Me olime kuulipildujaid ja seal oli üks väga andekaid prodo komandöri Ivan, kus, mis, ja esimesest päevast peale ta pani mind rihma vanemaks. Ja mõni päev hiljem sai rihma komandör surma inspani rühma komandöriks. Ja millegipärast meil temaga klappis see elu ilusti ja ülesanded, mis sai antud, täideti ja nii, et kui me Deprini jõudsime, siis siis ta tegi ettepaneku minule võtta üks kuulipilduja toimivad kaasa ja platvormi looma fenomen leidsime kaluripaadi, sellepärast üheksa mees sinna mahtus. Nii ta siis jäid, aga me ei osanud, vaata ta vennikene ära oli kuivandajate, kui sisse istusime, hakkasime minema. Saime 10 20 meetrit paat juba vett täis ja vot siis tuligi paanika hakkas kolistama ja ja sakslane avastad, et miski nüüd seal teises kaldal lahti panin, raketid ülesse ja tule peale. Me saime siis tõmmata liivavallide taha. Ja, ja siis olime seal vaid tund või poolteist ja siis hakkasime kohe otsima, kust saaks taku, millega ära toppelil Brow kõike. Siis kui kiriku varemetest saimegi taku ja ja siis toppisin paati, selle toppisin ära ja, ja uuesti. See oli uuesti hommikul kella nelja paiku, viie vahel. See oli niisugune aeg solvatel, et kui truusa ei ole sõdur, ike kipub magama ja sakslane oli ka magama jäänud, aga meie paat pidas vastu ja me lasime liugled, läksime ülespoole vett ja allavoolu liugu teda sinna nende tranžee teete, täitsa pime ja siis hommikul tuli see udu tolku silm peast välja, et me saime teise kaldale, ei näe mitte midagi, aga me teadsime lihtsalt, sest kolm millimeetrite dialoog, transsöed ja siis meile granaati palju, kas paljudeski jaksa sõnaga üle 10 neid ka ei võta? Ei ole, kuhu panna, siis hargneme laiali, vaikselt jah, ja siis siis panime selle granaadimöllu peale ja tormasime ülesse ja hurraa ja teisel pool jõge siis polk kisendas Kaura ja mõtle, ta läks, kõik magasid riidest lahti, seal kaevlitus on tehtud, need pesad ilusti kõik ära vooderdatud ja ja panid pesu väel minema, hüppasid väljakaeveväljal ja jätsid 10 seda kuulipildujad oli ja siis kolm roodu miinipildujad oli ja üks suur dekolid niukene kiirlasia, meie selle kasutasime ära ja 300 meetrit keskkooli edasi ja siis kindlustasime, jäime, vaata mis nüüd tuleb, aga siis ta taipas. Sakslane hakkas vasturünnakule tulema. Ega mina roodu komandöri näinud, enne kui sain haavata kahe või kolme päeva pärast siis nägime alles, aga millal oli kõige kriitilisem? Vot seesama esimene päev oligi kella viie viie või nelja paiku, kui ta abivägede ja hakkas meid tagasi tõrjuma vaadet lükkaviatele väga selgelt juba reedel. Aga siiski mehed said piiri panna nii, et seal mõni tank löödi välja rivisse tankitõrjegranaadiga ja ja siis jäime pidama. Siis juba kas tulema kogu diviis juba üle oli sild ka juba. Siis olid juba rasked relvad ja siis hakkas minema. Edasi. Kaugele te jõudsite enne, kui teie haavata saite. Ega ei saanud ja selle kahe-kolme päevaga viis kilomeetritest, siis tulid jälle nepri kõrgendikud. Ja siis ta jõudis sinna jälle tõmmata kaitseliiduga kaitseliini ja siis ma sain lõhkekuulis siia. Ribikondi ühe lõi niimoodi pooleks paremasse külge. Äsja Pikaavlit. Aga kas need esimesed üheksa meest, kellega ületneri tulite jäid kõik ellu? Ei, ma tean. Neli meest sai surma küll kohe esimestena päevade jooksul nende esimeste päevade ja aga teie kuulipilduja komando. Minu kaks meest said surma, kaks meest, kaks ööd jalas. Noh, ja siis oli teil jälle laatsareti minek. Jah kuu aega sai oldud, siis tuli enda enda ruudu tagasi. Votsessoco ütlebki, et vahepeal seal on suured. Juhuse asi, tead, mina ise küll rääkisin, et seal haiglas poistele, et me saame mõlemad. Millal teil teade tuli, siis selle asjaolu autasu kohta? See oli nimelt me siis läksime sealt edasi. Ja Pripeti jõgi tuli valgevene peale keerasime. Pripedi jõgi, Vartseerisime. Ja seal ma siis sain äsja raskelt haavata, jälje jälle ja siis T8 september 28 ja siis oli 19. november. See oli siis kolmas, haavata saamine. 19. november ja seal oli Pripeti ületamisel ja kaali väga kuulipilduja riistop. Et minul juba metsad rihmast otsa, kuulipildujad väljas ja poisid läksid vaenlase transe. Oled mööda rohtu. Kõrke tulid ja lund suurt ei olnud, aga umbsuur kõrge, eitad roomasid sinnapoole. Said pihta. Kuulipilduja, sinna. Enam kuulipilduja kuulipilduja rivist välja, see on veel terve ja valju dinaal. Roodu komandör ütleb, et toa ära, kuidas tahestad? Kui sul enam ei ole, siis läädised ja ikka sealsamas Abko ei, seesama. Sama seal ei ole. Ja, ja mul oli kaks meest on, mis oli seal üks 200 meetrit meie kaevikust ja vaenlane oli üks, no ütleme, kas kolm 400 olise väävel. Vahepeal nüüd kurat meie kulbile tervega, mehed said surma ära tuua. Kuidas tuua, siis mõtlesime kaabelsidekaabli, see on 200 meetrit pikk. Et mööda rohtu roomavad sinna sabaga, kellelgi söövad kinni, ise Romo tagasi ja siis hakkad kuulipilud vedajale tagasi. Ja aga vaenlane seda operatsiooni märkas, ma ise ei pidanud minema, sest kaks meest läksid ja mina jäin sinna passima tranžeeesse. Ja, ja ta panigi nägijaid me juba tehasest välja tulnud ja kuskil ta kass puu otsas selges ja panigi sinna mõne miini ja miin tuli otse trantsesse ja Ma ise olen granaati täis, nüüd riputatud kõik. Ja saksa kaigas oli veel risti ja mõte, see rodu, miin tuli tranžeeesse, üks kild lõhkas selle saksa kaika ja seal ei mul kõik sodi selle külle sisse juure ja vinni miini kildudeks kopsu, nii et ma olin täitsa laip. Täitsa laip, mina enam selle kuulipilduja saatusest ei teagi midagi. Jah, aga siis sanitarid sidusid kinni ja panid sinna kaevikusse. Ja siis teadvus kadus või, ja teaduskonnas ära, siis hoiti nii kaua jalgu läks pimedaks, aga polgu juba see sanpunkt oli läbi soode, kas kolm, neli kilomeetrit, kus ta oli Valgevenes aga Rodoli Rono, Sokoleni aus mees nägi, elu on sees ja panni kaks meest kanderaamiga net tassis mind sinna. Polgu samm punkti mitme kilomeetri taha ja mitme, aga meestele leia meelsa peale rindelt eemal olla, Eiki Elo jälle sees. See 10 kilo katassinatakse põgenenud sellest supist kaugemal olla. Esimene seal ma mäletan juba, ega siis narkoosiga midagi ei antud, seda Jolkilt lõigati välja, mis oli s kopsust võeti kyll välja, näidati mulle ka välja. Aga siis ma oli nii verest tühjaks jooksnud, et et pandi kanderaami peale ja viidi sinna küla, mõni maja oli jäänud sinna põrandale. Ja siis seda kanderaami sai oleks poolteist kuud enne kui edasi kuskil saeti. Ja see oli väga raske ajad. Ei olnud medikamente ja side, Eeesselon sai pihta meie rindele, mis varustas. Ja siis oli nii taku pandi vati asemel midagi tillukest. Need võisid kohutavat valu vil mis mädanes instroof valude oskagi. Kõik pädevusi. Kui vana laps on hea, ei juhtu midagi, operatsioon ilma narkuusita seal. Oled sa oled nii verest tühjaks jooksnud ja, aga siis peab ütlema, et mõistus, elaseid kostis tagasi praegu, et et elu läheb seest välja, näpud on nagu lestad, valged ja jah, ei taha enam käia ja aga see tore õde oli noor õde ja Te olete niisugust meestele? Ei leidu ka ju ei ole ja üks õde andis mulle 300 grammi otseülekanne tähti. Mul ei elu nagu tuli sisse ja muidu me olime seal surijate palades, seal oli nii kolm 40 meest, suurt telklaager telk ja need hommikul kvaliteedi kõik surnud välja, aga mina ikke veel, aga kaks-kolm päeva seal niimoodi tassitakse jälle tühjaks. Ja see andis Verde sisuliselt alles viidi sinna majasse. Ja seal olin skanderami peal. Nädal. Armeehospidalis ja siis saime nii ilusasse Ukraina üks suur sigala oli, nad on aga 100 meetrit pikk paar-kolmkümmend lai. Et keskkool oli tünn bensiini lündis kahes otsas, president õled olid siis all ja, ja seal me siis pöördusime, seal saanud seda sidemetega minagi. Need bensiini, tünnide, tilde ahjud siis ahjud ja ahju. Jaanuaris oli 11, november, seal võivad alustada. Ja vaat siis oligi, et see veebruar veebruaris oligi. 15 oli hukas, omanni kõike seal Sigalas, aga siis, kui sugu kaasale minagi lehti, niiviisi ma ootasin ta esituled. Ja siis, kui selle lehe sain kätte, minu nimi oli ka seal siis ma arstile näitasin, et vaatavad ka siin ja et mis, mis nüüd kaua siis iganes ikka olen, mõtle siis, viisid koomilise. Kohe ja aga, ega teile ohvitseripaguneid kangelase pärast, aga seersant, olite hea seersant ja kand oleks esitatud sellepärast veidi särtsu, staap mitte esitatud Rüütel oli juba käes. Kui ka seal olemasolevate sõjaliste juba kangelane ja, ja seal vaadati, seal oli röntgenaparaadi järele. Oh, teiega pole siin midagi teha, saeti korkis. Ja korki, siis tehti lõikust, võeti need kildusid välja. Ja siis alles. Nii, et juuli alguses kirjutati välja üheksa kuud, olin järjest haiglast solid, tõsine ime. See vasak käsi ei töödanud seal Kuura maal sinelid ei jaksanud tõstada peale. Et seal on täitsa nii. Aga sõdia mees sai, test ikkagi veel sai ja kuhu siis edasi? Sa oled Eesti tagavarapolku, siis oli, ma tahtsin küll enda Berliini poole kedel trügida enda päevasse kaardile, seal see õigus oli, aga, aga seal olid ka teine käsk, et eestlased kõik oma rahvuskorpuses. Siis tulingi taga propolcoli apoliasse. No siit vaadata mis määrati mind tõkkesalk Natuke saldases ootasin, millal Narva poolt hakkama tulema ka siit midagi välja ei tulnud. Viidi meid sinna Peipsi kitsusesse. Sealtkaudu siis hakkasime Eestisse, tulevad siin Mehikoorma juurest ja sinna mina lahenduse ise osa ei võtnudki, väikeses tema ülesanne midagi muud taganeda, millega tegeleda ja, ja nelki. Lahingutes olid ju väga väiksed Porkuni lovi. Vähe madinat seal Emajõel ka. Üldiselt meie tulime tagant langisi, õiendasin Saaremaale, sattusite, sinna jäin ka hiljaks, tõkkesalk likvideeriti siin oktoobrikuu sees. Kuupolku tahad, ja siis ma oleksin kolmesajandas. 300. polk just tädi dessanti ja tal see ebaõnnestus seal ja kolmesajasest polku võeti rindelt maha saeti haapsalusse. Virtsuni Saindi virtsust, tulin siis Haapsalus, tulime tagasi. No ja 300 polguga siis siin Tallinnasse esimesis, Kuura maale saiveli mindud Kuramaal, eks. Kõva pähkel, ta oli seal ju nii kindlustatud ja omamoodi, sa ei osanud temaga kasvatanud kõrgendikega midagi. Igal pool olid tal need pesad ja värgid, nii et tal oli nii tihedasse laat, et ega see meie liikumise edasi kuigi nii suur ei olnud. Meie lõigus ma ei mäleta, palju me kolmendajas polk seal edasi liikus, liikus viis kilomeetrit, kogu selle, ma mäletan, seitsmel märtsil läksime ja kolmandal aprillil vä? Tema ja seal oli veel üks haavatasaamine või lihtsalt see oli vineeri pääl kirjeldavas kiil lihtsalt. Et ja see jäiska viimaseks Kuramaal aga pidime veel minema Kuromaal lahingusse. Korrastasin, võtsime täiendustada, saadi, siis tuli sinna uusi mehi, kes haiglatest lahti saanud. Mobiliseeriti uusi ja olime juba rindele, läksime seal vahetama teise venepäevase välja. Ja vot see oligi. Ühes lõppes seda ära ja meil pole vaja enam kaevudesse minna. Siis hakkas, juubeldas peol. Jah, ei noh, seda seda tähistasid ja seal olid. Kui tuli see sõja lõppu teda, no eks sõja lõpp paistis muidugi Paistis küll, aga said ja vaata palju viisakaid mehi. Meie mees Kuuramale jäidet tohutult põldudel oli paistis küll, et sõda õppega aga. Ja teil ei olnud ikka seersandi paelad peal, kui seal tähendab ma olin vist vaevalt starsi maaks tehtud, sain ohvitseri palk. Windowsi rauast ei huvita, sellepärast ohvitserid peavad jääma keelima. Siis mina, mul on niisugune mõte, et viiekümneaastane ja mina ei taha sõjaväkke jääda, et maavarade keerulisele. Ja sellepärast ma sain aabitsale palka. Ja olin seal rühmakomandör. Mõtlesin seda, lõpeks, saab kohe tulema ka. Eestisse tulek oli koju pikk marss, rännak, marss. Kui kuremaalt ja aga ühelgi mehel jalad ära hõõrunud. Ja Henry Ford lahingusse minna oli 30 kilomeeter, võisid jalad ära ja tulid sealt 500. Keskeid Ecortadega röövinud. Nii palju oli vahet et Riia linnas vele sirele see anti. Kui tulime siia tallinlasest, saime toominga. No mina olen näinud vanu ringvaateid sellest vastuvõtust kuskil piiri peal olid auväravad ja tehtud ja Kilingi-Nõmmel oli, seal olid miitinguid ja eks see keske organiseeris, kuulsid, et korpus tuleb, eks ole, rahvas oli ise ka huvitatud, kindlasti. Kuidas Tallinnasse jõudmine. No siin me ennast korrastasime raudalu maanteel. Käitlike asja, habemed ära ja krae kraed valged esemekorralduses on ka ennast nõnda Rex päev otsa. Ja vöö ja siis teine päevaks marssima siit läbi linna. No siin oli rahvast nii palju tänavatel mahtus. Ja seal oli mis lilled, Tooming, et ma mäletan, et Riias olid sirelid, toomingad. Ega teil siin kedagi kodustestega omastest ju ei olnud Eestis ootamas või üle ei olnud ei olnud? Ainult vahepeal. Kui me siin Tallinnas oli, ma jõudsin korteri endale ära võtta. Iisak, vaat niisugune olukord. Siis vähe veel sai teenida ja 46 november demoniseerida. Siis Need hakata vaatama ja siis ma mõtlesin, et kippusin sõjaväest välja, õppima ei läinud, tehti ettepanek akadeemiasse. Mõtlesin, mis ma peale seda enam lähend kupus ei ole, millal ma nad ükskord nüüd veel endale saatke oma sõjalaskub sõjakooli ta satub jah, ja, aga siis ma sain ikka sõjast vabaks ja. Siis mul oli lukussepa amet oli. Aga ma ei mäleta, kes mulle ettepaneku tegi. Sovhoosi misseerime. Ja seal varustusosakonda. Läksin varustajaks ja siis ma kaks aastat vedasin Usbekistanist õlikooki mõttes oli kaval minister ja väga ettevõtlik leidis paraja mehega, kes täht rinnas Kesk-Aasias ajas nende vagunite saamile, raskema käisid parteikomiteede linnakomiteede igal pool raudteeülemate juures ja et saada vaguneid vagunite, kui oli väga raske, ma tegin kaks aastat, ma elasin terve aasta nii võtta komandeeringusse Usbekistanist, aga v kohtuliga. Neljapiim tuli ka korteril Tallinnasse ja. Siis ma olen juba abiellunud. Siis lõppessammet ära. Ja mõttes seda noormeelset osa varustaja, mõtle tola. Mõtuseli sovhooside minister, seal saavad ministri ja vaata, mis minul mõtelda, on, mul haridust, midagi koledat. Saadan sovhoosi direktoriks. Et annan sulle kõvad spetsialistid ka, mul on olemas ostad. Ja Simm oli üks mees, agronoom. Ja tuule Juta oli zootehnik. Ja nendega ma läksin. Tartu maakond Elva all oli Tammiste sovhoos. Ja siis seal ega sõda olles ise lõppenud öelda, siis olid nende metsavendadega niisugune tegu saab hoidelektorale seal. Nii miilits ja käit, muu A ja O valitsus. Olegi traktoristel viidi lihatünn, tehti tühjaks ja tuli minule seda häda rääkima ja raikaid seal metsa taga. Majas on ööd, kahtlaseid inimesi, kes käivad koos. Et läheks, vaataks, mis inimesed nad on. Mul püstol oli, aga padrunid jälle ei olnud. Aga niisama panin ta Taska, Valter oli, panin tasku ja istusin siis mootorratta peale. Ja, ja see traktoristile, noormees, kaheksateistaastane, tugev poiss. Tema tuli jalgrattaga kaugel sovhoosist, seal kaks-kolm kilomeetrit. Läksime talusse ja. Noh, kes siin on ja eksmees oli pikali. See näitab, et miilits oli meil võetud ka Elvast kaasat ja ülemise Tultsandise mehe sealt kaasa. Ja kontrollis seal dokumenti ja dokumentaalid, korras kõik julgeolekutöötaja väga, väga kõvad dokumendiga võltsitud ja teised, teine mees oli kohalik naine oli ka, et maailmas tulin siia, väike laps oli. Aga siis see, kes seal pikali oli, ujukulisele nimi, tead, see oli Viljandimaa pealik. Metsavendadel. Nendel oli plaan Kirepi kauplusi tühjaks teada, et see oli meie tammist hobusele jäädud. Ja see ujukes vahepeal väljasse kurjal. Ta pani relva Taska talduvas relva j vaatas, mis asjast tuleb. Kuidas asi laheneb? Asjata välja, välja pealt maalidelt kuuri miilitsa kasvatav, sahvristasid otsima üht-teist. Mina seal kui peal vaatab, tuleb üks mees ja naine veel ja nägid, et seal inimeste huvise sagivad järjest teie talu peale. Mina tulge, tulge siia, mis ta siis nüüd ära keerata ja tulivadki sinna, jaa. Jaa. Mina näen, et olid. Uued üsna erariides püksid ja ja et parabellomi Otson väljas püksitaskus ja püksitaskus liikleja otse ei väljas ja ta on niisugune alumiiniumist ots, parabellum. Ütleb meile seal, kurat, need ei ole õiged meetodid, seal on parabellum ka taskust ja ja milistatega nii kogemata meest, endal relv põuetaskus, et nüüd relv välja võtta ja pead käed üles, relv, siiad. Nüüd mina kargasin selle relva kallale traktoriste kõrist kinni ja miilits siis vasakust käest ja nüüd ma vaatan, mis seal trepi peal teevad. Me oleme trepi haldad, kolm-neli aastat oli trepp talumajas. Ja see ujuk oli Magaan. Ma rebin selle sekundite värk kõigest jõust taskus, seda relva. Traktorist pigistab, mis sealt sünnib. Ja tema hääleta tõmmas Nogaania seda vaja keerata, keeras padrun hektarit. Ja mina seal selle ajaga parabellum kätte kae. Ja temal asi. Ja ma kukkusin niimoodi, mina lasin ukse pihta sihtida, midagi saanud ja nii traktorist sai maja seina taha ja jalgratta peale ja pani mõisa, noh sealt kakskolm kilost. Ütleb direktor lasi. Ma ma sain keldri taha ja siis püüdsin lasteaia ukse peale, nemad läksid uksest sisse ja tagant aknast välja, nägid, et miilits, see jäi kabeli elusse Relgaja ja läksid aknast välja, läksid üle põldude metsa poole. Noh, ma olen mootor, aga mis mul siin annan, teadjad. Kui nad enam tagasi ei tule, läheme räägime selle loo ära ja milleks traktorist oli selle jalgrattaga, sest mina võtsin miilitsa peale taolistele mootorrattale. Ja läksin elluja traktorist mõisa ja sealt tulid siis mõisamehed, sovhoosi mehed ja abikaasa mõõgad. Et kus on direktor piss, kus ta maha lastud? Siin ei ole mingisugust laskmist olnud ja. No vot siis. Ma tulin tagasi ja andsin relva ärad, selle parabellum. Jäätmeajasime. Plaani hukka need bandiidid oleks kätte saadud. Julgeolek, terve rühm oli vallamajas juba ootel, et lähevad haarangut tegema, kui nad öösse lähevad seda kireti kauplusele niukseid teada. Aga meie seda ei teadnud, milles ka ei teadnud ja mängisime nendele veel, nad said siis kõik lõikama. Jaa, jaa. Aga ta, see ujuk saadi kätte. Hiljem. Kuu aega tuli jälle Elvasse ja siis nähti teda ja sõideti. Miilitsaülem sõitis mootorrattaga Nino ette relva, vasta rinda ja niimoodi arreteeriti asjate inimestel parabellum ära rebisin selle nime mul ei ole meeles. See oli Valga, pealegi tema seal Valga-Tartu maanteed siis sõid, majal elas, oli elamise sisse seadnud ja tema ennast elusalt kätte, nii et ka sisemaal on niisugune. Ja seekord kaupluse röövimisest midagi välja ei tule. See läks hukk luhta. Me panime, segasime ära, segas oma traktoristi liha tünni pärast. Need olid segased ajad ja elu veel väga rahulik ei olnud. Joon siis sa pead olema pärast mõõdult metsas kartsingi. Tulevad hiilivad, tuli peale käisinike käo kaudu ja niimoodi ühta, kui hilja tuli tulla. Eriti isegi ettevaatamatu või julg, kuidas võtta teisiti, ilma relvata. Relv oli aga. Padrunid said otsa kuskilt võtta ka. Ei tulnud selle peale, et nii, nii, nii jultunud. Mõtlesin niisama meelsust, kaabakad, tõsisemad mehed, jällegi juhus, näe, kuidas. Noh, aga ka lahingkogemused, kui teil oleks olnud sõda selja taga, ega te siis ei oleks ka nii käitunud, ei jõua reageerida ja. Kõike sul peab olema see viimane jõudeta, seal ka tugev mees sellel barbellomi kätte saada juba seal, nii palju hing talle kõri pigistas traktoritel ka tugev poistelt. Ujuk ei reageerinud ka ruttu, et oleks tagalas põmmutama. Et minul oli esimene relv käes ja tal oli ma veel tõmbasin, et, et kuul raudaga tal oligi rauas juba, nii et oleks võinud kohe pannud, et lendas ära, kõik on meeles rauast. Läks järgmine rauda peale söödaga. Kumblaskis esimesena tema jõudis enne lasta. Tema vist Emmides, mina pidin kukkuma ja siis ma lasin kukkumise pealt ja sinnataksin ukse poole, panin, aga nende pihta ei saanud. Niisugune oli siis sovhoosi direktor ja töö nendel aegadel. See ei olnud tol ajal sealkandis üldse kuigi mugavam. Kaua tellidel sovhoosis peaaegu aastad ja siis ministeeriumis ja ise ka sain aru, et tänapäeval öelda ikka Assar ikkagi. Oleks vaja õppida ja oli võimalik. Moskvas tehti niisugune sovhoosi direktorite kool. Ja kaheaastane ja siis ma sain ka sinna. Selle kaks aastat sai ära lõpetatud kool kõva kool tagasi tulles jäetigi sovhoosi ministeeriumi agrammigraliseerimist valitsuse juhatajaks. Nii et sisse sovhoosi ministeeriumi vorste likvideeriti. See oli 54. 52. ma tulin koolist tagasi, need kolm ja neli lihtsalt tembri kuulsa, mäletan. Läksin abajale sovhoosidirektorit elektriks. Abba ajal. Seal sai ka mässata üsna kõvasti, sest kõik teate maha jäänud kolhoosid oli kaks Virla ja siis esimene mai Ardus aga neil Austrial majandid ja aba, muidu oli heakeskus need ääremaad ja nendega oli raskem maadelda, nii et seal väga lihtne see elu ei. Need aastad olid maal veel rasked aastad. Ja ega ta niisugune kaks, 53 ja 54 heli. Siis hakkas muutuma väikest viisi vist. Ja no sinnapoole hakkas minema ja siis oli rahvast ja rahast oli veel ilusti maal, sai kõiki töid teha, nüüd käin vahest ja siis vaadata, kuidas mehed nüüd tänavaile Johuste inimeste, aga kõik ikke peaks Äradid ja. Nii-öelda see lugu tänapäeval ei ole kergemalt, peab olema väga tõsised mehed, kes asja korras hoiavad. Kaua seal olite? Aba olin 54 kuni 60. aastani ja siis laps hakkas koolis käima ja abikaasa aidanud ka maale kolida ja ja ma sain siis linnas kohad päevas, niisugune väike Kasovhoosti ministeeriumis, kõik varu on olemas, niisugune. Surin seal viimased 18 aastat. Paiga varastasime wet võrk vabariigis. Mille peale praegu suurem osa ajast kulub? Suvel on üsna ja istud seal oma suvilasse ikke midagi liigutada, tihedaga tal igatahes on vähe, ei oska teda jahutada. Tervisele kõige parem tööle sellepärast sest selle läinud, et kohta kinni hoida ja siis haiglast möödakäijad, et parandus, katsu vähemaga läbi tulla ja suvel suvel suvel läheb ruttu Muugale, istun seal. Ega mul ole kuskile vaja, vahest liigud ka. Laiade ajad üht testike liigutada. Kui veel saada ka midagi, tahad siis ka tükke tegema. 10 õunapuu viis marjapuud marjapõõsast ja et paar ploomi ja istutud jälle juurde, mõni läheb välja ja. Ja nüüd juba titaan juba. Aasta pärast saab 20 aastat käes, nii et sellega juba õunapuid uusi istutama, need pead vastaga. Aga siis ploomi ja kirsi Aegi nende ei olegi pikem kui oma viis-kuusteist 20 aastat, nii et hakka otsast peale. Meloni põõsaskerised olid praegu üsna kõrgeks läinud, aga pole ükski aasta ilma jäänud. Suvel saksad kõik kurki ja tomatit sügisel õunad omast käest ja abikaasa ragistada, mina joolinas sügiseni pole tegu, ei ole kuhugi panna ja kahjune ära maa sisse ka visata. Aga müüa. Ma saan, ei tasu seda vedu turule ja turul istud ja ega seal ka lahti ei saanud see tasu vedamist, vot niisugune lugupeetud ja suvelikke püüan seal olla nagu tänagi, noh iga kord ta seal saun on ka olemas, kui mustem teha, sest et seal sauna ja asi jälle korras. Eks see sõda käis tervise peale ka ikka sellel lite noori ei pannud tähele. Hiljem ja eks need vintsutused kõik. Avamised ja praegu on killudel sees, aga mul on selgroolüli vahel kvartetis kolm tükki, neid sealt ei saagi kätte, niiet jalas on veel siin sees ka kolm tükki. Kas nad end tundega kuidagi annavad? Jalg väsib rohkem ära, kui käit paljunud. Jahilsage dantali ETV suurt häda ei tee ja siis parem mitte, riskivad saad nendega. Ega nii teravat midagi, valu ei ole. Kas te neid oma nipli Mehhiga olete kohanud viimastel aegadel ja ma käin. Et selles see, meie väeosa on alles, et ma olen seal ikke üsna tihti käinud ja nad teevad seal kokkutulekul, aga neid kangelasena. Ma järelejäänud need olid midagi diviisil, kas 36 või kaheksa meestlad diviisi, lükka üks rikkamaid diviisi, kus nii palju kangelasi, sest nad on seal teatud pidusid korraldanud siis kutsunud ikke need veterane vaata sinna esinema ja et ma olen seal selle aja jooksul kümmekond korda käinud. Nüüd tükk aega ei ole mitu aastat juba käinud. Ma tean jälle palju meie Narale surnud sest mina olen seal noorematest aastad ja teised mehed olid veel vanemat. Jäävad vanaks?