Kus ja millal sõideti autoga Eesti teedel esimesed kilomeetrid? Imelik küll, aga sellele lihtsale küsimusele jääb tänapäev vastuse võlgu. Kuigi auto sünniaastast ei ole möödas veel sajanditki. Valdeko Vende arvab EAS ja faktirikkas raamatus esimesest autost viimase voorimeheni et oleme hiljaks jäänud vähemalt 20 aastat. Neid, kes mäletaksid, meie esimesi autosid oleksid neid juhtinud või vähemalt neil sõitnudki ei ole enam. Meie esimese autojuhi väljaselgitamine on veelgi lootusetu ettevõtmine kui esimese auto ülesleidmine. Ja siiski jätkub tänagi veel saate jagu juttu vanades ohvritega. Arvatavasti ei ole kellelgi elavatest enam ette näidata nii vana sõiduluba kui nõmmemehel Karl Maranikul. Aegundada. Syndo Svideedest, ühesõnaga meie ees on vest, siis Eesti kõige vanem autojuhitunnistus see on välja antud viiendal või on see esimesel juulil 1913, mis kuupäev, sest see oli omanik ise ehk mäletab, siin paistab olema Hardo Pajula viiendast juulist 1913 ilusti noore mehe pilt peal ja pitser all lakkpitser väljaandjaks on siis Eestimaa kuberner ehk omanik on nii lahke ja loeb selle teksti meile ette, mis siin kirjas on. Osalenu Kristjanil Peiloskvi voolus, Julievsku Jeesralliblenskogu vöörni Carlonreivumorraliku tonn što Jemurošaes atlejadžaasnama poolsovhane Jeseda Buy eelda Estland koguberni Ircorde poldiskum poolte laotuva pile hobistaniaga. Pabrigi Merkmandmetelulörik žestimesni veeesson uuesti Vudo Žirina ooda. Bogungelski uulitsa Toomlammertiivset Cervuvus, orvu, ploadžen, kuberlaator, Carozdovets, Vidze, Kupernaator, Poopis, sovednik, Potmis, telo, Porsche štaas Salis paber on päris suur, no umbes nii nagu meie kirjapaberileht või veelgi suurem. Väiksesse ümbriku ei mahu ära. Jah, kuidas siis auto ilmust ei ellu? Bio ellu ilmus auto, ma töötasin trükikojas ja trükikojas töölisena ja siis oli, ei olnud elekter ja trükimasinad aeti käega ringi ja siis peremees ehitas omale siia praegusel rahumäe jaama vastas, osta maja ja kolisime Tallinnast siis trükikojaga siia majja siin ei olnud, c Lektart. Siis tellis Saksamaalt mootori ja kuna purustasin saksa keelt, siis pandi mind nende teiste juureks, selliksin või abiliseks. Ja vot sealt mina sain seal mootori haiguse ja see oli 1009 12. aastal ja siis pärast seda. Mul olid tallinlased tuttavalt ühegi Hanssonit ja sellele Heinrich Johansonile, tema endine peremees kinkis vana auto ja see kutsus svintsis oma juured, tuled, ma õpetan seda autot juhtima, Johansoni tulite, Kiiu esimesed eestlastest autojuhi ja jah, olid küll ja need olid mitu venda, Julius oli ja Heinrich ja siis Johannes ja ja Paul ja tee tundsite kõiki neid isiklik kõigil, tundsin isiklikult ja see, see samane Julius, see oli Tallinna Elektrijaama mehaanik ja see siis, kui ma selle venna juures töötasid ära terve talvise, andes mulle tõendi, et ma olen siis nüüd autot tunnen ja võin autoga sõita. Ja siis pärast üks minu sugulane pall oli majaomanik, ta ostis uue auto omale ja siis kutsus mind oma juurautojuhiks. Ja andsin siis avalduse ja selle Johansoni tehnilise tõendi, et ma ostan autot juhtides, ma puhul oli, kes sai selle loa. Ja siis ma töötasin selle selle pani juures, tähendab, autojuhina. Vot see oligi sedasama metal lurri, mehhallurisik ja seesama metallurgia, missugune ta välja nägi. Ma võin teile näidata, missugune ta nägi pildi pealt muidugi, ja siin toon üht ühes kohas teile üks pilt kukkus maha, nüüd tõstame selle üles. Tõstame selle üles. Ei. Lase sama masinal siis sellele on juba üsna auto nägu ega see, ja see on tohutu kodarate rattad, suured lambitees. Ega need ei olnud karbiidlambid, karbiidlambid seal, tal on siin seesamane kast, on karbid kastionääre, pealsa pasun külje peal, pasun on külje peal ja kas käigukang on ka väljaspool kere või on jah õhukummidega või täiskummid õhukummidega, õhukummide käega ja palju tollal Tallinnas autosid üldse oli umbes, ei tea neid niisuguseid autosid nagu millega nüüd, nii nagu raha teeniti, neid oli umbes 10. Aga noh, peale selle need olid Lutheril oli auto siis tselluloosivabriku direktor, toya, paljude nautut olite rikastel meestel, aga kui palju oli Tallinnas autojuhte sel ajal, kui teie oma juhi paberid kätte saite? Lausun, et kümnetega igatahes nii palju, kui mulle neid paistis. Rohkem küll ei olnud, kui iga kümnedega lugeda, ja siis nad ju enam-vähem tundsid ka kõik? 11 no tundsid, aga teate, see silmades kaob ära, sellest on ligi 70 aastat mööda, nii et ega see nii kerge pidada. Ma mäletan ainult, et oli see samane luterivabrik, elektroja autojuhid oli kordee ja see õpetas kõiki neid Tallinna autojuhte välja kogu aeg. Johnsonit õpetasid ka kuste peamiselt sõitsite Piritale ja Nõmmele, päästjaalse Piritale ja Nõmmele olid niiet kallis sõidud, aga muidu Kadriorgu sõitsime siis 20 kokaga, aga ma saan aru, et te töötasite taksojuhina. Nojah, see oli see perimespondisse auto ju teenida raha teenima ja, ja ega siis See oma isiklike autode oli niisuga rikkad kohale ja luteri ja need Lutheri vabrik Antega vale vale oli ka vabrik anud selle tselluloositehase direktor, kus teie taksopeatus siis kutsuti, seda siis juba takso kutsute, see oli siis. Vene vene keeles üüria eesti keeles üüria autos saksa või vene keeles kutsuti pragaadni privaatne ja kust te seisite oma maja ees pritsimaja ees Viru väljakul, Viru väljaku pritsime? Tal oli vene jumala kuju, oli seal ees keset patsioni ja kümmekond autot oli neid üüriautosid. Aga kui palju nende reisijad oli, noh, iga päev ikka oli ka peremees, muidu ei pidanud peaasjalikult need. Kui öösiti. Kõrtsides koju sõitsid ja ja siis sõitsid maale, keegi võttis, siis oli jälle kallis, kallis sõidud, kõik, näiteks nõmmele makstes kaheksa rubla sõitja. Kuus rubla maksis Pirital kaheksa rubla, töötlesite palju päts leiba maksis päts leiba, maksis viis koka kilo, tähendab kaks kaks kaks kopikat nael, kui sain seal 30 rubla palka, siis oli ka kõva palk. Siis võis sellest ikka kolm korda nõmmel ära käia üüriautoga ja endo, ega siis, ega neid üüriautosid ei kasutanud see, kes teenis 30 rubla, see pidi juba 100 rubla tee nimeliselt, kes, kes üüriautot tarvitas, aga Kadriorgu maksis 20 kopikat, kui mitu tükki pääle tuli, kolm-neli tükki kassistaksi suhtesse, lepiti enne kokku või oli teil taksomeeter juba ei, taksomeetrit ei olnud mingisugust oma hindoni. Nagu tol korral see elu oli, nii et ja mis sinna Piritale või nõmmele siis sõideti, kas seal oli kõrtsid kõrtsis ja selle selle koha peal oli nõmme kõrts, kus praegast turg umbes olla kuninganna kõrts, Nõmme ise oli sel ajal veel päris lagema lage maa, jah, mõned mõned majad, väiksed tonnid olid, aga täitsa nii lage, sest Pärnu, Pärnu maantee, vabandust, kui see ei olnud ja Pärnu maantee läks ainult läbi ja, ja siis ja siis selle koha peal, kus praeguselt nõmmeturg umbes seal oli siis nõmme, kõrts, sinna sõitsid siis mees pummeldama, et tõite siis härrased kõrtse ja ise sõitsite tagasi jäeti, tootest jäime ootama siis kui kõva raha maksis. Võtame ja ma ei mäleta, ainult kas kaks või kolm rubla maksis tund ootamise eest. No vaata niisuguse siiski nihukese poollahtise tõllaga, sellega sai sõita ju ikka ainult kevadel suvel ja no ei, see on, see on, see on lahti lastud aha ata on tagant talvel ikkagi sellega ju külm või noaga siis. Või kuidas kestis, sest küsis, näete, siin see, see auto, see auto on siin täitsa ilma ja sellega sõideti ka talvel. Ei ole katuste küljeaknaid, ainult tuuleklaasjuhil tuuleklaas on juhil ja muud ei olnud midagi. Kuidas siis kah nii autojuhi ametit hinnati, hinnati autojuht kui, kui, kui palgasaajad, hinnadite sääste, aga ta oli siiski ikka teenijasaaliga teeni. Aga no muidugi, tema oli ka kõigis teistes teenijatest hinnatum. Ja sellepärast sellepärast vahetasin siis trükitöölise ametiautojuhi ameti vastu. Kas vorm oli ka taksojuhil v? Kes ise tegi nüüd mul siin oli Sammeti riidest tehtud. Mütsil olid prillid ees. Ja siin on isegi mingi pikk vormiku ja ei noh, see on suve Sammeti sametist pintsak, lõkme, lõkmetgaa peale tehtud ja kui vanameest ja selle pildi peal oletasin. No ma olen 21 aastane ja sellepärast, et ma sain ka hiljem ei antud luba üldse. Tol korral oli täiskasvanuks saamine 21 aastasena. 20 aastastele, see tähendab alaealistele luba. Ei vist ei antud ja igatahes ei näinud, kõik, kõik olid ikka nii juba täismehed, kas teiega mäletate mõnda selleaegset avariid või ei mäleta, neid juhtus ikka nii harva, neid juhtus nii harva ja, ja linn oli ikka niivõrd tühi ja näiteks ma mul meenub see, et näiteks kui Toompealt tuli Dallas tulid ikka pikka jalga pidi, Oll sõitsid voorimine tänavast läbi raekoja platsile. Ja siis vaatasid, et ainult, et mõni inimene alleelsest, sest voorimehe tänav oli niivõrd kitsas. Ja kui sa saad autoga alla läksid, siis kas liiklusmärke oli veel ja see ei olnud liiklusmärke ega midagi. Nüüd praegast autoga ei sõida keegi seal Toompeal nende kitsast tänavat pidi, aga siis sõitsid kõik läbiselt isegi autojuhi proovimist või kui luba anti, siis eksam eksam, lasti sealt tagant läbi sõita, nii et ikka sealt Kohtu tänavalt keeranud sealt tagant sinna rahuhoidjad, ennem oli rahukohtu tänav, mis ta nüüd on rahva kohtunud, rahva kohta terav ja sinnal välja ja siis jälle alla ja. Oli ikka niisugune niisugust tänavad olid, mis ikka väga raske oli sõita, need tehti, sellega tehti eksamitki, kui pikad otsad õlitel kõige pikemad otsa, kõige pikemad otsad olid Tartu ja Tartu ja Paldiski sai sõidetud ja Tartusse sõit maksis siis võib-olla väikse varanduse ja Tartu sõitma. Palju, et kui palju see max. Aga Põltsamaal ma käisin ja siis Paldiskisse ja Tallinna ümbruses siin elamisse mõisates ja kõik olid sõidud, mitte oli talupoeg, ei sõitnud sellega juba. Ma hakkan tasapisi nagu aru saama, et see taksosõit või üüriautosõit tookord ei olnud nii vajaduse asi, vaid see oli rohkem uhkuse asi, v moeuhkuse ja lõbuasi. Rohkem oli ta uhkus, lõbuasi. Autojuhi ameti õppimist meenutab Otto Viikmäe, kel õnnestus rooli hoida 55 aastat järjest ainsagi avariita. Autojuhiks. Mis siin ma niimoodi mõisa lõppes ära või saad jagada ära ja tulin linna ja läksin autoparanduse töökotta õpipoisiks. Peremees ütles, et sa oled suur mees, et ma ei saa sulle palka maksta, ei oska midagi teha, mõtlesin, et et eks ma aja läbi, mõtlesin, et ükstakõik, söö nii vähe, kui on, aga mul oli seid kihket õppeautojuhiks õppinud. Töökotta sain, sain töökotta nuia ja siis, kui nüüd vahest mõni küsib, et kas autojuhiks õppisid, siis ma ütlen, et ei olegi õppinud, kuidas sündist. Teate niuga poisinaga. Seitsme kaheksateistaastane igal pool seda ninapidi kõrval kõige enese pidid osasid pesema siia Ivani ukse lukku, kus sepa käe all eksinud kamandas, kui see oli tore mees, kõik seletas ära need nupud ja vändad, sidurid ja käigud olid kõik selged. Ja siis katsusid hoovi peal peremehele veoauto, vastaksime puit toomas pere, mis sa sõidad sinna ja sa sõidad tagasi, muidu on, aga tahtsid kõik sõita ju luba lubasid, põlv lubab olnud, mitte mida number poolt ka. Ja siis parandasime kõiksugu autos või, või ükskõik kelle autost oli kõiki, parandasime seal. Tallinnas oli kolm töökoda, kes võisid anda autojuhtidele poisid eksamineerija, aga nagu ma olin tema töökojas õppinud, ta teadis, et ma sõita oskan ja see luba aga alles on auto minu autoparandustöökojas õppinud. Vabandust ja võib Sophöörina ametisse asuda, niuke luba on mul praegu alles. Ja siis ma läksin veoautodele palka vedama, pidasime pilla, palus palkasena jaama, tähendab kolmetonnine Wyatt oli siis ma olin üheksateistaastane, tead, ja noh, sellel üheksateistaastane noor autojuht oli siis tehtud mees ja talumehed ei tulnudki siis hobustega üldse tee peale. Me kolme autoga vedasime need veoautode hirmsat larisesid, sõitsid ringi kas või 10 kilomeetrit seal vist hobused ju kõik kartsid, et 95 protsenti hobusid kart meeles üks juhus, kus teed olid kitsad, teed olid ka kitse ja seal auto koalitsioon palgikoorem peal, meil taga veel raudrattad, seal läks hirmsa raginaga. Teab üks tore juhus oli. Sebraakel ütleb, et lähme Ambla alevist läbi minu sõit Ambla alevist läbi õitsema, et köied on otseselt meedias palka väljas, meil veel seal 20 paari hobuseks pargiti metsast, väljaveoköied on otseselt läheme koperatiivistame köik ja niigumisena alevist sisse, siis on kohe esimene Kätlini meierei ja see plats kobusid täis koduselt. Üks sai ühe Vandke praegu nüüd järsku nendesse Larinaga tori, mis siis juhtus selle platsi peale võite arvata. Piim läks nagu jõgi. Niuksed nõudeni läks hanker ümber, piim läks kõik. Ma mõtlesin praagiline käisaniku peale, peksa naiste käest ei taha saada teisest otsast välja. Ja, ja muidugi oli seal niimoodi, aga meid süüdistada poleks saanud niukse hobused, pead, kinnisidumine, hobune või nii olla nisugune. Tartu vanemaid autojuhte on Arnold Täär 30 pilti võeti minu käest ära ja nad on kasvanud juba on kõik väljas on Tartu muuseumis ainukene Eestis võib-olla terve Venemaal, kus üks auto juhtunud Muuseumi sõbralt üles, seal on minu esimene autojuhikursus ja paberite tunnistused esimene ostetud autu. Aga kas see oli portvana? Seda force oli siis, see oli siteedee, mis jala pedaalidega ja siis käega gaasi andmine ja jaladega käiguvahetus tamine. See auto muretsemise isu tuli siis nii, see oli huvitav, see oli huvitav, seda ei olnud olemaski. Ma sõitsin, ma seal elasin ja sõitsin linna omale lipsu, triiksärgi ja paremaid riideid, nisukesi naisel oli pruudil õieti ütelda sünnipäev, et jah ja nende asjade järel juhus, lihtsalt need autoäris ta astusin mööda, samasugune kirsipunane auto oli aknebele, raha juhtus ka seal, samasugune nagu praegu akna all praegu on nagu üliluks ja, ja vot see Juld luks, et aga, aga värv oli see ja vaadast päriselus oli ja läksin sisse ja pärast, et küsin, mis tabas, nii palju maksab. Vaatasin, kõndisin ümbrievitaksindaagida välja, ta oli akna pääl kuradi suur aken maha ja reklaamauto ja, ja ostsin ja sõitsin siis oma pruudi sünnipäeval riiuli sisse, esimese autosaamisel. Ja viimase auto värv on siis täpselt sama kui esimene. Jah, täpselt samu on olnud üks tõime ka, see on seitse aastat tagasi umbes kolm kuud, mis sai teisega esimesega sõit vabaturult osta, tuli Moskvast, tead, et seda oma autole järele ja sain siis selle samasuguse värviga, ma tahtsin ja samasugusega saist. No aga kuidas see sõitma õppimine siis sõitma õpin, laps minu päris nii ladusalt, see on 55 aastat tagasi ja siis võtsin kaasasõitja äri, andis siis juhi kaasa minu kodu kohatav ja pääle selle ta oli siis seal päev aega viis minu siis palub, ravisin siis juba tema töisel päeval Palupera raudteejaama sõitis ära ja mina sõitsin kohta. Ma ütlesin, nagu see minu sinna koduviis oli. Nonii, kastamposofteile sime keerutada nüüd sisse. Üllatus Hellenurmes oli, ma elasin Ellermaa lossis, üks tuba oli suur, saal oli minu käes, suurest trepist alla, masin seisis seal trepi ees. Järv oli kohe ees ja tagus peri, hakkasid ajama, sinna sõita Movil haiged ei oska. Staadion alustas teed porised, halva ise oli niru seal ka ja SAISis järve äärde ja pese siin ära ka, et kumba pidi mütsi käik tuleb anda, kas võimeti läheb sügavale trepist alla järve jõekohtul. Aga tall, tallihoov oli ja talliruumis oli mul siis asfani anti siin ja aga siiski proovisin õige veits jalaga läks õieti. Ja kes seda talli õue hoolib pumbaga. Ja ma ei oskand siis veel seisma panna masinat õieti paraja koha peal ja siis aga mõtlesin, et ma nüüd sõidan niipalju kui bensiini on teed mööda, siis salikesi. Arskentsiiniuli paelus pärnu ära sõitnud. Sõitsin ümber pumbakaevu, nii kaua tuli mul meelde selle ringi sõidetud kui masina peal saiust ots. Tagu garaažiukse juurde sinna ja siis sain ilusti seisma jätta ja siis töömehed seal ümberringi vaatasid nohu vis asi oli, palusin neid, et ma ei näe just sinna taha uste vahele, et vastuleta, aitate mul, need aitas. Ei oskanud, kus veri sisse minna veel. Ja nii oli siis köik. Ja peale selle oligi juba õlul sõitmine ja kõik. No kuhu te need esimesed sõidud tegite, kõigepealt muidugi pruut tegi suured silmad. Kui nägi jah, tõsi küll, sõitsime natukene, mitte väga palju seal paarkümmend kilomeetrit ja siis oli järgmine sõit Tartusse loa järele saadan söödu lubašantis, niisugune paberikenettur, viisin politsei perveti raekojast kodu ja siis olime täisõiguslik. Ja järgmine asi siis tuli muidugi kursus. Kohe sain esimese liigiloa, meid oli 270 tükki ja seitse tükki ainult sait, load oli niivõrd kõva kursus oli kolm. Kõva inseneri korraldaks insener Ivan tindsena Kivisild insener Raukas. Pikemalt tilkusid ka järele, aga mitte aga siis osa. Ja nii siis lõpetasin selle kursuse ja aga segakursuse pabersioon nüüd muuseumis juba. Kui te Hellenurmest Tartu poole sõitsite, mitu autot tee peal vastu tuli Üks esimene kord üks, see oli keegi Velpman ühe suure tila teega Uderna metsa vahel relvast välja, seal, eks ole. Ja linna vahel nägi neid suhteliselt harva. Ma hakkasin Taksojuhis, kui sõitsime siit parkla platsist, kui nägid, et üks läks Peetri kiriku poole, sõitis siis siia, pole küll, seal olid alati nii väga julged, kas sa hoiad nüüd nii või teistega vastutulijat? Ei ole. Niisugune vähe oli, neid taksosid oli siis taksotäit ei olnud, siis olid üüriautod, taksot veel ei tuntud, aga mis vahe seal on seal see vahed? Ind oli juhi oma teha. Kokkuleppel, kui sõitja küsis, sinna sõita, palju maksab, maksab nii palju ja neid autosi oli Süüria auto, see oli siis kuus tükki Tartusse. Te hakkasite siis selle auto raha kohe tagasi? Tegema Agohedagaaži tegema ja ta päris hästi ei õnnestunud, aga enam-vähem küll. Juhtaaž Kvissentali tee peal mul kere nii palju lokki, et ma olin sunnitud uue kere ostma esimesena. Aga kuidas sõitjaid oli? Sõitjad oli, kuidas ütelda, võrdlemisi vähe, võrdlemisi vähe. Väikesi sõitjaid oli poisikesed, tüdrukesed kogusid kokku, siis ei olnud piiratud, võttis 10 tükki ka peale võtta. Ja sõitja sõitsite maksid siis hulgakesi, kui pike sõitnud nad muidugi ei teinud. Ega ega lastest ei räägi, need olid ikka täiskasvanud. Noh, ikka täis tütarlapsed lapsinuschi oli iseasi, kui vanematega oli kaasa mas, maksid selle summa, mis siis küsisid, kus sa need viisid siis täiskasvanutest politseis, päämiselt, rahamehed, kaupmehed, advokaadid, arstid, nii-ütelda, heks, suur majaperemehed, kellel oli raha, ega igalühel raha ei olnud ja hind oli, sõidu hind oli küllalt kõrge, sel ajal 50 senti oli kilumeeter, oli Vortilisi oli 10 hobuse jõud, hobusejõudude peale oli kui juba üle 10, siis oli 60 senti kilomeetri pärast, kui taksod tulid, läks umbes nii saama, kuni 210 sendini oli masina suuruse järgi kilomeetri. Siis tuli ikka hulk aega peatustes ehk oodata, enne, kui ilmus klient. Ja isegi tuli päev asi, kuna ei tulnud mitte ühte, ka seda, aga selle tasus jännekine, see, kus ühe suure mehe kätte said lõbusa seltskonnaga, siis tasus selle ootamise aja ära. No kuidas sel ajal autojuhiseisust hinnati, autojuhti? Ütleme väga kõrgelt võib peaaegu võrrelda kosmonaudiga, need autojuht oli hinnas, mees väga, väga ei, ei olnud ühtegi seltskonda, kus sa ei pääsenud. Ja kui tihti juhtus avariisid? No neid juhtus, aga neid juhtus siiski nii niivõrd vähe, liiklus oli hõre, liiklus oli hõre. Ta ei olnud hõredali tihedam, kui lüüdid, hobused olid, need olid hullemad kui autot foto, inimene juhi pahutud, kust ta nüüd teisest mööda tahab sõita, hobune seda ei küsinud, tõmbas rattaga diiva sulle ära. Neid tuli ette, aga minul kasson. On olnud ajule, et ise ka seal selles kaasaedal 55 aasta jooksul ei ole kriimustanuga ühtegi, nagu te näete, siin on praegu seitse aastat sõitma auto väljas. Te välja lähete, sa arvad, et ta näris toodud eila. Nii olen minagi giga lõpetanu, ei, minul ei ole juhtuma inimeste loomade ei tõsteautodega ühegi parandusega. Te hakkasite oma üüriautoga Tartusse sõitma kuskil kahekümnendatel aastatel. Kust käisid bussiliinid sel ajal? Bussiliinid linnas käisid Vaksel Peetri kirik selle selle liini pääl. Lihtne veoauto, mõlemad olid kõrgendatud pikad pingid sisse tagasi treppikene üles present ümbre nisul oli siis esimene buss, mis meil liikus kui ustega pussi, kui niisugust ei tulemas. Need reisijatest presendi all presendi all ilus ilm, keerati present üles, külg Sheilgulistus laudavast, pink oli vastav küll lauda ja nii nagu nüüdse teenilemineks, aga maal käis neid rohkem maal, kes mustes käis. Siis käis Otepääl, käis Räpinas, Käis Viljandis käis Pärnus, käis Narva-Jõesuus, käis Nunne, tulite hiljem päris selle esialgu ei olnud olemaski. Liini veel. Ja siis, kui tulid bussid, siis oli näinud veidi ja neil oli kohustus reisijate maha jätta ei tohtinud ühtegi, siis nad kasutasid Taksumist. Aps võtsid pääle liigevama sõitjat viidi taksoga kohale. Teie olete mõnda aega ka bussi peal sõitnud? No väga vähe, niisiis see oli siin Viljandi liini pääl lühendama tallu, linnani ja nii edasi, kui ei olnud saada. Bussis hommikul sõitis linnast välja ja õhtul tuli tagasi. Ikka jaa, mõniga sõitis õhta õhta veel jah, ja enam vist ikka nii, käiski õhta välja. Visla linnast koduja hommikut õiendanud linna tulijat. Kas tal olid omad teadlased veetis igas kohas tee ääres ootaja peale. Võttis igas kohas, kui teiegi seda näitas, muidugi ka peatused olid ka oika olemas, suuremates kohtades, aga iga iga inimene võis pääle saada, kes seda soovis, ükskõik, kus kohal härra soodat, ükskõik kuskohast ootas, keegi ei jätnud teda maha, kui muidugi ruumi ruumi oli, ennem pooli sõitjade puudus kui bussis ruumipuudus, sest kõik sõitsid hobusega. Jah, kõik sõitis suuremalt hobusega. Taksot ei maksa rääkida, see oli haruldane, see viis ka mõned. Aga mis siis, kui buss kusagil tee peal rikki läks, rahvas Norrises. Vaat selles selle asjamees käisin mina, kaks aastat koht, mina läksin abistama, siis oli mul juba veoauto omal Otepääl liinibuss, kaks liinipidajad, teine käis palu pere, Gautadene käisid kamm, jaga jääl, buss läks rike ja siis mina sõitsin, palus minu abi ja mina sõitsin siis sime abistama. Viisin need reisijad siis veoautoga sinna ja siis tõene liinimees kaevas ja ei Kaibad mitte tema panevaid minu pääl, miks ma viisin, vedasin veoautoga, reisijad, mida lubaduta joon. Ja see asi käis kaks aastat. Kohus, minu, mina tegin selges rohkem, ma ei vaielnud kuritegu, Ma seal toime ei pannud, raha ei võtnud vastu, mitu, mina aitab vastu, võttis liinipidaja, kes oli bussibida. Mina muidugi võitsin ikka selle protsessi. Kus kohus koos istus Tartus või mujal? Mitmel pool ei usaldatud ühte kohtunikku Elvas, Tartus ja tõrvas tõrva, lõpetas selle protsessi ja kaks aastat ja kaks aastat tühja sõidu peale sellesama sõiduviimise pärast. Nii et minul õnnestus, aga niisugune asi tuli. No autojuhi elukutse oli ka huvitav eluga. Mina olen rahul sellega siis ta arendas inimeste solid alati inimest, kusjuures igasuguse inimeste hulgas seal oli niisugust noh, mida ei maksa arvestada, oli keskpärased, mis oli väga eeskujulikud ja oli ka väga suurikutes, kes jälle tuli, niiet mitte arvestada, palju neid ikka on ja oli kõike ja kui sa nüüd kõik kokku võtta, siis siis saalid nii keskeltläbi nii arenenud, et ega keegi saanud. Ta kui midagi. Kas sellel taksojuhti petega püüti? Või väga-väga joodikut poiss oli, pall, kutsuti kõrtsidesse siin maa kõrtsidesse väljas järele sinna viima. Joodisede tuldi tagasi üteldi, kui autojuht oli väga viisakas, tollal raha ette ei tahtnud küsida. Üteldi, et ei ole küll midagi suurt teha ei olnud, jäid ilma ja see oli kõik. Seda tulijat. Niisiis jäigi nii, kui oli mõnel, kellel võttas, kaebasid kohtusse ainult moson kätega kohut tuli käia, mitmel korral tuli seda ei tea üksandjatega sõiduraha nõuda ja sõiduraha, no ta lihtsalt sõitis ära. Jah. Nad ei salganud, kahtlane ei ole, NATO maksab siis, kui ta saab, aga oli niisugusi mehi, kes, kui ta habe allis läks, ta ei olnud seeniaadi saanud veel midagi ja need jäid ikka ka ilma. Noh, ja siis veel, mis veel ette on tulnud, on ka tuli, tuli ka tapmise katsed ja, ja tapmisi ka tuli autojuhtidel kus tapeti juhter, süda tuli ette, aga muidugi neid tuli vähe. Minul oli kord üks niisugune juhus Tartu põllul näitus oli tol päeval, juhid teenisid vägevad raha, rahvas oli kuusse veidi autosse, palju raha. Ja minul tuli öösel kell kaks tuli üks sõitlase palus ennast viia Puka raudtee ja kus üks vist üle 50 kilomeetri. Mis aastal see oli imelik? Kas see oli kahekümnendatel kolmekümnendatel, mil mis masinaga sõitsid? Rikka mordiga salgu poole algupoole ja ja tuli pääle, keegi ei julgenud võtta pääle jäidet ükski kurrat, ma mõtlesin, et ikka suur raha oli jah, jätud vihkurdega, ma võtan ta pääle ja sea küll joigasens tões sõbra oma juured, kullad, maa, söödan ära Pukkaja, et muld õnnes, vedas, et näete, et mul on homme autokumm maksa ja võtsin rahakotist Kavilm, palju mul raha oli, andsin selle ka. Jaan. Küsisin mätaste ette, muidugi sõita ei, maks on, mis sa teed ja anna minu naisele hommiku Edda läheb maksa pul, ärisaadu mees raha äratasid, mul oli õnn saada niisugune sõit. Ja niisiis oli ja viisidki niisuguse tegite seda sõitja nähes sõitja, nähes et mul kop kat ei ole röövida ei maksa ja sõitiski niisuguse kohta enne Pukanšmäe kannaks, seal on üks ennem püksiinimene tapetustuseksi mälestussammas ristusel praegugi üleval ja seal kotallashis kinni pidada. Noh kurat on sinusse, vaata, sellel ajal oli laskeriistaload kõigil autojuhtidel ja laske, sest mul oli juba enne panteysdalasid kintsu alla ja mina karasi teiselt poolt välja Dinadest paistma jäämist ette võtta. Ja tema istus minu Edimalt, istus taga lahtine auto, oli väga külm ja Tõraveres palushis minul Tõravere kõrtsi juures lubalt ette tulla ja ma tean küll, miks mitte. Tuul ei tõmba sõrmi ja nii istusime siis kõrvuti ja läks siis seal maha. Iluste ütles. Ma palun ärge kellelegi rääkige, jääte siia ühe niisuguse mehe tööd, et võibolla kohtume veel kunagi. Aga midagi ta minule halvast ette ei võtnud ja läks tema ära sinna mäki Lepistiku üles, mina sõitsin minema ja vool oli küll nii et no nüüd on ikka lahing tulemas. Ka teda ei tulnud ja oli ka näidet mõned Larstima. Ah ikka taksojuhtide hulgas, ohvreid oli ka, oli? Täiesti paljaks, jah. Jah, jah, oli küll, ühtuda Dickinson näituse ajal kirvega üles raami sisse, aga see kirves läks selle latiivsusele looga külgi ja jällegi külge ei tulnud ja juht pääses, juht pääses jälle sel korral, niiet no kas mõrtsukas saadi kätte? Ei mitte midagi, pani üle üle välja üle küünett mulla jõe pole mitte midagi või siis sa tuli jalgsi alla. Ei julgenud, tähendab seal olla ja tuli Žaotub baasiga parkija, sõitsime hulganisti, ähvardas sealt tulema ja see lõppes õnnelikult. Et autosid hoidsid kokku käega kõvasti. Nii kokkuhoidlikku rahvast ei olnudki. Juhid tulid, kui ühel oli häda, siis kõik väga äämeenega aedasitest. Seda ei olnud kunagi, et kui auto sai, siis nagu nüüd tee ääres nokitseb midagi, mõni nüüd daam on rumala ehk ei tea midagi iialgi sõitnud autojuht mööda, kui ta ei olnud purjus ikka näeks juured, siis ma saan teid aidata võib-olla millegagi. Kuidas foori mehed taksojuhtidele vaatasid? Vast nagu ikka ajutisteks külmad meile mõistsid surmad varsti täevite varsti on siin noh, et ta nüüd nii küll ma olin juba enne kamasinamis surnud reedeks masinatel. Ma ei ole masin, ajajärk on tulemas, teie kaod, meie jääme ikka, nad olid väga iono, loomulik oli see veel. Ma invendaar soetatud oma söe turistatega nälja olnud üksnes nii mitu ja mitu hobust, mõnel isegi paarkümmend hobust ja kui neile tööd ei jätkunud. Õigustatud see nurin ka ikka nende puhul. Teksti võtsite neilt leiva ära? Täielikult, jah, ja täielikult, nii et nad kadusid. Autojuhi tööst endistel aegadel räägib vanasõidukite klubi uunik auesimees Voldemar porosaar. Ja siis autojuhid pidi ka väga ajavad psühholoog olla, nagu hobune tuli vastu Audeedi, vaatame hobuse kõrvu kui hobuse hobuse kõrvad olid ette mõlemad suunatud ja ei liigutanud neid, sest tal oli nagu valvel. Aga ta ei noh, ei olnud teda karta, aga niipea kui ta ühte ja teist kõrv hakkas liigutama, siis oli niimoodi, et hobuneid jäämis deebet sisse hüppab sulle ette, siis pidi tingimata auto seisma jätma hobuse mööda talutama. Vanem hobune, muidugi see korras, Kaley kõrvad üles ja lonti ja need nendega hobustega pidid väga vaatanud. Seda, seda juhtus küljed, hobu nad õhku mulle aktses, jätsid kohe mootori seisma ja püüdsid siis selle kraavi läinud vankri jällegi tee peal ja tähendab umbes tee ajada ja aidata, nii et seitse teada ja nii, et reisijad tulid, panid ka käed külge. Reisijad meil oli näiteks, oli kui Valgas Viljandi palju sõita, Paju mõis oli sellele väga järsk, Savimägi oli ja kui vihmane ilm oli, lihtsalt niivõrd suur tõus oli, auto tagarattad, hakkasid ringi käima ja lihtsalt ei läinud mäest sellest mitte mingi väega, siis tulid reisijad peavad maha ja lükkasid tagant ja see oli nedel nagu igapäevane asi, tähendab, ja nii et sellest ei pandud midagi vaestanud, said poriga, autod aga pritsisid Kiievil ära poriseks tegija. Nii et see ei olnud mingisugune sellest ei tehtud numbrit tehtud, numberite asjade edasi sai sõita. No muidugi kõige halvemad jõudu tulid need kui ööse tuledega sõites esimese käiguga pidi sõitma ja tal generaatorile niimoodi ehitatud, et see pinge läks liiga kõrge, see põletas esimesed elektripirnid läbi. No varuks oli käega varu sai ka otsa ja siis oli taskulambiga sõita kuidagimoodi tead, üks mees oli seal kapoti peal ees näitas ja tühjaks läks, siis tuli lihtsalt tallu minna ja paluda talust see tavaline maamehe lauda latern, mis oli puust later tehtud klaasidega tatine oli seal sees, tähendab, põle silma klaasita selle sidusime radiaatori ette ja ja siis sai jälle natuke edasi sõita, näe, vähemalt koskravitud kraavi, sõida see tihtivaid halva teiega põrusel sääraseid Etna kustutaja jälgi pidi auto kinni pidama jälle süütama ja no lõpuks ikka teatriga sõidetaksegi edasi ja ka reisijad said ikkagi kohale viidud. Tollal olid noormees ja seda võtsid niimoodi, et no nii nagu olema peabki midagi teha.