Kirjutamata memuaare võidusõitja Karl Rinaldo. Esimesest stardist viimase võiduni. Ja sünniaasta on 11919. No ja siis huvi oli juba, see on loodud, ega siin ei ole nii, et, et see on täitsa loodud, kellel huvi ühe asja vastu, mina olen olnud masinamees jahimees, vot on huvi ja kõik tehnika sõnada. No ja siis seitsmeteistaastaselt istusin mootorratta selga 18 aastaselt, istusin auto peale. Algas niisuks mark. Seal oli ja see oli Itaalia, seal oli hea 500 kuubikut, vot see oli masin, millega ma väga palju seltsi, mitte sporti, mitte sporti, vaid tänavasõitu tuli, trennile edas ei saanud ja siis ei olnud üldse võistlusele niisugused masinate jõuks. See Sarol hea oli, huvitav. Sellepärast tal olid rummu sees käigud nagu võidusõidujalgrattal. Ja ma kinnitan, hästi töötas. Sõitsin sellega paar aastat ja parandamist ei olnud, sai meelitatud petrooli peale, bensiin oli kallis. Igast poest sai petrooli ja sai Eesti maaelus turistina läbi sõidetud risti põigiti. Sport teatasin tegema hiljem. Klubi liikmena võib arvestada 30 neljandas, mõni maastikusõitja, 35.-st siis läks juba, rajab, sinna hakkas kohe kiskuma, vaevalt ükski võistlus jäi, ma mäletan, poisikesena sai sõitu käidud vaatamas, man Rapla poiss. Tallinn-Märjamaa Rapla, Tallinn isegi nii, et ma sinna tulen ära näit. Ja see põnevus kodu minnes mos kallis siis kasvõi ise valmis teha. Rapla point seal sõidut saidki teoks, mina olen ühe kaupluse juhataja, noormees, mul olid Kaupolino kultuurikaubad, jalgrattad. Siis seal oli huvitav siin väga palju on räägitud. Valgrest Valgre oli igapäevane külaline, mul tahtis mul plaadid ära kulutada, mängis grammofonid, leti peal tuli aga jälle ja lubama uued plaadid kavas mänginud, mängib vanaks, rohkem tema käikusid, mina ei näinud, kui alevi vahel jalutasime, eksis viiul kaenlas, rahvamaja ja Biol kaenlas, rahvamäest tagasi. Mina muusik ei olnud, ei võinud ette kujutada. Valgres nii. Nii kõva ees ja helilooja saab, mina ise Raplas olen ja 34. aastani 34.-st aastast tulin, talllinna oli võimalus autoesindus tööle saada. Täitsa nii nõiaks ja siis muidugi koolt, minu huviga sai muretsetud Viktooria mootorratta esindus Eestis. Ja mina nendega seal tegelesin ja selle Victoria ja tema on siis kõige ennem. Kus kohal, kus olid teie esimesed? Esimene võistlus oli ip patroomil arvatavasti vot siin ma võin eksida, kas ta oli siis parem või 35 35 ja lassid, jagunesid meil siis juuniorid, seeniorid? Noh, kui mina esimest korda läksin, siis ma olin loomulikult juunior. Ja nii 350 klassi juunioride klassis kõik siin seekord esikoha kohe esimesel võistlusel, kohe esimesel võistlusel, aga ma olin kõvasti sõitnud kuus-seitse aastat ennem sõitnud. Ei, ei ma ise trenni siin väljaspool, siis nisukest treenerite ja niisugust kaupa ei olnud see individuaalselt nii kui kõik igavesele ise. Iga mees oli enda treener, mis oskas saategi ja teid peeti nagu autsaider, eks aga mees tuli ja jah, kuidas seda võtta ja aga ma olin võrdlemisi kursis, et ma olin seal ümber patrumi, küll sõitja, uurisin bilanss ja mismoodi ja ei olnud õiget masinat, millega ennem minna ja siis kuidas see oli enesetunne esimest korda stardis olla enesetundele midagi. Ma veel kordan, ma olin palju sõitnud ja ma teadsin, kõik need krõukad seal ära läksin ja seda nooruse hullumeelsust oli rohkem kui seda pärast oli. Seal niipalju kui võimet kannavad, aga minu põhimõte on alati olnud. Kui sõita ei tohi ennast üle hinnata, sellepärast minul on niisugused hirmus suured vahejuhtumid ja avariid ei ole esinenud vastavalt võimete piirid, mina ise nimetasin. Mina olen amatöör, olin juunior alguses ainult klass oli tarvis võita. Kas need võistlused olid tollal populaarsed, oli rahvast palju. Väga kui ma olen vaadanud praegusi võistlusi siin siin mõni aasta tagasi, kui sai käidud, siis meil treeningu aeg oli umbes sama palju, kui neid on halva ilma võistlusel väga populaarne pauk kuskil tehti, siis rahvas jooksis, kuna masinaid oli vähe ja see oli suur sündmus. Kui kuskil oli sama, oli ka Pirita ja kõik teised võistlused, mesi, patroomi puutu Pipatromi sõitu, siis mina isiklikult põhimõtteliselt olen olnud selle sõidu pooldaja, kus lühikese ajaga saab kindlaks teha, kes on parem. No nüüd on vähem ringi, siis meil oli viis ja 10 ringi, 10 ringi oli ka küllalt, mis tappis käed ära ja füüsiliselt väsitas ära, ei jõua enam kinni hoida. Viis minutit ja on selge, kes on, start, peab hea olema. Stardis tuleks ja tehnika kurved, tehnika näitaks, kui gepatromini minna sisse ilma gaasita kurvi meie Tallinna hipodroomil sõidukiirusega seal 100 ringis, siis on, siis on kohe otseminek. Aga peab ja peab suure kiirusega minema väljapoolt masina küljeli viskama ja siis jalga ka abiks panema, kui on vaja täitsa nii külle pead ja kuna hipodroomi sõit kuna jalaga peab tegelema, siis seal peab raud tal all olema. Saabas seal vastu ei pea, üks juhus oli patromil üks vana sõber ja kolleeg triiklasi ilma. Seleta siis, pärast oli suur kari inimesi ümber ja naeravad, hoiavad kõhtu kinni, mis saabaste järgi jalg oli ikka väljast. Patromi, tehnika on seal, iga mees ei tule sellega toime. Ühel istub teisel, ei istu. Ma pean isiklikult ütlema, et kui neid keegi kuuleb, mina olen kuulus, katkesta ja start on korras, aga kipub minema. Nendes vahejuhtumites siis ma ühe korra hüpatoomil olen koos masinaga väga kõrgele lennanud, nii et kartsin alla kukkumast juba ainult kukkumisega, kuidas juhtus? Müüdi patrumil käiakse taga tallide juures sees, aga ennem sõda, kui sai sõidetud, siis käisime eest väravast, kust peavärav siin ees on, Paldiski maantee pool sealt sisse ja rajaaial oli auk ja värav ja seal oli alati kohtunike ees, kui treening käis või kui võistlus käis, värav oli kinni, lisand sisse-välja. Mina olin üksipäini laial rajal tulel, no kiirusega, võib-olla 100 ringis kiirusega tulen ja ennem kui siia väravasse ette väravasse, kus nüüd sisemisele platsile sai, mitut. Äkki näen, üks mootorratas tuleb väravast, mulle tõlgiti täpipealt põigiti etel, minul mõte käis siia-sinna ees tagant kokku sõita või ära hoida. Pöörasin järsku, mismoodi see pööre oli hirmus nivood, liivatolm oli olnud vastase sisemist kallast. Ja see mind päästis, viskas koos masinaga täitsa ülesse, mõni küsib, kui kõrgel raske on öelda, aga ma rehkendan kolme meetri kõrgusele võis küll olla. Ja siis kuidagi ma õhus taipasin, et olen veel tsikli seljas, mõlemad rattad said ühes uus hobi. Ja nüüd nii palju, reageerisin jalgadega, surusin tsikli alla, et koos masinaga kukkuda ei või, sellest võrdlemisi kõrgel. Ja nii oligi, masin kukkus enne ja mina kukkusin eraldi, aga kahjuks ikka nii pool õla ja pea peale. Väljas mingisugust erilist märke ei paista, olen ma mäletan, esimene mees oli veel temana, Oskar, kes tuli ligi, võttis selja tagant pind kinni, hakkas püsti upitama. No meil on noormees, piinlik. Hoia ära, toetaja nii kuhila lahti lasin, kukkusin uuesti. Nii et säilib päris korraliku matsu, mis aasta tagantjärgi tunda, kat luud kuskilt otse ei olnud, aga põrutus oli tuule. Vot see oli nüüd üks juhus ja kui neid noorema aja Neid hullumeelsusi rääkida, siis ma ütlen ise, ma olen vahest mõelnud, et see oli ime. No tsirka kuni 200 kilomeetrit pikad. Ja nüüd rohkem sai sõidetud sportmasinaga, millel suure pöörete aeg võttis juhtrauad vibreerima. See oli see, mis tappis käed ära, käed surevad, ärasõiduaeg sai käsi lahti lastud, raputatud, isegi Pirita sõidul ei jõua enam käsi küljes hoida. Nüüd aga, mis noorem mees tegi, läheb ise nimetaks ülbeks. Siis hakatud lahtise kätelda sõitma. Keeldu selle kohta eriti midagi ei olnud, et käed puhkaksid. Jah, just, et noh, kätt hoida jälle. Et natuke paraneks järgmise korra jaoks. Juhus ja ma mäletan, oli tarvis hiiule minna Tallinnast lään asfalttee kuni Siligaadilgi. Külm kastele oomika umbes kella üheksa aeg sügisel vallas maa. Et ma toppisin käed, pintsakutaskujalats kätega, sõitsid mööda asfalti, masin oli hästi korras ja neid kurve, võtsin laadse kätega välja. Sõitsin Nõmme Vana-Pärnu maanteekivi tee peale ja sealt sõitsin ka. Madin oli taga. Kiirust linnakiirus viis 60. Äkki näen üks munakivi väljas, suur auk, ratas otse sinna auku, momentaalselt. Seda ka nägin kohe esimene ratas tõusis risti, läks aga seda hästi ei näinud, kuidas kraavi põhja läksid? Üks auto tulisi nõmme poolt, pidas kinni, tuli, et jumal jumal, meestel juhtus. Ma tegin midagi, poleks juhtunud. Portsikaroli taga püksitaskus, see olid nässu, see oli kõige suurem kahju omale häda, mitte midagi. Kukkuda peab kausk. Kas kukkumist on võimalik õppida? No õppida, mina arvan, et ei ole, mina olen vähe, väga vähe, olen kukkunud, peaaegu need korrad siin välja lähed. Aga seal peab olema kiire reageerimine ministeet. Üks iidne nõue on, kui sa kukud. Siis mitte koos masinaga ega sarvist kinni hoida, kohe rabada eraldi, kui juba oled, vaat kus keegi võib minna ja seda kiiret reageerimist läheb tarvis tänavasõidus, siis mina olen siiamaale nüüd autoga tsirka 50 aastat sõitnud ja mootorrattaga isegi natu rohkem. Võib-olla. Ja ma ei ole veel avariid teinud ega kedagi puutunud. Kiire reaktsioon. Mõningad sul pole juhtunud. Mul on nii palju juhtunud, et kaks põtra, olen auto allasõit põdrakülgi auto külge, pärast paned käed risti ja imestad, kodus on nii kiiresti reageerisid ots ees kodanikumoodi sõites oks puru taga olnud, aga mõtlesin, sai riski risti visatud. No eks selles mootorrattaga tegelemisest võidu sõitmisest nii palju kasu on, aga tegelikult peab ikka olema loodud kiire reageerimine, et seal selle asja üleüldse toimetulek. Kas. See jäi teil viimaseks lahtiste kätega sõiduks või harrastasid. Seda sporti seebist peaaegu jäi, elu õpetab, elu õpetab, see oli päris hea, aga ma mäletan, pikad maad sai sõidetavad kätemasinatel sätitud ärevus. Aga praegu enam niisuguseid asju, kui ma näen praegu keegi teine sõidab oma poisid siin õppisid üheksas 10 aastaselt sõitma. Ja kui ma näen seal mõni vale võte peal, tehakse kohe riid lahti. See ei ole naljaasi. Need kukkumised, mis praegu siin, osa mehi, siin, suured krossisõitjad oma Kalevi kollektiivist jätame nimed nimetamata kes on palju kordi kukkunud. Nende meestel vanusepäevad saavad rasked olema. See, et noormees käib üle kaela, tõuseb üles eemalt vaadates ei midagi. Tegelikult, aga aastate jooksul see vahepeal on kadunud ja hiljem hakkab tunda andma. Nii üks kui teine asi. No minul 47. aasta krossiaeg oli niisugune juhus, et sõitsime krossi, teine mees, thats heinamaa peal mööda sõita, sõitis tee kõrval, vastad kändu ja sealt õhku ja tsikkel kohe nagu rihitud mulle pähe kukkuma. Tema tuli inertsiga, meie sõitsime hooga, jaguks õla peale, mees kukkus üle kännu rohu sisse, meel paistki, pikk rohi. Aga tsikkel kukkus ja Harley-Davidson 750 kuubikut tagumise porilaua peal oli, õhus oli tõsti, kukkus ja teine asi, kui oleks jutu tagajärgedest, siis ühe rand luu olen ikka katki saanud. See ei läinud võistluste peal peale treeningut sai hakatud seal, mis keegi teha oskab, umbes seda mängu mängima ja juhtus nii, et tõusin korviga masinaga esimese ratta peal ja seekord läks kummuli, aga mul oli uus masin, kroom juhtraudtee. Mõtlesin, et kriimustad ära õla ette, no seisu pealt kummuli korviga masinaga. Aga loogika vastu ei pidanud, läks katki ka. Sellesama masinaga sõitsin ise haiglas, öeldi, et on katki ja siis nii lõppes see nii, et kaks õlga mul on baromeetri asemel. Kui ilm muutub kohe ikka on tunda. Siit tagajärg see, mis tähendavad need kukkumised või poiste keeles põntsu. Kriitilist olukorda võtame siis ma võin ühe juhuse jälle tuua, mis mis tõesti oli nisuke moment. Meil motoklubil oli see oli, et sellise Manczmann spetsiaalne võidusõidumasin ETK tellis selle masina meil motoklubi ostis ära ennem, see oli Johanssoni käes ja siis anti minu kätte. Ja Johanson oli talve selle masina hästi korda teinud. Tartus ta oli. Edie Johnson, oskas masinate ja antise masin minule ja pidime esimene sõitma, pidin tegema kilomeeter raudalu maanteel. Ja nüüd oligi minu treeningjärjekord üleval, panin otsa alla lendava stardiga alt ülesse ja nüüd kui liivakõrts, mis seal praegu on vana nime järgi liivakõrts paistis, ma keerasin gaasi maha, masin ei tee väljagi. Gaasisiiber jäi üles kinni, kiirusse masin võis olla kindla peale 150-ni, masin ja kaalsenam maale. Net kiiret reageerimist, ainukene asi, ma sain mitu asja mõelda, juba seal mitte ja vaatasin kohedku otselään siis mändade vahele, kas võime otsa? Vajutasin siduri välja, muud pidurdamine nii suure kiiruse juures ei tule kõne allagi. Mauli pead. Vajutasin siduri välja, mootorituur tõusis veel, no palju seal oli, seal seda ei saa nüüd öelda. Lõi väljalaskeklapi, tal oli maru jäme, väljalasketoru lõi kolm, lõi selle klapi pooleks. Tagant torust välja klapi seeneosa, see oli tulipunane olnud. Üks väike poiss, jooks kraavi lõikepois jookst järgia ütelda, onu kaudse punase asja ära, võttis seal klappi peos põled, sõrmed ära valllaps. Vaat see oli üks niisugune moment, kus, kui ei oleks, otsustab siis oleks. Siis oleks läinud. Noh, ja millal teie pidama saite, siis? No mina sain raudtee peal või Pärnu maanteele, kus ma vudinaga välja tulin, aga mootor tegelikult seitsmendal kiirus oli nii palju suur. Ja siis ma mäletan tänu vana sõbrale, seepärast võitlus toimus järgmine päev. Kes siis aitas mul sellele uued klapi sisside ja, ja järgmine päev sõit käis alla, kiirus ei olnud enam see salvesta rikkus natukene masinat ka midagi. 142 või kolm jäigiir. Te ütlesite, et te olete või et teid peetakse tuntud, katkesta aegset, stardis läheb kõik. Jah tehnika on alt vedanud, minu käsi võib olla keerab rohkem kui toiminguid, tont teab, kõike sinnapoole kipub olema. No eks seal võib ütelda, seal näkkamises ka teinekord nii või siin 47. aastaringrada. 29. ringil olime veel lepikuga esimesed korviga masinaga. 30.-ks ringiks kolmandaks. Esimesed üleliidulised Pirita ringrajasõidus tuleb seisva masinaga startida. Ja mina ei olnud koos Lepikuga proovinud oma BMWd käima lükata, vaid sai vändast löödud. Ja nüüd hakkame seal stardis siis lükkama ei lähe, ei lähe, mina vaatan, ei ole õige asi, teised läinud suitsupilv oli seal männimetsa all ja meie ikka seal ei saanud masinat käima. Lõpuks ma ütlesin, pea pea, et ma löön vändast käima minema. Noh, ja nüüd, kui ma lõin vändast käima, siis läks sõit lahti, siis sai juba pool vihaga pandud, nii et. Neid väga paljud korviga masinaid meilt 24 masinat, minu teada oli stardis ja seal oli niukseid tavalisi emm isiga ja kohe algas üks mööda sõita üks möödasõitudeks möödasõit. Ja siis noh, nagu hiljem selgus, kolmandal ringil saime ette juurde. No ja saime ette küll, aga siis vabriku mehed jälle Luki anov ja ikka kandaskandas, mina vaatan üle õla, et noh, kus asi sedasi ei lähe, ju ikka kandas ja teatud ringide aeg seal täpselt ma ei mäleta, kord oli üks ees, kord olid teine ees. Ja siis kahjuks kose sirge peal. Ma ei saanud ära keerata juba, see oli 22. ringil, seda mäletan. Nii, pidin kose sirge pealt alla pöörama, tee peal olid kolm tükki olid küll hunnikus seal, kes kummuli, kes ümber ja seal, no mis sa otsa ikka sõidad. Mina panin seal kiviaiaposti vahelt läbi. Känd võttis mul käigu heeblasel pooleks ja nüüd jäi käiguvahetus 22.-st ringist ainult käega. Ja kes m või BMWd teab suurt masinat, seal käega võid vahetada ainult aega võtab siiski esimene ja neljas käik. Vahepealset käiku käega niisuguses võistlustingimustes ei leia. Ja sellega me siis sõitsime. JK olime veel teistest olnud päris paar ringi või isegi rohkem ees. Ja nüüd viimane ring, mina arvasin, et on 30 täis ja tõmbasin juba bokside juure, sidur nii libist enam sõita ei saanud. Rahvas tulevad juurde, räägivad, ei, ei, üks ring on veel, lükati meid sealt minema, selle libiseva siduriga täiesti libises allamäge, vedas natuke sileda peal ja siis ringiga tulles sealt kose sirge pealt ära tulles siis ikka vasta tõususi jooksime, kõrval lükkasime ja kui lõpuks finišisse hakkasime jõudma, üks läks veel umbes 100 meetrit enne finišit meist mööda. Ja siis meie saime kolmandaks sisse, aga muidugi siis enamik olid veel meist tagapu. Nii lõppes see sõit Pirita kohta. Veel üks veel üks lugu, see oli ka mulle üks suurem prohmakas ja prohmakaid rohkem vast ei ole olnud. See oli täpselt, ma ei mäleta, vist 49. aasta üleliidulised korviga masinaga. Kaheksandalt kohalt startisin ja nii poole ringi peal oli võimalus juhtima minna ja läksime kaasasõitja oli Ervin valla. Ja no tore pühapäeva oomika. Tõesti, kes istusid, et noh, sõit käib ja, ja omad poisid omad poisid juhivad, noh umbes nii ta oli ja ja nüüd liigume kalmistu kurvi ära, võtsime, me olime ikka üks viis-kuuskümmend meetrit, olime küll teistest ees korvi ära võtsime, mismoodi see kaassõitja jäi mul masina külge kinni, et ta ei saanud kordic tagasi, see oli ka rumal moment. Korvi ratas tõusis meeter, Maatma sasin korvilatav tagasi, liigub kaasik, keeran uuesti korvi, ratas, tõus nüüd ei olnud mujale minna kui männikusse ennem toksisi ja läksime. Kiirus, suund, palju seal kiirus võis olla vast 80 ringis. Kiirus suur, ega seal ei aita pidurdamine ega midagi, hoog on nii palju suur ja mets läbi tihedaksega, ta arv ei ole alati nii. Sealike silinder, vasta puud, mina ise hüppasin pealt minema, valla sai rohkem haiget aga selle rajalt minema sõitmisega ja see, see ilus Üleliidulise võistluse algus oli sealmaal. Nüüd aga koos selle rajalt ära sõitmisega oli jälle koomiline lugu, võib, nimetad täiesti koomiline lugu. Me oleme sõitnud või mina ainult sõitnud ühe Moskva mootorspordi, aga sellest võistlustest osa võtnud. Tütarlapsel kella käe pealt ära, me oleme uurinud seda tänapäevani mõistatult, kui me kokku saame, et mismoodi see oli. Käsihaiged ei saanud aga käekella käe pealt minema, tema oli sealjuures, kus metsa pöörasin. Seal oli rohkem rahvast, aga need hüppasid ära. Ja nüüd mõnikümmend meetrit eemal, mina nägin masinal, raam oli kõver, vastu puud sõitnud mokka selle tagasi ja kuidagi nii lõbus, veel. Tervis korras ja viga polnud midagi. Sääred olid värsinis nii. Ja nimi pole tähtis, selle tütarlapse nimi, tema nutab ja ikka otsib seal midagi maagunivi saladusi. Selleks oli liiduga. Tema nutab ja otsib seal midagi ja tema räägib, et kell oli, mina olen tema kella käe pealt ära. Aga nüüd see asja tuum oli see, mina, mõtlesin, et tema nutab selle kella pärast etalonkellast kahju, aga tema oli nutt, sellepärast temal oli meie hingedes kahju olnud, et nüüd on läbi. Kui see moment käis, siis Pole hea, leidsime kella üles, ainult rihm oli katki ja tema jättis nutmisega järgi. Selgus, et see oli ka peenem ihu, kel oli kaugel sellest paigast, ei olnud kellelgi liiva sees sealsamas, kus oli ta hooga, ta kuskile ei viinud. Ega me teda ei puutunud rohkem kui aga mismoodi, mismoodi see oli, aga vaata, oli nii, et seal oli kah sentimeetri mäng, tegelikult seal millimeetri mäng oleks sentimeetrisse saaks juba kätt riivanud ja suure kiiruse pealt riivamisi oled saabunud, aga temal mitte pidada ainult kell käe pealt läikima. No mismoodi juhtub, need on kõik juhus. Vahest mõnega vana kolleegidega spordimeestega saame kokku ja tulevad niuksed asjad veel välja, mida ise üleüldse ei mäletagi, seal juhtus seda ja juhtus teist. Eks vahest ole tsirkust ka tehtud, natuke vastu vaja tsirkust teha. See oli vist 46. aastal, korraldasime Tartus Tamme staadionil sees raja peal tribüüni tagant. Rahvas tuli, olid asjast huvitatud. Võistlus käib, mul oli au, ma olen kaks korda ringrajal korviga teinud absoluutse kiiruse, üks kord Tallinna hipodroomil ja teinekord Tamme staadioni. Ja rahvas ei lähe laiali. Oot veel pead midagi tulema ja täitsa proovimata lugu sai tehtud, seal kohalik mees. Praegu teda ei ole, enam mitte. Võttis KMI kätte, panime ühe jala sadula peale nagu baleriin, teise jala tagant püsti sõites tuuri maha, no see tegi otsa ülesse. Minu õpilased, väiksed Tobijased, vennad. Poisid annavad head nõu. Ei, sa oskad sõita, korvi ratas üleval, teeme rahvale nalja. No mina arvasin, et ei, päris tsirkust ei tee, aga no poisid käisid peale, et teeme siis tegime Tamme staadionil niukse numbri. Keerasime korvirattamutreid paarilindiga kinni, võtsin hoo sisse, poiss võttis rattamutri ära, tõmbas korviratta alt ära, andis venna kätte. Me panime ilma korvi rattata ühe tuuri peale ja võttis vennaga selle ratta selle tuuri lõpul tagasi põhja alla. Rahvas möirgab, juubeldab testi. Pärast kahetsesin, et seda sai tehtud nagu vahest mõni on ütelda, et kas sõita ennem tüllizmite, mõtlesin ehk etüüd, miski ikaid sõitjat, aga Tamme staadionil ühe ringi ilma rattata sai sõidetud küll. No varem oli see moodsin, tänava peal sõidab tühi korvundama, korviratta üles, keerab gaasi ja sõit läheb klubis mingisuguse kihlveo peale, et kas klubis Narva maantee 15 sõidad hipodroomile ilma ratta maha paneks, ratas oli alla, kaeti ratast maha? No mina võtsin pakkumise vastu, sõidan noortest, sõitsid ees ei järgi või õigemini järgi, mina pin ees sõitma, korvi ratas, üleval patrullid, Narva maanteel läheme, liiklus ei olnud nii tihe. Mere puiesteele Mere puiestee kaudu meelselt rannaväravast, siis pidin minema balti jaama juurest läbi. Ja aga Mere puiesteel juhtus jälle üks kiusatus, võib ütelda. Eks varrongi puud lasti alla, oli kinni. Nüüd nüüd ei aidanud, muudkui hakkasin paremat pidi tuuritamas ühest rattast Kaupoli ratast maha panna ei tohi ja meil pole seda ette nähtud, et raudtee kinni. Sõitsime seal terve Mere puiestee oli minut. Sõitsin seal korvi, ratas üleval, niikaua kui rong ära läks ja tõkkepuud lahti tehti ja panime hipodroomil välja. EPattroment panid spansti maa veel, nii et see eriti kuid ei ole. Eks ta natuke olema. Millal te oma viimase sõidu sõitsite? 20 aastat aga. Ja 56 võitsin Harkovis samalt võistluselt. Ma usun, et inimesel, kes nii kaua on võistlustel ratta seljas istunud ja nii pikki aastaid starti läinud, ei olegi vast ehk väga-väga kerge vastu võtta otsust, et see sõit on nüüd viimane. Minul oli küll, see oli teatud mõttes väga palju, on tüli selle. Taktika mootorspordis peab olema taktika ja noored, need kestad, pikad närv ei pea vastu. Sellega juhtuvad need katkestamised, avariid ja ühtteist taktika. Ma olen mitu korda mõelnud, kui nüüd uuesti saaks neid suurvõistlusi alata siis oleks võib-olla kindla peale olemas. Umbes nii, et kes ees, see mees ikka kehtib kuidagi see? No loomulikult tasakaalukas inimene sinna selga ei istu ega ei lähe sinna. Seda ma võin niipalju ütelda, mul on ka kolm poissi ja kaks poissi väga, tahtsid sõita ja kategooriline riisiku on liiga suur, selle spordiga ei tegele, poisid jooksevad, ujuvad, teevad sporti, aga mitte mootorratast. Miks te keelasete poisse? No mina tean, riisikud, mina tean, riisikud, kui palju seal on riisikud ja ühe poisi iseloomu. Lõpuks kogu elu on, tulid ikka teistele ka nõu anda ja kohe näiteks autosõitu lausa õpetada küll isikliku masinaga, küll omanikud teise masinaga. Ühesõnaga, minu juures käiakse ikka küsimas ka küll ühte ja teist, mismoodi isegi mõni mees, kes on õppinud kuskil mujal, tuttav mees on tulnud minu juurde ja palub, et no et istu mulle peale, lähme sõidame linna vahel ütlemisvigu, ma teen umbes nii. Nii et nõu võib anda ja ma oma poiste kohta ma võin ütelda siis kõige noorem poiss selle kätte ma küll ei usate rool. See on ka niisuguse iseloomuga, et ainult keeraks. No seda me ei tea, kuidas teie vanemad suhtusid sellesse, et. Elas kaugemal maal ja eks ta ütles ka, et missa, missa, missa, mis eks need asjad ike perekondades olen, ma olen näinud, mõnes perekonnas on üsna teravad need asjad ja see rikub kõik. Minul on põhimõte, kui teed midagi, siis tee ja kui ei tee, siis ärati. Aga tegelikult minu elu on kulgenud küll rohkem õpetama isegi ja hiljem siis kui mõned spordirahvaga seal hüvasti jätsin, Lätiski, minu töö ja tegevus, puht auto, mootorratta väljaõpe peale. Riielda pole saanud siiamaale ja kui palju neid on, siis neid on tuhandeid. Tuhandeid, kes on juhtimisoskuse omandanud teie käest ja teie kõrval ja. Auto mootorratas mitu 1000 raske ütelda, noh neid on küll päris palju, ma olen isegi jälginud, huvitav on jälgida neid avariisid, tõsisemaid õnnetusi ei ole leidnud, sealt suuri pahandusetegijaid. Ei tea. Kõigil käsi hästi käib ja kui vahest kohtume mõnda õpilast, siis jutt käib ikka nii, et kas sinule ka elad ja oled ja, ja ma olen Hinglesime, andsin väga ja vaated kuskil ei eksi. Oma laod sinna ka võib-olla teised sõnad peale, kui võib-olla mõni ametlik noorem mees, ma räägin Puma väljaõpet teen, ma räägin tegeliku elu, neid punkte, tegelikus elus ei ole nii palju vaja kui konkreetseid asju, mis on autojuhtimise mootorratta juhtimise juures vaja. Kõige suurem vaenlane on kiirus, siin aetakse teiste asjade seniks. Mina olen sõit kiiresti ja tasa ei ole häda midagi, aga just kiirus on kõige suurem vaenlane ja nägema ennem õpetaja, nii et sa pead ta teadma, peeglist vaatad, keera kaela ja vaata, sul on selge pilt ja hoia aknad selged, kui autoga sõidad. Tegelikult, aga nüüd on olukord nii nelja kanti pead absoluutselt kindlalt nägema, siis puhtalt läbi ja kuis ajada õigust taga, ta keeras mulle ette ja ta väga raske sõita. Kui mina oleks tänavasõitu niiviisi sõitnud, et mina läen määruse peos ja ütlen, et mul on õigus, ära saa nüüd tule siis mina, mina üldse võib-olla ka sadasi kordas, ei oleks otsas olnud juba. Ma olen maatee peal. Tänavasõidus, tee pealt metsasõitja võistlustel ka tee pealt minema, sõit nuuttu. Seda ma ei saa ütelda, et mul niukseid juhuseid pole olnud isegi saku vahel siin aastat 10 tagasi oli juhus, kus sügise külma hommikuga libedaga sõitsin jahile ja nägin müüride tagant üks veomasina tulija vidinaga maa poolt Saku poole. Mina ei hakanudki talle vastu minema, pidasin kinni, kuidas ma seal sain, tagumine käik sisse, sõitsin tagurpidi üle Saku silla õllevabriku ette ja mees tuli hooga pidurdas ja siis meil jäi ka vist paar meetrit, vaheta, tulid kätt, pidin maru mees, tuli kättpidi, tänas mind, ütles minu poolest, me oleks kohe olnud koos tema oli arvestanud, kes seal Toomiku tulp. See ei olnud tuledega, aga siiski videvik hommikul. Vot niisuguseid asju ära hoida ja kes neid ei hoia, ütleb kuidagi, et no kuidas ja nii, et mul oli õigus, sellega ei saa. Tuli kättpidi tänama ja sai tuttavaks Karl Rinaldo.