Algo sõjalanell kussegi vallus veekost tõuseb hämaraks, kuid puudu kerge pill kus päiksepaistes või siis sarnane amme. Kuigi osalai nelt tõuseb omaki Kaelas polegi. Käib lainte tantsus järgi reliltridele käiv lainte tantsus järgi. Häirile. Siis vastu selgub metsas ilusaid. Ma märkan end alla rohekat. Jaga uhkelt vette kukkuv kätt. Üks käsi viinud taks, säält sappa tammelepped. Üks käsi viipab säätser poole. Ei teagi täpselt, kas on vesi või on taevas. Kui lendan kal käte vahele ärkan üles tillukeses laevas. Laim neile kahele kus ruumi on meile kaela. Jaan Sööt tere, Jaan ka ei kostnud, aga, aga kosmosejaan mina, mina ei, kuuleka joontega, aga ootame siis hakkame laulma. Et kellase kilose seal varsti tuleb igal juhul Tarvo Jaaksoo, kuulame sinu häält, kas sinu häält kostub? Kuule, Tarvo häält ka, aga kuulame nüüd leedu ajal Teet Velling, tere. Nii nagu mina ei kuule. Häältega siis see tähendab siis seda, et ma pean ise hakkama sind nüüd muidugi rääkima ja ja, ja noh, ütleme niimoodi, et bänd mis on siis tegutsenud, las ma nüüd mõtlen juba 22 aastat. Ja lugusid, mida rääkida oleks hästi palju ja, ja loomulikult on hästi palju ka neid lugusid, mida mängida. Mina näiteks teen praegu üldse ettepaneku, et kui, kui me teid Jaan Tarvo ja Teet ei kuule, et siis vaatame, kas meil pillid teevad häält. Päris päris mõnusa hakkab lohh. Mis esimene lugu võiks olla, mis võiks selliseks nii-öelda sissejuhatuseks olla, kui me ei ole iseenesest midagi noh, veel jõudnud ära rääkida, et niisugune pillilugu, mis võiks tegelikult niuksed mõtted käima panna. Kuna kuna õhk on stuudios, on üsna üsna kuum momendil. Laulaks algatuseks pisut jahutava pealkirjaga laulu. Lumevärv on selle laulu peal treenida. Tulevärk on mu mälestustes tuhmunud kuid. Siis siis sinu suu on kogugi. Kogugi on. Taevavärv Hormugumistustes. Kõik nii või naa, ükskord mul. Tere, värv armumälestustest. Kas miski katkestab siis siis? Lumevärk mu silmades augus kui taevast keerleb kee Kui tuleme ammu mälestustest õitsusi juurdunud, siis sinu suhu, siis sinu suu on kogu külm. Kogugi. Raadio kahes stuudios siin me oleme saates jäär, kõlas lumevärv laulja ja kitarrist Jaan Sööt rea tere. Siis on meil Tarvo Jaaksoo basskitarr ja theremini Eduard Teet Velling investeerida. Ma ei pannudki tähele, mida sa seal tegid, vilepilli mängisid ja midagi tegid veelgi. Mängisin kitarri. Kolistasime pisut kulinaid. Ülejäänud pill on üldse, mis maailmas on. No ja peale selle on ka muidugi ma saan aru praeguses koosseisus igatahes ka tõune, kes ilmselt täna tõenäolisest siia ei jõua, tema jõua, jätan Matsalus praegu nii. Igatahes kuidas see laulmisse, et noh, oli pühendatud mõnetes sellele suvele ja ütleme hetk tagasi valitsenud sellisele kuumale hetkele või kuumadele hetkedele viis mõttele, et kuidas, kuidas on poisid, kas te ise olete sellised suve lemmid või pakitseb hing või pakase ja lumehangede järele tegelikult mina olen, jaagu olen ma olen suhteliselt selline õhuke nagu ja nahalt ka niukene õhuke rasvakihti pole endale millegipärast vaatamata pikale pikale eale kogunud talvituma lihtsalt külm. Et selles mõttes mulle näiteks soe rohkem. Ja, ja suvel on veel see eelis, et ei pea väga palju riided seljas kanda, siin on ka arvestatud, pluss. Teet, kuidas sinule? Suvi on ikka ka juba õige. Mitme aasta jooksul olen ma sedasi tundnud, et, et halb aasta aega ei ole olemas. Seda nad räägivad, jah, aga, aga vot ei tea, kas ikkagi nõustuda. Noh, see on individuaalne vägagi. Jaanil lörtsi, istu, panen lörtsiga jope selga, kummikud jalga, jalgu, joped. On küll, see kõnnib, sahin seljas. Tarmo, kuidas, kuidas sinuga? No mina, mina olen absoluutne suve pooldaja kuigi nii õhuke maja paraku ei ole kui Jaan seinaga, aga, aga lume minu jaoks ta on muidugi ilus vaadata, kui on, aga aga mingisuguseid sügavamaid emotsioone see minus ei tekita küll. Pigem isegi ma siin olen proovinud kõige külmema aja veeta kuskil mujal maailmas, kus on natukene mõnusalt sihukene valmida. Kus sa viimati käisid suvitamas nii-öelda talved talvituma? Viimati juhhuu, see oli vist taimaal. No siin on kolm meest stuudiosse kellest kindlasti igatahes siin. Me oleme saates saaks sellise mõnusa ja, ja pikemagi eetriportree, aga nüüd bändina, Jaan Sööt, sina kitarristi, laulja ja lugude tegijana siis noh, tõenäolisest olete bändi liider, kunstiline juht, front man, toorest fänni Rucawadid, kuidas tähendab? Absoluutselt seal, aga võib-olla see viimane see missioonis vene keel? Võib-olla tõesti, see otseselt liidrid pole kunagi olnud, et ma kardan, et minus lõi, kukuks ka hästi välja. Et, et igaüks on niisugune piisavalt suur honorar hist, et mingist mingist diktaatorid, talud. Et selles mõttes ja mis sinna kunstrisse poolde puutub, siis laulame, teevad peaaegu kõik. Ja, ja, ja ütleme nendest lauludest või pisikestest niuksed, esitamisküpsed asjad saaks siis sinna paneb küll igaüks täiesti ise oma osa, nii et, et sellist sellist väga suunatud ja juhitud tegevust meil kahjuks ei ole, võiks muidugi ollagi, Alexis, kuulsamad, rikkamad kui me praegu oleme, aga, aga noh, nii ta paraku on. Nad, Aro Jaak Soone basskitarr. Et üldiselt on ju niimoodi, et basskitarr on võib-olla oluline kuskil seal fancy või, või tantsumuusikas ja võib-olla Jamaica muusikas, et siin võib ju vabalt ka, ütleme põhimõtteliselt Jaan Sööt ise laulda ja ja võib-olla siis teete vilistab kõrvale, mis kuidas õigustada oma olemasolu, et mida sa veel nagu heaks teed, et või siis saan passi kri alusena. Ei no eks muidugi meie neid lugusid saab esitada väga mitmeti mitmes, mitmes erinevas koosseisus aga ma arvan, et eks see pass on tegelikult ikkagi natukene. Mina olen niisugune vundament, et, et põhimõtteliselt saab ju posti otsa ehitada ka siuksed putkakese suvel, aga aga kui selline ikka tahaks loost siukest täiusliku saundi kätte saada, siis ma arvan, et on, on kõik instrumendid ikkagi võrdselt olulised küll ilusti öeldud. Palju ilusaid mõtteid. Ühesõnaga, sina, ma sain aru, et sa mängid kõiki ülejäänud asju, etetet, sina olemasolu õigustust ei, ei vaja eriti, aga mis seal seal nagu lemmik on või kuidas sassi, kuidas sa üldse oled endale mingi süsteemi teinud, et nüüd hakkab ikkagi vile ja nüüd hakkab mingi eks ole siis trumm pihta. Kui vilet mängida, siis oled paratamatuse ees, käsist seotud, mitte ei alusta, aga sinnamaani, sinnani ma ei ole jõudnud õlut, et seda teemat arendada. Heaks jah, et kui vile, siis vile, aga, aga üldiselt on kuidagi võimalik natukene oma jäsemeid jagada niimoodi sõltuvalt teosest, mida parajasti ette kantakse. Kui nüüd natukene Tony taga rääkida ja ega me talle vist rohkem tähelepanu täna ei ei, ei pühenda. Et mis, mis siis tema kohta öelda, et et paar head sõna või, või miks mitte ka kriitilist. Et õun on nagu selles mõttes unikaalne tegelane, mida väga paljudes bändides ei olegi, et tema oskab mängida igasuguseid selliseid keelpill mille peal sellise slaidi või metallist toruga sahmitakse edasi-tagasi. Ja, ja tema on ka üks vähestest Eestis vedavad stiilimängijatest, see on selline suurem, selline ka teistpidi olev kitarr, mida mängitakse pedaalide ja kangide ja veel ma ei tea, mille abil. Et minu teada vist Jaan Arder on teine, kes, kes oskab seda pilli ka Eestis mängida, et näiteks rohkem väga ei olegi Toivo Nikopensius? Nojah, mängis ka kunagisi harjustamendis, aga ma ei tea, kas ta seda praegu Tepp tõuna selles mõttes, et meil on väga vajalik Et see teeb selle nagu meil juba kunagi ammu öeldi, et see on see jääre soundi üks selliseid eripärasid seal kogu aeg midagi mitte intoneeritud käib kuskil. Olemegi siin märkamatult lobisema jäänud, et ilmselt kuulajate janunevad muusik ka järele ja ja on meil, on meil nüüd järgmine lugu ka enam-vähem valmis teada, mis Jaan, sul on mingi nimekiri ka seal või sa teed praegu midagi muud sätid seda asja paika ja ma mõtlesin, mõtlesin järgmise lauluses pühendada kõigi Eesti noortele isadele. Laul kannab pealkirja pojaga restoranis. Anakotlet laseb välja rasva kuskil kaugel, mõrtsuk laseb ver. Kallis poeg, sar, ruttu suureks kasvad, näed Pariisi Kairot surnumerd. Sa ära solva kodanikest. Siis sul käivad hästi käbarad. Ja ära korda oma isa vigu. Vaid õpi, keeled, kanna kübar. Palun arvel, et meil. Kallis poeg saab, pole enam päike. Nüüd peate ja nagu ennast, mil sa ära salluvad kodanikesse sigu. Siis käivad hästi käbarad. Ja ära korda oma isa. Vaid õpi, keeled, kanna kübar. Sa ära solva kodanik, kes sigu, siis käivad hästi käbarad. Ja ära korda oma isa vigu. Istun restoranis toolil. Külm on sõbrad, elu, garderoob. Selle seal on liikumatud. Jäär raadio kahes stuudios pojaga restoranis, no jäära puhul on kindlasti tekstid tähtsal kohal, et see ei olegi nagu vastuvaidlemise asi, on jäänud mulje, et te ise nagu väga tekste kirjutati, on see vist nii ja miks see, miks nii on? Meil on mitut moodi olnud. Kui me ridades olevelin, pull, siis ema kirjutas küll enamused, oma laulutekstid ise kirjutas ka saba minu viisidele, et me tegime niiviisi kahe peale neid lugusid, aga nüüd on näinud, niiet et aga noh, senimaani on ikka nii, et meil on millegipärast hästi palju luuletutest sõpru, näiteks Indrek Hirv ja ja, ja või kas või nii-öelda näitleja luuletaja Üllar Saaremäe on meile kirjutanud ja ja noh, neid on ikka päris palju. Tõnu Oja ja Aapo Ilves näiteks on tõlkinud mõningaid lugusid. Et see ka selliseid sõpruskonnast nad kuidagi tekivad ja, ja siis on ikka noh, mõistliku need osad nii ära jagada, kellel miski asi paremini välja tuleb, et see süsteem, et, et ega me sunniga näiteks Tarvut viiulit mängima mingit paneb, baskitarise tuleb tul paremini. Samamoodi nende laulutekstidega. Ma olen küll 17 aastat viiulit õppinud, aga ikka kuidagi väga osavalt pihta. Noh, vot siin on ju üks neid eesti teemasid tihti inimesed õpivad, õpivad ja siis pärast lähevadki hoopis muule alale, et kuidas, kuidas sa, Tarts jah siis sellist asja jällegi need kuidagi selgitada või võtad ikka välja või kuidas sellega on, et. Ei, ega ikka eriti ei võtnud, hiiul on ikkagi nii, nii spetsiifiline, nii Virtoosneb instrument, et seda seda ei saa, nii et aga inimesena oled parem tänu sellele, et sa ikkagi ma selle muusikaga linnuga kindlasti sain sellise sellise põhja omale alla ja, ja nagu sa näed, siin mul see basskitarr nüüd palju viiulist erinev, võib-olla ainult oma gabariitide poolest, tal on. Et ma olen jäänud sellise, ütleme, selle Fretlesi või ilma krohvita riistade peale ja ja selles mõttes, noh, ma ise olen kasvanud, suuremaks jääks, pill on läinud ka suuremaks ja nii see elu läheb. Üldse jah, et täitsa omaette teema, aga, aga teedki ja ma olen aru saanud, on ju suur doktor ja bioloogia valdkonnas, mis olid tegutsed sa seal edasi, et nii palju teaduse siis noh, titt teadselt oled saanud ja oled andnud ka, et või, või, või on, on see asi jätkub või oled nüüd muusika poole? Pööravad maa nii väga suur ei ole võtma palju väiksemal torts. Tegelikult tegutsen küll hetkel välja, Tallinna Tehnikaülikoolis on ametis. Et see on selline, et see ei ole justkui kohe jumala teenimine või kahe tooli peal istumine, tuul on üks ja ja jumal, kuigi ma vabandan kõikide sügavalt usklik inimeste sisenema temasse ei usu. Aga tema on ka üks, ütleme nii. Et siis nad eri eri asjad võivad ju täiendada lihtsalt üks juut midagi. Härra läheb järgmisel nädalal tuurile kontserdid kaunites kohtades, nii ongi siis ju sõnastatud see kontserdite sari kaunite kohtade kontserdit 10 aastat jää jäääärses koos külalistega järgmine kolmapäev juba siis Vihula mõisas ja, ja seal koos Pansoga, et et sõpruskond on siis suur, eks seal osa kirjutavad tekste, osa tulevad siis nii-öelda teile staarkest staarideks või siis nii-öelda taht külalisteks. Ma ei tea, Bonzoga on meil muidugi selline juba juba juba pikem ja ajaloolisem koostöö täiesti ette näidata. Me oleme isegi ühe plaadi koos salvestanud ja peaaegu abielu ja ja Bonzo mõtlemine ja meie meie arusaamad maailmast kuidagi on, on vist enamvähem siuksel ühel ühel tasandil. No peab ikka olema ja kuidas on, see ei saa muidu koos musitseerida, kui ikkagi teistmoodi mõtles. On tulnud ette, väga tahta, saab muidugi kõike, aga iseasi on, kui palju, mis sellest kõigest välja tuleb ja lusti. Ja kui palju seal nihukest ühist mõtlemist pärast seisund. No Jaan teab, võib-olla saan aru, et Jaan on üksainuke ikkagi algliige või, või kuidas see on, teeme selle asja selgeks, et originaale päriselt, muuseas, ei, päris alguses ma mõtlen. Kui nüüd, kui nii võtta, siis 21. jaanuaril 1991 stuudiost hõljuv lugu oli mängitud minu ja Aivar otsingu ja ümboili poolt. Üsna varsti lisandus Tõun ja siis üsna varsti lisandus Tarts kena Pärnust, leidsime. Ja, ja aga jah, tuleb praegu ma avastasin ise ka, et ma olen tõesti ainuke on liige. Et kõigepealt oli suur tühjus, tuli, jaanituli, tuli 90 92, vist. Tuli ka üsna alguses, tegelikult, aga aga siin on olnud neid liikmed tulnud ja läinud, et kas seal on ka mingid niuksed, keemiad, mängud või isik isiksuslikud, mingisugused erinevused, mis on siis nagu jällegi möllanud ja meil on läbi aegade on olnud koosseisus jumalused, Indrek Kalda näiteks on olnud Riho Sibul, Riho Sibul olnud Arvo Urb Kas oli kõik sama perioodid? Jah, nad olid samal ajal. Samal ajal üha nüüd oli hiljem ka selle pojaga restoranis plaanid ballaadi me tegime ka koos Riho pealegi. No te olete sõpradeks saanud, sest ma vaatan, et vähemasti sellel Sis kontsertide sarjas on mitmed tegelased ju jällegi kambased in boili ma küll ei näe. Selles mõttes temaga ma vist astume ka aeg-ajalt ikka nüüd oleme üles astunud kaks korda siin kevadel ja, ja võib-olla see suvime seal seal kuskil 10. augustil. Kavist. Jah, suur selline hajaõue üritus tuleb seal Lõuna-Eestis, et seal kindlasti teeme kohustused taas. Kas ongi mingi noh, on räägitud ju Jäääärest, et Ööban folk ja, ja noh, ütleme folkmuusikast siis natuke bluus ja mida kõike ja ja siis on ka öelnud malevalaulude traditsioon, et, et seal need eri asjad nagu lähevad kokku või kuidas seda või teeb jalul oluliseks sellist nagu määratlust mingite žanri määrata. Võib-olla jah, ega seda nüüd ei oska nii hästi määratleda. Võib-olla see sama värk seal natukene võib-olla sellepärast, et imboile Tõun olid kõvad malevlased kunagi. Mina natuke olin ka, aga mitte nii, nii palju vist ja ja võib-olla sealt on see tulnud ja võib-olla sa alguses aegade repertuaar, mõned mõned asjad olid, olid ka sellised rohkem sellised vemmalvärsile likumad või midagi sellist ja siis olime natukene pluusiga muidugi sees, aga nüüd on see seda praegust repertuaari. Seda küsimust on tegelikult küsitud ka, et, et ma olen selle ülal pidanud nagu mõtlema, et seda praegust repertuaari vaadates on ta Ega see folkmuusika ka ei ole. See on niukene. Ma arvan, see on, ma ei tea, kas popmuusika akustiline mõni lugu, akustiline rokkmuusika näiteks on täiesti konkreetselt rokilood, kuid draiviga plokk vahele panna saaks natuke trumme mängida, oleks ta täiesti. Et, et selles mõttes ma ei oska seda. No ega vist ikka vist on jah, et miks mõni Ultima Thule lugu võib ju ka samasugune olla, aga ta lihtsalt nagu võiks olla võimendatud või, või siis mingi Taagelugu, mis on ka mingi, eks ole, mingi elektroonikaga vahel tehti niukseid asju, eks ole. No me oleme, me oleme teinud päris isegi mitu korda siin rock Cafes ja kui meil ongi olnud näiteks Reigo Ahven on täitsa komplektrummine olnud ja võtame hoopis poisid võtavad hoopis elektri kidra kätte ja see tuleb samad lood, aga täiesti teine maailm. Just, nii ta on ja eks eks seda kõike ikka on õnneks selline selline, et ei ole sihuke kitsas riba, vaid muusika annab ikka mõelda ja teha igasuguseid nippe. Seda muusikat tahakski veel nüüd kuulata, mis järgmine lugu võiks meil olla. Voolaksid ühe ühe Venemaalt pärit laulud mis on siis Aapo Ilvese abil eesti keelde saanud mõned aastad tagasi. Laul kannab pealkirja tiivad. Nukralt õhtukleit lang, vatsa Hiinamust, väljaid. Ämber vaid tiivale asemele. Kaks valu käes, Leida kuulades. On kadunud mis meeldisid kordoni luureandmed, mis kunagi meeldisin. Mis need. Andmed mis kunagi mune, kus autasu tiivad, mis kunagi meeldisid. Vaikimisi on palju sul raha mitmes oli viimane neist, kuid märkan, kuis kõrgusi kardad, avatud aknad suurt rõõmu ei tee. Kui hammemm, maja on tules ja hävineb leekides. Kukume läinud, sest tiivad, mis me siit ka minule. Kus tiivad, mis kunagi meeldisid muutjate, kus tiivad, mis kunagi meeldisid. JÄÄR raadio kahe stuudios siin Me oleme saates ja jää juba järgmisest nädalast siis tuuril juba kolmapäevast ja see käib augustini välja. Igatahes selline show vaadenud ei ole vist jää määra selline nagu äris osa valgusefektid, suits, tantsutüdrukud, ansambli liikmete tantsu nii-öelda mingisugused nõksud Michael Jacksoni Allüürid. Te istute kuidagi vist minu meelest peamiselt nagu seal lava peal mugavasti on kõik, see on kõik pärast kontserte. Tüdrukud tantsivad ikka seal küll mitte lavale. Siis mõtlesin, et ma ütlengi, et näed, et tüübid istuvad mõnusasti näpitsad, näpitsad, sõrmitsevad Willi natukene ümisevad ja inimestele meeldib, et mis asi see küll on, et see on täielik fenomen, eks ole, ja tantsivad public ja et mis on siis, kas inimesed nii vähenõudlikud või dist olete head? Tantsutüdrukute värk, provotseeriv küsimus on päris hea mõte tegelikult selles mõttes, et et orkestrikeskis tihtipeale arutame, et võiks teha niukseid, hoogsaid lugusid. Eks näiteks plaadi paneks pealkirjaks hoogsas rütmis midagi nii. Ja tüdrukud, tüdrukud on muidugi noh, selles mõttes tore. Meil on tüdrukud olnud ka ansamblis laulnud, vis ei, mängin pilli ka, et üks. Ringkäik oli meil, meil olid Tuuli Velling ja Ann Kuut, mängis tšellot, tulis klaverit ja laulis ka. Ja, ja viimane, viimane PISA suve me sõitsime ringi, Ulla Krigul mängis orelit ja harmooniat, õigemini hormooniumite klaverit ja mängutoas tšellot, et sellist silmailu natukene ikkagi olnud. Võib-olla see viimaste aegade pisuke populaarsuse tõus ongi need tänu nendele tüdrukutele, mis meist ikka vaadata, eks ole. Meil tuli. Oli vahepeal seal selline mõte, et äkki me niimoodi aastad lendavad, tihane kõik vanemaks ja tulevadki noored tüdrukud, ühe korra istume meediumid esireas ja vaatame, kuidas jäär koosnebki. Neljast ilusast andekust. Repertuaar on ju hea, et siis küsitavad, siis juba sirukad kratsinud vaikset kõhtu ja lööme jalaga takti kaasa. Vabandust, sugugi, mis su küsimust publiku kohta puudutada, Nix jäär, populaarne on siis? Publik ei ole kindlasti vähenõudlik. Ma arvan, et publik on üsna kriitiline ja nõudlik ja see on hästi vahva. Aga, aga on kindlasti palju inimesi, kes ei tunne jäääärt, kes ei tea selle ansambli olemasolust. Ja, ja, ja kindlasti on neid, kellel jäär üldse ei meeldinud. Ja see on täiesti loomulik ja, ja tore. Mulle tundub, et ikkagi kõnetab teatud siukest nagu argielu poeetikat või, või midagi sellist alati leiab inimene leiab midagi sarnast, võib-olla enda enda eluga või enda mõtetega, et, et kuidagi see asi Juhus oli meil siin isegi mitu kord olnud, et näiteks meie muusika saatel kunagi 20 aastat tagasi on noored inimesed teineteist leidnud läbi elanud esimesed siuksed, otsingud intiimmaailmas ja, ja mis seal salata, hiljem ka kokku jäänud eluks nende lastega kontserte ja käivad nüüd oma lastega kontserdil ja ühes oli, käisime ühes ühel. Ühesõnaga Ühes pulmas kes olid siis ka kunagi saanud tuttavakski jääääre kontserdil ja nüüd siis teid mees tegi, noh, sellest on küll, julgen 10 aastat möödas, et lõpuks nad siis heitsid ühte ja peigmees tegi nagu pruudile, siis sellise väikese pulmaüllatuse ja mängija ja meie mängisime ja uut oli äärmiselt liigutatud. Ma olen kuulnud, et loodetavasti õigesti, et, et ka kunagine peaminister Mart Laar istun tihti esireas olnud või, või niuksed. Et Isamaaliidu bänd olete ka olnud midagi nihukest Isamaaliidu pani. Mul on lihtsalt ridadesse palju sõpru, kui nüüd malevast rääkides ma olin õues, olin ajaloolastena mardiga ka koos. Ja, ja, ja selle seltskonnaga ainest natukene noorem ja, ja Ma olen senimaani neile kõigile tänu võlgu. Stad, ausalt öeldes, nii-öelda seltskond oli üsnagi hariv sellise noore tüdruku jaoks, nagu ma olin, sain kohe paari suvega kõvasti targemaks, mida ma ilmselt muidu poleks saanud, oleks sama rumal edasi. Et see väike seos siis Isamaaliidu Aga ühesõnaga seda küll, et kui Isamaaliit oli esimestel demokraatlikel valimistel 92. aastal Siis me käisime laulmas, Anna Mari tuli kuskilt sealt jah. Käisime ühesõnaga, vana, aga suurepärase kadunud, kahjuks kadunud presidendi Lennart Meriga oleme ka koos siis nii-öelda tuuril teinud. No kuidas seal praegu on seltskond? Teet võib ju rääkida midagi bioloogiast ja tõsta teie nii öelda ülejäänu haridustaset, ütleme selles vallas ja, ja mis, mis juttu te üldse räägite omavahel niisugune nagu meesteklubi olete, mitte ainult meesteklubi, ma saan aru, et vahel käivadki naised läbi. Mis ma siia sekkuks, oma tütre kommentaarium, meil oli just lõppenud kontsert Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus siis olid mu tütred mõlemad esireas ja seal juhtus Jaan just selles kontekstis mikrofoni sisse ütlema, kontserdiahelat otseedeedsin, mängib seda teist hilja on meist kõigist kõige targem. Sest ma tundsin ennast küll vägagi kohmetult. Mitte põhjendamatult, ma arvan. Siis, kui kontsert läbi, siis tuli mu vanem tütar, kes on praeguseks 15 minu juurde, ütles, et issi kui sina oled neist kõige targem, kui lollid, siis nemad veel peavad olema. Nii see on, selle peale, Su lapsesuu on, selle vastu ei saa ja et selle peale ma ei tea, kas mingi laul on ka vastavalt vastavale vastavalt teemale või kuidas teile üldse on see publik, et vahel tuleb ka, ütleb, et või noh, enamasti inimesed teavad neid lugusid jäiti tule niimoodi küsima, et vaadake, kes seal sel teemal frestallilt vaevalt ilmselt. Otseselt teemat ei ole. Küll laule tihtipeale tulevad, küsisid, kas te laulate, see viimane tramm mulle tuli meelde. Just on Abja-Palu Paluojas üks suurepärane puhvet, kilpkonna trahter. Et tervitaks nende töökate. Väänakuda veerijat, kommipaberid, muru sees, ma. Ümber sul lahkumiskallistus. Ma tean, siin ma enam ei. Lubasid hommikul helistan. Ma tean, siin ma enam ei näe. Kui lubasid. Tuli välja, et kõik olime ainult mina loll, ei suuda unustada. Oleviga küll elame veel. Vill Anita Kulka silla käsitlenud ükshaaval Looving, sinu nimi iga nagu sinuni. Nagu. Käänud kommipaberid muru sees. Lahkumiskallistus. Lahkumiskallistus. Jaan Sööt, Tarmo Jaaksoo ja Teet Velling Trio. Jäär sest praegult õun on puudu ja kuidas üldse on siinsele tuuri peal, mis nüüd järgmine nädal käivitub, et kas need staarid, kes siin on nagu ära mainitud et vaadata ka ilmselt näete seda kuskil internetti Lätis või siis plakatite peal. SiniBonzo Rain Simmul, Aapo Ilves, Indrek Kalda, Veiko Täär, Riho Sibul, Ivo Linna, Jaanus Nõgisto, Ilona aasvere, Tuuli Velling, Stanislav vulkaanid, Heikki Kalle, on veel inimesi, kes, kes ei ole plakatele mahtunud või kuidas sellega on üldse löövad publiku seast inimesed kaasa. Need, kes vabandused praeguse plaani järgi on need, kes hakkaksid lavale ilmuma, kenasti kirja pandud. Et igasuguseid ootamatusi muidugi tuleb, et suvises suvisel Eestimaal, et mine tea, mis, kes, kes veel tuleb. Võib-olla saavad mitu tükki mõnel kontserdil kukkusin, ükskord oli väga toredad, mängisime munamäel ja seal oli ka üks teatrietendus käimas ja korraga helipuldist hakkasid Toomas Lunge ja Indrek Kalda meile kaasa mängima meilegi ootamatult lasid ennast salaja ära ühendada ja tegid meile sellise tünga seal. See äge tüng oli. See on positiivne, et selliseid asju juhtub, kas külalised siis tulevad ka oma lugudega või kuidas, kuidas see asi käib seal ja seal? Ja meil niimoodi, et me oleme proovinud jagada, et me mängime ise siis nende nii-öelda külaliste ja sõprade lugusid ja laulame ja nemad siis jälle vastupidi. Meie lugusid, aga, aga põhimõtteliselt, et kõik see käib ikka koos ja, ja nagu siin näiteks eel kõlanud lugu, viimane tramm, nüüd leiab ka maali sihukse uue kuue meie sõber Stanislav vulkaani tõlkis, selle vene keelde laulab ja siis teeme ka seal Vormsi saarel nii-öelda esma. Tram vaim kuidagi midagi taolist. Ka mitte ainukene lugu, nii et, aga üllatusi on meil varuks igalt, igatahes igal kontserdil muuseumit ports. Jah, et tasub ja ilmselt siis kohale minna erinevates paikades need kaunid kohad, kas nendega on ka mingid konkreetsed mälestused või mingisugune lugu, et just nimelt need kohad on valitud või kuidas need paigad siis nii-öelda leidsite? Ise nimetame seda, seda suvist ringsõitu selliseks muusikaliseks siseturismiks. Et, et absoluutselt kõikide kohtade puhul on täiesti meie isiklik eelistus on tõesti kaunid kohad ja, ja on seal niisugune mõnus rahvas meid vastu võtmas reeglina kohalikud inimesed, kes siis meile siis konkreetse esinemispaiga seal võimaldavad või need reeglina on kõik head sõbrad juba ammused. Ja need kohad on tõesti kaunid. Võta või jäta. Ja ma arvan, see on üks, üks, üks niisugune lisaboonus, miks meil neid inimesi ikkagi käib, et need kohad on nii kenad, et seal lihtsalt mõnus olla? Sa jäär, sa oled mänginud, ma ei tea, kui oluline see on mõnus koht, eks, ja ma vaatan, et Tallinnat ma ei näe siin talv, meie vabariigi pealinn on ka ilus ja aga praegu ei ole mahtunud siis vähemasti siis millegist kunagi mahtu vibra sees. Alustati Tartus, eks ole, et Swis nimetada vist Tartu bändiks, mis, mis bänte praegulati Tallinna ja kuidas te põhiliselt, kus kohas te ise elate, pea Tallinnas, enamat, aga häbeneda seda, et te olete Tallinna bänd. Ta lihtsalt Tallinnas võib-olla käib neid, seda kärtsu nii palju, et, et võib-olla see jäär ongi nagu suvine kaunid kohad on eelkõige mõeldud. Mina olen niisugune väljend, välja viidi suvel linnas olla. Et ja ma arvan, et siukseid mõttekaaslasi on mul suhteliselt palju, nii et ma arvan, iga teine eestlane ei taha suvel linnas. Nostalgia on ikka rahulik küll, eks ole. Aga see on ju mõnus, minu meelest, ei Ongivat las Tallinn puhkab ka natukene? Jah, et, et kodulinnaks need siis ei, ei häbene üldse ka nimetamast, et on siin linnas midagi sellist, mis teie meelest peaks ka nüüd teistmoodi olema, nüüd muusikute vaatevinklist on neid esinemispaiku nii niivõrd noh, nagu, nagu te tahaksite või, või 11 eetilist silma midagi riivab. Ei tea esinemispaiku nagu meiesugusele ansamblile tundub, et on on küll, et igasugused saab see lemmik nagu on, et kus jäääär nagu tegelikult hästi mõnusasti end tunneb siin pealinnas pealinnas kui mõnest saali väga mõnus on, kusjuures esimene okupatsioonide muuseumis. Et see on, ma saan aru, et ta muuseumiks ehitatud, aga kogemata välja kukkunud ka suhteliselt hea akustikaga kontserdisaal keset linna. Et näiteks väga mõnus koht. Samas me oleme. Mänginud sama samavõrra emotsionaalselt nii kirikus kui ka näiteks rock Cafe ees, nii et et eks see kõik on niisugune häälestamise küsimus. Järgmisel nädalal aga tõesti Eesti kaunid paigad Maal, minge ja kuulake, aitäh, ansambel, Jäääär ja see, et ta pojaks Teetrik raadioraadioga.