkijad kelle mõtted tunduvad mulle piisavalt huvitavad, et, et me võiksime ka edaspidi raadioeetris nendest inimestest lähemalt kuulda, nii et ka kindlasti see on. See on kogu seda, seda arvamusmaastiku, kui me võime öelda selle kohta nii Eestis avardada, nii et ma soovin Kristi liivale jõudu ja ma loodan, et ta järgmisel aastal korraldab veelgi uhkema ja suurema arvamusfestivali. Nii aga hakkame rääkima nädala sündmustest ja kohale tulnud inimestele, siis selgituseks, kui te veel ei ole rahvateenrite, saate kuulajad, siis siis peaasjalikult rahvateenrite saates me analüüsime viimase nädala uudiseid ja ja ka trende ja suundumusi nii Eestis kui ka maailmas. Täna meil on peaasjalikult rõhke eesti uudistel ja kindlasti meediast ja meediale iseendast on on väga keeruline rääkida, aga, aga selle nädala põhjal me peame ikkagi meediast natukene rääkima hakkama, sellepärast. Nädala keskel jõudis avalikkuse ette uudis, et. Norra meediakontsern Schibsted plaanib müüa oma osaluse Baltikumi meediaettevõtetes ja Eestis puudutab see uudis siis ajalehte Postimees, mitmeid juhtivaid maakonnalehti, trükikoda, Kroonpressi, aga ka näiteks telekanalit kanal kahte ja Trio, raadio ja Trio raadiojaamade, mille osaluse, mille enamusosaluse siis alles selle aasta alguses Eesti meedia omandas, nii et see võib tähendada väga suurt muutust Eesti meediamaastikul, aga kuna me ei tea, kes ostab, kuidas ostab, siis siin on väga palju küsimusi õhus, aga võib-olla pisut me võiksime selle üle ikkagi arutleda, et mis hakkab siin Eesti meediamaastikul juhtumi juhtuma ja ja miks Schibsted on otsustanud. Nad on ise ka seda ajakirjanduse vahendusel kinnitanud, on otsustanud seda osalust müüa või vähemalt üritada müüa. Kõigepealt võib-olla oleks oluline avardada sellist laiemat konteksti, et egaa traditsioonilisel meedial olgu see siis kirjutav, rääkiv või näitav ajakirjandus ju tänasel päeval eriti hästi ei lähe, ei lähe, Eestis ei lähe mujal maailmas. Tiraažid vaatajanumbrid kukuvad, reklaamiraha on vähem. Et kogu selline traditsioonilise meedia sfäär on, on üsna nagu keerulises finantsseisus. Et see nagu reaalsus, millega peab arvestama ja meiega liitunud, Anvar Samost täna hommikul ütles, et talle oleks palju parem hea meel, kui Postimehes oleks rohkem reklaami. Et see nagu reaalsus ja, ja seetõttu on ka selge see, et ega ega keegi nüüd kellel, kellel ka võib-olla sellised suuremad finantsilised võimalused on, et väga nagu traditsioonilisse meediasse investeerida sel põhimõttele, et hakata seal näiteks mingi majanduslikku kasu lõikama. Et see nagu nonsens, et et loota selle kaudu mingit suurt raha saada on, on üsna nagu vähetõenäoline, et aga, ja kui me vaatame seda teadet, mis sel nädalal tuli, siis noh, minul on iseenesest nagu hea meel, et mina olen töötanud üheksa aastat Eesti Päevalehes ja olnud selle väljaande juures, kui see kuulus rootslastest omanikele ja olnud selle juures, kui segu kuulus uuesti siis eestlastele või noh, ütleme siis ennekõike siis Jaan Manitski, Hans Luigele tol perioodil, kui mina seal aine. Ja ma pean ütlema, et meedia kohta levib väga palju müüte, aga, aga sellist omanike poolt tulenevat lolle vabandust väljenduse eest soovitusi oli eestlastest omanike ajal oluliselt vähem. Kõikvõimalikud need kujundus, muutused ja muud asjad, mis, mis tulid Rootsi poolt, need ei olnud just kõige nagu pädevamad alati sest need ei arvestanud kohalikuga konteksti, võeti arvesse see, kuidas oli, kuidas oli mingil hetkel seal maal tehtud arvata, et seda on võimalik üle kanda Eestisse. Nii et selles mõttes mina nagu küll väga ei muretseks. Et et kui, kui Eesti meedia kontsern tuleb eestlastest omanikele Ma olen sinuga selles suhtes nõus, et kui rootslased ostsid ennast sisse Eesti Ekspressi, siis tahtsid ka alguses seda meeletult ümber teha, sellepärast et Expressi formaat oli nende jaoks täiesti võõras. Aga nähes, et see oli kogu kontsernis kõige kasumlikum ajaleht tollal muidugi nad leidsid selle idee kohe järele, et mina kohtasin rootslasi üldse meie majas, aga nad olid seal aastaid, ma arvan, kaks kordadel seal, Nende seejuures ükskord üks inimene küsis, et kus teil tualetttasemed nüüd näitab, et tegelikult ei olnud neil nagu väga palju meiega sellist kana kitkuda. Aga mis puutub meedia, miilits tarbimisse, siis meediatarbimine on tegelikult kasvanud kogu aeg, inimesed tarvitad rohkem meediat, küsimus on, kuidas sellest meediatarbimisest raha teha. Tõepoolest, traditsiooniline meedia ei ole väga tulutoov ta selles mõttes langev turg. Nipp on selles, et kuidas internetis raha teenida. Aga seda ei oska maailmas peaaegu mitte keegi. Ja, ja see, et Postimees on müügis, sellest on tükk aega räägitud. Ma saan aru, et ka see grupp, kus mina töötan, oleks ta hea meelega ära ostnud. Aga juba eelnevalt oli selge, et konkurentsiamet ei annaks sellist luba et meile laste kontsentreeruda kogu meediat ühe ettevõtte ühe ettevõtte kätte. Teisest küljest jällegi, et miks peaks seal väga palju muutuma siis Postimehe Postimehes ja ütleme, selles grupis Eesti meedias. Et need inimesed, kes osta tahavad, on tegelased, kes on seda ettevõtet juhtinud aastaid. Minu meelest nad on enamus on tööl seal olnud 15 aastat või rohkemgi. Et nad tunnevad seda ettevõtted läbi ja lõhki. Muidugi, küsimus on selles, et kes neid finantseerib, mis tingimustel finantseerib. Ja kui sa ostad selle asja, sa pead kuidagi seal tagasi teenivad, et nad laenud tagasi maksta, see tähendab seda, et kontserdil tekib kohe vajadus olla efektiivsem. Jällegi tekitab küsimus, et võib-olla seal lähevad näiteks sisu ja reklaamisuhted natukene, teiseks kui ka Me oleme seniajani arva nutnud, et kui sul on vajadus efektiivsem olla, sa pead lihtsalt rohkem raha teenima. Võib-olla läheb mõni varaga minki? Mis, seda me ei tea, eks see sõltub kõik sellest, et kuidas see tehing välja kukub. Kes, mis tingimustel finantseerib. Ma oponeeriksin, Urmet, räägiks pisut sellest, mida skandinaavia omanikud pakuvad või, või on andnud ja kui vaadata, et Schibsted on nüüd Eestis tegutsenud 15 aastat praegu tegutseb Eestis ka Bonnier, Äripäeva omanikuna ja, ja peale selle veel TV3 omanikfirma on on Rootsi omanikele kuuluv Emmdeegee, siis ma võin omast kogemusest kinnitada, et teataval määral organisatsioonikultuuri on, on see skandinaavia omanike ring kindlasti kaasa toonud ja, ja ma arvan, et, et Postimehe puhul ka teatavat ajakirjanduslikku kvaliteeti tee on, on see suutnud tagada ja, ja seda on ka Postimehe inimesed mulle ise kinnitanud, et see nii on, sellepärast et pikem pikemaajalisem kogemus vaba maailma ajakirjanduses tegutsemisele ja nii edasi, et, et see annab midagi juurde peale selle mingeid kindral reegleid, mis on juba väga pikka aega toiminud. Et nende juurutamine ka Eesti ajakirjanduses, et see on, see on kindlasti seda maastikku muutunud ja mõjutanud ja mida veel annab ühte suurde kontserni kuulumine? Ma Ma arvan, et see andis juurde sellist kindlustunnet, et seljatagune on olemas. Ja, ja kui me vaatame, et kuivõrd heitlikud on eesti meediamaastikul tegutsevate firmade majandustulemused läbi aastate ja, ja et sul võib olla aasta ja siis võib-olla kuus, seitse halba aastat, et siis ühel hetkel on ikkagi küsimus ka selles, et et kuivõrd paks rahaga, et on omanikele, et nad seda välja kannatavad ja kas nad näevad ka puude taga metsa, et see, see on kindlasti üks üks nüanss, mis, mis räägib, räägib pisut ka selle kasuks, et norra omanikud ei olnudki kõige halvemad, aga mida, ja see otsus, kui nüüd eestlastest omanikud ostaksid Postimehe tagasi Eesti Eestis, mida see, mida see meediamaastikul endaga kaasa võiks tuua, ma pakun, et, et meediamaastikul läheb konkurents veelgi karmimaks, sellepärast et tõenäoliselt nendele Eesti omanikel ühel hetkel tekib ikkagi soov mitte peale maksta väga palju sellele meediategevusele ja et nii telejaam kui ajaleht oleksid oleksid vähemalt nullis ja, ja nii edasi, nii et ma arvan, et seetõttu seda konkurentsi me hakkame selle otsuse tulemusena Eesti meediamaastikul rohkem nägema. Peale maksta ei taha omanik minu meelest mitte kunagi tada, kasu saada, see on selle asja kogu mõte ja kusjuures tehingust midagi välja ei tule, siis me võime arvestada ka, et suure tõenäosusega, et mitte öelda kindlalt. Aga Eesti meedia juhtkond vahetub seal selline üheotsa pilet, et kas tuleb välja või ei tule. Aga muidugi, kui ettevõtte juhtkond tahab osta seda, siis see näitab, et nad ettevõtte juhtkond usub sellesse, mida ta, mida ta osta tahab, et selles mõttes on hea, et juhtkond tahab seda väljastama. Võib-olla peaks täpsustama seda, et ettevõte tänasel tegevjuhtkonnale ja endale seda raha või finantsilist kapitali, mida sisse panna väljaostuks ei ole olemas, et et see raha peab tulema ilmselt kuskilt mujalt, et on see siis mingi kombinatsioon mingi ajatatud laenust, Shipste tilt või, või, või pankadest või, või, või siis mingist strateegilisest investorist nii-öelda, et, et kõike seda, et võib-olla sel nädalal on olnud neid küsimusi ja spekulatsioone hästi palju ja ma arvan, et ka väga paljudes informatsiooni on selle ümber, sest kõik on arvanud justkui, et ainult seda arvata, onju. Aga Punkte sisuliselt ei veel ei ole. Et võib-olla kui, kui see tehing nagu toimub, et mina ootaksin siis nagu Eesti meedia tänastelt tegevjuhtidelt, kui neil see tehing õnnestub, et siis selle tehingu tagamaid nagu põhjalikult, nagu selgitakse, selgitatakse, et see võtaks mingeid selliseid kummalisi teooriaid, mis juba siin ringlema on hakanud nagu natukene maha. Muidugi Sa tahad ju, et äkki läheb Postimees kollaseks, et nad, mina küll ei karda, et miks peaks minema, et et kadastik ja on juhtinud seda ettevõtete ikkagi noh, väga-väga-väga aastaid aastakümneid ei meeldinud, miks ta peaks seda väga kollaseks keerama, muidugi, kollane on see, mis müüb. Näide on olemas kanal2 näol, mis oli kunagi ikka väga, väga igav kanal, mida mitte keegi ei vaadanud ja ühel hetkel sinna tuli reporter ja tulid sellised rahvalikumat saated ja tõusis päris vaadatavus kanaliks. Muidugi on võimalik keerata seda kollasemaks ja sellega raha teenida, aga aga ma ei usu, et selline asi toimub. Sisemus lihtsalt on selline, ma olen Postimehe lugeja juba edasipäevist. Ma natuke korrigeeriks ka, et ma olen kuulnud ka hinnanguid selle kohta, et et et kas Eesti omanike puhul ei teki oht, et neil võib olla huvi, liigselt sekkuda sisusse ehk siis muuta meediakontsern sõltuvaks nende isiklikust arvamusest ja seega natukene mõjutada seda, seda, mis Eesti ajakirjandusmaastikul toimub, et kas te, kas te seda ohtu näete, et sõnavabadusega võib pärast Postimehe ja Eesti meedia Eesti omanike kätte minekut probleeme tekkida? Kas asja, et esiteks on ju kõik Eesti meediaväljaanded mitte ainult erameediat, vaid ka rahvusringhäälingut juba praegu süüdistatud, nad on tasakaalust väljas erapoolikud, et mina olen näiteks rahvusringhäälingu kohta kord kuulnud ühe poliitiku suust, et hoidulate sotside-meelset siis, et olete IRLi-meelset, siis tulevad Reformierakonna hääletoru nõnda edasi, et et sellised süüdistusi alati nagu jagub, et ja ka Postimehe aadressil on olnud siin ju noh võib-olla mingi mingi perioodi eest oli rohkem neid vihjed, viited Reformierakonnaga seotusele. Aga noh, selles osas ma ei usu, et kui ta nüüd eestlastest omanike kätte tagasi tuleb, et sellises üldises kuvandisse midagi nagu muutuksid ka tegelikult midagi muutuks. Ja omanike sekkumine on ka ka selline nagu mõnus, nagu müüt, millega alati nagu nagu nagu selgitada asju, millest sa nagu ise nagu täpsemalt ei tea, et taaskord mina olen üheksa aastat töötanud ühes teises erameediakontsernis ja ja ma käsi südamele pannes muidugi väga paljud ei usu seda kindlasti kohe ütlevad sa oletad, aga ma nagu mingit otsest sekkumist omanike poolt Külli mäed, mis oleks olnud selline nagu poliitiline sekkumine või või, või pigem tuli see nagu nagu tavaline kriitika meediakriitika, et mis asjad on hästi, mis halvasti näiteks öeldi, et, et pigem oli see kriitika selline, et miks on teht täis ainult pintsak täis istutatud meespoliitikuid võiks olla rohkem naisi, võiks, võiks rääkida rohkematest asjadest, kui see päevapoliitika, mis Toompeal toimub. Sellised soovitused tulid omanikelt, aga mitte kunagi selliseid soovituse, et olge nüüd erakonna XYZ poolt. Kui sind tekib sellist kahtlusteta, omanik sekkub, siis pigem võib seal olla just äriline huvi, mitte niivõrd poliitiline huvi tundub mulle. Aga jällegi, et kui sa oled ainult meediaäris tegev, siis siis siin huvi, võib-olla alguses ainult konkurenti kaalustada kuidagi, aga, aga see juba jällegi on peatoimetaja ridada sellist asja sisse ei lase ja pealegi, kui sa üritad sekkuda omanikuna, siis on alati suur oht, et see tuleb välja. Et ja siis on, kas häbi on siis häbi-häbi ots, et selles mõttes see sekkumine on kahe teraga mõõk? Loodetavasti oleme järgmine nädal juba targemad, aga hakkame nüüd rääkima kohalikest valimistest. Ja, ja täna seoses kohalike valimistega jõuab meieni üks uudis, nimelt selgub Reformierakonna linnapeakandidaat Tallinna linnapeakandidaat siis ja eilsest päevast ma leidsin ühe huvitava pressiteate, nimelt pressiteade ütleb seda, et riigikogu esimene aseesimees Laine Randjärv teatab, loobub Reformierakonna Tallinna linnapea kandidaadiks kandideerimisest ja asub sellele kohale toetama Valdo Randperet ja vilja Savisaar-Toomast, et mida, mida see siis nagu tähendab ja keda siis nagu Laine Randjärv ikkagi toetab? Ja, ja mida see tähendab üleüldse nende tänaste valimiste kontekstis, et see, see pressiteade on, on natukene skisofreeniline. Kas teil ei tundu? Ei, see ei ole absoluutselt skisofreeniline siin selles, et Laine Randjärv ei ole tükk aega sellist meediapildis olnud. Sellel nädalal ilmus ka riigikogu pressiteade, mis ütles missugustel. Koosolekutel käib Laine Randjärv ja minu meelest neid oli neli tükilist, et ta tahab lihtsalt pildis olla. See ongi kogu nipp, aga ma küsin, keda ta toetab? Ta toetab Valdo Randperet ja vilja Savisaar-Toomast. Et tegelikult meil Reformierakonna pressiesindaja Silver bukesin publikus, ta vist on natukene eemal Reformierakonna telgiga. Mainiksin just natuke aega tagasi oli, aga ta vist on juba lahkunud, et et Reformierakonna see nii-öelda noh, nagu sisekamp, Haanja on ju tegelikult ju selline, et klassikaline nagu niisugune ameerikalik nagu sisevalimistega Haanja Reformierakond on seda korra varem ka teinud, mäletate, kui oli nendel see presidendikandidaatide sarnane nagu väitlus või sisekampaania eesmärk on justkui näidata, kuna seal on väga palju toredaid ja häid kandidaate rohkem kui üks on ju kuigi kõik teadsid, et tol hetkel mängitakse Toomas Savi peale. Aga ikkagi seal olid vist Märt Rask ja ma ei mäleta, kes tol hetkel isegi seal olid kõik, et mängitakse sellist mängu, mille tulemus on kõigile teada. Et kui, kui näiteks Ameerikas selliseid sisevalimised on nagu noh, usutavad et seal ongi reaalne konkurents, siis meil kumab see nii-öelda nihukese pseudokampaania tegelikkus läbi, nii et mitte keegi ei usu, et noh võtame kui loogiliselt, et et kui Valdo Randpere on Reformierakonna Tallinna piirkonna juht, siis on loogiline, et tema peaks ka olema linnapeakandidaat. Iseküsimus on, kui hea või halb kandidaat on, kas oleks olnud võimalik sinna paremaid juhte saada, ma arvan, et oleksingi eilegi esinenud Kaja Kallas või minuvalvest oleks Jürgen Ligi olnud väga hea kandidaat. Kes oleks sellist noh, nagu reaalset alternatiivi võib-olla suutnud pakkuda. Praegu on see, millest Mikk Salu tänases Postimehes kirjutab, et meil tegelikult ju rääkisime mingi kaks või kolm kuud tagasi rahvateenrite saates täpselt samast, et noh, ei ole Tallinnas, keegi ei võtagi enam, tundub, et tõsiselt, et kõik nagu ootavad ära, et saaks need valimised toimunud ja ei panustage nii palju, et mõtleme pigem juba riigikogu valimiste peale. Mina arvan pisut teistmoodi, miks Reformierakond otsustab Valdo Randpere kasuks ja kui vaadata, kuidas reformierakond käitub ja kuidas Reformierakond inimesi edutab, siis reformierakonnas hinnatakse kahte kahte väga olulist asja teeneid ja varasemat karjääri. Ja kui me vaatame, millised on vilja Savisaar-Toomast, teine, et Reformierakonna ees, siis need jäävad pigem aega, millal ta kuulus keskerakonda kritiseeris väga aktiivselt Reformierakonna tegevust ja, ja samal ajal ka, kui me vaatame, milline karjäär on tal olnud Reformierakonnast karjääri ei ole samal ajal Valdo Randperel on ikkagi midagi ette näidata vähemalt ühe valimistsükli näol. Et Valdo Randperel on, on neid teeneid rohkem ja ma arvan, et see kaaluka kaaluka otsuse selliselt Seal, et Reformierakond on ise tellinud ka küsitlusi selle kohta, Aarne on üks või teine linnapeakandidaat, et ka meie rahvusringhäälingu poolt tellitud Emori küsitlustes oli eelmisel kuul sees see, et me võrdlesime, et panime sinna ühel nädalal siis Valdo Randpere ja teisel nädalal vilja Savisaar-Toomast ja ja kui ennem seda oli veidi mul niisugune küsimus, et noh, võib-olla see vilja teine perekonnanimi on see, mis Tallinnas võib-olla talle mingeid valijaid juurde toob, kes võib-olla nii ortodoksid Reformierakonna valijad pole siis tegelik tulemus näitas seda, et, et see, tema toetus oli ikka mingi seitse, kaheksa protsenti ehk mitte rohkem kui Valdo Randpere, vaid isegi veidi vähem. Vilja on ju siiski siiski ühinenud selle parteiga hiljaaegu. Tema šansid ongi selles mõttes tunduvalt kehvemad. Ma mõtlen, et saada Reformierakonna linnapea kandidaadiks. Jah, aga kui siin juba Mikk Salu artiklis juttu oli, siis võib pisut arutleda ka selle üle, et et kas kas see võitlus Tallinna pärast ongi juba läbi ja kas kõik ongi letargia ja see, et see Mikk salu artikkel küll tõi väga selgelt välja, et et kõik on juba leppinud selle olukorraga, et kuna Keskerakond arvamusküsitlustes juhib ülekaalukalt, et ega siis keegi teine ka midagi juurde ei paku ja siis on välja toodud veel ka sotside hüüdlause, millest me siis sellel nädalal kuulsime. Et tulge meiega täna Türi ja Tallinn homme Toompea, et miks Türi siin paides küsiks, et miks mitte Paida ja? Saan aru, et siin Türi kandis on olnud endistele rahvaliitlastel tänastel sotsidel üsnagi, kes on tulnud sotsidesse üle üsnagi suur nagu toetus, et siin vist Jaanus Marrandi, kes siin on vist kohalikel valimistel siinkandis lavale astunud vist sellest johtuvalt Jeltsiniga vist reaalne võimalus, näete, mu paberid, lendasid ajalehed. Et minule kohe Goeni laulufesti Takmen hätenden või Berliin, et selle laulu meelde, et noh jah, et eks ta sihukene letargia ole selles kontekstis, see on nagu mõnes mõttes nagu lühinägelik, et et et kui, kui lasta ennast ainult nendest valimisküsitlustes nagu, nagu mõjutada, et et see, et Keskerakond tänasel päeval valimisküsitluste järgi noh, väga suure tõenäosus, aga küsimus ei olegi selles, kas Keskerakond võidab Tallinnas? Muidugi võidab. Küsimus on see, kas nad saavad volikogus 51 protsenti kohtadest, on ju see seen see intriigi kohta praegusel hetkel küsitluste järgi noh, justkui saaks seda enam, et noh, näiteks Mart Helme juhitav konservatiivne rahvaerakond, kellele ma teen suure komplimendi, kes on siinsetest erakondadest olnud minu meelest siin kohapeal arvamusfestivalil kõige aktiivsem. Ma ei kommenteeri seda, mida nad siin rääkinud on, aga on, on ju see, et nad ei saa ju ületa Tallinnas vähemalt küsitlustel valimiskünnist. Aga ma arvan, et Mart Helme kandidaadina kogub väga märkimisväärse tulemuse. Need hääled omakorda kanduvad ju valimiste võitjale üle. Ennekõike ehk siis ma arvan, et teised erakonnad võiks ja teine asi, milleks teised erakonnad peaks arvestama, on see, et väga suur on ju selle nende inimeste hulk, kes praegusel hetkel ütlevad, et nad ei oska kellegi poolt hääletada, võid nad noh, pigem ei lähekski valima. Et noh, ei tasuks nagu püssi põõsasse visata ka ja isegi kui see tulemus on ette teada, tasuks nagu mõelda sellele, et ega riigikogu valimised ei ole ju enam mägede taga ja kui sa oled nagu näitad, et sa kohalikel valimistel ei võta nagu eriti tõsiselt, siis miks sind peaks võtma tõsiselt riigikogu selle jutle, tarnijast, see ei ole minu meelest väga-väga tõsine, sellepärast lihtsalt sellepärast, et esiteks veel ei ole kandidaadid registreeritud, valimised ei ole veel alanud, alustame sellest, teiseks on meil tegemist kesksuvega praegu. Kolmandaks minu meelest Postimees kirjutas Tõnis ojad. Eestis algabki elu esimesel septembril. Telesaated algavad tegelikult esimesel septembril, tsükkel alles läheb lahti, et tegelikult see šõu alles algab. Selles on asi ärgatud. Kui me asetame sellega riigikogu valimiste konteksti, siis meil toimuvad riigikogu valimised märtsi esimesel nädalavahetusel ja kui nüüd sealt võtta kaks kuud ja pisut rohkem tagasi, siis jaanuari alguses me väga aktiivselt riigikogu valimiste kampaaniat ei ole kunagi näinud, aga ma korra tuleme selle sotside hüüdlause juurde tagasi, et seda võiks ju veel pikemaks tuunide. Ja see võiks kõlada nii, et tule meiega täna Türi, Tapa, Tallinn homme Toompeal. Et võib, et noh, võib ju veel pikemalt õigeid asju asju näha, aga aga mis puudutab kohalike valimiste teemat, siis enne Postimehel avalt kuulsinust Anvar Samostit ütlemas, et et meil on ju tegelikult kahed valimised, ühed on Tallinna valimised ja teised on kõigi teiste Eesti omavalitsuste valimised 226. omavalitsuses ja, ja sageli need erinevad üksteisest nagu öö ja päev. Ehk siis see, mille üle inimesed arutlevad väikevallas mille pärast nad üldse väikevallas valima lähevad ja see, mille pärast minnakse suurtes linnades valimiskastide juurde, et need on Need, on sageli väga erinevad teemad. Ja, ja ma tahaks küll pisut rääkida teemal, et mis peaks inimeste peades muutuma, et nad saaksid aru, et see kohalike elu on neile oluline, et kohalike läheb neile korda, et ma olen päris palju ka maapiirkondades rääkinud inimestega. Ja ega sellistes valdades, kus sageli on võimul koduvald või lausa üksikkandidaadid, on pääsenud vallavolikogusse ja nii edasi, kus, kus inimesed ütlevad, et aga ma ei tunne kedagi ja kuna poliitika on ennast niivõrd devalveerinud ja devalveerunud, siis ega ma valima ei lähegi, et ega sellest nagunii minu koduvallas ka midagi ei muutu. See on muidugi huvitav, et kuskil väikevallas öeldakse, et ta ei tunne kedagi, et et pigem on sellises väikevallas ju just toimuvad ennekõike nagu isikuvalimised, et mitte niivõrd nagu erakondade valimised, et see ongi minu meelest. Suurim viimase aja trend. Tallinnas valitakse taine, solitakse noh, valisid nagu riigikogu valimised, valitakse erakonda ja, ja ma arvan, suuremates omavalitsus. Samamoodi aga väikevaldades ausalt öeldes ei ole ju vahet, et väga paljuski juhtudel, et seal ei ole ju kohalikul tasandil ei tehta mingit niisugust ideoloogiat või väärtuspõhist poliitikat, seal tehakse väga praktilisi lihtsaid otsuseid on ja et kuhu, kuhu mingi asi, ma ei tea, ehitada või kuhu raha anda, mis iganes küllalt teeks ka poliitikatega neljale rahaliselt. See ongi kogu point. Tallinnas saab Tallinna suur. Tallinnas on nii palju raha, et Tallinna linnapea saab kulutada 50000 eurot oma reklaamile ja kui ma esimest korda seda reklaami nägin televisioonis, siis. Mul ei jäänud esialgu sealt mitte midagi meelde peale selle, et seal on, seal on Edgar Savisaar ja kui ma hakkan mõtlema, et et kui seal enne seda oli väga palju informatsiooni tihedas kirjas, mis ei kutsunud, võtame siis ühel hetkel, kui sinna tuli see kontrastina inimene, kes ütles, et tule nüüd ja läheme, teeme seda siis see oli ainukene nüanss, mis sellest reklaamist meelde jäi ja see oli ka selle reklaamisõnu. Küsimus on selles, kas avaliku rahaga sellist asja lubada või mitte? See muster on olnud olnud. On nüüd ju reegel, et varem on jõulude puhul ikka olnud eetris linnapea tervitus ja nii edasi, nüüd on lihtsalt asetatud valimistele lähemale pisut teise konteksti, aga sisuliselt tehakse sedasama asja. Ja, ja kui, kui vaadata, et siin Põhja-Tallinnajuhid said 500 euroste plakatite eest väga väga tugevalt meedia meediaruumi ja leheaega ja, ja tele-eetrit, siis, siis mõneti ma arvan, see 50000 kulutama mine sellisele reklaamile, mida oleks võinud hoopis teistmoodi teha kui üldse teha. Et see, see on vägagi küsitav ja minu hinnangul siin peaks küll eesti poliitikas natukene mõtlema sellele, et kuidas selliseid asju tulevikus ära hoida, kas, kas siis poliitikute tasemel tuleks sõlmida mingi hea tavalepp, kas või selle kohta, kuidas avalikke vahendeid kasutatakse. Kas, kas ja kuidas poliitikud üldse reklaamides osalevad, sellepärast et kui ma vaatan, et siin ka Urmas Kruuse osales reklaamikampaaniasse, oli vist mingi poolteist kuud tagasi, kus ta kutsus osalema Tartus triatlonil, see oli küll triatloni korraldaja poolt üles riputatud reklaam, aga Tartu linn oli selle selle triatloni toetaja, nii et mõneti läheb see ka sellesse samasse konteksti, nii et et siin kindlasti on mõtlemisruumi ja kui ma eile kuulasin siin aruteluga sellest, et kuidas erakonnapoliitikat usaldusväärsemaks ja paremaks muuta, siis ma kuulsin seal mõtteid kaasamisest ja sellisest laiapõhjalist arutelust inimestega rääkimises. Aga ma ei kuulnud piisavalt arutelu selle üle, et kui meil jätkuvalt on selliseid eetilisi libastumisi ja küsitavusi, kuigi juriidiliselt võib kõik korrektne olla, aga, aga kõik ju saavad aru, millest see asi on, siis siis see tekitab küll väga palju küsimusi, et mis kaasamisest me räägime, kui inimesed järgmine päev küsivad, aga miks, miks kulutati maksumaksja raha nii või teistmoodi, miks poliitikud reklaamivad ennast nii teistmoodi ja kolmandat moodi ja mõneti haagib siis ka sellise vastutustundliku riigi valitsemisega kogusega. Raepress teatas, et inimesed tahtsid Edgar Savisaart näha kepikõnnireklaamina. Raepressi kaubamärk kuulub nüüd keskerakonnale. Seda on nüüd ka. Ma mõtlesin, et kui rahvas oleks tahtnud näiteks teistunud tuntud kepikõndi, et Urmas Paet on näha et kas siis linna, las ka pannud tema hiigelsuure plakati kuhugi või lasknud. Miks poliitikud üldse peavad modellid olema, miks peavad poliitikud olema reklaamides ja miks? Miks on neid vaja selliselt reklaamida poliitik? Poliitiku kõige parem reklaam on tema tegevus ja, ja see peaks olema olema esiteks poliitik saab meedias väga palju kajastust, poliitiku poliitikut kutsutakse saadetesse rääkima ja nii edasi. See ongi juba poliitiku reklaam. Argumendid on poliitiku reklaam, aga kui ta nüüd maksumaksja rahast veel hakkab iseennast reklaamima, see on väga küsitav, seda seda tegelikult ei tohiks toimuda ja, ja muuseas Saksamaa põhiseaduskohus, Saksamaa konstitutsioonikohus on täpsemalt, selle nimi on muuseas langetanud ka otsuse sellistes küsimustes, kus siis on arutletud või on esitatud kaebus poliitiku enesereklaami kohta avalike vahendite eest ja, ja Saksamaa konstitutsioonikohus on jõudnud seisukohale, et see on põhiseadusega vastuolus, sellepärast et see ei taga võrdseid konkurentsi. Demagoogilised vastates ma ütleks, et ju siis on Edgar Savisaar väga osav kepikõndi ja kui sa, kui sa ütled, et nad, poliitiku teod peaksid teda eelkõige näitama, et ju ta siis on kepikõndimisest meil üks Eesti parimaid Jah, kuigi ma arvan, et sporti propageerima sobivad inimesed, kes on ise väga aktiivsed sportlased ja keda inimesed seostavad ennekõike spordiga või väga või, või tõeliselt selliste tervislike eluviisidega, et selline inimene, kes isikliku eeskujuga kutsub sportima, on on ja läbi oma eluviiside kõige selle, et see on kindlasti parem reklaami nagu, kui, kui poliitik poliitiku puhul mängivad ikkagi oluliselt teised kategooriad ja tekib alati küsimus, üks poliitik on selles reklaamis nõme nali selja. Väga nõme ja kohalike valimistega seoses. Ma tahtsin veel ühele teemale ainult tähelepanu juhtida, nimelt et ma, kui ma siin oleme rääkinud Tallinnast ja me ei ole veel puudutanud ühte erakonda, siis rääkisin eile vaba isamaalise kodaniku kokku inimestega. Nad kandideerivad päris mitmes Eesti omavalitsuses, sealhulgas ka Tartu linnas ja Tartu linnas on tekkinud väga huvitav olukord, et viki inimesed hoiavad pöialt. Et Isamaa ja Res Publica liit paneks Tartu linnapea kandidaadiks kellegi härra Laursoni Peeter lausena, mis tema nimi sellepärast oligi, see võiks tagada vikile võimaluse, et Vik saab Tartu volikogusse sisse sellepärast et kui Tartu linnapea kandidaadiks saab riigikogu liige ja sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna, siis Wikil läheb oluliselt raskemaks, sellepärast et et sellisel juhul väga paljud potentsiaalsed hääled võivad, võivad minna. Mina Wikilt ära lihtsalt IRL-i toetuseks, et, et üsna huvitav olukord, aga, aga, aga seda enam on põnev vaadata, siis kuidas Isamaa ja Res Publica Liit Tartus selle olukorra lahendab. Nii aga tõmbame siinkohal valimistele joone alla ja ja kui siin on pikalt olnud diskussioon selle üle, et kas kodanikuühiskonna aktivistid peavad kandideerima või võiksid kandideerida või mitte ja kas nende võimalik kandideerimine ja seostumine päeva, poliitikuga ühel hetkel nende sõnajõudu ei vähenda, siis ma arvan, et kohalike valimiste puhul, kui me räägime sageli väike valdadest, siis Alari Rammo kindlasti ei ole päris analüüsinud kõiki neid nüansse, mis puudutavad Paide suuruseid või veelgi väiksemaid linnasid, kus kohalikud aktivistid ja kodanikuühiskonna aktivistide võiksid just läbi volikogu väga jõuliselt kaasa rääkida, nii et kindlasti võib-olla sellises Tallinna ja Tartu võtmes need olukorrad paistavad samamoodi, aga, aga väikelinnas või ka maal on need olukorrad juba hoopis teistsugused, et seetõttu ma arvan, et Alari Rammo on väga hea küsimuse esitanud, aga, aga ma arvan, et vastus. Peab peituma igas igas inimeses endas ja selles oskuses, kuidas ta oskab ise avalikkusega suhelda ja, ja kas see jutt, mida ta siis pärast seda, kui ta volikogusse kandideerinud ja ka sinna sisse saanud, et et kas kuidagi teda Teine asi on ju see, et ei saa ju öelda, et erakonnad on midagi nagu a priori halvad, et nad on kuidagi väljastpoolt kodanikuühiskonda üldse ja ja parem, kui nendega üldse mingit seost ei olegi, et noh, sellega veelgi stigmatiseerime sellist negatiivset kuvandit poliitikast, poliitikutest, erakondadest ma arvan, see ei ole nagu hea tee. Puhas kodanikuühiskonna nähtus. Inimesed tulevad kokku, tead, partei sundparteistamise esineb ka. Aga see on siiski harvem nähtus. Järelikult kõik kandideerinud aga pidime rääkima, aga majanduskasvust täna ja ja sellel nädalal jõudis meieni siis uudis selle kohta, et statistikaameti teatel Eesti sisemajanduse kogutoodang teises kvartalis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes kasvas ainult 1,3 protsenti ja esimese kvartaliga sellel aastal oli siis majanduskasv vaid 0,1 protsenti ja kui veel siin veel eelmise aasta numbreid kõrvale võtta ja vaadata, et ka siis oli majanduslangus, et siis me võime öelda, et laias laastus Eesti majandus on languses. Ei tea, seal on ikka vea vea piiresse, pigem ta näitab seda, et kasv on kinni jäänud. Et ta näitab mingit suund. Ja see, et on kinni jäänud, see on ka arusaadav, et buumi ajal Eesti majandus kasvas väga-väga kiiresti, isegi liiga kiiresti. Ja siis, kui see suur langus tuli, siis langus oli väga-väga järsk. Ja nüüd edasi ta on peaaegu sama järsult tagasi tõusnud. Ja ühel hetkel lihtsalt me olemegi jõudnud oma sellisel ajal Suht loomulikule tasemele ja nüüd arvestama, et naaberriikides ei lähe nii hästi ja kogu see meie kasv on toimunud just ekspordi arvelt. Ja kui meie, kui Soomes tuleb järjest uudiseid, et seal panevad ettevõtted lasevad töölisi lahti, panevad mingeid üksusi kinni siis on see täiesti loomulik, et ka see ühel hetkel mõjub Eestile ja kui see välismaale misse langus olnud järsem, siis siis ta tuleb ka meile seltsi järsule, kuigi alati ei saa ka öelda seda, et et noh, loomulikult on see, et kui meie peamistel eksporditurgudel, mis on ikkagi Põhjala riigid, läheb halvastajat, seda kindlasti mõjutab meid. Et see meid alati mõjutaks nagu halvasti, et noh, just see nädal, kus väga palju räägib Soome ajakirjanduses, nende rahandusminister sotsis turbeliaise sõnavõtus sellele, et sügis tuleb Soomel väga halb tuli selliselt Soome lennundus viiult nagu pinna viia teade, et nad Sulgevad ühe oma üksuse, kus oli vist 30 töötajat ja, ja toovad just sedasama sele raskustele viidates toovad selle need selle teenuse sisse, ostavad Eestist edaspidi. Et see nagu näitab, et mingites kontekstides võib isegi Eesti kui, kui ikkagi võrreldes suhteliselt odavama palgatasemega riik ka mingitest asjadest isegi võita. No muidugi siin tekib kohe küsimus, et võtame näiteks Eesti ehitajad, kes keha taga väga tugevalt Soomes. Et kas kas nelja nüüd elu kehvemaks või paremaks, et arvestades, et soomlastel majandus on kehvemas olukorras, siis võiks öelda, et neil neil on pidu läbi. Teisest küljest jällegi, kui, kui sa oled odavam ehitaja, soomlane, siis võib-olla sellel soomlasel tekib, tekib kiusatus. Ühest küljest tahaks naabrimehele tööd anda, teisest küljest Siislane teeb sama head tööd ja odavamalt, võib-olla siis annaks talle need šansid, on sellised 50 50, võib nii, võib naa. Aga kindlasti ei ole enam eestlastel nii hea põli Soomes töötades, et see mõjutab meid päris palju. Aga ma küsiks siis pisut teistmoodi, et aga kuidas te põhjendate seda, et Läti majanduskasv ja seda muuseas tagasihoidliku inflatsiooni juures sellepärast et Läti peab täitma eurole üleminekukriteeriume on neli protsenti 3,8, nelja protsendi juures on see Läti majanduskasv ja on olnud seda juba juba mitme kvartali jooksul. Samal ajal Lätile ei ole, ei ole väga palju erinevusi Eesti majandusega võrreldes. Välja arvatud see, et sisemajanduse kogutoodang inimese kohta on, on meil väiksem, kui on Eestis. Läti ja Eesti majandusele viskas üks suur erinevus Läti majandus. Lätil ei ole kõrval Soomet mis on Eestile väga palju nagu abiks, see on ikka suhteliselt suur erinevus. Neil ei ole ka minu arusaamist pidi sellist elektroonikatööstust või igasuguste elektrooniliste vidinate, juhtmete ja muude selliste asjade tootmist, millest meie sealt on päris palju, mis andis Eestis ka kasvule pärast kriisiga kõvasti kaasa. Et see majandus lihtsalt erinev. Veidike oma ülesehituselt, aga teine kuulan, te ütlete, et me sõltume ainult eksportturgudest. Eksportturgudel läheb halvasti, kui Soome eksport väheneb, kui Rootsi eksport väheneb ja ma vaatan siin viimaseid numbreid. Rootsi eksport, vähenenud 14 protsenti, Soome eksport vähenenud kaheksa protsenti, et kui need numbrid kogu aeg vähenevad või, või ühel hetkel kell ei kasva enam nii, nagu me oleme seda oodanud, siis kas see, et meie eksportturgudel läheb halvasti, tähendabki seda, et me ühel hetkel jääme lihtsalt ootama, millal meie eksportturgudel läheb paremini sellepärast et meil meil sellist sisemist kasvu või, või teiste turgude leidmist lihtsalt ei ole. Ei no eestlased, onju, aga sellist sisetarbimist ikkagi päris palju harrastanud. Sellise buumi põhjus oligi, mis tekitas mulli, mis siin nagu katki läks suure pauguga. Aga seda tunnet, et praegu nagu eestlased üle tarbiksid, seda ma küll ei näe kuskil? Muidugi ikka liigub ideid, et võtaks laenu ja võtaks riigile laene. No aga räägime sellest laenu võtmisest. Mina ei armasta, meil on, meil on 10 protsenti laenu, see on sisemajanduse kogutoodangusse, on kõige väiksem number Euroopa liidus. Järsku võtaks juurde, aga miks? Võib-olla meil on sellega midagi tarka teha, võib-olla me saame sellega töökohti juurde luua. No aga kui see tark plaan on olemas, siis tulebki võtta laenu või niikaua kuni tarka plaani ei ole. Nii kaua ei tasu võtta sellepärast et nad igaks juhuks õigulae nutad. Kui ma lähen oma pangakontole Mullen Swedbanga klient, siis ma näen seal kogu aeg mingeid laenupakkumise. Ma ei ole siiamaani võtnud, sellepärast et ma ei ole leidnud midagi tarka, mida sellega teha. Aga ma olen täiesti veendunud, et ma teen seda siis, kui mul seda raha vaja läheb. Täpselt. Et loome juurde uusi töökohti, et kas keegi on korra nagu analüüsinud, millised või öelnud välja, millised need töökohad peaksid olema. Millist lisandväärtus Nad peaksid pikas perspektiivis hakkama tootma? Sellest me ei räägi, meil ei ole vaja võtta laenu selleks, et uusi reisisaatjaid bussidesse palgata. See ei aita Eesti majandust mitte kuidagi edasi. Klik plaan on ka selline, noh, me ei armasta plaanimajandust, Eestis oleks jube nõme, kui riik hakkaks ütlema, et te peate neid ja neid töökohti looma või looks ise, siis oleme ikka selline kapitalistlik vaba. Seda küll, aga oma keskkonnaga, kas riik on loonud piisava keskkonna, et ühel hetkel, kui me oleme liigselt keskendunud lähiturgudele ja kaugemaid turge ei vaata, siis siis meie kasv jääb ka edaspidi sõltuma ainult sellest, kuidas läheb meie lähematel naabritel. Muidugi tahaks iga eestlase unistus vallutada Hiina turg, aga liialt väiksed selle jaoks. See on lihtsalt paratamatus, et minu meelest Eesti ettevõtjad ei ole sellised, nad mõtlevad ainult Soome ja Rootsi peale. Ei, nad mõtlevad tunduvalt laiemalt, mõnes kohas on kehvasti läinud kinnisvaraarendajad, ütleme Ukrainas ja Bulgaarias, Aserbaidžaanis on taga kõvasti peksa saanud. Kulla kulla asemel on nagu käsi kuskil mujal, eks olnud. Et. Muidugi, nad tahavad minna Saksamaale, sellel nädalal lugesin, et saadeti esinesid kastid õlut, isegi seishil lisa saartel, eks. Ameerika turg peibutab kõiki. Aga see on selline, et see on loomulik, vaikne areng, et sa ei saa teha sellist meeletut hüpet. Ma ei näe seal mitte midagi hullu. Lõpetuseks ma retsiteeriks Kaur Kenderit eilsest õhtupoolikust ja ütleks nii, et mis majanduskasv, pange põlema oma majanduskasv ei ole veel seda majanduskasvu vaja, aga tänase saate viimase teemana ma võtaksin ette ühe artikli, plii on kirjutanud selle advokaat Leon Glikman ja kannab pealkirja trahvi riik ilmunud Postimehes. Ja seal võtab Leon Glikman siis Eesti liikluse põhjal laiema arutluse alla selle, et kui palju Eestis inimesi karistatakse, kui palju trahvitakse ja ta ütleb ühe, ühe üsna vana tõe, et meie karistusregistris on enam kui pool Eesti vastutusvõimelisest elanikkonnast kellest enamik on siis korralikud inimesed ja ja tema hinnangul riik juurutab norme, mida enamik täita ei suuda ja, ja peaasjalikult rääkides liiklusest on ta väga kuri. Sellepärast et meie teedel valdavalt meie, meie kaherealiste maanteedel on kehtestatud piirkiirus 90 kilomeetrit tunnis ehk siis paljudel lõikudel, kus varem oli 100 kilomeetrit tunnis lubatud enam nii palju sõita ei saa. Siis ta esitab küsimuse, et miks politsei tegeleda pisurikkumistega ja ei rakenda kõiki jõude suurte liiklushuligaanide tabamisel. Ja ta esitab veel ka küsimus, et miks on meil lubatud alkoholisisaldus veres null. Samas kui Euroopas on see 0,5 promilli ja neid neid sarnaseid mõttekäike on selles artiklis veel aga, aga mu meelest on, see on see teema, mille üle võiks kindlasti arutleda. No me tegelikult eile õhtul, kui oli, oli see festival siin läbi ja, ja mindi kontserdile edasi, seesama temaatika tõusis üles ja ja paljude lauakaaslaste jaoks oli Glikmani seisukohad väga poolt ja vaimustust tekitavad, siis mina pean tunnistama, et oponeerivad seisukohale sel lihtsal põhjusel, et see minu jaoks on nii, et kas seadused on, kas täitmiseks ei ole. Me ei saa öelda, et väidame seadust, noh, näiteks 90 95 protsendi ulatuses ja siis viise 10 protsenti, et ah, ärme siis seda sealt seadusest väidab. Et kui me ütleme, et meil on piirkiirus 90 politsei radar vista, võtab seal neli kilomeetrit selleks eksimus normiks. No kui sa ületad seda, sõidad 95 või 100-ga, siis rikud seda hakata rääkima sellest, et selles on süüdi paha politsei, kes trahvid, aga seadused on ju niimoodi tehtud. Ja miks siis tuleb seadusi muuta, mitte süüdistada politseid, kes seda teed. Et minu jaoks on see mõneti nagu kummaline, et siis võiks samamoodi öelda, et ma lähen poodi. Ostan sealt 10 tomatit, üheksa eest maksan, aga ühe võin rahulikult taskusse pista, sest noh, see on selline väike p. Et maa nagu selles mõttes väga seda Leon Glikman-i seisukohtade vaimustust ei jaga, mis mulle tema nagu kirjutasin, natuke nagu meeldis, on selline üldine hoiak, et meil on natukene selline kõikjal tekkinud selline karistav karistav hoiak, et riigis üha enam viimastel aastatel, et ja võib-olla isegi see on tekkinud üha enam pärast pronksiöid. Võib-olla ma olen paranoiline, aga mul on tunne, et ka meie riik tahab üha enam kontrollida selle inimesi, surudes alla sellist inimeste enda otsustus ja vastutusvõimet. Nii et siin sa oled Leon Glikman, ega nõus, aga kellel on saanud 11 58 minutit. Me peame siinkohal tänase rahvateenrite saatma lõpetama. Aga me siin Paide arvamusfestivali kagulaval. Me võime veel jätkata, aga kõigile raadiokuulajatele me soovime ilusat päeva jätku.