Vikerraadio kirjutamata memuaare. Jaanuari algul pidas Tallinnas kaheksakümnendat sünnipäeva Pariisis elav eesti lendur Aleksander Siion sõprade seas tuntud kui siiani Sass. Ja, ja mõtlesin, et loomulikult on ju kõike head ja paremat või endast mõista, aga sa siis kaugele oled vahel ära ja et sul oleks meie seltskondlikke meeles, mõtlesin, et anname sulle väikse asjakese, mida Sa võid siis kanda. Kui seda tunned, sa tunned ennast sellega meie poistele või? Juubilari sünniaasta 1920 tähendas selle aastakäigumeestele kaitseväkke kutsumist iseseisvuse viimasel aastal peatselt punaarmee viisnurk täiesti vormil ja sõda, kellele, kuidas? Kõik väeosad saadeti Petseri laagris suunas, aga meie olime, mina, oli staabikirjutaja staabi koosseis korpuse staap, kõige kõrgem, mis tal seal ja siis jäime Tallinn, selle tõttu pidime staabitöö ära, tegime ja ka valveteenistuse. Ja ööl päeval siis järsku tulen siia. Tulime. Seda on alal, meil on nii hea meel kõigil seda ala ja siis nägin ka, esim ta juba, venelased andsid juba näoga lõikama kõik veomasinad täise istusest kassidega, Narva põlvine. Meie plaksutasin. Häälte mobiliseeritud kõik need tulid Tallinnas ja aeti juuksed maa ja pandi Eesti sõjaväeladudest täitsa uued eestivormid selga, kõik saapad ja kõik Eesti muld ja siis oli ka ö meike staabi koos riivi autodega nõmmele ja nõmmel oli siis hobusid registreeritud ja kemis olid venelased kõik kokku tõmmanud, koguda, tõmmata, ainult magasid maas sõdurit, täitsa tänavad ja kõik. Päev otsa käisin ringi, ei saanud kusagilt tsiviiltuli, tuli tagasi, ütles, et kuule, et sind otsid, tagati, et sa tahtsid ära karata. Ei, mõtlesin, et ma käisin oma sugulastega jumalaga jätmas. Tahad kuskile? Nõmme, naised olid väga kenad teid kohvideni, suured suured ämbrid, kohvid ja pesukausis pesuvannid, korvi toid või lei poisi täid, sööks laupäev. Tootsin järgulise kell 10 round liikuma, naised, et muidugi seal lehvitama ja jaga loomavagunid sõitsid minema, aga keegi ei ütle muidugi kus suunas ja hommikul vahepeal magasin oomika, ärkasin ülesse. Vaatasid. Oudova kantib saine püsijaama püsijaamas rongi seisma, sest Venemaa poolt tuli uus rongitäis mobiliseeritud meestega. Ja ma küsin, üks tulukesi laatik, küsinud vagunid, küll ma mul kõht lahti ei saa, keegi valminud, tõsi, mõtlesid, kui sa ei saa minema. Vaatasin vagunis ringi, sest igas vagunis oli oma oma koputaja, neidudele öeldi sees. 40 sentiveed lahti, üks poiss vastas ja ütlesin talle, tuled kaasa. Käega lasin maha kukkuda uksest välja, tema tuli kaasa ja selle Mobi sõidud rongi alt läbi. Nii et nendel, kes meie, meie rongid olid, eesotsas olid kuulipildujaid üle taga, samuti. Nähtavasti ei olnud. Ja siis rongi alt läbi läksime otsekohe metsa, aga veetsime jõulisel küladel, nagu seal külaelanikud, meid näid, juuksed kõik ära, sest Küütid mulle enne olud ja väiksed poisid jäid sinna, otsin, ärge kartke sealt midagi ei juhtu vist esimesed ka välja metsas ja siis hommikul ikkagi kohvi ja võileivad, toodime söögid-joogid, mõtlesin, kas kõigepealt andke tsiviilriided, sest me saame vormist lahti. Siis poisid, kes seal oli, ütles, et minge siitkaudu, metsa, sealt metsa. Läksime. Isegi toonud kottide kartulikotid süüa leiba ja sinki, gaasia jätsime jumala ja panime ikka metsa sügavat metsa, muidu võtavad geni. Järsku tulevad. Asja saadest eesti keeles juba saksa vägi nii kaugele jõudnud juba Leedu piirist sees ja kuute kirsse vigagi, aga Soomest saadet ja nii me Holmises, kolm päeva seal ja, ja lõbusas, mõtlesin, et mis ikka, kui me hakkame kodu poole minema. Televil läksime kuni Viitna nii välja ja siis magasime üks öösel viitlemisele järve ääres kõlakojas panime kapiuksed, kell üks riiul tehti seal juba hommikul tegime ujume, jätsime käed, olen häälsem, õnn kaasa, tema läks mere poole ja mina tüma, mul asi läksid mööda seda raudteed, tamm seal raudtee Biden tulema, jalamehena jala, kogu aeg jala. Õnneks kedagi seal auto all olnud, nii et ma sain, sain koju paidesse, aga võtsin kui Biden või ma ei tohi kellelegi. Kardin venest ees, venesse ma õnneks oli suur äikesevihmahooge küla v malevate major linna servas ja ma sain niimoodi kohe sai koju ja mu vend ei olnud ka need kaasa, nendel oli kodus, teed seal koriaid kodu ja siis jäin otsusele, elasime nii maa all öelda ja meie uus üks koolivend elas väike maja hoovis, elas ja tema oli näinud hävituspataljonides, käis punane lint ringi, aga tema ema õõtsa tulin välja, siis tema ema rääkis kõik, mille ära aga kuradi ütelda kodus olime. Ja siis minu vend läks. Talpakapendi alpaka oli seal, tema läks nendega kaasa Talbakuga, aga Paide vabastati sakslaste poolt teisel augustil kell neli peale lõunat, kell kuus Pärnut ja Paide vallitorn lasti venelaste poolt neli ja kõik see postkontor ja kõik. Ja kuna nüüd ma hiljem lugesin, väike Proziir brošüür välja antud Biden. Et Paide vallitorn hävis sõjatules. Ma ise oli seal, tead, missugused valetab. Ja nüüd lõppude lõpuks mõned aastad hiljem käisid siiski oli juba eraldi üles ehitada kõik üles ehitatud tiptop korras selles suhtes hauade nende meestele seda veid. No ja siis ma jäin kodu ja lõpud, lõbus paides oli sihuke vilets värki, piidjalini töölideol tulin. Lennukimootoritööstusargus fluuksat motooriumine, et see alus oli räige tordis, seal töötas 22000 töölist, kõik krahvid jaapanlasi, kõik on seal koht. Aga siis oli minul esimest korda elus näha, mismoodi üks tööstus õige tööstus välja näeb. Soli nivoo taas töötlesid päeva, su käed, valged puhtad põrandad puhtad laikisid. Kohvipaus oli kaksikhommikul kell üheksa kohvipaus peale orkov muidugi seorkovi sats ja naised siukseid väikse elektri kärudes lasid kohvil läinikuli vihaselt seal ringi. Igav ja töös ja suurtes hallides. Õrn niisugune muusika mängis ja masinad kõik uued, kui üks vana masin vanem oli, nägin ise oma silmade, spetsiaalmeeskond tuli kohale heitekäruga, ratoonigose maas, laad pool tundi hiljem, uus masin käis see käinud niuksed, niuksed, hirvi ja need mehed, kes neid muutusi kukku moteerisingi neetud, täitsa valges pluusis, kõik ju suuri minule üks suur ja ilus õppetund, mis ma, mis ma üldse nägi väga tähtis, see oli sõjaaeg, sõjaaeg ja, aga liiduga, Saksamaa on praegu väga ilus. Ja siis ma olin seal kuus-seitse kuud, oli saksa seaduse järgi oli mul õigus Google minna, väga, kõik oli ilus, aga no kõht tühi, tead nii väga siia, kuna me saime riigiski, lisanormid, see oli 41. Sakslased, mõtlesin, läheb uks puusa ja õigus saada tuule konsorek. Mõtlesin muidugi. Muidugi tagasi tuli tagasi ja mõtlesin, et kuri neid tagasi ei lähe, ilus, hea küll, ega koduslike paraku ei koduja, ja siis lõpuks kuulsin seda, et on loodud Tallinas. Lennu vä üksus Eestile Eesti, need on üks ja see oli kuulses. Ta võttis mind vaesta lennusillal. Ma küsisin, mis, mis elukutsetele on seda teinud elukutset, et kas mootoristi saab ja tulge vaadake peale ja see mees kukkus, teine veisemaa sai surma. Ja sellest ka järgmisel päeval jälgida kuuks tema Läti lennuki läks proovida ja selleks Ericise kukkusele kalt teine päev, kui me seal olime. Ma sain siis oline lennuki mootoristide abi mootorist. Muidugi valem on Eesti vanemad, mu turistid, seal väed alulini, mehed lendasid. Meil on tarvis lendurite järelkasvu, et kes nooremad tahavad, võivad ennast üles anda lennukoolimaaling, see oli minul kohe nagu pärl. See ja, ja meil Eestis ei olnud sel ajal ei lennuvälja selleks ega ei olnudki, vastavad nüüd titud sõjaväe käsutusse. Lasnamägi oli, oli sõjaväetööstuse lennukitööstuse parandusse ja kus meie olime ülemistel, see oli maalennukite lükanud me. Ja siis meid, Vii, läksime Läti liivamisse. Liibanonis, kroobin sel Groovin. Sakslased ja üks väga vahva sakslane, major Enders, see oli eluga ülem, kõva spordimees ja mootorist ülim oli Phuks ka tore mees, tore mees. Aga siis hakati neid noori mehi sinna eestlasi tulema, lennu kooriega, mootoriste. Kõik noored tulid siin ja muidugi meie vanemad murdist olime kohal. Ja vanemad eesti lendurid samuti kes olid instruktoriks uue kursuse välja õppimiseks. Lendurid, eks, aga minul oli õnnetus sellega, ähvardades olin mootorist ja mootorist. Mind lükati esimesest kursusest võtavad esimest kuld, ma jäin, ma ja hirm järsku ei saagi. Aga siis oli niisugune asi mina viia koori poissegi tulid moderis välja õpetada ja seda ma tegin ja siis jõuluks, iseasi see lennukooli ülem, üks teine sakslane Grodski küsib, et kas keegi oskab lennukimudelit ja mina ei oska teha tema pojale ta viie saksa lennukimudel siis jättis välistesse töödest faas, siis ma tegin niisuguse suure nii pikaks, 50 pikk Focke-Wulf 200 nelja mootoriga luurelennuki, sellel andsin talle. Ja siis ta küsis, et mis, kui palju maksab. Mõtlesin, siis ei maksa midagi, ainult üks tingimus, et olen järgmises lennukursusesse tasid, olete sees, siis mul kindel lubaduse, nagu oligi, siis tulid lätlased. Tahaksid käia ja meie, eestlased, ühel päeval siis Andrus sai seal ellu väljas valmis ja kõik see need raba sees, mis raba seal summa ei mäleta, nimi. Taolised barakid ja ilusat teed, kõik valged kivid kõrva, saksa bioloogiliselt tehtud, haruldane kohted, võlts sisevalmisid, tulime sinna. Elasime seal väikse Hovikuid hommiku pisike, niisugune. Päev otsa lendasime, õhtul tulime tagasi, nii me siis lendamisel ja meie lennud said, meil lendasime. Nii paljud vigurlendude lennud ei tehtud, ülelennutöid tehtud, ei meie kursuselt hea VLÜ lennud, aga siis oli juba front, tuli nii kaugele ligemale ja oli juba teada, et Eesti jäetakse maa ja ja minu vanemad käisid ka seal. Ema tahtis küll, ütlesid kodumaale, ma ütlesin tema jää, et pooled punane armeest ära hüppab, esimene purakas veega, vesi alles head Siberis aitab ja ma mõtlesin, et majja ja siis oligi 19. septembril grillkell 10 olime kõik tervel eluvool. Kõik lennukis oli, startisime ära, saksa poole, esimene peatus oli meil muidugi jas, võtsime tantsime täis. Et eile peatus oli Poolas. Sakslaste nimi oli Lember, siis lendasime otse Frankfurdist. Ärge viidi ära lelu, siis mõtlesin, et no nüüd on sõda lävi juuliga benste jult saksa kaotab viimane tilk, hoiti alles härjatapiga veidi ära ja siis oli lendur, oligi lõpp. Siis ei näginonid saksa rüütliristi. Nautijate ära, kes olid tehisalaneed, niidjaid, lennud edasi, kes aga ei olnud tennist ala, need pandi flats, lendav koosseis, läks õhutõrjesse lende ja läks eudoris, need nooremad mehed, lennuk edasi. Me pidime parandama neid, mis vigastada sai ja pärast ära korjama neid lennukesimis alle kõmmutati. Siis mullu oli oma meeskond, siis ma käisin ära toomas ja nii ma siis tükk aega töötasin seal ja no lõppude lõpuks oli kammitud ligemale venestus teiselt poolt ligemale ja, ja Evely kahepeale kokku surutud ja lõpuks on nii, et igaüks teeb, mis tahab. Aga kus kohas oli siis see asukoht oli teate Leipzigis mitte kaugel. Tere, Pole leipzigi liigida Krimma ja mis seal linna toit, otelevisi küla ja mis nad olid, täpselt ei mäleta. Siis minu pärast üks väike Luther vii ühte lennukit kuskile ära viia ja leppinud traktori ja mul oli neli või viis, poiss oli kaasas. Nüüd ma olin nende ülemi juhtsalt. Sõitsime ameeriklaste poole, paugud kostsid seitse poolt ja viskasime siis sinna metsa kuuskede alla öösse valangud käisid ja Hoviku havi toit kohal. Läksime, andsime käed üles, amisel havi toitsid ja mul oli puder seljakotis. Kuigi õli, nii kui seda pudelitammi nägi, pani suubel mõttelised ja jooted veeres õli all pärast laskeliiga poolt kest. Naersime küll, ega meil see väär ja vihjet või asjad, kõik, ma ravi ajal niukseid ja meid viidi ühte küüni ja seal küünis oli saksa vangi sõjavägi sees ja muidugi kõigi küülikuid ainult ükse seljale pandi ja siis mu sõber, kes elab praegu alguses kirjutatud, kas sa mäletad jätkuks ameerika seersant tahtis meie peale oma revolver proovida tugevdada bõliinakude ega Ameerid, need pole, kaub ega lemma, karjusin, tegelikult ei saa kindlad ootused. Karjased, tead mingisugust normaalset meid ei ole, kauboid, tobud, kaubavõtjad, sõber ja siis viidi mütsile ruumi kinni. Ja siis üks Avi juut ütles selles mägi, kütiled, võta saapad, nelja Najututel. Maksud saab väga head. Võta saapad jalast ära, võtsin saapa jalast ära, hakkas teist võtma. Ta ütles saapaninast kinni ja andis konsenkonnaga päev Barakida. Eeskujuks. Nii suurt vennad, need amiid on siis uh siis süüa saanud sviidi veidi edasi ja kogu aeg reede päeval meid ei pannud kunagi nad kuskil külakooli hoovis kivide peal magasime seal ja välja välja pealt okastraat kerali ümber ööd kui päevad need suled, silbid lasid ringi ja üks vees meeldaks hullus, vilu kaotas Priit ja tahad siis põgeneda nagu kuulid Ma jätsin oma kolm päevasel meil meil hirmuks ees ja pori oli siia poolest säärest saadik neete kraapisime lauatükiga saada, kui oma istutab märulimeeste suust Avi küsise Anius aedade viisi laateti, kõik malatsed ja abi küsida kestab, töötajad võiksid ka natuke purssida, kul mina kohe välja, ise sõi need poisid kaua Eesti poisid, tulge. Oli see, et kandsime wet serikaaniliga iidelt nende aedadesse ja suulisele bassein, presidendist oli üks või siis 10 meetrit või niisugune läbimatu olla, see toodi suurt suur tank autode täise, sealt tassime vett, igasse aeda veetud, nii janused, pakkusin sõrmused ja kellasid, natuke hu, mõtlesin, et ei, oodake natuke päev otsa tassinud Vetnele ja, ja lõpuks siis saime ka natuke süüa, tahvel šokolaadi ja siis kutsuti meid vele, kastisid toidu katsi maa laadima. Seal jaam oli üks, töötasime kõvasti seal, seal käsi Eilgul, aga esimest korda olime ju peaaegu kolm päeva mitte midagi saada. Ja palusin kõige riiedee mantliga 52 kilo, kui püsti tõusin, vestlejaid kordaks. Nii et ma seal ühest laagrist teise, ühest laagrist teise ja viimane koosseis oli, mis oli Reini kaldal Silds, seltsing ja siia-sinna viidi meid siis pagana olukord jälle šeigiga vilets. Ja Preini on Rein, on see, et kui spill, millest tuleb see seavallas Lahti laskma kõigepealt sakslased, said laadi neile kodud, pila, andsin ka mul aadress olemas, ma oleks, tahad sõltlased mängida, lahti saada, muidu laat ei saa ja siis said ikka aru, et õige mees ei ole ja ja meid baltlasi. Poolakad ja ungarlased koondati ühte laiet BMW kinni ja siis olime kinnipära siis Amid andsid meilt prantslastele üle, et nüüd lähete asfalt üles ehitama. Ma andsin kolm päeva söögi prantslasele terve nädal peale kollaseks. Siis olime jälle jälle omadega läbi, süüa ei olnud. Prantslased käisid ise sakslasi tsiviili süüa toitained korjamas ja ütlesid tsiviilid kude süüa. Tembril tulime üle piiri Strasbourgi 45 helgidis ei ja siis säält viidi edasi taadioid viia. Ja vahepeal asi, et muutku prantslased paugutasid püssidega ja metsa oli, lasid rongi, jätsid seisma ja, ja veel üks lätlane mootorist, ütlesime. Mitte ei terved, mitu autotäit tõid meile toitu, Amy, haige toitusena, üks toiduvagun sinna sisse ravimise, mis praktiliselt ei tarvitsenud kellade serblaste vastaksid siis alla kõik biskviit, jagame seda, mina sain ka üks peodes niukene biskviit, mul oli üks nelja väri sulepea, sellesse biskviidi. Need nõrkesid ära seal nukust ära ja pärast viidi meid sinna trepijala läksime sinna. Amini reeglid olid, kes mööda läksime pillidest tüüd amineedis, et need, kes meile sigaretti inskist kõik juba. Aga, ja, ja siis seal varemetes kloostri varemetes olime seal katust peal, ei olnud midagi ja siis oli seal midagi teha, süüa suppi. Militaarpolitsei käis omale võtta töögrupid, teetegi, temal tsingi tööl käisid ja mina, Niili kõik, kes seal tööl kuskil veninud, no siis üks mees oligi grupiste naismina poissi pealt ma tuletöö see ootasingi, kruvisin autosid ja sain autosse ja siis oli nii, et käisin köögis, töölvaatlik, käed, lävipuuted, korras käike, lisaksime seal kartuleid koorida asju ja jaamidele, iseasi, kui need lõunat sõid, siis suulisele, metallist, solgi ilulisel, aga aga see oli puhtaks poleeritud läikis nagu prillikivi siis nikuma selles toidus. Seal sees on ja tagasi tuli, poisid hüüdsid mind jõuluvanaks. Sviisis solkis nemad seal solgi sees söja ööd kõik ja siis sigaretti, otse korjasin ka üles. Need, see oli väga, tahtsin suitsumeestele, et nüüd oli jõuluvana. Nagu teie jutust järeldada võib, oli prantslastel valve all veel hullem olla, kui Ameerikas. Laste käest oja, tants seal niisugune mees, et kui sinu midagi käes, siis ta kange mees. Aga kui su käe siis jookseb minema isegi saksa 103 kolme nädala jooksul käpad püsti olid läinud. Ja nüüd nüüd peale sõja võitjate kanged vennad, katkestasid jutu kauade jõuluvana elu kestis seal. Jõuluvana elu kestis, väljaütlemine, mis mul oli kaubandus, mosain olla suriks kuu aega ja siis tuli järsku jälle viidi Uuesid teise kohta, see oli Peterburg Viide, seal ei olnud midagi, telgid riidest telki telkide all, see oli sunni suve voodi ja seal. Mõned neist teise süüa viskas leib üle, lätlasi, lätlased ja mõned teised üks nagu loomakari sinna peale, aga eestlased olime 12 või 13, poissi ei läinudki. Olime ikka loomad, nii madal nagu olgugi. IKEA porgandit, toored porgandid ja siia kõrvale meie laagri kõrval oli koe ameeriklaste suur ja vangilaagrid ja need käisid siis sadamas tööst, töö komaandud, kuid tursked Me niux pirakad Ameerika söögi peal. Ja siis meiega laagri kaelaager, nii mans land, Ööboli ost, teine põlv, prantslane, kellelegi ma ei sõima ja, ja, ja siis need saksa, need sakslased siis seal vaikset sööd, meedia, toit, ülejäänud kõvasti koorisid suured kartulikotid, et toiteleiba kipsi Loi alles 15 üle oma traataia niimaslandi ja seal oli siis suure ameeriklane, neeger, see viis selle meie kätte. Franz ei taha, ei taha meil edasi anda, aga. Jälle uue kuvanduv see kuskilt komando sõitsid ja olin nüüd parasjagu aega juba ja otsesel käes. Järsku kuule tead, minek. Rongiga kõik ja valve kaasas ja renni ja siis teine päev öösel soov olisi kasarmu hoovi taoline üks valeme prantslasele, Koluline tuli sinna ette, ütles, et teie keegi vist ei olnud üks aktsionaalselt tõlgiksid, eks. Et ma teid kutsusin teid siia hakate autod korda panema. No olime spetsiaal tema auto jaoks, siis lase üldse auto midagi, käid. Üks minu sõber, kes võiks austraalia temas jäätsilise akudele laadimisjaama üles ja kõik juba ise tantsisid auto käima ja siis toodi teisi, aga siinjuures nii et ja lõpuks toodi sakslasi juuri ja paisus päris suureks paranduse garaaž seal ja mina siis tegin. Ma tegin jälle väiksed moskiitomudeli puust ja prantslane oli tsiviilhalvulle. Vot see ei anna. Ja mulle sakslaste sots ees siis Saksamaa, kõik see direktsioon andis ees saksa oma praktiliselt seal ei olnud saksa omase poiskisele. Väljas oli. Ütlesid noh, kuule näed, homme tood ühe selle masin ära, mida seal parandasid. Mina lähen putigi sinna, kantselei, anna ja läheb tagasi. Valiksin, tulin jala. Võtsid, mis ei anna. Vaalad ja ma Põldi oli autojuht sõit üldse vulbelt juuli midagi tahtsin välja saada, oli sõitnud seal seal garaažihoovis mõned ringi, see oli minu sõiduoskus, rookimine eestrinud sinna autosse veo. Sõjaväearsti eriautojuht pesu oli, see oli paksul prantslaslik, istus ta istuval terve iidoli teda täis ja vedrud läbi kolks ja kuldses saalis sõitsid ja neil oli seal siis noh, autojuhiks. Ja pidasin seda värki selliseid toitaineid ja kõik siis lekkinud kartuleid niukseid ostma tooma. Ja mina ei saa sellest aru, nemad muudkui oli neli-viis autot, olime veomasinad, olime üksteise järgi, sõitsime tiivale tunnides kõrvalt ja järsku kõik pead kolonn kinni pidanud, meie autose praktiliselt läks, tuli välja ja nii lõigi pidasime koldeid lõbule, vaatasin Paldsed, mis tead, nad käisid ige puust, mida jäi, kes miskit ikkagi siiram ja veidi, või pistan siis pommid val. Lõpuks kuskil sead maad, võtsime peale ja pidime tagassaa õhta hilja krunni mees, nii pommidel, peapidise armatuurile, jumal magas seal ja siis ma kirjutasin, lasi kiiresti, tead, ja teine päev, kui sa sõitsid liikeersted otsingusse pagasita. Oma poisid seal ja, ja kõigepealt lasti lahti põllumehe, matsi tuli tööle mina ja siis pärast hakati võtma tehnilist koos, siis ka siis tulirelvad, kes tahab välja minna otsekohe ja kes tuld. Tema tahab saada mehaanikuid, kes siis ja oligi nii, tema viis meid välja. Kaks üks teine eestlane veel kaks sakslast ja see oli britannias renni linnast oli 36 kilomeeter eemal sõitis meid sinna oma autoga ja andis seal vabriku peale. Ruum magasime ühes ruumis ja siis hakkasime seda vabrikut ümber ehitama. Seal sakslased maksid muidugi kõik need materjalid kinni, aia tööliga puhivarata. Ta sai aastal Konrad, aastal on seal, no aasta oli seal väike küla, ta oli, midagi seal teha ei olnud, püüab lähist väljutki, tänavaid, ühik täna siia küll ei jää, nagu aasta lõppes ära ja siis ma sain juba teada, et Pariis on eestlasi rohkem seltsingu. Pakkisin ohvre, tuli Pariisi ja teine poisi sinna maandusite Pariisiks ja siis vaatasin, mul üks elu ees oli ees juba ees seal ja tema kaudu siis Pariigija, tema hotell oli seal vultteri platsi liigis, pyydini hotelli, seal oli üks väike tuba, noh, ütleme nii. Kolm meetrit pikk ja poolteist meetrit lai, voodi mahtus sisse kapiia, viige tuul seal kõik ja selle sain veel, nii et ma sain kuumaksuga, sest muidu oli Nad on üleval ja nad panid leivad ühte kotti ühte kappi, tema näeksid abi, Luisa läks üles ja tema tugevamaks küsiti mult sõber tuli, kas sa ütlesid, kuni isver, mees, sina otsekohe masinasse ja siis veel tööotsimisega, kus tööd saab? Ei tundu Pariisi keelt ka ei olnud. Ja siis ma küsin tema sõbragistet, kuuled, järsku saab sinu, sina töötad seal. Kui siiski ja õnneks oli see üks prantsuse noor pois pidi tants sõjaväkke minema ja tema kohta tahaks. Ja siis ma läksin sinna ja loo anti kohe seal freespingi peal töötja popult kooli ajastul seda tööd teinud midagi ava, sain oma tööga hakkama ja siis ma hakkasin seal tööle. Ja muidugi minu sõber, kes seal enne töötas, tema oli niivõrd ja temal olid kõige paremad need automaat-treipingid käes Šveitsist toodud ja ja Ma hakkasin siis neid mull, kuna mina pidin teatud niisugused kettad, mis on, mis need liigutusi käima panebki, masin pidid tegema. Ma tegin need nüüd ruttu valmis, mul läks kaks päeva, ega mina, Tjanud põld ja aga prantslased tegid. Ei ole ja siis hakkasin seda neid masinaid ümber ehitama ja siis minu otsene ülemus oliks pürud Citroëni vabriku pürude tüüdi, tehniline jooniste, kes, kes teisi projekteeris juures, sest temaga seda keelt saksa keele käis siis temaga kahekesi tegime. Pärast ema läks ära, jäin üksi, ma pidi jooniseid tegema, Vi ümber ehitame, prototüübid tegi, siis ma töötasin niikaua kui seal v minu sõbrad, Tarkasid tuli Kanada minema väljarändamist. No mina ka, nemad läksid enne. 52. 52. aastal läksid välja Kanada ja minule posid kaba põld, see saite lõpuks paberid ja läksin ära. Mul abikaasal oli teine töökoht, kus ta töötas väga ja oli samuti väga hea. Sellele aga venel, kes elas Prantsusmaal, keemikkeria tõusis väga hea koht ei ole hästimakstud, nii juba. Ja siis ma ütlesin, et mina olen enne, seal, vaatan kuhu siis tuletavad järgi vaatan eelarves küll vägeva tüüdi saanud, siis oli 54 55, oli kriis. Ma olin Montrealis ja seal muidugi eestlastest üts, käisin kanodeeris. Ka tule kohe nagu ma olin esimene tenor, sel ajal just neli oli tarvis, jääksin seal laulma, siis seal aegadel ja siis läksime esimest korda ka Torontosse esimese Montreali meeskooriga, laulsime paberiga aastapäevad. Ainuke tee ja lõbus moli tüdinud, tüüdi saanud. Ja siis kirjutasin kodu tagasi, kuuled, kes saakski. Laevas Kanadas Se lõppeski otse Volga pealt, ma elasin kaunis nii tagasihoidlikud ja edasipüüdlikud. Ja abikaasa saatis siis laevapileti siin ja laevaga läksin tagasi, millega tulid ka need siis lõppes sellega minu Kanada elu ära viis viis kuud olin Kanadas tuli Pariisi tagasi ja siis ma sain, kui mu abikaasa töötab seal ja seal samuti jälle aktsion, ehitavad tööstusmasinaid ümber ehitama ja parandame prototüüpi tegime ja nii kaua, et likvideeriti ära 62. aastal disainiks ka omasinna eluga kõrval üks väiketööstus oli pisikene ja seal oli täpselt samuti nemad prissideniste tantsida laitund. Kas veel nii välismaale sa pead? Ja miks see on Prantsusmaa streigid ja niuksed ainult kogu aeg. See on sotsiaalne ebaõiglus on, kasv on niivõrd suur, et sina ei saa mitte ühtegi penni juurde, ainult streik. Sellepärast keegi võtted, mis prantslased kõik šveiki töödelda. Aga seal põhjus. Nii et nii ma siis töötasin seal mitmes kohas. Mõlemad töötasime nende 22 aastat, elasime hotellitoas. 22 aastat. Hotellituba, neli korda kolme Te olete üks väikene köök, kaks meetrit pikk ja teist meetrit lai. See oligi kuskil mudil võimalust saada. Kuidas on kah elada Pariisis? Pariis on maailma ilusam linn. Seda tunnistama ilma millegita. Son, nii seal Ivars, kõik need, see kunst, eriti kunst, igal pool, sa näed, iga maja aknaääred ukse peal, igav voolukunst ja minul see meeldima. Mulle meeldib ilu.