Tere õhtust, keskega kuulajad. Meie tänase saate külaliseks on Nõukogude Liidu rahvakunstnik professor Evald Okas. Kunstnik Evald Okas, tänaõhtune vestluskaaslane, graafike maalija, meie kunstiinstituudi kauaaegne professor. Te olete meister nii kõrglame kui ka sügavtrükis, iga päev värvide sees kunstiinstituudis ja vist tavaliselt ka kodus. Õlivärvid trükivärvid, käed on eluks ajaks ära rikutud, eks ole. Jaa. Muidugi, tehnika, tema nime üldse, nii et no alguses sai muidugi tehtud rohkem Litoga täiele, natuke lihtsam. Aga siis võtame näiteks sügavtrükk muidugi nõuab ja käed on hallatud, mustad isegi täna näete, ei saa neitsi päris puhtaks plaatide jalakidega tegeleda, see võtab muidugi õlivärv samuti seal. Ja nüüd on uued sünteetilised värvid, mõned, mis iganes raskelt, ära tule. Aga see on juba klassiku asi, et tal alati niisugust jäädan töömehe käed. Eks Evald Okase kõvemat töömeest annab eesti kunstis otsida. Võtame ainuüksi sarjad Mahtra sõja ainen kaevurit, suur isamaasõda siis mustad lehed, fašistlikust, surmalaagrist, kalevipoja illustratsioonid ja mitmed sarjad reisi muljetel. Madalmaad, Itaalia, Pariis, Jaapan kaks graafilist sarja Leninist sarjade tsüklite raames olete teinud oma parimad teosed. Ja ja ta on demonstreerinud, kuidas te just suudate oma mõtte väga selgelt välja öelda igas erinevas tehnikas. Ja see põhineb muidugi eeskätt ka virtuaaslikule joonistusele. Ajast oli nii, et rindejoonistaja on harjunud nagu kiirelt visandama kõiki neid mõtteid paberile ruttu, et siis pärast neid kasutada. Läksite päris instituudi pendistist rindele nei nojah, ma lõpetasin just parajasti ära, nii et ma sain diplomi kätte. No ega kohe muidugi nii rindemeest ei saanud, sest ja need olid õppused teha läbi ja ja Kadri olukorras sai juba palju harjutatud joonistatud koos teiste kunstnikega, seal oli hoidreya loik ja Reever ja koosseis. Käisime mööda laagrit, joonistasime seal neid huvitavaid kohti ja mehi ja toredaid sõdu, sõdurpoissi ja nii, et siis kogunesi pulka materjali. Ei olnud vist materjali mitu korda rohkem kui seda, mida te olete realiseerinud, no tavaliselt ikka on jah, nii et kui ka mapisi vaadata, siis need endale kogukad. Ja muidugi see on loomulik, et ega ei kasutagi kõiki ära. Nendest on siiski nii palju kasu, kui neid sirvida, siis tekivad jälle uued mõtted ja, ja võib-olla mõnikord tulen uuesti vana asja juurde tagasi. Mõne mõne visandi alusel teen jälle uue töö või niimoodi, nii et selles mõttes on alati hea neid uuesti meenutada. Ja tihtipeale on hindad immeriga oma asjade selles mõttes, et võttes uuesti seda mappi käsile, teinekord vaatad, et et hoopis asjad, mida sa alguses heaks pidasid, ei olegi, ei suuda seda ka, mõni teine lisand on palju kasulikum ja ja annab palju rohkem. Meil on kaks graafilist sarja Leninist ja no Lenini sain, ma tegin 1000 964. aastal koosnes 11-st lehest ja teine sai tehtud 1000 969. aastal. Noh, umbes 15 lehte tuli seal nii kokku. Nonii, tegelikult nad avalikkuse ees kõikjal olnud, aga nii nagu ikka kunstnik teeb, aga siis paremad valib välja joonistusi, visandid, originaalid, joonistusi jah, neisse muidugi paljude 100 oli küll selles mõttes, et et ma käisin ja muuseumites ja paljud kohtumised olid ja ja noh, tuli pidi tutvuma ka teiste varem tehtud kunstnike töödega, näiteks seal võtame noh, niisugune meister nagu Andrejev, skulptor, Andrejev, tema on teeninud, joonistanud. Nii et need joonistused on ikka nii usutavad ja no terve rida huvitavaid joonistusi veel, mis on protski siis Pasternak, kui on väga huvitavaid joonistusi teinud, siis on Kaarin Altmann joon need niisugused mehed, need on omal nii Lenin näinud ja see on hoopis midagi muud kui näiteks foto järgi teha. Ja sellepärast on nendel ka võib-olla isegi natuke lihtsam seda teha, teenindas, anda see materjal on väga usutav. Kaasaegsete joonistused Leninist, TÖÖD Leninist, kuidas muidugi on ju veel, ma ütleksin, mõned head sarjad unedes. Liidulatuseneski Brick. Suukophil olid terve rida joonistusi, huvitavaid joonistusi ja noh, muidugi nooremad kunstnikud on terve rida proovinud, missugust materjalide veel olete kasutanud. No mina muidugi ei piirdunud, ainult mitte fotomaterjaliga, selleks ma käisin veel, nagu ma ütlesin, muuseumites Leningradis, Moskvas tutvusin seal mitmesuguste materjalidega kirjandusega, näiteks. Võtame seal krõpskaja mälestused, siis komandona Nonii mälestusi on huvitavaid Leninist. No siis on veel vanade bolševike, meil on siin väga huvitav vana bolševike minuga vestles ja, ja andis nõu ja arutasime temaga. Olen isegi läbi keeranud Nikolai sall. Tema on ise Leniniga mitu korda kohtunud ja tema tähelepanekud olid väga huvitavad, tema kirjeldas seda oma mälu järgi nii väga huvitavalt, see võib-olla isegi annab teinekord paremini edasi, kui mõni niuke tuim fotodokument. Reaalseid filmikaadreid ei ole just palju, aga neid on vähe, nad on võib-olla jah, nad on nurgelised kasesajale selleaegne filmikunsti olnud, kuigi kõrgel panen, siis on muidugi abi ikka saab. Aga siis on teil ka kunstilised filmid, mida võib väga huviga vaadata, näiteks minule isiklikult meeldis väga see Lenin Poolas, see oli niisugune kuidagi elav ja huvitavalt tehtud. Võib-olla seal oli, ei olnud selle näitlejal ei olnud niisugust trumpi ega kanget liseks, vaid seal tundus leninismi inimesena ja väga lähedasena huvitavana slisse inimesele pole mitte sama lähenemisviis, mida te taotlesid viimases sarja. Nojah, ma olin, vaat oligi vist niimoodi kahe, et ma selle esimese sarjaga kõigi asjadega nagu rahul ei olnud, proovisin seda teistsari ja see oli võib-olla küll natuke lisanud, tundlikum, aga võib-olla mõningad jooned olid Leninist tabatud nagu paremini, seal juur. Lenini teema on üldse väga raske ja keeruline teema ja, ja kindlasti ühe saiaga ei saa seda asja lahendada. Kunstis dialeninkunstist kaasaegsed nagu oma charske ja teised on meenutanud, et Lenin armastas kujutavat kunsti, kuid talle ei alati selleks vähe aega. Ta ei pidanud ennast kujutava kunsti alal spetsialistiks kuid ei suhtunud ka kunagi, kui asjaarmastaja. Lenin suhtus kunsti kui revolutsionäär, poliitik kui filosoof ta nägija hindas kunsti suurt ühiskondlikku tähtsust ja kunsti suurt osa inimese vaimses elus. Sotsialistliku ühiskonnakunstil, meie kunstil. Peaks Lenini järgi olema kolm olulist joont. Parteilisus rahvalikus, järealis. Veen rõhutas, et revolutsiooni ja üldist arengut aitab edasi viia tegelikkuse tunnetamine tõe ja õiguse tunnetamine. Kunst aga teatavasti on elutoe tunnetamise üks vahend. Meil on ju terve rida kunstnikke, kes on juba proovinud stseenid teha ja näiteks ja edukalt teinud, seal on, võtame Nov gaasikonnas skulptor, siis on juba varasemad sõidud, 141. aastal oli tal juba Lenin modelleeritud, siis on meil Vum, Esskel markieelov, männi- ja graafikeritest on seal torn, keerend. No maalia kits on väga huvitavalt enduma, lahendada keemilist kompositsiooni, nii et meil on väga palju õnnestumisi ja sellepärast on raske teha, ütleme, niisugust head ja kohe. Aga ja teiseks on muidugi see iga kunstnik, iga rahvusnäeb omamoodi, kui me võtame, võrdleme näiteks kas või kasahhi, usbeki või venelane eestlane, igaüks kuidagi paneb endal jooned nagu selle juurde. Kas see on teie arvates hea, huvitav või, või vastane? Ma arvan, et isegi see on huvitav ja, ja hea selles mõttes, et see omamoodi lahendamine, kui me hakkaks tuimalt fotot kopeerima, kindlasti tuleks ta täpne fotolik. Aga kas ta sellepärast ongi õigele teele. Nii et mina arvan, igal juhul kunstiteosel ei, peakunstnik ennastad tsiviilkuidas, nemad on seda läbi, tunnen tunnetanud, jäänud, näinud. Jah, muidugi, Lenini teema on olnud väga raske teema kunstis ja kunstnik on väga paljud seda proovinud, paljudele on see õnnestunud, paljudel ka mitte ja on tulnud ette ka niisugust õõnsad liialt pateetilist ja ka Lakeerivad käsitlust ja teatavasti Lenin ise oli kõige ägedam Lakeerimise vastane kujutavas kunstis. Ja ta oli kuidagi lihtne ja, ja see Lenini kujutamine peaks olema ka nisuke südamest tulema, lihtsalt see lihtsalt vahenditega võib-olla mitte nii isegi jah, niisugune nagu te ütlesite, lageeritud libe portree, esinduslik portree, vaid ta võiks olla nii südamelähedane, ta igalühel oleks ka nii lähedane. Ja ega muidugi ma ütleksin ja et need sarjad, mis mina tegin, võib-olla mõni nendest on nii natuke rahuldab mind, aga, aga üldiselt tuleks ikka veel proovida. Viijad ikka, et ei ole nagu päris hästi lahendanud seda. Minu meelest. Huvitav, võib-olla siin märkida ka seda, et kuigi te olete väga palju teinud visandeid väga palju kasutanud mitmesugust erinevat materjali nende sarjade tegemise juures olete te vist kõik tööd nii-öelda viimases variandis joonistanud juba peast? Harilikult on see asi, et kui ma väga kramplikult oleks kinni nendes siis joonistuste juures või, või fotode juurde, siis ma ei saaks teda neist vaba käsitluslaadi. Minule isiklikult meeldib, kui ma saaksin selle niisuguse mulje edasi anda, nii nagu need oleksid joonistatud natuurist otse heli tähendab, et see mulje olest, niisugune vaba ja värske, sellepärast isegi mõni töö võib-olla tundub, mõni Lenini portree tundub need visandlik ja, ja noh, nagu lõpetamata. Kuid ma mõtlesin siiski, et nad vaatamata sellele, et teda täiendaksin kogu aeg, ta võiks tulla väga tuim ja kuiv ja, ja, ja ei ole niisugusest vahenditu kuidagi. Ja sellepärast ma olen ikka taotlen nagu minu käekiri on vabam ja, ja elavam, siis sel juhul intensiivsem Joy see sarja, sest torkab silma, et elavad ilmed ja selles oligi, et ma niimoodi tegin palju visandid. Tänu sellele ja siis ma muidugi katsetasin joonistada uuesti, nii ettekujutuse järgides. Hülgasin kõik fotod kõrvale jätsin ja proovisin, sest ja, ja siis muidugi graafiline tehnika annab omamoodi natukene sellele asjale raskust juurde, eriti seal ma kasutasin rohkem seal kuivnõela vaat kuiv, kuna need on niisugused, kuid tugeva jõuga Tammat. Aga siis ta annab pärast plaadi pealt edasi kandes paberil mahlaka joone ja oleneb sellest tugevusest, kuidas ma siis kas jõuliselt laotan sinna peale või siis mõned jooned teen vahelduseks siis jääb niisugune elav ja vahelduvjoon muidugi, kas ma seda nüüd kõik saavutanud seda, aga vähemalt mu taotluselise ja kuivnõel on siiski selles mõttes nagu tänulik minu arvates, et seda, need olulised jooned ja pea iseloomud paika panna ja hiljem siis võib lisada juurde kas akvatiinta või mingi muu tehnika sinna söövitused pinnad juurde, mis annavad siis niisugust vahekord ja tõstavad mõne asjast tähtsamate esildisi, lükkavad tagasi ja nii edasi. Mida te olete nii palju teinud Leninit juba, et nähtavasti ei ole saanudki selles ainevallas päris ennast välja lülitada ja kindlasti teil on praegu mõningad plaanid, kas uuesti graafiline sari või on tal isegi äkki plaanis seal maali? Ma olen, muidugi kavatsen maal ja isegi olen mõned reisijad kavandid teinud maale jaoks, kuid ma ei ole leidnud siiski nagu õiget lahendust. Ja, ja ikkagi tuleb vist uuesti proovida veel korra graafikaparvel. Vaatamata sellele, et ma olen palju esinenud graafikaga südamelähedane, on siiski maal ja suuremad tõsisemad kompositsioonid on nagu plaanis. Ja nüüd on üks, mis mul on praegu tegemisel kunstnike grupiportree. No selle kohta ma kogu materjali ja see kujutaks eesti kunstnikke lihtsalt omal ajal ma tegin Jaroslavli kombi portree ja see alguses ta tundus nii naljana ja nagu muuseas tehtud, aga hiljem on, selles mõttes on nagu väike huvitav vaadata, dokumentaalne niisugune materjal ja ma kavatsesin neid kaar midagi taolist teha. Ja sellest ma siis olengi neid üksikuid kunstnikke natuke visandanud ja ja materjali kogunud. Ja teiseks on mul siiski veel üks isamaasõja temaatiline maal ka nii plaanis ja kavandamisel ja siis peale selle ma tegelen vasteks libistega, neid näitus on väga palju, kus ma osalen, võtnud. Nii et eks kiiblise armastajaid ja kogujaid on väga palju ja siis on ikkagi jälle kuskil pannakse isegi ilma minuta Vastmele teks liivlaste näitas, et tehakse siis keegi rohkem polegi teinud effiblised eesti kunstnikest. Kui arvuliselt öelda, siis mul on üle 1400 eks libise tehtud. Nii et ja, ja siis ka seal ma olen kujutanud. Ma ei tea kolmel-neljal korral Leninit, ma olen armastanud nii kingituste puhul või tähtpäevade puhul teha inimestele kirjanikele ja eksliblesid. Te olete väga paljudes maades käinud, ega need vist ei jõuakski praegu loetleda oja või jõuame kiire pilgu heita. Ma olen käinud Madalmaades, tähendab Hollandis, Belgias, Luksemburgis, siis ma olen käinud Itaalias kaks korda. Ma olen käinud Jaapanis, Indias. No siis ma olles käinud mitu korda ja Ühendriikides Kanadas kaks korda ja noh, läbisõitudel veel mitmelt demokraatlikust riigist praegu otsest peale Soome reisi vist et ei ole näha, sest et vahepeal on materjali kogunud ja nüüd tuleb see nagu ära kasutada. Viimati ma käisin Ameerika ühendriikidesse, oli 69. aastal, selle tulemusena ma tegin ühe maalisarja, õigemini, et just täielikult suurt kanist, mõningat ikoon ja joonistuse ma teen alati kohapeal ja veised viimasel ajal, kui ma olen käinud maalikast ka kaaslasi, värvid, teenist, visandeid ja, ja kavandeid ja ja kuidagi värv on viimasel ajal rohkem võluma hakanud. Joonistus on nagunii loomulik juba nihti bloki joonistad ära, aga siga värviga midagi teha. Te olete reisiduja näinud nähtavasti väga palju kunsti ainult originaalis, seda muidugi jah, sedasi ja see laiendab kindlasti silmaringi ja, ja nii mõndagi avaneb mõtlema. Ja siis on muidugi võib-olla kõige suurem väärtus selle asja jõuliselt näha. Erinevate maade, erinevate rahvaste kunsti, kus praegu Teie töid on näitustel väljas ja kus viimastel viimase paari aasta jooksul anud. Ja muidugi mul on ikka olemas teadet, on välismaal mitmel pool, küll ikka saadetakse teated ja ma ei tea, kas Kuubas oli viimati jälle üks teade? Jaa jaa, Argentiinas on olnud näitusel ja ja no mitmed mitmel pool, nii et raske on isegi peast öelda, üleliiduliste näituste raames üles ehitada ei saa, mis lähevad jah, Teie töid on eksponeeritud tõesti. Nagu teada, kõigis sotsialismimaades, on teada, et neid on eksponeeritud ka USA-s, Kanadas, Austraalias, Inglismaal, Itaalias, Skandinaaviamaades ja mitmel pool mujal. Muidugi praegusel momendil on meil nagu Kossi nädala puhudes on Saaremaal. Nõukogude Liidu rahvakunstnikul professor Evald Okasel käis külas Martti Soosaar. Saate kujundas muusikaliselt Silja Vahuri. Kuuldud kirjanduslik, katkenud oli pärit Majakovski poeemist. Lenin. Toimetaja oli A kera.