Tänapäeval on need juubelijuttu kuulama, seda on põhjustaja tehe meie staažikama geoloogi. Akadeemik Karl Orvikuga, kes saab täna 75 aastaseks. Juubileriga käis vestlemas Ivar Trikkel. Kuidas on möödunud suvepäevad? Kauniski tagasihoidlikult, sest juba terve rida aastaid olen suve veetnud Kloogarannas, kus mul väikene suvila. Ja kus siis abikaasaga ja tavaliselt ikka kas vanema või noorema pojatütrega tuleb aega viita ja ega seal paljuks muuks siis ka aega enam üle ei jäägi. Kas te ei arva, et te olete ka puhkuse ära teeninud, vähemalt suvepuhkuse? Suvepuhkuse mõiste on mul olnud kogu nii, et elu jooksul küllaltki niisugune veniv selles mõttes ütles, et eks ikka suvel on olnud vaja ka mitmesuguseid töid teha peale erialaliste. Ja ega ei ole nii väga niiskust, lausa puhkamise suvesid olnudki. Nüüd puhkad. Kuid ma saan aru, et pisut ka protestite, sest süda läheks hea meelega koos pojaga, sest poeg Kaarel on samuti sama teadusemees ja nendel on ju see suvi, ekspeditsioonide aeg. Nende vastates lõppude lõpuks ikkagi võib juba ka ekspeditsioonidel hoiduda. Sest lõppude lõpuks ega palju ju ei tee ka suveperioodil tegemist ka teadusega. Kuigi sellest ka päriselt teemal ei ole seisnud. Kuni viimase ajani. Kes teist on kirjutanud nimetavat nagu üks mees, et kodu kohal on olnud küllaltki oluline tähendus või selle loodusel teie hilisemal elukutsevalikut, mida ise selle kohta ütleb? Kahtlematult see lapsena nagu see ikka maalapsele omane on, tuli ju väga palju väljas viibida, eriti suvisel ajal. Ja kahtlematult see oma mõju on avaldanud vähemalt. Loodusest lugupidamise osas, et nüüd juba nii noorelt, et oleks mingisugust erilist kalduvust geoloogia vastu olnud, seda on küll kaunis raske nüüd öelda võib-olla mingisugused kaudsed mõjud just selles mõttes, et tuli väga palju väljas olla, sest kodu ümbruses iiliti kaks jõge, need olid külalised, nii-öelda suvised mängukohad ka juba küllaltki noorena, vanemad aeg-ajalt ikka viisid ka mereranda, mis ei olnud väga kaugel. Ja võib-olla, et need kõik on mõjunud mõnevõrra ka nii kaudselt. Nonii kui kaudselt aga kõrgkooli tuli minna juba konkreetselt vastavaid aineid õppima ja kui nüüd mõelda sellesse perioodi tagasi geoloogiateadust kui niisugust ju Eestimaal peaaegu ei olnudki veel vähemalt nii palju, et sellest laiemad rahvahulgad midagi teada oleksid võinud. Selles on teil täiesti õigus, küsimus seisis, mis siis nüüd edasi saab? Sest seal oli talle selle, mida õppima minna. Et küsimus ka, kas majanduslikult üldse jõukohane on siis neil aastatel, see on juba nüüd üle poole sajandi tagasi geoloogia laiades rahvahulkades oli ju täiesti meil võõras. Nädala keskkooli viimastes klassides. Võtsin osa küllaltki aktiivselt naturalistide ringi tööst oli seal loodusla õpetajaks Artur Luha hilisem Ülikooli geoloogiaprofessor ja meie akadeemia akadeemik. Ja tema kõigiti aitas kaasa selle ringi tööle. Ja on põhjust küll arvata, et just naturalistide ringis töötamine ja tollekordse loodusla õpetaja mõjustus oli see, mis. Keskkooli lõpetamise ajaks juba mulle tegi täiesti selgeks elu, et tuleb minna geoloogiat. Välgi ja Eino ruttu kokku kaunilt kadu aega. Abitu para ja tahab armuaega vaala ja ka vähem oma kuku kägu, egotoogeeveeaa laugu kägu ei kuku linde, ela ua summa laaduktuuril. Laastu kuku kägu, läks laanelaule May. Kägu reklaamlaule. Kukujäätis ja tee peale ruttu armeed aiateibad kokku leiva veduku käovärgid mättasse. Katta. Kukku võtit Irjagnatiivist, Aadutum keelist arutu farmida ja täi vaata aruku armee hääbutu käo märg mätta käe all värvikiht A kokku eludeteria pinda hägustunud kirjand kinna kokku aiadeid, armid palle reaalajas ei tarvita. Näidikumärgid. Lugupeetud kuulajad, te leiate juubilari kohta asjalikku teadusalast informatsiooni. Praeguste päevade ajakirjandusest horisondis on sisukas artikkel tema teadusliku töökohta vaata kui siinkohal vaid ette lugeda mõned olulised etapid sellest teaduse tööst ja teest siis 1922 õpingud Tartu Ülikoolis. Ülikool lõpetati 1930. aastal geoloogia, magistrikraadiga. 1940.-st aastast on doktoriväitekiri pedagoogilise töö algus. Tartu ülikooli juures on aga juba aastal 1927 assistendina 1944.-st aastast geoloogiakateedri juhataja, ülikooli juures 1947.-st aastast Tallinnas geoloogia instituut ja mõne aja pärast selle direktori amet kuni 1968. aasta lõpuni. Teadustöö kestab tänaseni. Selle tähiseid võiks veel nimetada 1009 46.-st aastast professori kutse. 1954.-st aastast Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemik ja 1969.-st aastast Eesti NSV teeneline teadlane. See oli nüüd loetelu, milles võib olla kõikjale kõige täpsem, sellepärast on head, et autor või süüdlane on ise lähedal, nii et te võite nüüd täpsustada ja kommenteerida. Ega siin rohkem täpsustada ei ole, kui, et 1000 927. aastal tõepoolest naasosin geoloogiakabineti juures täitma assistendi ülesandeid kuid nii-öelda ametikoha järgi abijõuna, kuna päris assistendiks mul oli võimalik sama kabineti juures alustada oma tööd 1900 31. aasta sügisel. Ülikooli astumine langes kokku küllaltki olulise ajaga. Geoloogia õpetamise osas Tartu Ülikoolis selles mõttes, et just 1922. aasta algusest peale Ülikooli õppejõuks sai doktor Hendrik Becker kes õieti esimese eestlasena Tartu Ülikoolis teadlikult ülikooli astudes asus õppima geoloogiat. Temast saigi siis ka esimene geoloogia õppejõud. Vaatamata sellele lühikesele ajale, mis ta õppejõuna sai töötada pani ta siiski väga olulise ja ettenägeliku aluse geoloogia õpetamisele ja samuti ka geoloogilise uurimistöö tegemisele. Tartu Ülikoolis. Ja tema tööjälgi võime õieti leida ka praeguse põlvkonna geoloogide juures. Nimelt tuleb rõhutada ühte joont tema suhtumises noortesse üliõpilastesse, kes alles tulid ülikooli. Ja see seisab selles, et ta püüdis Noori õige varakult suunata iseseisva teaduslikku tööd juurde. Andestage juubeli puhul võimega teie õpilastest kõnelda. Neid loetletakse 150 ringis. Mille juurde teie neid olete tahtnud suunata ja juhendada. Niisukese teadusliku lõigu juurde niisuguse teadusharu uurimisele mis noorele endal on kõige reetlevamaks ja huvitavamaks ja ka samuti võimalikult varakult neid suunata juba teaduslikude küsimuste iseseisvale käsitamisele õppimisele, kuivõrd see on õnnestunud alati või kuivõrd selles minu mõju on, seda on raske öelda. Aga ühte peab küll ütlema, et Tartu Ülikoolis pärast sõda geoloogiat õppinud hulgas on väga palju neid, kes leidsid oma kutsumuse uurimisprobleemistiku osas juba üliõpilasena. Ja siin võiks nimetada mõningaid kõiki kaugeltki ei jõua. Kui alustada nii-öelda vanematest, siis võiksin nimetada praegust geoloogia osakonna kateedri juhatajat professor Arvo Rõõmusoksa. Samuti ka praegust geoloogia instituudi direktorit doktor. Meetrikkaliot. Noorematest võiksin nimetada doktori Anto Raukast, kes käesolevat aastal juba valiti ka. Tead meie Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks. Praegust geoloogia instituudi direktori asetäitjat Herbert Viidingut. Siin oleks põhjust nimetada ka veel näiteks Elgakurikut kes on õieti praegu üks tuntumaid deemoni rüükalade uurijaid Nõukogude liidus ja ka rahvusvaheliselt tuntud. Ka tema leidis oma tee nende ürgsed kalade juurde juba üliõpilasena. On öeldud, et akadeemik luha pani Eesti NSV Teaduste Akadeemia geoloogia instituudile nurgakivi teie ehitasite selle instituudi üles. Kui nüüd vaadata tagasi nendesse aegadesse, missugused olid siis probleemid, pakiliselt lahendamist nõudvad probleemid, missugused on need täna, kuidas on aeg muutnud seda pilti? Probleemide osas peab ütlema, ega põhilist erinevust ei ole. Erinevused on rohkem probleemide lahendamisviisides. Sest juba. Instituudi asutamise algul kohe instituudi ülesandeks nähti ette Uurida teoreetiliselt Eesti geoloogiat puudutavaid probleeme. Algul see oli küllaltki piiratud raamides selle tõttu, et instituut oli väikene. Ja samal ajal rajal instituudi esimestel aastatel tuli instituudil täita siiski küllaltki palju ka rakendusgeoloogilisi ülesandeid. Seda just põhiliselt maavarade osas. Ma juba minu tulles geoloogia instituudi juhtimistöö juurde oli võimalik hakata küllaltki edukalt arendama Eesti geoloogiateoreetiliste probleemide arendamist. Õieti kõigis nendes põhisuundades, mida me instituudis leiame, praegu aga võrreldes sellega, missugusel tasemel nende probleemide uurimine oli 30 aastat tagasi ja sellega, mistap praegu on siis muidugi on vahe väga suur. Ja siin võiks nimetada mõningaid olulisi erinevusi võrreldes varasema ajaga. Nimelt on praegu võimalik ühe või teise probleemi lahendamisele asuda juba küllaltki tugevate kollektiividega, mis aegade jooksul on kujunenud välja. Ja teiseks, et on võimalik lahendada ühte või teist probleemi küllaltki kompleksselt. Ja siin võiks nimetada ühte niisugust näidet, mis seda kõige paremine võib-olla tõstab esile kui varemalt Haagort moodustavaid kihtide vanus vahekordi. Meil selgitati. Põhiliselt. Neis kihtides leiduvate Kivistik, et järgi ja selle juures küllaltki lihtsalt sellele juurde minnes siis praegu on need nõndanimetatud stati, graafilised tööd omandanud väga kompleksi rõõmu. Praegu on arenemisel mitte ainult meil Nõukogude liidus ega ka mitte ainult meie instituudis vaid juba ulatuslikumalt. Stalingrad afias uus suund, nimelt ökostratigraafia suund mille juures juba väga oluliselt arvestatakse kihtide suhtelise vanuse määramisel ka neid keskkonnatingimusi milledes omalajal kivististe materjali andnud elus Olesed elasid. Võiks. Olla, kus ta Olla ei oksa. Eksa. See tuli, ta ei eksi, ta toole elva sees. Olav jõe veetase ja tõuna alli talle. Kes läks, mis ta läks? Aura. Seeni kere ja tiivakirja e-kirja teel ja linnulend läks lennuläks. Eks see loor Rex. Retseeleta Rebee, kui ta sai Saab siis. Ta. Ta avaneb toores ta ka. Lapsi. See poole puuda oma Taagi Ai see resa valmis. Eaka anda voore noole. Kuivõrd huvitab, paelub teid näiteks kosmosegeoloogia? Kahtlematult on äärmiselt huvitav jälgida. Selles suunas jälle aeg toob uudist. Ja uut uudised järgneb üksteisele väga kiiresti ja palju. Geoloogia seisukohalt on siin nendel uurimistel kahesugune tähendus. Nüüd on inimesel võimalik siis planeedile maa vaadata ka suuremast kaugusest. Ja sealt kerkivad esile laagore ehituse mitmed suurvormid paremini kui me nendel suurvormidel liikudes maa peal, seda suudaksime teha. Ja seega kosmoseuurimised. Pöördudes pilguga vahetult. Planeet maa kuule, täiendavad mitmeti seda pilti, mida kaasa, eks, et väga täpsed uurimismeetodid pakuvad geoloogia mikromaailmast. Ma mõtlen siin mitmeid väga täpseid geokeemilisi uurimismeetodeid, aga samuti ka näiteks elektrit, kroonmikroskoopi, et mis on avanud geoloogia põhiuurimisobjektis, tahkes kivim materjalis ju väga ja väga suuri detaile. Teisest küljest aga kosmoseuurimised võimaldavad luua teatud paralleelpilti teiste planeetide geoloogilise ehitusi ja meie koduplaneedi vahel. Mulle meeldis see mõte. Paremini samuti võiks nüüd öelda ka seda, et aastatepikkuse elukogemusega näeb enda ümber pulbitsevast elu ja kujunevad inimesi ka paremini ja mõistab neid rohkem. Seepärast tahakski teie käest küsida, ma tean, sellel kellaajal on meie kuulajate hulgas piisavalt palju noori, kes ootavad oma muusikat. Oma muusika, nad saavad igal ööl või mõnel järgmisel ööl, aga kuidas saavutade leida oma koht, et elus see üldfilosoofiline probleem, mis igalühel ka teil on tulnud kord lahendada? Eks iga noort peab mõistma, ise leida koha elus. Vaevalt siin papp kellelgil pakkuda mingisugust valmis nii-öelda retsepti mida võib kasutada oma edaspidise elu määramisel. Ja ühte peab küll ütlema, et. On ja kui noored siiski juba keskkoolis sedavõrd suudaksid õppida elus ringi vaatama et nad juba keskkooli lõpetades siiski teeksid õige valiku. Ükskõik, kas selleks, et suunduda vahetult juba tööprotsessi. Sest ka see tee on meie praeguses ühiskonnas väga tänuväärne ja võimaldab elust saada kõige paremaid tulemusi ja rahuldust. Või jälle ka mõteldes edasiõppimisele. Sest kui peale keskkooli asuda edasi õppima ükskõik kas siis mõnes kõrgkoolis või mõnes teises õppeasutuses siis on ikka hea, kui see õppimine algaks sellel kutsealal alal sellel erialal, mille vastu tõesti on juba mingisugunegi huvi ärganud, sest siis on ka küllaltki kerge jagu saada saada nendest raskustest mis on seotud õpingutega. Muidugi peab ütlema, et õpingute raskused siiski on heaks kooliks edaspidiseks eluks, olgu see siis keskkoolis või ka siis juba järgmise astme koolides sest ega elu ei ole kunagi küllalt kerge, ikka tuleb arvestada sellega, et elus tuleb nii mõndagi raskust ületada. Need sõnad leidsid kindlasti kuulavad kõrvad, et nende näol, kes alles esimesest septembrist võib-olla alustavad oma õpinguid kõrgkoolis, kellel just vastselt on eksamit läbi saamas. Eesti Raadio sotsioloogilised uurimused on näidanud, et noored peavad küllaltki hinnatavaks teadlase tööd. Nad peavad üldse väga lugu loovatest elukutsetest. Täna oleme kuulnud ja teame, et teadlase töö on raske, nii nagu siin rõhutasite. Kas see tähendab loobumist loobumist muusikast, kontserdist, teatrist, ilukirjandusest? Kaugeltki mitte, sest lõppude lõpuks iga töö, olgu ta siis ükskõik, missugune nõuab ikka. Puhkehetked nõuab ka vahelduvust teistel aladel ja kirjanduse lugemine, diaatris, käimene, kunstinäitustel käimine, matkamine, olgu need siis lühemad või pikemad. Need kõik pakuvad sarnast puhkust just aktiivset puhkust, mis, mis võimaldab jälle värskem anna ja energilisem asuda oma erialalise töö juurde. Aitäh teile, akadeemik Karl Orviku Teie sünnipäeva õhtul, millal meie saade eetrisse läheb? Ei tahaks teile soovida õnne, sest mees, kes nii palju tööd teinud, teab, et õnn on väga suhteline. Küll, aga jõudu ja tervist, sest siis jaksate tööd edasi teha. Aitäh ja tänuga, et leidsite põhjust raadiot tülitada nüüd. Minu tegemisi ja toimetamise peale. Ei meeldi? Sööge. Suis kuumemise sõdu, jõule. Tuul. Ta veetud. Ta. Et. Saada võitu. Saada peetuuliidu lasta. Tuuli. Noori ta. Lause sees nad. Aga juuste hilja ninaga kiuste lindu ja. Siin saada. Vaeva näen vaeva. Tahaksin su. Ta teele.